Sigrid Kristenpruni kohustamiskaebus Haljala Vallavalitsusele (enne haldusreformi läbiviimist Vihula Vallavalitsus) kohustava ettekirjutuse tegemiseks – kohustada Haljala Vallavalitsust lugema Neeme tee 46 detailplaneeringumenetluses Keskkonnaameti kooskõlastus Neeme tee 46 detailplaneeringule antuks.
Resolutsioon
1.Uuendada menetlus haldusasjas nr 3-17-2236.
2.Jätta kaebus läbivaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Sigrid Kristenprun on Vihula vallas Käsmu külas Neeme tee 46 asuva kinnistu (registriosa nr 433331, katastritunnus 92201:014:0800, pindala 2518 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) kaasomanik (1/2 osas). Kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi territooriumil Käsmu küla tiheasustusalal küla vanemas osas ajaloolise Neeme tee ja Merekooli tänava ristumiskohas. Kinnistul paikneb neli ehitist – suvila, kõrvalhoone, ait ja kelder.
Vihula Vallavalitsus algatas 17.09.2013 korraldusega nr 361 S. Kristenpruni taotluse alusel Neeme tee 46 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise eesmärgiga selgitada välja uute hoonete (elamu) ehitusõiguse ulatus ja kinnistu jagamise võimalus ning võimalusel määrata ehitusõigus ja jagada kinnistu kaheks, lahendada parkimine, liikluskorraldus ja tehnosüsteemid ning seada vajalikud kitsendused ja servituudi vajadused. Detailplaneeringu lahenduse (OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 172/0414) kohaselt soovitakse Neeme tee 46 kinnistu jagada kaheks elamukrundiks suurusega 1259 m2, millest ühele jääksid olemasolevad suvila ja kõrvalhoone ning teisele määrataks
täiendav ehitusõigus kuni kahekorruselise elamu ehitamiseks (s.o lisaks olemasolevatele aidale ja keldrile).
Keskkonnaamet (KeA) ei kooskõlastanud 21.10.2014 kirjaga nr V 6-5/14/20479-2 planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 3 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel Neeme tee 46 detailplaneeringut ega andnud nõusolekut selle kehtestamiseks, kuna detailplaneeringuga kavandatud Neeme tee 46 kinnistu jagamine kaheks elamukrundiks ja planeeringus toodud hoonete paigutus kahjustab Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas. Pärandkultuurmaastiku kaitse eesmärkide tagamiseks on uute kruntide moodustamisel ja hoonestuse kavandamisel vajalik arvestada piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuriga ja ehitustraditsioonidega (vt Leele Välja uurimustöö „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud ja rannakülade inventeerimine. Käsmu“. Tallinn, 2010). Neeme tee 46 kinnistu jagamise tulemusena poolitatakse olemasolev õueala. Kuigi Käsmu küla on praeguseks tunduvalt tihendatud, on Neeme teega külgnev ala ning teest mere poole jääv küla osa säilitanud ajaloolise miljöö elemente – ajaloolise hoonestuse, ruumikasutuse, õuede struktuuri. Enamik planeeringuala kontaktvööndisse jäävatest kruntidest on 2000 m2 või suuremad, mis määrab antud piirkonna asustusrütmi. Neeme tee 46 kinnistu suurust ja paiknemist ning piirkonna kaitseväärtusi arvestades ei ole kinnistu jagamine põhjendatud, sest see tihendaks liigselt külastruktuuri ja mõjuks ebasoodsalt Käsmu ajaloolise tuumikala seisundi säilimisele. Elamu ja täiendavate abihoonete püstitamine kinnistule on samas võimalik, kuid need peavad sobituma nii olemasoleva hoonestuse kui ka küla miljööga ning kogu kinnistu hoonestus peab moodustama ühtse tervikliku kompleksi.
Keskkonnaamet jäi 08.12.2014 kirjas nr V 6-5/14/20479-4 oma varasema seisukoha juurde, et detailplaneeringuga kavandatud Neeme tee 46 kinnistu jagamine ja hoonete paigutus kahjustavad Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas. Täiendavalt koostatud kontaktvööndi analüüsis välja toodud Käsmu küla miljöösse ebasobivate pindaladega kinnistud ei saa olla aluseks ega eeskujuks edasiste arengute kavandamisel ega suunamisel. Rõhuv enamus krunte Käsmu ajaloolises tuumikalas on 2000 m2 või suuremad, mis määrabki piirkonna asustusstruktuuri. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 eelnõus on samuti nähtud ette, et Käsmu külas on uute kinnistute minimaalne krundi suurus 2000 m2 ning uusi kinnistuid ei ole lubatud moodustada olemasolevate abihoonete baasil ja säilitada tuleb ajalooliste taluõuede terviklikkus.
