Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar ja Einar Vene 13. august 2020, Tartu 3-19-436
Haldusasi
ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2020. a määrus ALTAM Konsultatsioonide OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ALTAM Konsultatsioonide OÜ, esindaja Veiko Viisileht Vastustaja Jõhvi vald
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta ALTAM Konsultatsioonide OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2020. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ALTAM Konsultatsioonide OÜ (kaebaja) esitas 8. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ tühistamist. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 kehtivuse peatamiseks halduskohtumenetluse ajaks.
2.Tartu Halduskohus jättis 20. märtsi 2019. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
Jõhvi vald (vastustaja) teatas 3. mail 2019 kohtule, et Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsusega nr 147 „Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019 otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistati vaidlusalune otsus kehtetuks.
4.Tartu Halduskohus esitas 27. mail 2019 kaebajale selgituse, kus märkis, et kuna haldusorgan tühistas vaidlusaluse otsuse, on menetluse jätkamine võimalik vaid tuvastamisnõude osas, kui kaebaja esitab vastavasisulise põhjendatud taotluse.
5.Kaebaja esitas 13. juunil 2019 kohtule menetluskulude nimekirja ja seisukoha menetluse lõpetamise kohta, milles taotles menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude välja mõistmist summas 4664 eurot, s.o riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 4634 eurot (ilma käibemaksuta).
6.Vastustaja esitas 17. juunil 2019 seisukoha kaebaja seisukohale menetluse lõpetamise ning menetluskulude osas. Vastustaja leidis, et kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, siis ei saa rakendada menetluse lõpetamise sätteid. Kaebus tuleb tagastada ning menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda.
7.Tartu Halduskohus tagastas 18. juuni 2019. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ning jättis HKMS § 108 lg 4 alusel menetluskulud kaebaja kanda.
8.Kaebaja esitas 26. juunil 2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määruse tühistamist. Kaebaja palus teha uue määruse, millega lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jätta kõik menetluskulud (4664 eurot) vastustaja kanda.
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. septembri 2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas halduskohtu 18. juuni 2019. a määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et HKMS § 152 lg 1 sätestab kohustuslikud menetluse lõpetamise alused. Lisaks näeb HKMS § 152 lg 3 ette, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuna antud juhul esinesid HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud faktilised asjaolud, siis puudus vajadus kaebuse tagastamiseks ning rakendada oleks tulnud menetluse lõpetamise kohta käivaid sätteid.
10.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2020 vastuseks halduskohtu 27. jaanuari 2020. a selgitusele täiendatud menetluskulude nimekirja täiendavate õigusabikulude 1148 eurot (käibemaksuta) kohta. Kaebaja palus lõpetada asja menetlus ja mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 5812 eurot.
11.Vastustaja leidis kaebaja menetluskulude taotluse kohta esitatud arvamuses, et temalt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest kaebajal puudus objektiivne põhjus esindaja palkamiseks. Kaebaja ainus juhatuse liige on vandeadvokaat alates 2003. aastast, seega omab kaebaja seaduslik esindaja ise piisavat pädevust kohtumenetluses kaebaja huvide esindamiseks.
