X kaebus Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10. aprilli 2019. a otsusele nr 7-5/19-1165-1 ja Põlva Vallavalitsuse 29. mai 2019. a korraldusele nr 2-3/255 (vaideotsus) ning Põlva valla kohustamiseks ehitusjärelevalve jätkamiseks S. kinnistul asuva krossiraja suhtes
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Karina LõhmusEin Vastustaja – Põlva vald, volitatud esindaja Uno Kangro Kolmas isik – Y, volitatud esindaja Z
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
14. november 2019. a kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
1.Rahuldada X kaebus haldusasjas nr 3-19-1268.
2.Tuvastada Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10. aprilli 2019. a otsuse nr 75/19-1165-1 õigusvastasus.
3.Tühistada Põlva Vallavalitsuse 29. mai 2019. a korraldus nr 2-3/255.
Teha Põlva vallale ettekirjutus X11. mai 2018. a taotluse uueks otsustamiseks.
5.Välja mõista Põlva vallalt Xkasuks 1275 eurot menetluskulu. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 9. märts 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.X (kaebaja) kuulub Põlva vallas T. kinnistu, kus kaebaja peab ettevõtjana turismitalu. Kaebaja talust ca 350 m eemal asub Y (kolmas isik) kuuluv S. kinnistu, millele on rajatud motokrossirada.
2.Kaebaja esitas 11.05.2018. a Põlva Vallavalitsusele taotluse (tl 21–22) haldusmenetluse algatamiseks ja haldusakti andmiseks seoses S. kinnistul asuva rajatise krossirajaga. Kaebaja taotles haldusmenetluse läbiviimist ebaseadusliku ehitustegevuse käigus rajatud omavolilise rajatise ( krossirada) olemasolu tuvastamiseks ja ebaseadusliku ehitustegevuse ja omavolilise rajatise olemasolu tuvastamisel kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemist rajatise likvideerimiseks.
3.Põlva vald (vastustaja) teavitas 13.06.2018. a kaebajat haldusmenetluse algatamisest (tl 23). Haldusmenetluse algatamise teatise kohaselt on krossirada S. kinnistul olnud 1996. aastast (raja kuju on aastate jooksul muudetud). Põlva Vallavalitsus ei pea muldrada ehitiseks. Vald peab rajatiseks ülesõitu (silda). 1995. aastal ei pidanud alla 12 m2 suuruse ehitise püstitamiseks luba taotlema. Põlva vallas olemasolevate dokumentide kohaselt silla ehitamiseks luba väljastatud ei ole. Ehitusseadustik ei näe ette nõudeid eramaal paiknevale teele ja kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga ehitisele, kui nende kasutamine ei ole suunatud avalikkusele.
4.X vaidlustas Põlva valla poolt haldusmenetluse läbi viimata jätmise kaebusega Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a otsusega nr 3-18-1226 rahuldati X kaebus ja tehti Põlva Vallavalitsusele ettekirjutus X 11.05.2018. a esitatud taotluse osas haldusmenetluse algatamiseks ja selles osas menetlust lõpetava otsuse tegemiseks. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtuotsus 06.12.2018. a jõustunud.
5.Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsusega nr 7-5/19-11651 (tl 24–26) lõpetati järelevalvemenetlus S. kinnistu pinnastee seaduslikkuse üle. Otsuse kohaselt algatati riiklik järelevalve menetlus S. kinnistul paikneva pinnastee ehitustegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1 alusel. S. kinnistul paikneva pinnastee näol ei ole tegemist ehitusloa- ega ehitusteatiskohustusega ehitisega kehtiva ehitusseadustiku ega kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseaduse ega teeseaduse mõttes. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel ega majanduslikes huvides ning nimetatud objektil ei ole kasutusloakohustust. Kinnistule pinnastee rajamine on toimunud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus ettekirjutuse tegemiseks.
6.Kaebaja vaie Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsuse peale jäeti Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019. a korraldusega nr 2-3/255 (vaideotsus, (tl 31–33)) rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on pinnastee tuvastatav 1996. aastast, praegusel kujul on rada rajatud 2002–2006. a. S. kinnistul paikneva raja näol ei ole tegemist ehitusloa- ega ehitusteatisekohustusega ehitisega. Samuti ei ole objektil kasutusloakohustust. Tegemist ei ole rajatisega, millel on avalik huvi. Rada kasutavad maaomanik ja tema lähikondsed. Tegemist ei ole avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatisega. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel. Tegemist on vabaehituse staatuses oleva rajatisega. Tegemist ei ole avalikkusele suunatud spordirajatisega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28 lg 1 alusel võib enne 2003. aasta 1. jaanuari püstitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisades 1 või 2 sätestatule. Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 aga erakinnistul paikneva avalikkusele mittesuunatud spordirajatise ehitamist ja kasutamist ei reguleerita. Varasema suhtlusvõrgustiku Facebook lehe ja kinnistu telefoninumbriga tahvli olemasolust raja majanduslikel eesmärkidel kasutamise järeldamine kaebaja poolt on meelevaldne. Pärast 2012. aastat avalike üritusi kinnistul toimunud ei ole.
7.Kaebaja esitas 04.07.2019 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1–7) Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019.a otsusele nr 7-5/19-1165-1 ja Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019.a korraldusele nr 2-3/255 Põlva valla kohustamiseks ehitusjärelevalve jätkamiseks S. kinnistul asuva krossiraja suhtes.
8.Tartu Halduskohtu 08.07.2019. a määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse Y.
9.Tartu Halduskohus vaatas asja läbi 14.11.2019. a istungimenetluses (tl 54–57), tegi menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja määras jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pooled ei ole käesoleva kohtulahendi koostamise ajaks kompromissile jõudnud. Vastustaja soovis (tl 66, 67–68), et kaebaja loobuks nõudest. Kaebaja ei pidanud võimalikuks (tl 85–86) menetluskulude enda kanda võtmist ja kaebusest loobumist. Kaebaja nõue
10.Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning vastustaja ei ole viinud krossiraja suhtes riiklikku järelevalvet läbi nõuetekohaselt. Vastustaja on jäänud vaideotsuses samadele seisukohtadele kui otsuses, mille tõttu puudutavad kaebuse väited samaaegselt nii otsuse kui vaideotsuse õigusvastasust.