Keskkonnaamet ei pidanud 09.01.2015 kirjas nr V 6-5/14/20479-6 põhjendatuks muuta oma senist seisukohta, et detailplaneeringuga kavandatav Neeme tee 46 kinnistu jagamine kaheks elamukrundiks kahjustab Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas. Seni kasutuseta olnud kinnistu osale on võimalik ehitada hooneid, arvestades Käsmu ajaloolisele tuumikalale iseloomulikku hoonete paigutust. Planeeringust huvitatud isiku tellitud L. Välja ekspertarvamus „Detailplaneering kinnistule Neeme tee 46 Käsmus“ (Tallinn, 2014) ei muuda Keskkonnaameti 21.10.2014 otsust detailplaneeringut mitte kooskõlastada ja keelduda nõusoleku andmisest planeeringu kehtestamiseks, sest nimetatud arvamuses ei ole lükatud ümber minimaalse ajaloolise krundi suuruse (vähemalt 2000 m2) argumenti. Käsmu ajaloolise tuumikala (s.o ajalooliselt küla peatänavaks olnud Neeme tee ja selle vahetu ümbrus) külastruktuuris kruntide tükeldamise keelamisel on kaks olulist põhjust: säilitada väärtuslike taluõuede terviklikkus ja vältida küla liigset tihendamist. Neeme tee 46 puhul pole tegemist taluõue terviklikkuse säilitamisega, sest see kinnistu on moodustatud Joosti talu abihoonete baasil. Samas ei võimalda krundi suurus selle teistkordset jagamist, kuna
3-17-2236
tekkivad krundid oleksid oluliselt väiksemad kui 2000 m2 ning siis tiheneks ajaloolise tuumikala struktuur veelgi.
S. Kristenprun esitas 05.02.2016 Keskkonnaametile taotluse 21.10.2014 ja 09.01.2015 kirjades sisalduva otsustusvea parandamiseks, märkides, et L. Välja 2014. a eksperthinnangust nähtuvalt on Keskkonnaamet tõlgendanud L. Välja 2010. a eksperthinnangut vääralt, mistõttu ei saa tehtud kaalutlusotsus olla õiguspärane. Samuti leidis taotleja, et Keskkonnaamet ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas kahjustaks Neeme tee 46 kinnistu jagamine Käsmu küla ajaloolist alusstruktuuri ja mida on peetud silmas küla „ülemäärase tihendamise“ alla. Kuna Keskkonnaameti kooskõlastus on kohaliku omavalitsuse üksusele siduv, siis riivab keeldumine taotleja omandiõigust. Ükski õigusakt ei keela Käsmu külas moodustada kinnistuid, mis on väiksemad kui 2000 m2 ning Keskkonnaameti seatud piirang on meelevaldne.
Keskkonnaamet märkis 07.03.2016 kirjas nr 6-2/16/1829-2, et S. Kristenpruni 05.02.2016 taotluse läbivaatamisel ei tuvastatud otsustusvigu, mis seaksid kahtluse alla 21.10.2014 otsuse õiguspärasuse ja tingiksid selle muutmise. Keskkonnaamet on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Käsmu küla ajaloolises tuumikalas paikneb 149 kinnistut, millest 50% on 2000 m2 või suuremad ning vaid 19% on väiksemad kui 1300 m2. Neeme tee 46 säilitamine ühe kinnistuna tagab, et olemasolevad hooned ja tulevikus rajatavad hooned saavad paigutatud ja rajatud selliselt, et kogu külamiljööd vaadeldes on kinnistu tajutav ühe majapidamisena, mitte kahe iseseisva väikse majapidamisena. Asjaolu, et kinnistu on kaasomandis, ei saa tuua kaasa ootust, et kinnistut saaks jagada vastavalt kaasomanike arvule. Uushoonestust kavandades tuleks lähtuda terviklikust kinnistust ja Käsmu küla tuumikala ajaloolisest hoonestusest. Planeeringus seni esitatud lahendus kinnistu hoonestamiseks kahjustaks Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas. Keskkonnaamet luges 07.03.2016 kirjas esitatud täiendavad selgitused ja põhjendused ka 21.10.2014 otsuse põhjendusteks.
S. Kristenprun esitas Keskkonnaministeeriumile 01.04.2016 vaide KeA 07.03.2016 kirja nr 6-2/16/1829-2 kehtetuks tunnistamiseks ning KeA-le ettekirjutuse tegemiseks parandada tehtud otsustusviga.
Keskkonnaamet tagastas 11.04.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/163 vaide, sest kaitseala valitseja otsus mitte anda nõusolekut Neeme tee 46 detailplaneeringu kehtestamiseks on menetlustoiming, mida ei ole võimalik vaidemenetluses eraldiseisvalt vaidlustada. Keskkonnaamet esitas 11.04.2016 käskkirjas siiski omapoolsed täiendavad selgitused vaides esitatule, lugedes need ka 21.10.2014 keeldumise täiendavateks põhjendusteks. Elamu ja täiendavate abihoonete püstitamine on võimalik ka kinnistut jagamata ning kaasomanikud saavad kinnistu üksteisest n-ö sõltumatu kasutamise reguleerida kinnistusraamatusse kantava kasutuskorra kokkuleppega.
10.Sigrid Kristenprun esitas Tallinna Halduskohtule 10.05.2016 kaebuse (muudetud 30.05.2016), milles esitatud nõuetest jäid halduskohtu menetlusse nõuded tuvastada KeA 21.10.2014 kirjaga nr V 6-5/14/20479-2 Neeme tee 46 detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumise ja 09.01.2015 kirjaga nr V 6-5/14/20479-6 varasema seisukoha muutmata jätmise õigusvastasus. Tallinna Halduskohtu 14.07.2017 otsusega haldusasjas 3-16-910 on jäetud kaebus rahuldamata. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 14.07.2017 otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinna Halduskohtu kohtuotsus jõustus 27.03.2019.