12.Tartu Halduskohus lõpetas 17. veebruari 2020. a määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel enne kaebuse menetlusse võtmist, kuna vastustaja oli kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist otsuse nr 124 õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 152 lg-le 2. Halduskohus tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 2100 eurot. Menetluskulude taotluse osalist rahuldamist põhjendas halduskohus järgmiselt. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist
vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust. Arvel nr 1906495 on märgitud kaebuse koostamiseks, selle täiendamiseks, lisade komplekteerimiseks ja lõplikuks vormistamiseks ning kohtule edastamiseks kulunud ajaks kokku 22,5 tundi. Praeguses asjas ei ole tegemist niivõrd keeruka vaidlusega, mis tingiks sellise suure ajakulu kaebuse koostamiseks. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et kaebus on kokku 8 lehel ning esialgse õiguskaitse taotlus ühel lehel, on kulunimekirjas märgitud ajakulu 22,5 tundi ülepaisutatud. Ka arvel nr 20010089 kajastatud õigusabiteenus seoses määruskaebuse esitamisega on põhjendatud üksnes osaliselt. Arve kohaselt kulus kaebuse tagastamise määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks, vormistamiseks ja kohtule esitamiseks 5,5 tundi. Määruskaebuse põhjendused olid esitatud kolmel lehel. Määruskaebuse mahtu ja detailsuse astet arvestades ei saa pidada sedavõrd suurt ajakulu nimetatud toimingu teostamiseks põhjendatuks. Haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada õigusabiteenuse osutamise ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Kaebaja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäära kõrge. Õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud 2100 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
17.veebruari 2020. a määruse tühistada osas, milles kohus jättis vastustajalt välja mõistmata kaebaja menetluskulud summas 3712 eurot. Kaebaja palub teha uue määruse, millega mõista kaebaja kasuks välja halduskohtu poolt välja mõistmata jäetud menetluskulud. Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 5812 eurot (ilma käibemaksuta), kuid halduskohus mõistis vastustajalt välja 2100 eurot. Kaebaja hinnangul on halduskohtu määrus selles osas põhjendamata ning õigusvastane. Kaebaja põhjendused on järgmised.
13.1.Halduskohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata ning kaebaja esitatud argumente ei ole arvestatud. Halduskohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnanud ega arvestanud kaebaja poolt läbi töötatud materjalide mahukust ja asja keerukust, vaid on üldsõnaliselt põhjendanud kaebaja menetluskulude vajalikkust kaebaja menetlusdokumentide pikkuse ja mahuga.
13.2.Kaebuse koostamiseks oli vältimatult vajalik mahuka altkaevandatud aladega seonduva materjali otsimine ja läbi töötamine. See oli ka selgelt efektiivne, sest see tingis vaidlustatud otsuse nr 124 kehtetuks tunnistamise. Halduskohus pole seda asjaolu menetluskulude väljamõistmisel arvestanud ega põhjendanud. Kaebaja hinnangul oli kaebuse põhjalikkus ja selle koostamisele kulunud aeg ja kaebuse tõendamiseks otsitud alusmaterjal vajalik ja põhjendatud. Sealhulgas teenis see menetlusökonoomia eesmärke, sest vastustaja mõistis otsuse nr 124 ebaseaduslikkust ning tunnistas selle ise kehtetuks enne, kui kohus jõudis sekkuda. Halduskohus alahindas kaebuse koostamiseks vajalikku ajakulu. Kaebaja leiab, et põhjendamatu on ka kohtu viide sellele, et kaebuse maht oli üksnes 8 lehekülge ning seetõttu ei olnud vajalik ajakulu 22,5 tundi. Arusaamatu on kohtu põhjendus, mille alusel kohus hindab menetluskulu vajalikkust või põhjendatust üksnes kaebuse lehekülgede arvu alusel. Kohus peaks soodustama olukorda, kus kaebaja esitab oma argumendid võimalikult lühidalt, kokkuvõtvalt ning vähendab sellega kohtu töökoormust menetlusdokumendi läbitöötamisel. Kaebuse koostamiseks kulunud aega ei saa ega tohi hinnata üksnes menetlusdokumendi pikkuse põhjal.