11.S. kinnistul asuvat krossirada kasutatakse sõitmiseks ATV-de ja krossimootorratastega. Kuni 2006. aastani kujutas krossirada endast peamiselt põllule sisse sõidetud rada, mis ehitati ümber, sh silla ehitamine ja oluliselt laiemaks 2011. aastal alanud ehitustööde käigus. Kõnealused muudatused on nähtavad ortofotodelt (tl 10–11). krossirada ja sellel sõitmise võimalusi reklaamiti suhtlusvõrgustikus Facebook (tl 12–16). Samuti asus S. kinnistul krossiraja reklaamtahvel (tl 17). 2012. aastal toimus krossirajal Eesti Motokrossi Föderatsiooni Mini karikasarja III etapp (tl 18). Loa võistluse korraldamiseks andis Põlva Vallavalitsus 10.07.2012.a korraldusega nr 172-k (tl 19).
12.Kuna krossirada asub T. kinnistust üksnes 350 m kaugusel, kanduvad krossirajalt T. kinnistule müra ja õhusaaste. Nimetatud mõjutused kahjustavad elamistingimusi T. kinnistul. Samuti kahjustavad need kaebaja võimalusi turismiteenuse osutamiseks. Kaebaja kliente häirib krossirajalt kostuv müra. Kui 2012. a toimus krossirajal võistlus, siis loobus klient müra tõttu kaebaja puhkemaja üürimisest. Kaebaja kinnistule jõudvad negatiivsed mõjutused (müra ja õhusaaste) riivavad kaebaja õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (põhiseaduse (PS) § 26) ning kaebaja omandiõigust (PS § 32). Vastustaja otsus toob kaebajale kaasa krossirajalt tulenevate negatiivsete mõjutuste jätkumise. Seega rikub otsus kaebaja subjektiivseid õigusi.
13.Savimäe kinnistule krossiraja rajamiseks ei ole koostatud detailplaneeringut ega väljastatud projekteerimistingimusi. Samuti ei ole krossiraja ehitamiseks väljastatud ehitusluba ega esitatud ehitusteatist. krossirajale ei ole antud kasutuslubYe krossiraja rajamisel ja kasutamisel ei ole hinnatud selle mõju kolmandatele isikutele, sh kaebajale (Tartu RngKo 3-15-2829). Käesoleval juhul asub krossirada kaebajatele veelgi lähemal, kui viidatud kohtulahendis. Seega tuleb ka käesoleval juhul eeldada, et krossirajal on ebasoodne mõju kaebaja õigustele.
14.krossiraja näol on tegu avaliku kasutusega spordirajatisegYe krossirada kasutatakse peamiselt ATV-dega ja krossimootorratastega treeningsõitude tegemiseks. Samuti on krossirajal toimunud võistlused. Vastustaja käsitles krossirada ebaõigesti pinnasteena ning see on viinud ebaõige haldusakti andmiseni.
15.Otsuses on välja toodud, et „16.01.2019.a viidi läbi paikvaatlus, mille käigus tuvastasid Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna ehitusspetsialistid Eneken Padar ja Uno
Kangro, et S. kinnistul on künklik ala ning nende vahel ja peal sõidukite poolt sissesõidetud jäljed. Kahte kõrgemat küngast ühendab betoonblokkidest ja betoonist sild“. Kaebaja on seisukohal, et 16.01.2019. a paikvaatluse kirjeldusest nähtub, et krossiraja puhul ei ole tegemist pinnasteega. Kirjeldatud künkad, sild ja rada ei ole tekkinud kinnistul sõidukite liikumise tagajärjel ega pinnase koorimise teel nagu väidab vastustaja, vaid ehitamise tulemusena. Krossirada ei vasta tee tunnustele. Ebaõige oli otsusest nähtuv krossiraja osaks oleva silla käsitlus eraldi ehitisena. Kaebaja leiab, et krossirada on käsitletav ühe rajatisena, mille osaks on muuhulgas sild. Krossirada ei saa nö osadeks jagada ning seejärel hinnata, kas üks või teine osa vastab ehitise tunnustele või nõuab ehitamiseks ehitusluba. Krossiraja osaks olev sild ega ka ükski teine krossiraja osa ei ole eraldi kasutatav. Tegemist on funktsionaalselt koos toimiva ehitusliku kompleksiga.
16.krossiraja puhul on tegemist rajatisega nii kehtiva EhS kui enne seda kehtinud ehitusseaduse kohaselt. 15.05.2002. a kehtima hakanud ehitusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. Alates 01.07.2015.a kehtima hakanud EhS § 3 lg 1 näeb ette, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiridega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 3 sätestab, et funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.
17.Tartu Ringkonnakohus on 12.12.2017. a otsuses haldusasjas nr 3-15-2829 asunud seisukohale, et motokrossiraja näol on tegemist nii kuni 30.06.0215 kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 kui ka kehtiva ehitusseadustiku § 3 lg 1 mõistes ehitisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole Järve krossirada pinnastee ega mingit muud liiki tee, vaid krossirada (motoringrada).
18.Vastustaja on otsuse andmisel määratlenud krossiraja ebaõigesti pinnas- ja erateena ning rajanud otsuse põhjendused sellele, et tegemist on pinnas- ja erateega. Seega on kaalutlusõiguse teostamisel lähtutud ebaõigetest asjaoludest ja hinnangutest ning esineb kaalutlusviga. Kaebaja leiab, et mõjutused, mis tulenevad talle kui krossiraja läheduses asuva kinnistu omanikule pinnastee kasutamisest ja krossiraja kasutamisest on erinevad. Vastustaja on otsuse tegemisel jätnud analüüsimata ja hindamata krossiraja mõjud kolmandatele isikutele, sh kaebajale. Otsus on seetõttu õigusvastane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).
19.Vastustaja on asunud ebaõigesti seisukohale, et krossirada ei kasutata majanduslikel eesmärkidel ning tegemist ei ole avalikus kasutuses oleva rajatisega. Vastustaja on pidanud otsuses määravaks seda, et pärast 2012. a ei ole krossirajal võistlusi korraldatud. Vastustaja on pidanud piisavaks tuginemist S.kinnistu omaniku esindaja M. ütlustele.