3-17-2236
11.Keskkonnaamet vaidles 20.02.2017 kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjadest ning LKS § 14 lg 1 p-st 5 ja lg-st 2 tulenevalt ei saanud KeA kaitseala valitsejana kooskõlastada tegevust, mis võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kooskõlastuse andmise otsustamine on menetlustoiming, mis lähtub esitatud taotlusest, Neeme tee 46 kinnistu, selle lähiümbruse ja Käsmu külaga seotud asjaoludest ning rahvuspargi kaitseeesmärkidest. L. Välja 2010. a uurimustöö on vaid üks dokumentidest, mis selgitab Käsmu küla kultuuripärandit ja selle olemust. KeA ei saa lähtuda üksnes kitsalt Neeme tee 46 kinnistust, vaid peab arvestama ala kaitse-eesmärke laiemalt. Väiksemate kui 2000 m2 suuruste kruntide jätkuv moodustamine ajaloolisse külatuumikusse muudaks Käsmu tuumikala struktuuri jäädavalt. KeA on analüüsinud 149 Käsmu küla ajaloolises tuumikalas paiknevat kinnistut ning 50% neist on 2000 m2 või suuremad ja vaid 19% on väiksemad kui 1300 m2. Neeme tee 46 kinnistu on tekkinud endise Joosti talu jagamise käigus 20. sajandi esimesel veerandil, kuid kinnistu täiendav jagamine ei ole põhjendatud. Kinnistu jagamisel teostataks vastav maakorraldustoiming ning praegusel või tulevasel kinnistu omanikul tekiks ootus kasutada (hoonestada) elamumaana määratletud kinnistut omal äranägemisel. Kaasomandis oleva kinnistu erinevate osadega piiritletud kasutamine on võimalik tagada ka kaasomanike poolt kinnistu kasutuskorra seadmise lepingu sõlmimisega.
12.21.07.2017 kirjaga nr 7-1/4-13 on Vihula Vallavalitsus teatanud Keskkonnaametile, et kaebaja on Vihula Vallavalitsusele 26.06.2017 saadetud kirjas avaldanud soovi kooskõlastada Neeme tee 46 detailplaneering uuesti Keskkonnaametiga ja küsinud Keskkonnaameti seisukohta esitatud planeeringulahendusele. Vihula Vallavalitsuse 21.07.2017 kirjas küsiti Keskkonnaameti seisukohta planeeringulahendusele, millele Keskkonnaamet 2014 otsusega kaitseala valitseja nõusolekut ei andnud, mistõttu on Keskkonnaamet 10.08.2017 kirjas nr 6-2/17/8697-2 jäänud Keskkonnaameti 2014 otsuses sisalduva keeldumise juurde ja selgitanud kohalikule omavalitsusele, et 2014 otsusega seotud vaidlus ei ole lõppenud, vaidlust lahendab Tallinna Ringkonnakohus ja kuni vaidluse lõppemiseni puudub alus uue lahendi tegemiseks.
13.Kaebaja leiab Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses, et kuna Keskkonnaamet ei keeldunud määratud tähtajaks kooskõlatusest, tuleb planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 17 lg-st (kuni 30.06.2017 kehtinud redaktsioon) ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 16 l-st 2 lugeda Haljala Vallavalitsusel Keskkonnaameti kooskõlastus antuks. Kaebaja on 19.03.2018 selgitanud, et ta ei nõustu Haljala Vallavalitsuse seisukohaga, et kaebaja on meelevaldselt tõlgendanud Keskkonnaameti 10.08.2017 kirjas toodud põhjendust, ning et antud kirjast tuleneb otseselt kooskõlastusest keeldumine. Kaebaja ei ole sellist väidet esitanud. Kaebaja on leidnud, et Keskkonnaamet keeldus vastamast. Sellist võimalust Neeme tee 46 detailplaneeringumenetlusele rakendatav planeerimisseadus paraku ette ei näe. Õigeks ei saa lugeda Haljala Vallavalitsuse väidet, et Keskkonnaametil ei olnud kohtumenetluse käigust tulenevalt vajalik muuta oma varasemat seisukohta Neeme tee 46 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmise põhjenduste osas, sest otsustamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud. Ei ole eluliselt usutav, et Haljala Vallavalitsusele ei ole teada, et Neeme tee 46 kinnistuga vahetult külgneva Merekooli tn 4 kinnistul on renoveeritud kunagine piirivalve nn ohvitseridemaja, millest on tänaseks saanud Käsmu uus kauplusehoone. Kaebaja märgib, et varasemalt on Keskkonnaamet sidunud antud hoone välimuse ja seisukorra Neeme tee 46 detailplaneeringulahendusega ning seega on vaidlusaluse planeeringuga seotud asjaolud juba ainuüksi eelpool toodud põhjusel muutunud. Kaebaja peab taunimisväärseks ja kehtiva õigusega mitte kooskõlas olevaks, et Haljala Vallavalitsus kohaliku omavalitsusena asub esitama seisukohti Keskkonnaameti eest. Kaebaja juhib
3-17-2236