13.3.Määruskaebuse esitamisega seotud ajakulu 5,5 tundi oli vajalik, sest kaebaja pidi määruskaebuse koostamiseks läbi töötama kohtupraktikat kaebuste menetlusse võtmise mõistliku aja kohta ja kohtule põhjendama, et kaebuse tagastamine ning menetluskulude
kaebaja kanda jätmine on õigusvastane. Määruskaebuse ja sellele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust kinnitab ka see, et ringkonnakohus tühistas 3. septembri 2019. a määrusega halduskohtu määruse. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtu viide, et määruskaebuse põhjendused olid esitatud ainult kolmel lehel. Üksnes asjaolu, et määruskaebuse tekst on suudetud esitada kokkuvõtvalt ja konkreetselt, ei saa tingida seda, et määruskaebuse koostamisele kulunud aega või summat põhjendamatult vähendatakse. Samuti tuleb arvestada, et täiendavad menetluskulud seoses määruskaebusega olid põhjustatud halduskohtu suutmatusest kaebus mõistliku aja jooksul menetlusse võtta ning asi koheselt õigesti lahendada – kaebaja pidi määruskaebuse esitama just seetõttu, et halduskohus oma 18. juuni 2019. a määrusega kaebuse vääralt tagastas ning jättis menetluskulud kaebaja kanda.
13.4.Halduskohus ei selgitanud, millises ulatuses on kaebaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning millises ulatuses luges kohus menetluskulud põhjendamatuks. Halduskohus rikkus sellega määruse põhjendamise kohustust. Halduskohus oleks pidanud arusaadavalt ning põhjalikult hindama kaebaja menetluskulusid ning selgitama nende põhjendatust selliselt, et määrusega tutvujale on arusaadav, millist menetluskulu kohus ebavajalikuks pidas. Halduskohus põhjendas menetluskulude vajalikkust üksnes koondsummana, sealjuures ei selgu määrusest, milline ajakulu väljamõistetud summale (2100 eurot) vastab ning millises ulatuses luges kohus põhjendatuks esitatud arvetel kajastatud kuluargumente. Arvestades, et halduskohus jättis kaebaja menetluskulud olulises ulatuses (3712 eurot) vastustajalt välja mõistmata, peaksid sellekohased põhjendused määrusest selgelt nähtuma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. See säte annab kohtule õiguse hinnata menetluskulude põhjendatust ning vajadusel nende väljamõistmiseks väiksemas summas, kui oli taotlenud menetlusosaline. Kaebaja määruskaebuses rõhutatakse läbitöötatud materjalide mahukust ja keerukust, ent käesolevas asjas on määrav tähtsus sellel, et menetlus asjas lõpetati HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel seetõttu, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks. Asjas ei toimunud kohtuistungit ning kaebajal puudus vajadus vastata vastustaja seisukohtadele, esitada sellega seoses täiendavaid tõendeid või teha muid toiminguid, mis võivad kaasneda kohtuasja sisulise lahendamisega. Kohtumenetlus lõppes seega kiiresti ning kaebajal oli asjas vajalik esitada vaid kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning määruskaebus kaebuse tagastamise määruse vaidlustamiseks. Seda arvestades on ilmselge, et kaebaja poolt taotletud menetluskulu – 5812 eurot – on kaugelt suurem kui summa, mida võiks lugeda sellises olukorras põhjendatud menetluskuluks. Kõnealune summa ületab isegi seda summat, mida loetakse kohtupraktikas põhjendatud menetluskuludeks siis, kui asi lahendatakse otsusega, st kui kaebajal on vaja kanda menetluskulusid seoses asja sisulise lahendamisega.
16.Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtu poolt põhjendatuks peetud menetluskulude lõppsuuurusega (2100) eurot ega näe alust selle suurendamiseks. Halduskohus vähendas põhjendatult menetluskulude suurust. Ehkki planeeringuvaidlusi võib lugeda haldusasjade seas pigem keerukamate hulka kuuluvaks, ei kinnita miski, et käesolev planeeringuvaidlus tõuseks teiste sarnaste seast esile kui eriliselt keerukas ning õigustaks seega eriliselt suurte menetluskulude kandmist. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu (sealjuures mitte eriliselt keerulise või mahuka planeeringu) kehtetuks tunnistamise üle käiva vaidlusega ning kaebuse põhjendused on samuti võrdlemisi tavapärased
(põhjenduste puudumine vaidlustatud otsuses, vastuolu õigusaktidega, menetlusvead jms). Hoolimata kaebaja väidetest mahuka töö kohta kaebuse esitamisel ei ole ringkonnakohtu arvates alust pidada selles asjas kaebuse esitamist kuigivõrd keerulisemaks tavapäraselt sarnases situatsioonis kaebuse esitamisest. Seetõttu ei näe ringkonnakohus asjaolusid, mis õigustaksid käesoleva asja käsitamist eriti keeruka või mahuka asjana ning vastavalt keskmisest oluliselt suuremate menetluskulude põhjendatuks pidamist.