20.Krossiraja kasutamise eesmärk on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, mistõttu lasus vastustajal kohustus krossiraja kasutamise eesmärki puudutavad asjaolud igakülgselt välja selgitada. Vastustaja ei ole HMS-ist tulenevat uurimiskohustust nõuetekohaselt teostanud (HMS § 6). Otsuses on märgitud, et „järelevalve teostaja on välja selgitanud, et pinnasteed kasutab raja omanik ja tema lähikondlased. Spordivõistlusi või rahvaüritusi rajal ei korraldata ning seetõttu ei ole tegemist avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatisega ehitusseadustiku
tähenduses.“ Otsuses on seoses krossiraja kasutamise eesmärgiga viidatud üksnes S. kinnistu omaniku esindaja väidetele. Otsuses on toodud välja, et: „Kinnistu omaniku ja paikvaatlusel kinnistu omanikku esindanud M. sõnul kasutavad seda rada pereliikmed ja nende sõbrad ATVdega ja mootorratastega sõitmisel. Ala ei ole avalikus kasutuses ning kinnistul viibimist keelab vastav liikluskorraldusvahend sissesõidu keelumärk nr 331.“ Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks muid tõendeid kogunud ja kaebaja esitatud väidetega arvestanud.
21.Võistluste toimumine ei ole eelduseks selleks, et lugeda krossirada avalikult kasutatavaks spordi- ja puhkerajatiseks. krossirada kasutatakse eelkõige treeningsõitudeks. Samas ei saa eirata asjaolu, et 2012. a kasutati krossirada võistluse läbiviimiseks. Tegemist on seega motokrossirajaga, mis sobib võistluste korraldamiseks.
22.Vastustaja on ebaõigesti jätnud arvestamata ja analüüsimata kaebaja väited selle kohta, et krossirada kasutavad ka kolmandad isikud. krossirada on reklaamitud suhtlusvõrgustikus Facebook ning kuni 2019. a kevadeni asus S. kinnistul krossiraja reklaamtahvel, kus oli kirjas kontaktnumber. Eluliselt ei ole usutav, et krossiraja, mis on mõeldud kasutamiseks vaid kinnistu omanikule ja tema sõpradele, puhul pannakse kinnistule välja krossiraja reklaam koos kontaktnumbritega ja luuakse Suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülg, kus tutvustatakse krossirada ja selle tingimusi ning kutsutakse krossirajale sõitma krossiraja suhtlusvõrgustiku Facebook leheküljelt, mis kaebuse esitamise hetkel pole küll enam kättesaadav, nähtub, et krossirada on olnud avalikus kasutuses ja krossirajal käisid sõitmas kolmandad isikud. Osundatud asjaolud viitavad sellele, et krossirada on kasutatud ja kasutatakse majanduslikel eesmärkidel.
23.Vastustaja on osundanud vaideotsuses asjaolule, et kaebaja viidatud suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülg ei ole enam kättesaadav. Samuti ei ole S. kinnistul enam reklaamtahvlit. krossiraja suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülg suleti ja S. kinnistul asuv reklaamtahvel eemaldati pärast seda, kui kaebaja esitas vastustajale väited, et nimetatud vahendite kaudu reklaamitakse krossirada ja kutsutakse kolmandaid isikuid sinna sõitma. Kaebaja märgib, et info krossiraja kohta on kaebuse esitamiseni avalikest allikatest leitav. Näiteks on veebisaidile Youtube laetud 2019. a juunis üles krossirada tutvustav video, mis kannab pealkirja „ krossirada 2019“. Veebilehel aFabuloustrip on valdkonna „Sports&Activities in Polva“ alt leitav krossirada. Seega reklaamitakse krossirada tänaseni avalikkuse ees.
24.Videost „ Krossirada 2019.a“ nähtub, et krossirajal asub ka kopp. Kopa asumine krossirajal viitab krossirajal ehitustööde teostamisele 2019. aastal.
25.EhSRS § 27 lg 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitist. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrollil korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. EhSRS seletuskirjas on selgitatud, et: „Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrolli läbiviimisel korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Kui ortofotodelt leitakse ehitis, mida ei ole ehitusregistrisse kantud, siis tuleb täiendava kontrolli käigus selgitada välja ehitise ehitamise õiguslik alus, ehitise ehitisealune pind, kasutamise otstarve, ehitamise aeg, vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave, eluruumide loendusega seonduvad andmed ning muud järelevalvemenetluse läbiviimiseks olulised asjaolud. /.../ Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumisevajaduse. Täiendavate meetmete rakendamine tähendab eelkõige, et kohalik omavalitsus võib teha ehitise kohta erisisulisi ettekirjutusi, näiteks ohu tuvastamisel ohu kõrvaldamise ettekirjutuse, mille sisu võib olla ümberehitamine, osaline lammutamine jne.“ Vaidlust ei ole selles, et krossirada ei ole
kantud ehitisregistrisse. Seega tuli Põlva Vallavalitsusel lähtuda teostamisel EhSRS-i, EhS ja KorS asjakohasest regulatsioonist.
krossiraja üle kontrolli
26.Kaebaja on seisukohal, et otsusest ei nähtu, et Põlva Vallavalitsus oleks kontrollinud, kas krossirada vastab EhS § 11 lg 2 ja § 12 sätestatud nõuetele. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks EhS § 11 lg 2 ja § 12 sätestatud asjaolusid hinnanud.
27.Otsuses ei ole kaebaja õigusi ja huve ning krossirajast tulenevat mõju kaebaja õigustele ja huvidele hinnatud ning käsitletud. Põlva Vallavalitsus on jätnud hindamata kas ja kuidas mõjutab krossiraja kasutamisest tulenev müra- ja õhusaaste kaebaja õigusi ja huve.
28.krossiraja ehitamiseks ei ole koostatud ehitusprojekti. Seega tuli ehitise ohutuse hindamiseks teha audit. Vastavat auditit ei ole käesoleval juhul tehtud. Vastustaja on sellega jätnud tegemata toimingud, mis on vajalikud selleks, et otsustada ettekirjutuse Järve krossiraja ümberehitamiseks, lammutamiseks vms tegemise vajaduse üle. Kuna vastustaja on jätnud EhS § 27 ja 29 sätted järelevalvemenetluse läbiviimisel kohaldamata, on järelevalvemenetlus jäänud sisuliselt läbi viimata. Vastustaja ei ole selgitanud välja kõiki järelevalvemenetluses olulisi asjaolusid ega neid kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud. Otsus on seetõttu õigusvastane.