tähelepanu, et Haljala Vallavalitsus peab Haldusmenetluse seadusest tulenevalt teostama uurimiskohustust. Näiteks selles osas, mis puudutab alla 2000 m2 kinnistute moodustamist Haljala territooriumil asuvas Käsmu külas. Kohalikul omavalitsusel on kohustus välja selgitada, kuidas on võimalikuks saanud olukord, kus 2000 m2 miinimumnõue rakendub vaid kaebajale kuuluvale kinnistule. Kuid teiste seas näiteks mitte Käsmu sadama planeeringuala kinnistutele. Kaebajale jääb vallavalitsuse poolt kohtule saadetud seisukoht arusaamatuks ka tulenevalt asjaolust, et vallavalitsus on varasemalt Neeme tee 46 planeeringulahendust toetanud. Haljala Vallavalitsuse seisukohta ja põhjendusi 23. jaanuaril 2018 Käsmus toimunud Haljala Vallavolikogu keskkonna-, maa- ja planeeringute komisjoni koosoleku osas peab Kaebaja otsituteks ning planeeringumenetluse avalikkuse ning kaasamise põhimõtete seisukohalt sisutühjaks. Keskkonnaameti poolt 12.03.2018 kohtule saadetud kirja nr 1-6/18/12 osas leiab kaebaja järgmist: kaebaja palub kohtul jätta tähelepanuta Keskkonnaameti sisulised väited, mis puudutavad Keskkonnaameti 21. oktoobri 2014 kirja V 6-5/14/20479-2, millega Keskkonnaamet ei andnud Vihula Vallavalitsusel nõusolekut Neeme tee 46 detailplaneeringu kehtestamiseks. Keskkonnaamet ei ole õigesti määratlenud käesoleva õigusvaidluse eset. Kaebaja märgib, et Vihula Vallavalitsus on oma 21. juuli 2017 kirjaga nr 7-1/4-13 küsinud Keskkonnaametilt kooskõlastust Neeme tee 46 detailplaneeringule ning Keskkonnaameti poolt Tartu Halduskohtule saadetud vastuse punktist 1.2.3 selgub, et Keskkonnaamet on Vihula Vallavalitsuse kirja saamisel tutvunud Neeme tee 46 planeeringulahendusega ning kujundanud oma arvamuse. Seega on Keskkonnaamet läbi viinud eraldiseisva haldusmenetluse, mis ei ole Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva õigusvaiduse sisuks ega esemeks ega saakski seda olla. Õigusteoreetiliselt on sündmuste jada käsitletav selliselt, et kohalik omavalitsus on küsinud haldusorganilt uuesti kooskõlastust ning kooskõlastust andma või mitte andma kohustatud haldusorgan on teinud eraldiseisva haldusotsustuse. Kaebajal oli halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p-st 2 tulenevalt õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tartu Halduskohtu poole, seega tuleb Keskkonnameti poolsed väited kaebuse menetlusse võtmise osas (Keskkonnaameti 12.03.2018 kiri p nr 3) jätta tähelepanuta; “Keskkonnameti hinnangul peab Keskkonnaameti 10.08.2017 kirja hindamisel lähtuma Keskkonnaameti selgitustest ja kuidas on Keskkonnaamet ise 10.08.2018 kirja mõistnud.”
14.Kaebaja on seisukohal, et hea halduse printsiibiga ja haldusmenetluse seaduse sätetega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusmenetluses osalev isik peab hakkama mõistatama, kuidas üks või teine haldusorgan “ise” oma “kirja mõistnud” on, vaid lähtuma eesti keeles toimuvas haldusmenetluses vastuste tõlgendamisel eeskätt Eesti kirjakeele normist ning sõnade tähendusest. Keskkonnaameti sõnakasutus “/.../mitte asuda kirja meelevaldselt ise sisustama või kohtu kaudu taotlema kirjale sisu andmist.” on halduskohtumenetluses kohatu ning sellisena käsitletav Kaebaja solvamisena. Samuti tuleb sisutühjaks lugeda Keskkonnaameti väide, et Keskkonnaamet ei peaks menetlust läbi viima, kuna ei ole ilmnenud uusi asjaolusid. Kaebaja kordab selles osas veelkord, et Neeme tee 46 kinnistuga vahetult külgneva Merekooli tn 4 kinnistul on renoveeritud kunagine piirivalve nn ohvitseridemaja, millest on tänaseks saanud Käsmu uus kauplusehoone. Kaebaja märgib, et varasemalt on Keskkonnaamet sidunud antud hoone välimuse ja seisukorra Neeme tee 46 detailplaneeringulahendusega ning seega on vaidlusaluse planeeringuga seotud asjaolud juba ainuüksi eelpool toodud põhjusel muutunud. Pole usutav, et Keskkonnamet ei oleks Merekooli tee 4 toimunud renoveerimist kooskõlastanud ning kursis asjaoluga, et nõukogude piirivalve räämas silikaathoone on renoveeritud kaasaegseks poehooneks. Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaamet ei saa haldusmenetluses kõrvale kalduda planeerimisseaduse sätetest ja kohalik omavalitsus aktsepteerida kooskõlastava haldusorgani kirja, millega kooskõlastamise taotlusele vastamisest keeldutakse ning seeläbi delegeerida
15.9.03.2018 palus vastustaja Haljala vald menetluse peatamist kuni haldusasjas 3-16-910 lahendi jõustumiseni.
