Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar 3. september 2019, Tartu 3-19-436 ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Jõhvi Vallavolikogu
24.jaanuari 2019. a otsuse nr 124 tühistamiseks. ALTAM Konsultatsioonide OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ALTAM Konsultatsioonide OÜ Esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja Jõhvi vald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ALTAM Konsultatsioonide OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määrus.
3.Saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas 8. märtsil 2019 Tartu Halduskohtu kaebuse, milles taotles Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ tühistamist. Samas taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks.
Tartu Halduskohus jättis 20. märtsi 2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Jõhvi vald teatas 3. mail 2019 kohtule, et Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsusega nr 147 „Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019 otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistati vaidlusalune otsus kehtetuks ning taotles kaebuse tagastamist kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.
4.Tartu Halduskohus esitas 27. mail 2019 kaebajale selgituse, kus märkis, et kuna haldusorgan tühistas vaidlusaluse otsuse, on menetluse jätkamine võimalik vaid tuvastusnõude osas, kui
kaebaja vastavasisulise põhjendatud taotluse esitab. Kohus leidis, et kui kaebaja tuvastamisnõuet ei esita, rakendatakse HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenevat menetluse lõpetamise alust.
5.Kaebaja esitas 13. juunil 2019 kohtule menetluskulude nimekirja ja seisukoha menetluse lõpetamise kohta, milles kaebaja taotles menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude välja mõistmist summas 4664 eurot. Kaebaja viitab, et vald on välja toonud asjaolu, et otsuse tühistamise ajendiks oli käimasolev kohtumenetlus, mis võib osutuda perspektiivikaks.
6.Vastustaja esitas 17. juunil 2019 seisukoha kaebaja seisukohale menetluse lõpetamise ning menetluskulude osas. Vastustaja leidis, et kuna kohus ei ole võtnud määrusega kaebust menetlusse, siis ei saa rakendada menetluse lõpetamise sätteid. Vastustaja tegi ettepaneku, et kaebus tuleb tagastada ning menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda.
7.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 18. juuni 2019 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ning HKMS § 108 lg 4 alusel otsustas jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohus leidis, et vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisega haldusorgani poolt, pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Samuti leidis kohus, et kuna määrusega polnud kaebust menetlusse võetud, siis ei saa rakendada menetluse lõpetamise sätteid. Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral.
8.Kaebaja esitas 26. juunil 2019 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotlusega tühistada Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määrus ning teha uus määrus, millega lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jätta kõik menetluskulud summas 4664 eurot vastustaja kanda. Kaebaja tugines määruskaebuses asjaolule, et halduskohus on liigselt viivitanud kaebuse menetlusse võtmise määruse andmisega ning sellega põhjustanud olukorra, kus pole kaebust menetlusse võetud ning andnud haldusorganile ajaruumi, et tühistada vaidlusalune otsus. Kaebaja ei nõustu väitega, mille kohaselt on menetluse alguseks määrusega kaebuse menetlusse võtmine, vaid leiab, et HKMS § 37 lg 1 kohaselt algab halduskohtumenetlus kaebuse esitamisega kohtule.
9.Vastustaja esitas 22. juulil 2019 vastuse määruskaebusele, millega palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei nõustunud kaebaja tõlgendusega halduskohtumenetluse alguse, kaebuse menetlusse võtmise ning menetluse lõpetamise sätetest. Kaebaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli õiguspärane ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub ALTAM Konsultatsioonide OÜ määruskaebus rahuldamisele. Määruskaebemenetluses on pooled eri meelt, kas halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja leiab, et halduskohus viivitas määrusega kaebuse menetlusse võtmisel ning põhjustas sellest tingituna kaebaja jaoks ebasoodsa olukorra. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga kaebuse tagastamise osas.
11.HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastatakse kaebus määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamine viidatud sätte alusel ei olnud kohane. Nimetatud alust rakendatakse kaebuse ilmselge perspektiivituse kitsama tähenduse kui ka ebaõige nõudeliigi puhul. Näiteks on nimetatud alus kohaldatav juhul, kui esitatud nõue on küll lubatav, kuid teise menetluse tõttu ei ole esitatud nõudega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.1 Käsitletava sätte alusel on kohtul võimalik nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaadeteta kaebused tagastada.
RKHKm 3-3-1-11-13, p 17
12.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks.
13.Pärast kaebuse esitamist haldusorgan tühistas 2. mai 2019. a otsusega vaidlusaluse Jõhvi vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124. Kaebaja 13. juuni 2019. a seisukohale lisatud Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsuse eelnõu selgitusest (2. mai 2019. a nr 000) (tl 92) nähtub selgesti, et Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsuse nr 147 ajendiks oli käimasolev kohtumenetlus. Asjaoludest nähtuvalt saab järeldada, et ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitatud kaebuse eesmärk saavutati kaebuse esitamisega.
14.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 121 lg-st 2 tulenevad alused kaebuse tagastamiseks on diskretsioonilised. HKMS § 152 lg 1 sätestab kohustuslikud menetluse lõpetamise alused. Lisaks näeb HKMS § 152 lg 3 ette, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuna antud juhul esinesid HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud faktilised asjaolud, siis puudus vajadus kaebuse tagastamiseks ning rakendada oleks tulnud menetluse lõpetamise kohta käivaid sätteid.
15.HKMS § 210 lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Tartu Ringkonnakohus rahuldab HKMS § 210 lg 3 alusel määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Halduskohtul tuleb otsustada, kas on alust käesolevas vaidluses menetlust jätkata või esineb menetluse lõpetamise alus. Viimasel juhul on vajalik jagada ka menetlusosaliste kantud menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.