29.EhS § 26 lg 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. krossiraja puhul on tegemist avaliku huviga rajatisega. EhS seletuskirjas on märgitud, et: „Tegu on rajatisega, mis omab ruumilist mõju. Ruumiline mõju võib esineda rajatise suuruse, kõrguse või muu füüsikalise parameetri tõttu. Oluline avalik huvi võib esineda ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu. Näiteks on oluline mõju sisustatav ka müra, lõhna või rajatisest lähtuva konkreetse ohuga. Eeltoodud tingimustele vastavate rajatistena võib käsitleda raadio- või sidemasti, tuulikuid, ladustusplatse, püsivas kasutuses olevaid motoradu, seiklusparke, isiklikus kasutuses olevaid lennuvälju jne.“
30.Vastustaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et krossiraja rajamine ei ole loakohustuslik tegevus. Vastustaja ebaõige seisukoht tuleneb muuhulgas sellest, et vastustaja käsitleb krossirada pinnas- ja erateena ning leiab, et krossirada ei ole avalikus kasutuses. krossirada on avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis. EhS lisa 1 tulenevalt on avaliku kasutusega spordija puhkerajatise, sh mänguväljaku rajamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks nõutav ehitusluba.
31.Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusotsuse otstarbekust. Vastustaja on teinud järelevalvemenetluse käigus ilmseid kaalutlusvigu, mille tulemusena on otsus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta õigusvastane (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Vastustaja vastuväited
32.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.
33.Järelevalvemenetluses on jõutud järeldusele, et vaidlusaluse raja puhul ei ole tegemist motospordi harrastamiseks kohandatud rajatisega, millel on omaniku poolt avalikkusele suunatud funktsioon (avalik spordirajatis). Seega ei ole tegemist rajatisega, millel on avalik huvi. Vaidlusalune rada võib küll olla spordirajatis, kuid kui see ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks, siis ei ole ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt selle ehitamiseks ega kasutamiseks vaja ei teatist ega luba. Samuti on järelevalvemenetluses jõutud järeldusele, et tegemist ei ole
rajatisega, mille püstitamiseks on detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine kohustuslik ega vajalik.
34.Järelevalvemenetluses on välja selgitatud, et rada kasutab maa omanik ja tema lähikondlased. Kaebaja väide, et rada kasutatakse peamiselt ATV-dega ja krossimootorratastega treeningsõitude tegemiseks ei ole tõendatud. Vastustaja ei ole järelevalvemenetluse käigus tuvastanud, et kinnistul korraldatakse avalikke treeningsõite või avalikke üritusi. Ka ei ole järelevalvemenetluse käigus kaebaja esitanud ühtegi tõendit treeningsõitude läbiviimise ja toimunud avalike ürituste sh võistluste kohta. S. kinnistul paiknev rada ei ole registreeritud avaliku spordirajatisena. Asjaolu, et 2012. aastal korraldati kinnistul erandlikult üks avalik üritus, ei muuda rada avalikult kasutatavaks spordi- või puhkerajatiseks.
35.Ei ole vaidlust, et nii 15.05.2002. a jõustunud ehitusseaduses kui ka 01.07.2015. a jõustunud ehitusseadustikus on määratletud ehitist ja rajatist sisuliselt ühtemoodi. Vastustaja ei ole asunud seisukohale, et tegemist ei ole rajatisega vaid tuvastanud, et kinnistul olevat rada kasutab raja omanik ja tema lähikondlased ning seega see ei ole avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis ehitusseadustiku tähenduses. Asjaolu, et vastustaja on vaidlusaluses otsuses käsitlenud rada pinnasteena ei saa viia järelduseni, et vastustaja ei ole käsitlenud seda rajatisena ehitusseadustiku tähenduses. Järelevalvemenetlus on tuvastanud, et vaidlusaluse raja puhul ei ole tegemist rajatisega, millel on omaniku poolt avalikkusele suunatud funktsioon. Asjaolu, et järelevalvemenetluses on rada määratletud pinnasteena, ei ole viinud ebaõige järelduseni.
36.Vastustaja leiab, et otsuse tegemisel tuleb arvestada asjaolu, et nii enne kui pärast 2012. aastal toimunud üritust, ei ole rajal võistlusi korraldatud. Vastustaja on menetletavas asjas välja selgitanud olulisi asjaolusid ning kogunud ka tõendeid, mh S. kinnistu omaniku esindaja ütlusi. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et rada kasutatakse majanduslikel eesmärkidel ning kolmandate isikute ehk klientide poolt. Vastustaja hinnangul ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et rada on rajatud avaliku kasutuse sh majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Rada ei ole antud ühelegi asutusele, äriühingule ega muule ühendusele kasutada ja kaebaja esitatud tõendite põhjal ei saa sellisele seisukohale asuda. Sealjuures ei ole kinnisasja omanik avaldanud raja kasutamise korda, ega hinda. Seega ei ole tõendatud raja majanduslikel eesmärkidel kasutamine.
37.Vastustaja on seisukohal, et avalike motospordi võistluste läbiviimiseks ei piisa ainult raja olemasolust. Eelkõige peab olema tagatud sõitjate ja pealtvaatajate ohutus ning turvanõuded. Sõitjate ohutus tagatakse rajapiiretega ning pealtvaatajatele peavad olema määratletud liikumisalad. Ka videost on näha, et rada on kitsas ning sobib sõitmiseks vaid ühel, maksimaalselt kolmel mootorsõidukil, rajal puuduvad rajapiirded, ei ole määratletud raja algus ja lõpp ning pealtvaatajatele mõeldud alad. Seega ei sobi rada võistluste korraldamiseks ning väidetav võistluste korraldamine ei ole ka kinnitust leidnud.
38.Ekslik on kaebaja järeldus, et vastustaja on krossiraja kasutamise eesmärgi tuvastamisel lähtunud üksnes kinnistu omaniku esindaja väidetest. Vastustajal ei ole õnnestunud leida ühtegi tõendit, mille alusel saaks tõsikindlalt tõendatuks lugeda raja avalikku sh majanduslikku kasutust. Kaebaja ei ole neid tõendeid kogu järelevalve- ega ka vaidemenetluse jooksul vastustajale esitanud. Küll olid ka vastustajale menetluse ajal kättesaadavad internetis leitavad videod, pilt tahvlist kinnistuomaniku telefoninumbriga ja 2018. aastal suletud suhtlusvõrgustiku Facebook konto vaade, mille põhjal ei saa teha järeldust raja avaliku kasutuse kohta. Vastustaja on lähtunud raja kasutamise eesmärgi tuvastamisel lisaks paikvaatluse tulemusele ning kontrollinud järelevalvemenetluse kaebaja väiteid samadest kättesaadavatest allikatest.