16.12.03.2018 on vastustaja KeA kirjalikus vastuses leidnud, et KeA kooskõlastuse ja nõusoleku andmisest keeldumise Neeme tee 46 detailplaneeringu kehtestamise osas on käimas kohtuvaidlus haldusasjas 3-16-910. Kuni ei ole muutunud detailplaneering ega õigusaktid, mille alusel tehti Keskkonnaameti 2014 otsus või haldusasja 3-16-910 menetlus ei ole lõppenud, ei ole Keskkonnaametil alust uue 2014 otsusest erineva otsuse tegemiseks. Samas juhul kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid halduskohtus esitada ei saagi, puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks – kaebuse muutmine ei muudaks kaebuse eduväljavaateid (vt näiteks Riigikohtu 17.06.2015 otsus haldusasjas 3-3-1-24-15 p-d 11-13). Keskkonnaameti hinnangul ei ole kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada selle eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Keskkonnaameti hinnangul on pärast kaebuse esitamist selgunud asjaolusid ja selgitusi arvestades põhjendatud kaebuse tagastamine. Keskkonnaamet taotleb kaebaja kaebeõiguse ja kaebuse perspektiivikuse uuesti hindamist ja kaebuse tagastamist ning seetõttu ei pea vajalikuks menetluse peatamist.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Haldusasja menetlus oli peatatud kohtu 12.06.2018 määrusega kuni Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2017. a otsuse nr 3-16-910 jõustumiseni. HKMS § 99 lg 1 kohus uuendab peatatud menetluse omal algatusel määrusega. Halduskohus uuendab haldusasja 3-172236 menetluse.
18.Halduskohtu hinnangul pöördus kaebaja kohtusse selleks, et veelkord saada Keskkonnaameti kooskõlastus Neeme tee 46 detailplaneeringule, vastustaja on uuesti küsinud Keskkonnaameti seisukohta esitatud planeeringulahendusele. Keskkonnaamet (KeA) ei kooskõlastanud ei 21.10.2014 kirjaga nr V 6-5/14/20479-2 ega ka 10.08.2017 vastusest tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 3 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel Neeme tee 46 detailplaneeringut ega andnud nõusolekut selle kehtestamiseks, kuna detailplaneeringuga kavandatud Neeme tee 46 kinnistu jagamine kaheks elamukrundiks ja planeeringus toodud hoonete paigutus kahjustab Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas.
19.Asjassepuutumatu on kaebaja põhjendused ja viide planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 17 lg 5 (kuni 30.06.2017 kehtinud redaktsioon), kui kooskõlastuse taotlusele ei ole kooskõlastaja vastanud ühe kuu jooksul taotluse kättesaamise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
20.Vastustajale oli teada, et Keskkonnaamet (KeA) ei kooskõlastanud ei 21.10.2014 kirjaga nr V 6-5/14/20479-2 tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 3 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel Neeme tee 46 detailplaneeringut ega andnud nõusolekut selle kehtestamiseks, kuna detailplaneeringuga kavandatud Neeme tee 46 kinnistu jagamine kaheks elamukrundiks ja planeeringus toodud hoonete paigutus kahjustab Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas. Haldusasja materjalide järgi kaebaja vaidlustas haldusasjas 3-16-910 KeA 21.10.2014
3-17-2236
kirjaga nr V 6-5/14/20479-2 Neeme tee 46 detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumise ja 09.01.2015 kirjaga nr V 6-5/14/20479-6 varasema seisukoha muutmata jätmise õigusvastasuse.
21.Kohtumenetluse kestel pöördus kaebaja uuesti sama taotlusega 26.06.2017 vastustaja poole saada Neeme tee 46 detailplaneeringu kooskõlastus. Vastustaja (Vihula Vallavalitsuse) 21.07.2017 kirjas küsiti Keskkonnaameti seisukohta planeeringulahendusele, millele Keskkonnaamet 2014 otsusega kaitseala valitseja nõusolekut ei andnud. Keskkonnaamet jäi 10.08.2017 kirjas nr 6-2/17/8697-2 oma 2014 otsuses sisalduva keeldumise juurde. Seega KKA keeldus kooskõlastuse andmisest. Keskkonnaametil ei olnud kohtumenetluse käigust tulenevalt vajalik muuta oma varasemat seisukohta Neeme tee 46 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmise põhjenduste osas, sest otsustamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud.
22.Tartu Halduskohus nõustub Keskkonnaameti 12.03.2018 väljendatud seisukohaga, et kaebuse rahuldamisel ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
23.Kaebaja on kohtule esitanud kohustamiskaebuse. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema Neeme tee 46 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest ning detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest keeldumine õigusvastane.