17.Kaebaja väited halduskohtu määruse põhjendamatuse ning üldsõnalisuse kohta ei anna alust määruse muutmiseks. Sellises olukorras menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel omab keskset tähtsust taotletavate menetluskulude lõppsumma, mis käesoleval juhul on ilmselgelt liiga suur. Halduskohus ongi leidnud, et asja keerukus ja mahukus ei ole sellised, mis niisuguste menetluskulude väljamõistmist õigustavad. Ringkonnnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
18.Menetluskulude põhjendatusele antavat hinnangut ei muuda see, et kaebuse esitamine viis vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseni vastustaja poolt. See, et vastustaja haldusakti kehtetuks tunnistas, võis olla põhjustatud küll kaebuse kui sellise esitamisest, kuid see ei tähenda, et kõik kaebaja poolt kantud menetluskulud olid põhjendatud. Miski ei kinnita, et vastustaja oleks jätnud haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui kaebaja oleks esitanud teistsuguse kaebuse ning kandnud sellega seoses väiksemaid menetluskulusid.
19.Halduskohtu viide sellele, et kaebuse pikkuseks oli 8 lehekülge ja määruskaebuse pikkuseks 3 lehekülge, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. Ehkki ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kohtumenetluses on eelistatavamad selged ja lühikesed avaldused, mitte pikad ja segased, ei tähenda see seda, et võrdlemisi selge ja lühikese kaebuse esitanud isiku menetluskulud oleksid suuremas mahus väljamõistetavad. Halduskohus viitas sellele, et kaebuse ja määruskaebuse pikkus ei kinnita seda, et asi oleks eriliselt keeruline ning ringkonnakohtu arvates ei ole selline lähenemine vale. On selge, et enamasti on keeruka asja puhul rohkem aspekte, mille üle arutleda ning vastavalt muutub menetlusdokument mahukamaks. Käesolevas asjas esitatud võrdlemisi lühike kaebus kinnitab seda, et tegemist ei olnud kuigi keeruka asjaga.
20.Kaebaja heidab halduskohtule ette ka seda, et halduskohus ei selgitanud, millises ulatuses olid kohtu arvates menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning millises ulatuses mitte, ning leiab, et halduskohus oleks pidanud täpselt selgitama, millist menetluskulu kohus ebavajalikuks pidas. Ringkonnakohus sellise lähenemisega ei nõustu. Nagu ülal märgitud, omab käesolevas asjas keskset tähtsust see, et haldusasja menetlus lõppes enne sisulise lahendamiseni jõudmist, ning see, et taoetletud menetluskulud olid seda arvestades ilmselgelt liiga suured. Seega on taotletud menetluskulude põhjendamatus ilmselge. HKMS § 109 lg-st 6 ei tulene, et taotletud menetluskulusid põhjendamatult suureks hinnates ning neid vähendades peab halduskohus üksikasjalikult lahti kirjutama põhjendatud ja põhjendamatute menetluskulude osiseid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et sarnaselt vähendab põhjendamatult suuri menetluskulusid ka Riigikohus, st annab hinnangu taotletavate menetluskulude suurusele tervikuna ning esitab seejärel lihtsalt summa, mida loeb põhjendatud menetluskuluks (vt nt RKHKm 3-3-1-21-15 p 16; 3-3-1-65-13, p 36; RKHKo 3-16-1903, p 41)
21.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.