39.Ainuüksi varasema suhtlusvõrgustiku Facebook lehe ja kinnistu omaniku telefoninumbriga tahvli olemasolu tõttu ei saa eeldada raja avalikul eesmärgil kasutamist. Kaebaja esitatud
suhtlusvõrgustiku Facebook väljatrükkidega ei ole tõendatud, et rada on kasutamiseks treeningsõitudeks ja võistlusteks sealhulgas tasu eest. Samuti ei ole vastustaja hinnangul internetis leitavate videoklippide, kus kinnistu omaniku poeg rajal sõidab, näol tegemist üleskutsega raja kasutamiseks kõigile. Tänapäeval avaldatakse pilte, videoid oma tegevustest internetis sealhulgas sotsiaalmeedias. Avaldatud videote põhjal ei saa asuda seisukohale, et tegemist on majanduslikul eesmärgil kasutatava rajaga.
40.Kaebaja leiab, et videos „ Krossirada 2019“ krossirajal asuv kopp viitab krossirajal ehitustööde teostamisele 2019. aastal. Kinnistul toimuvad raja ümberehitustööd. Selle kohta on S. kinnistu omanik 28.05.2019. a esitanud ehitusteatis nr 1911201/10574, ehitise nimetus Krossirada, kasutamise otstarve 24129 Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis. Vallavalitsuse ehitusspetsialist on selgitanud taotlejale, et kui tegemist on avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatisega, on vajalik taotleda ehitusluba. Taotleja on esitanud ehitusteatise see viitab asjaolule, et rajatist ei ole kavandatud kasutusele võtta avaliku spordi- ja puhkerajatisena. Seega ei ole lubatud raja avalik kasutus. Kui krossiraja kasutamisel peaksid ilmnema asjaolud, mis viitavad avalikkusele suunatud tegevusele, saab vastustaja algatada järelevalvemenetluse.
41.Kui ehitis ei ole registris, tähendab see, et registrikanne puudub, mitte seda, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega. Vaidlust ei ole, et rada ei olnud kantud ehitisregistrisse ning vastustajal tuli lähtuda kontrolli teostamisel EhS, korrakaitse seaduse ja ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse asjakohasest regulatsioonist. EhSRS § 21 on sätestanud loa- ja teatamiskohustusest vabastamise alused. Nimetatud sätte eesmärk on tagada isiku õiguspärase ootuse realiseerumist. Kui enne ehitusseadustiku jõustumist oli ehitis vabastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohustusest ning ehitise ehitamisega on alustatud, siis on lubatud ehitise ehitamise lõpetamine kahe aasta jooksul alates rakendusseaduse jõustumisest. Vastav põhimõte kehtib ka ehitise kasutamise kohta, kui enne ehitusseadustiku jõustumist oli ehitis vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamisega on alustatud, siis on lubatud ehitise kasutamine kasutusteatise või kasutusloata. Vastustaja hinnangul ei ole vaidlusaluse raja näol tegemist loakohustusliku ehitisega ka enne ehitusseadustiku jõustumist, seega ei ole vajalik ka kasutusluba.
42.EhSRS näeb olemasolevate õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamiseks ette erisätted. EhSRS § 28 lõike 1 alusel võib enne 2003. aasta 1. jaanuari püstitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule ehk juhul, kui nimetatud ehitised on loa- või teatisekohustuslikud. EhSRS § 29 lõike 1 alusel võib pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda eitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. EhSRS § 29 lõike 2 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule ehk juhul, kui § 29 lõikes 1 nimetatud ehitised on loa- või teatisekohustuslikud. Ehitusseadustiku lisade 1 ja 2 kohaselt aga on loakohustuslik ainult avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis, sh mänguvälja kuid erakinnistul asuva avalikkusele mittesuunatud spordirajatise ehitamist ja kasutamist lisad ei reguleeri. Isegi, kui eeldada vaidlusaluse raja ehitamist pärast 2003. aasta 1. jaanuari, ei rakendu käesoleval juhul EhSRS paragrahvid 28 ja 29, sealhulgas kohustus kontrollida raja vastavust EhS § 11 lõikele 2 ja § 12 sätestatud nõuetel.
43.Vastustaja ei nõustu, et krossirada on avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis ning et krossiraja puhul on tegemist avaliku huviga rajatisega. Vaidlusalune rada ei ole rajatud võistlusteks ettenähtud autode ja mootorrataste ringsõiduks, seda kasutatakse üksnes isiklikuks
otstarbeks, selle rajamisega ei ole kaasnenud olulist transpordivoo, müra, külastajate hulga ega saasteainete hulga muutust ning seega ei kuulu vaidlusalune rada olulise ruumilise mõjuga objektide hulka. Arvestades raja kasutamisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestvust ning asjaolu, et objekt on rajatud isiklikuks kasutuseks, mitte avaliku kasutuse eesmärgil, ei vasta rada ka olulise avaliku huviga rajatise tunnustele EhS § 26 lõike 1 tähenduses. Olulist avalikku mõju ei eeldata juhtudel, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad.
44.Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud hindamata, kas ja kuidas mõjutab krossiraja kasutamisest tulenev müra- ja õhusaaste kaebaja õigusi ja huve. Kaebaja on väitnud, et tulenevalt sellest, et rada asub T. kinnistust üksnes 350 m kaugusel, kanduvad krossirajalt T. kinnistule müra ja õhusaaste ja nimetatud mõjutused kahjustavad elamistingimusi T. kinnistul. Samuti kahjustavad need kaebaja võimalusi turismiteenuse osutamiseks. Kaebaja kliente häirib krossirajalt kostuv müra. Kaebaja on vastustajale esitanud kirjavahetuse selle kohta, et kui 2012. aastal toimus Krossirajal võistlus, siis loobus klient müra tõttu kaebaja puhkemaja üürimisest. Kirjavahetusest aga ei selgu, kas klient oli ka reaalselt mürast häiritud või loobus broneeringust tulenevalt eeldusest, et müra võib olla häiriv. Kirjavahetusest nähtub, et kaebaja informeerib klienti avaliku ürituse toimumisest ning viitab võimaliku häiriva müra tekkele, mis on hinnanguline kuna eelnevalt selliseid üritusi ei ole läbi viidud. See, et mõjutused kahjustavad võimalusi turismiteenuse osutamiseks ei ole tõendamist leidnud vaid on tuletatud ühest juhtumist. Samalaadne müra või õhusaaste võib tekkida näiteks ka lähedal asuvalt riigimaanteelt nr 89, mis jääb T. kinnistust samuti ca 350 m kaugusele. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et järelevalvemenetlus on jäänud sisuliselt läbi viimata kuna vastustaja on jätnud EhS § 27 ja 29 sätted kohaldamata. Vastustaja on selgitanud välja kõik järelevalvemenetluses olulised asjaolud ning neid kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud.