24.HKMS § 151 annab halduskohtule võimaluse jätta kaebus läbi vaatamata ka siis, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS §-s 121 sätestatud asjaolud. Käesoleval juhul jätab halduskohus juba menetlusse võetud kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel ning põhjusel, et isegi esitatud kohustamiskaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
25.Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtuotsusega 3-16-910 on tuvastatud LKS § 21 lg-st 1 tulenevalt on KeA kaitseala valitsejaks, kellel on LKS § 14 lg-te 1–3 järgi pädevus detailplaneeringu kooskõlastamiseks kaalutlusõiguse alusel. KeA negatiivne kooskõlastus on menetlustoiming, mis on Vihula vallale siduv. Lahemaa rahvuspark on loodud PõhjaEesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (LKS § 26 lg 2 p 1). KeA 21.10.2014 ja 09.01.2015 kirjade koostamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 03.06.1997 määrusega nr 109 kinnitatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“, mis sätestas p-des 2 ja 28 muu hulgas pärandkultuurmaastiku säilitamise eesmärgi ka piiranguvööndis. Käsmu küla kultuuripärandi olemust on KeA 21.10.2014 keeldumises selgitatud L. Välja 2010. a uurimustöö alusel. Vihula valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.08.2003) kohaselt on Käsmu küla miljööväärtuslik rannaküla, kus tuleb lähtuda väljakujunenud ehitustraditsioonist. Uute moodustatavate väikeelamute kruntide minimaalseks suuruseks tiheasustusalal on 1000 m2, kuid soovitatav on pigem suuremate kruntide moodustamine. Käsmu küla 2009–2015 arengukava kohaselt on eesmärgina deklareeritud, et 2009. a-ks ei oleks külas väiksemaid elamukrunte kui 2000 m2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ei sätesta kinnistu jagamisel tekkivate kruntide miinimumsuurust ning kaitseala valitseja peab kinnistu jagamise lubatavuse otsustama kõiki taotluse ja tegevuskohaga seotud asjaolusid kaaludes. Kui haldusorgan on jõudnud arusaamisele, et taotletav tegevus võib kaitse-eesmärki ohustada, on ta LKS § 14 lg 1 p-st 5 ja lg-st 2 tulenevalt kohustatud nõusoleku andmisest keelduma. Keeldumise eelduseks on kaitse-eesmärgi kahjustamise
3-17-2236
võimalikkus, mitte kaitse-eesmärgi ilmselge kahjustamine.
26.Neeme tee 46 kinnistu kavandatud jagamisel jääks krundi suurus alla 2000 m2 ja isegi alla L. Välja 2010. a uurimustöös kontaktvööndis soovituslikuks peetud kinnistu suuruse (1500 m2). KeA on analüüsinud planeeringuala kontaktvööndisse jäävate kinnistute suurust ning lähtunud otsustamisel mh asjaolust, et rõhuv enamus Käsmu küla tuumikalal ja kontaktvööndis paiknevatest kinnistutest on suuremad kui 2000 m2 ning see määrab ühe olulise asjaoluna piirkonna asustusrütmi. Vastustaja on analüüsinud ka L. Välja 2014. a ekspertarvamust ning põhjendanud sellega mittenõustumist. Eelkõige on selles pööratud ebapiisavalt tähelepanu Käsmu ajaloolise tuumikala krundistruktuuri analüüsile ja puuduvad konkreetsed ettepanekud, milline võiks olla sobiv hoonestuse paiknemine. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et eraldiseisvana väärtust mitteomava kinnistu jagamine mõjutab ümbritsevat asustusstruktuuri, arvestades kinnistu esinduslikku asukohta. Oluline on seegi, et KeA ei välista kinnistule elamu püstitamist, kuid selleks (nagu ka kinnistu korrastamiseks ja kõrvalasuva ohvitseride elamu negatiivse mõju vähendamiseks) ei ole tingimata vajalik kinnistu jagamine. Kaebaja omandiõiguse riive ei ole kuigi intensiivne, sest soovitud eesmärk on võimalik saavutada ka kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise ja kinnistusraamatusse kandmisega. Ühtlasi on tagatud, et kinnistu suurus vastaks kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalikule ning kinnistut ei saaks ka pärast jagamist hoonestada nii, et see oleks tajutav kahe eraldi majapidamisena ja tihendaks küla tuumikala. Elamumaa kinnistu omamine ei tekita iseenesest subjektiivset õigust saada ehitusõigus ning samuti ei saa eeldada, et kaasomandis olevat kinnistut on alati võimalik jagada. Asjaolu, et Vihula valla üldplaneeringus on krundi miinimumsuuruseks 1000 m2, ei tähenda, et planeeringu kehtestamine soovitud kujul oleks lubatav. Üldplaneeringu kõrval tuleb Käsmu küla puhul lähtuda ka teistest õigusaktidest ning üldplaneeringuga ei saa muuta LKS-s ja kaitse-eeskirjas sätestatut. Väide kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiramisest on põhjendamatu. Kitsendused tegevusteks kaitsealal (mh kooskõlastamise vajadus) tulenevad seadusest (LKS-st), mitte KeA tegevusest. Asjaolu, et Joosti talu kinnistu ei ole endisaegsetes piirides säilinud, ei muuda Neeme tee 46 kinnistut küla tuumikalasse (territoriaalselt määratletav ala) mittekuuluvaks. Vastustaja on kooskõlastuse andmisest keeldumist piisavalt ja korduvalt põhjendanud ning tuvastanud muude oluliste asjaolude (kontaktvööndi analüüs jm) kõrval ka konkreetse kinnistuga seotud asjaolud. Vastustaja kaalutlusi ei ole alust pidada ilmselgelt ebakohasteks. KeA kirjadest nähtub selgelt, millistel põhjustel on leitud, et soovitud detailplaneeringu kehtestamine võib tuua kaasa kaitse-eesmärgi kahjustamise. Kuna tegemist on Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndiga ning kaebaja kinnisasi asub Käsmu küla ajaloolises tuumikalas, ei saa eeldada, et kinnistu jagamise tingimused oleksid samasugused nagu piiranguteta alal. Kaebaja omandiõiguse riivet ei saa pidada ülemääraseks. Kuigi kaebajal ei ole võimalik saavutada kinnistu jagamist, on KeA pidanud võimalikuks kaebaja kinnistule uue elumaja ehitamist.