45.Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et on kohaldanud ebaõigeid õigusnorme. Vastustaja on käsitlenud teeseadust ja kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseadust, kuid seda eelkõige raja loakohustuse tuvastamise eesmärgil. Vastustaja on hinnanud raja õiguspärasust järelevalvemenetluse ajal kehtivate õigusaktide alusel. Vastustaja lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et rada ei kasutata avalike ürituste korraldamiseks sealhulgas kasu saamise eesmärgil ka uue ehitusseadustiku kehtivuse ajal. Järelevalvemenetluse otsuse tegemise ajal on olukorda ja tõendeid hinnates tuvastatud, et vaidlusalune rada, olgu siis pinnasteena või krossirajana nimetatuna, ei ole avalikult kasutatav spordirajatis ning jõutud järeldusele, et S. kinnistul paikneva raja näol ei ole tegemist ehitusloa- ega ehitusteatisekohustusega ehitisega kehtiva ehitusseadustiku mõistes. Nii on ka vaidlustatud otsuses kui korralduses sedastatud. Seega ei ole kaebaja etteheide selles osas põhjendatud.
46.Vastustaja on järelevalvemenetluse käigus muuhulgas kaalunud asjaolu, kas vaidlusaluse raja näol võib olla tegemist olulise avaliku huviga rajatisega või olulise ruumilise mõjuga objektiga ning jõudnud järeldusele, et rada ei vasta olulise avaliku huviga rajatise ega olulise ruumilise mõjuga objekti tunnustele.
47.Vastustaja nõustub kaebajaga, et läheduses paiknevad ehitised ja lähinaabrite tegevused võivad mõjuda häirivalt. Kui kaebaja arvates rikub kolmas isik oma tegevusega tema omandiõigust, tekitades oma kinnistul naaberkinnistutele kostuvat liigset müra, siis ei saa välistada, et kaebajal võib olla tarvis oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
48.Vastustaja ei ole rada mitteloakohustuslikuna määratledes eksinud, mis tõttu ei ole otsustuse järeldused ebaõiged ning järelevalvemenetluse lõpetamine õigusvastane.
Kolmanda isiku arvamus
49.Kolmas isik Y on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata.
50.Kolmas isik nõustub Põlva valla 05.08.2019. a vastuses Tartu Halduskohtule esitatud seisukohtadega. Kolmas isik on varasemalt kaasatud ja esitanud oma seisukoha samasisulises haldusasjas nr 3-18-1226 ning jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde.
51.S. kinnistul asuv krossirada ei ole avalikus kasutuses ja seda ei kasutata majanduslikel eesmärkidel, vaid üksnes hobi korras. Avalikus kasutuses olev rajatis tähendab, et rajatis on kõigile kasutamiseks avatud, kasutatav igaühe poolt. Krossirada asub eramaal, kellegagi ei ole sõlmitud avaliku kasutamise lepingut. Samuti ei ole sõlmitud ühegi organisatsiooniga, eraisikuga vms raja kasutamise lepingut. Kõrvalistel isikutel keelab kinnistul viibimist vastav liikluskorraldusvahend (keelumärk). Krossirada ei kasutata majanduslikel eesmärkidel. Kolmas isik ega ükski tema perekonnaliige ei ole ettevõtja.
52.Krossirada kasutavad pereliikmed ja nende sõbrad. Kaebaja esitatud veebisaidi Youtube videod ja väljavõtted suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülgedest ei tõenda krossiraja avalikku kasutamist ega tulu teenimist. Veebisaidil Youtube on leitav krossirada tutvustav video, mis kannab pealkirja „ Krossirada 2019“. Video ei ole üles laetud kinnistu omaniku poolt, selles ei ole ühtegi reklaamivat lauset ning kedagi ei kutsuta sõitma. Videote avaldamine sotsiaalmeedias on tavaline, et sõpru oma tegevusega kursis hoida ja arendada enda videomonteerimisoskusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et video postitaja laeb üles üsna tihti uusi videoid erinevatest paikadest. krossiraja suhtlusvõrgustiku Facebook leht oli loodud, et hoida tuttavaid kursis krossiraja omaniku poja tegevusega ajal, mil ta aktiivselt hobi korras motospordiga tegeles. Facebooki lehe kaudu ei kutsutud võõraid sõitma – kordagi ei mainitud, et rada oleks justkui tasu eest kõigile sõitmiseks avatud. Seega ei saa suhtlusvõrgustiku Facebook lehe olemasolu põhjal väita, et rada kasutatakse majanduslikel eesmärkidel.
53.Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Silt krossiraja nimetusega ja telefoninumbriga ei ole reklaam – sildi eesmärk ei ole suurendada krossirajal sõitjate arvu. Näiteks talu juurde paigaldatud silt talu nimega ei tähenda, et talu oleks majanduslikul eesmärgil kõikidele kasutamiseks.
54.Kaebaja väidab, et krossirajalt jõuavad tema kinnistule negatiivsed mõjutused (müra ja õhusaaste). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kindlaks määratud müra normtasemed päevasel ja öisel ajal. Kolmas isik on kindel, et krossirajal tekkiv müra ei ületa määruses kehtestatud III kategooria piirnorme. Kaebaja kinnistu asub maantee lähedal ning ümbruses tegeletakse põllumajandusega. Maantee ja põllumajandus võivad tekitada kaebajale suuremaid tõendamata negatiivseid mõjusid. Kohtu seisukoht
55.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust küsimuses, et kaebaja ja kolmanda isiku kinnisasjad asuvad Põlvamaal asuvalt maanteelt nr 89 sisuliselt paralleelselt lõunasse kulgevate teede ääres, mille vahel laiub suhteliselt laugelt põllumaa. Menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt on kaebaja talu ja talust idasuunda jääva krossiraja vahekauguseks ca 350 m.
56.Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsus nr 7-5/19-1165-1 (tl 24–26) on käsitletav menetlustoiminguna ja Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019. a korralduse nr 2-3/255 (tl 31–33) kui vaideotsuse puhul on tegemist haldusaktiga.
57.Riigikohtu Halduskolleegiumi hiljutises 2. detsembri 2019. a kohtuasja nr 3-17-1909 otsuse punktis 35 on kolleegium käesoleva vaidlusega sarnases kohtuasjas pidanud ühtse ja seadusliku kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks rõhutada, et isikul on õigus nõuda õigusvastase haldusakti, mis riivab tema õigusi, tühistamist, kui seadus ei kehtesta tema nõudeõigusele piirangut (RVastS § 3 lg 1).
58.Vastustaja ja vastustaja poolel menetlusse kaasatud kolmas isik ei ole osundanud, et seadus kehtestaks kaebaja kaebuses esitatud nõudele piirangu. Taolist nõudeõiguse piirangut sisaldav õigusnorm ei ole ka kohtule teada.
59.Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud (RKHKo 3-3-1-85-15, p 12). Kaebaja seisukohast saab järeldada, et tema õigusi rikub järelevalve lõpetamine ehitus- ja planeeringuosakonna otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendustega, mistõttu taotleb ta halduskohtult lõppkokkuvõttes valla kohustamist järelevalvega jätkamiseks.
60.Kohtupraktika kohaselt puudub isikul küll subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluses konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks, kuid puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (RKHK 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 41; 23.03.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p 13, Trt RngK 12.12.2017. a otsus asjas nr 3-15-2829, p 21).
61.Halduskohus jääb eelmenetluses võetud seisukohale, et järelevalvet sätestavad õigusnormid kaitsevad ka kaebaja õigushüvesid ja seda sõltumata sellest, kas asjas tuvastatavad faktilised asjaolud viivad kaebuse rahuldamisele või mitte ja kas kaebuse rahuldamisel tuleks vastustajale teha definitiivne või üldine ettekirjutus (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).
62.Vastustaja on toimetanud kaebaja taotlusega alanud haldusmenetluses (HMS § 35 lg 1 p 1), mis päädis vaideotsusega kaebaja taotluse kohtueelselt rahuldamata jätmisega.
63.Kaebaja poolt 11.05.2018. a Põlva Vallavalitsusele esitatud taotlusega (tl 21–22) on tõendatud, et 2011–2012. a toimunud ümberehituste järgselt jõuavad 2012. aastast krossirajalt kaebaja kinnistule negatiivsed mõjutused. Kaebaja on taotluse lõppeesmärgina määratlenud S. kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemise rajatise likvideerimiseks.
64.Riigi Teatajas avaldatud Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a kohtuotsusega nr 3-18-1226 on tõendatud, et jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud vastustaja tegevuse õigusvastasus. Kohtuvaidluse esemeks olnud vastustaja 13.06.2018. a kirja (tl 23) kohaselt on krossirada S. kinnistul olnud 1996. aastast (raja kuju on aastate jooksul muudetud) ja tegemist pole ehitisega. Vald on kirjas rajatiseks tunnistanud ülesõidu (sild). Vald on lähtunud asjaolust, et 1995. aastal ei pidanud alla 12 m2 suuruse ehitise püstitamiseks luba taotlema ja luba ei ole ka väljastatud. EhS ei näe valla teada ette nõudeid eramaal paiknevale teele ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitisele, kui nende kasutamine ei ole suunatud avalikkusele. 06.12.2018. a jõustunud kohtuotsusega tehti vallale ettekirjutus asja uuesti läbivaatamiseks.
65.Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsusega nr 7-5/191165-1 (tl 24–26) on tõendatud, et vastustaja otsustas järelevalvemenetluse S. kinnistu
pinnastee seaduslikkuse üle lõpetada. Otsuse kohaselt teostati riiklikku järelevalvet EhS § 130 lg 2 alusel.
66.EhS § 130 lg 2 puhul on tegemist kuut punkti sisaldava lõikega. Vastustaja ei ole pidanud tarvilikuks järelevalvemenetluses teostatud toiminguid nende tegemise õigusliku alusega täpsemalt sisustada, mistõttu ei saa otsustust pidada õiguslikult korrektselt põhjendatuks. Otsus keskendub pinnasteele ja teeb viiteid 1995. aastast kehtivatele erinevatele seadusesätetele, mis seovad loakohustuse kuni 12 m2 või kuni 20 m2 või kuni 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitisega. Milline on pinnastee ja selle elementide (sild, hüpped) pindala otsusest ei selgu. Samuti ei selgu, millist normi tsiteeritutest kohaldati. Otsusest saab järeldada, et vastustaja nägemuses ei ole kinnistul paikneva pinnastee näol tegemist ehitusloa- ega ehitusteatiskohustusega ehitisega kehtiva ehitusseadustiku ega kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseaduse ega teeseaduse mõttes. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel ega majanduslikes huvides ning nimetatud objektil ei ole kasutusloakohustust. Kinnistule pinnastee rajamine on toimunud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks.
67.Otsuses ei ole kõrvaldatud vastuolusid varasemalt samas menetluses valla enda poolt tuvastatuga. Otsuses ei ole vastustaja käsitlenud 13.06.2018. a kaebajale saadetud kirjas (tl 23) krossiraja suhtes võetud seisukohta, et raja kuju on aastate jooksul ehitustegevuse tagajärjel muudetud, samuti krossiraja koosseisu kuuluva sillaga seonduvat. Seega on ühelt poolt seisukoht, et rada on S. kinnistul olnud 1996. aastast ja Põlva Vallavalitsus ei pea muldrada ehitiseks. Vald on rajatiseks pidanud ülesõitu (silda) ja 1995. aastal ei pidanud alla 12 m2 suuruse ehitise püstitamiseks luba taotlema. Põlva vallas olemasolevate dokumentide kohaselt silla ehitamiseks luba väljastatud ei ole. Ehitusseadustik ei näe ette nõudeid eramaal paiknevale teele ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitisele, kui nende kasutamine ei ole suunatud avalikkusele. Seega on kaebaja õigustatult esile toonud vastuolud vastustaja põhikaalutlustes.
68.Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019. a vaideotsuse kohaselt tuvastas vastustaja pinnastee olemasolu alates 1996. aastast, olemasoleval kujul 2002–2006. aastast. Samas oli vallal vaideotsuse tegemise ajal olemas kolmandalt isikult saadud informatsioon ja teadmine, et enne vaideotsuse tegemist on alustatud raja ümberehitustöödega, mille eesmärki pole peetud vajalikuks vaideotsuses välja selgitada.