27.Tallinna Ringkonnakohus on märkinud ka praegu kehtiva Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 lisa 7 „Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja ehitussoovitused külade kaupa“ p 25 näeb Käsmu küla osas planeerimis- ja ehitussoovitusena ette, et ühel krundil (minimaalselt 2000 m2) on üks elamu. Tegemist ei ole pelgalt hüpoteetilise või väljamõeldud ohuga Käsmu küla asustusstruktuurile. Kinnistu jagamine kui selline (nii maakorraldustoiminguna kui ka kinnistusraamatu kandena) ei tihedaks küll iseenesest veel külastruktuuri, kuid looks selleks selge aluse, sest annaks võimaluse nõuda praeguse Neeme tee 46 kinnistu maa-alale koguni kahe elamu püstitamise lubamist, kuigi vastustaja on pidanud kaitse-eesmärke arvestades võimalikuks püstitada sellele vaid üks elamu. Määravat tähtsust ei oma, et Neeme tee 46
3-17-2236
kinnistut kasutavad kaks leibkonda, kes on sõlminud kinnistu kasutamiseks mitteformaalse kokkuleppe, sest kinnistu kaasomandis olek ei muuda kinnistu faktilist olukorda ega suurenda iseenesest omandiõiguse riivet. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kaasomanikel on soovi korral võimalik sõlmida ka notariaalne kasutuskorra kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse, millisel juhul kehtib see igakordsete kaasomanike suhtes.
28.KeA 21.10.2014 kirjas viidatud L. Välja 2010. a uurimustöös (lk 29-30) on välja toodud, et Käsmu küla ajaloolises tuumikalas (mille keskmesse jääb ka Neeme tee 46 kinnistu) tuleks maksimaalselt säilitada ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri ning moodustatavad kinnistud ei tohi olla väiksemad kui 2000 m2 ja peavad ühelt küljelt piirnema külatänavaga. Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering nägi tiheasustusaladel (sh Käsmu) uute moodustavate väikeelamukruntide minimaalsuurusena ette 1000 m2, kuigi soovitatavad on pigem suuremad krundid. Üldplaneeringus sätestatu ei saa siiski piirata kaitseala valitseja kaalutlusõigust ega välistada ohtu rahvuspargi kaitse-eesmärkide kahjustamiseks, sest isegi kui kaitseala valitseja oli üldplaneeringu varasemalt kooskõlastanud, võib hinnang kaitseala väärtustele ja selle seisundi ohustatusele aja jooksul täpsustuda ning detailplaneeringu kooskõlastamise otsustamisel lähtutakse juba konkreetsest asukohast ja kavandatavast lahendusest. Kuigi L. Välja 09.12.2014 ekspertarvamuses (tl 34-36) on leitud, et Neeme tee 46 kinnistu jagamise ja Merekooli tänava äärde uue eluhoone püstitamise lubamisest keeldumine ei ole põhjendatud, on vastustaja juhtinud asjakohaselt tähelepanu, et L. Välja 2014. a arvamuses on üheselt mööndud kavandatavate kruntide suuruse vastuolu L. Välja 2010. a töös pakutud 2000 m2 miinimumnõudega ning ekspert ei ole sellest kõrvalekaldumist millegagi sisuliselt põhjendanud. Asjaolust, et Neeme tee 46 kinnistu olemasolev hoonestus ei oma iseseisvat struktuurset väärtust ning planeeringulahendus ei tekitaks varasemalt hoonestamata alale massiivset ja tihedat uut asustusstruktuuri, ei järeldu iseenesest, et see ei saaks kahjustada Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärke Käsmu külas. Ekspert ei ole arvestanud ka võimalusega, et kummalgi Neeme tee 46 jagamisel tekkival krundil ei oleks elamut ning seega kaasneks kinnistu jagamisega selge surve anda neile mõlemale täiendav ehitusõigus elamu püstitamiseks. Kaebaja väited vastustaja tegevuse meelevaldsusest ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et KeA andis 16.01.2017 kirjaga nr 7-9/16/10341-6 kooskõlastuse Käsmu sadama detailplaneeringule (kehtestatud Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusega nr 39), millega on nähtud ette planeeringualal kuue krundi moodustamine, millest üks avaliku funktsiooniga krunt jääb alla 2000 m2 (pindalaga 1986 m2). Samuti on KeA 07.09.2017 kirjas nr 7-9/17/5314-2 (tl 195-196) nõustutud detailplaneeringu algatamisega 1954 m2 suuruse Neeme tee 24a kinnistu osas eesmärgiga kinnistu hoonestada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd nimetatud kruntide suurus jääb vaid väga minimaalselt alla 2000 m2, siis ei kaasneks nendega asustusstruktuuri tajutavat kahjustamist ning sellises olukorras võinuks keeldumine osutuda ebaproportsionaalselt piiravaks.
29.Kaebaja on seevastu soovinud moodustada kaks 1259 m2 suurust elamukrunti, mis jääksid oluliselt (st selgelt tajutavalt) alla 2000 m2. Kuivõrd 2000 m2 miinimumsuuruse nõuet ei ole üheski õigusaktis konkreetselt fikseeritud, siis tuleb vastustajal igakordselt hinnata, kas kavandatav lahknevus oleks kaitse-eesmärke arvestades aktsepteeritav või mitte. Pelgalt asjaolu, et Käsmu külas on ka varasemast olemas suur hulk alla 2000 m2 suurusi kinnistuid, ei anna alust nõuda väiksemate kruntide moodustamise lubamist ka edaspidi. Oluline on eelkõige see, et Käsmu külas on sellele vaatamata säilinud kaitsmistvääriv miljöö (sh asustusstruktuur), mille kaitsmise on kaitseala valitseja kohustatud tagama. Vastustaja on hinnanud kokku 149 kinnistut Käsmu küla ajaloolises
3-17-2236
tuumikalas ning tuvastas, et 50% neist olid 2000 m2 või suuremad ning üksnes 19% olid ligikaudu sama suured või väiksemad kui Neeme tee 46 kinnistu jagamisel tekkivad krundid. See tähendab, et ca 4/5 piirkonnas asuvatest kinnistutest on suuremad kui vaidlusaluse planeeringulahendusega kavandatud, mistõttu pole ka alust väita, et ümbruskonnas oleksid väikesed krundid valdavad. Külli Õisma 10.11.2014 koostatud „Kontaktvööndi analüüs Neeme tee 46 ja läbiümbruse detailplaneeringule“ vaatleb võrdlusena üksnes nelja Neeme tee äärse kinnistu keskmist suurust, kuid sellisest valimist lähtumine jääb esiteks arusaamatuks ja teiseks on ebaselge, kuidas saaks pelgalt mõne kinnistu baasil teha järeldusi Käsmu küla või isegi üksnes selle tuumikala üldisest asustusstruktuurist. Kirjeldatu alusel on tuvastatud, et KeA kirjadest ja vastustaja vastustest nähtub selgelt, millistel põhjustel on leitud, et soovitud detailplaneeringu kehtestamine võib tuua kaasa kaitse-eesmärgi kahjustamise. Kuna tegemist on Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndiga ning kaebaja kinnisasi asub Käsmu küla ajaloolises tuumikalas, ei saa eeldada, et kinnistu jagamise tingimused oleksid samasugused nagu piiranguteta alal. Kaebaja omandiõiguse riivet ei saa pidada ülemääraseks. Kuigi kaebajal ei ole võimalik saavutada kinnistu jagamist, on KeA pidanud võimalikuks kaebaja kinnistule uue elumaja ehitamist. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada kaebaja tõlgendusi ja väiteid, et planeeringust ja asjaoludest tulenevalt oleks vastustaja pidanud kaebaja Neeme tee 46 kinnistu jagamiseks kaheks elamukrundiks ja planeeringus toodud hoonete paigutuseks kooskõlastuse andma. Vastupidi, halduskohtu arvates on KeA põhjendatult ja õiguspäraselt kooskõlastamisest keeldunud, kuna see kahjustab Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärke Käsmu külas.
30.Lähtuvalt kohtuotsuses 3-16-910 tuvastatust ja käesoleva määruse põhjendustest ei ole halduskohtul võimalik teha vastustajale kohustavat ettekirjutust lugeda Neeme tee 46 detailplaneeringumenetluses Keskkonnaameti kooskõlastus Neeme tee
detailplaneeringule antuks. Halduskohus rõhutab veelkord, et PlanS § 17 lg 2 kohaselt kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus enne planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti kultuurimälestis või selle kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd. LKS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut. Kuna selline nõusolek on seaduse kohaselt kohalikule omavalitsusele siduv, siis puudub omavalitsusel võimalus kohaldada PlanS § 17 (lg 4) sätteid. Kuigi see on teatud määral omavalitsuse enesekorraldusõigust riivav, ei ole tegemist siiski nii intensiivse omavalitsuse õiguse rikkumisega, mis tingiks selle põhiseaduse vastaseks tunnistamise.Kohtud on eelnevalt leidnud, et Keskkonnaameti otsustus ei olnud õigusvastane.
31.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.