69.Vaidemenetluses on vallavalitsus võtnud seisukoha, et tegemist pole ehitusloa- ega ehitusteatisekohustusega ehitisega, objektil ei ole ka kasutusloakohustust. Vaideotsusest võib järeldada, et krossirada on küll rajatis, kuid sellel ei ole avalikku huvi.
70.Vaideotsus deklareerib järgmisi asjaolusid täpsustamata, millel järeldused põhinevad. Kelleltki ütluste võtmist või kellegi ärakuulamist kohtule teadaolevalt dokumenteeritud ei ole. Vaideotsuse kohaselt, rada on maaomaniku ja tema lähikondsete kasutuses, mis ei ole avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel. Tegemist on vabaehituse staatuses oleva rajatisega. Tegemist ei ole avalikkusele suunatud spordirajatisega. EhSRS § 28 lg 1 alusel võib enne 2003. aasta 1. jaanuari püstitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisades 1 või 2 sätestatule. Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 aga erakinnistul paikneva avalikkusele mittesuunatud spordirajatise ehitamist ja kasutamist ei reguleeri. Varasema suhtlusvõrgustiku Facebook lehe ja kinnistu telefoninumbriga tahvli olemasolust raja majanduslikel eesmärkidel kasutamise järeldamine kaebaja poolt on meelevaldne. Pärast 2012. aastat avalike üritusi kinnistul toimunud ei ole.
71.Kolmas isik on vastuses kaebusele välja toonud, et ajal kui perepoeg tegeles aktiivselt motospordiga on tehtud ka suhtlusvõrgustike postitused. Postitusi ei ole teinud kolmas isik.
Kolmanda isiku seisukohast tuleneb vastuolu valla poolt vaideotsuses ja varasemates seisukohtades esitatuga. Kui perepoeg enam aktiivselt motospordiga ei tegele, siis pole 2019. a raja ümberehitamise eesmärk samane vastustaja väidetule. Kui kolmanda isiku pere pole postitusi kaebaja osundatud avalikesse võrgustikesse teinud, siis ei ole vastustaja poolt õigesti tuvastatud ka raja avalikku kasutust välistavad asjaolud. Ümberehitustööde eesmärki ei ole välja selgitatud ega kaalutud nende tööde mõju järelevalvemenetluse jätkamise vajalikkuse seisukohast.
72.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
73.Vaidlusalune vallavalitsuse osakonna otsustus ja vallavalitsuse vaideotsus sisaldavad diskretsioonivigu, mida tuleb kohtul konstateerida. Vaideotsus kuulub tühistamisele ja kohustamiskaebuse raames tuleb vastustajale teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
74.Kaebaja esitas 10.05.2018. a vallale taotluse (tl 21–22) kaebajale teadaolevalt ebaseadusliku ja kaebajat häiriva motokrossiraja likvideerimiseks.
75.Halduskohtu hinnangul on kaebaja poolt kohtule esitatud tõenditega (tl 8–9, 10–11, 12–16, 17, 18, 19, 20) ja kaebuses sisalduvate viidetega avalikult kättesaadavatele elektroonilistele tõenditele tõendanud vähemalt põhjendatud kahtluse, et krossiraja puhul on tegemist loakohustusliku registrisse kandmata ehitisega. Kohus loeb nende tõenditega tõendatu osas vastupidise tõendamises tõendamiskoormuse üle läinuks vastustaja poolele, millist kohustust aga vastustaja täitnud pole.
76.Vastustaja on kaebusele esitatud vastusele lisanud kolm tõendit, milleks on 16.01.2019. a kontrollakt (tl 43), kolmanda isiku poolt vastustajale 28.05.2019. a esitatud ehitusteatis (tl 44) ja kaebaja poolt juba esitatud 10.05.2018. a avaldus. Kohus kohustas vastustajat 28.05.2019. a ehitusteatise koos lisaga (tl 72–77) esitamiseks.
77.Halduskohus on seisukohal, et tõendite kogumi alusel ei saa kohus pidada vaidlustatud menetlustoimingut ja vaidlustatud haldusakti nõuetekohaselt kaalutletuteks. Vastustaja poolt kaebaja õigusi piirava haldusakti andmise menetluses vastustaja poolt kogutud tõenditest on kohtule esitatud ainult üks vaidluse sisu puudutav tõend (kontrollakt). Kolmanda isiku poolt vastustajale esitatud ehitusteatis, on tõendikogumi kohaselt vastustajale esitatud vastustaja ametniku soovitusel (kaebusele esitatud kirjaliku vastuse p 2.2.). Vastustaja ei ole vaideotsuses, aga ka kaebusele esitatud vastuses ehitusteatist koos selle lisaga käsitlenud. Objekti kontrollakt ei saa juba olemuslikult tõendada kaebaja poolt haldusmenetluse algatamise taotluses, aga ka varasemas kohtumenetluses (haldusasja nr 3-18-1226 otsus) esitatud kaalutlusi, samuti kaalutlusi, mis on esitatud kaebaja poolt käesolevale kohtumenetlusele eelnenud vaidemenetluses. Kuna valla struktuuriüksuse otsustus ja valla vaideotsus sisaldavad kaalutlusi taoliste faktiliste asjaolude suhtes, mille kohta haldusmenetluses ei ole halduskohtule teadaolevalt ja kohtule esitatult tõendeid kogutud, siis puudub kohtul ka sisuline võimalus kontrollida vastustaja kaalutluste õiguspärasust. Samuti faktiliste asjaolude vastamist vastustaja poolt menetlusdokumentides viidatud õigusnormidele. Menetlusdokumentides on vastustaja teinud viiteid ehitusõiguse normidele 1995–2015. aastani. Samas ei ole tõendeid rajatise, mis kohtule esitatud dokumentide kohaselt hõlmab pinnastee lõike, mullahunnikuid/nukke/hüppeid/ehitustegevuse tulemusel teele kuhjatud kõrgendikke, betoonplokkidest silda, millest on kohtule arusaadavalt võimalik nii alt läbi sõita kui pealt üle sõita, suuruse jmt tehniliste parameetrite kohta, mis võimaldaksid hinnata loakohustuslikkust.
78.Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Halduskohtu arusaamist
mööda pidanuks vastustaja kontrolli läbiviimisel lähtuma korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Vastustaja koostatud menetlusdokumentidest on kohtule arusaadav, et ortofotode abil on tuvastatud ehitis, mida ei ole ehitusregistrisse kantud. Seega oli vastustaja kohustuseks käesoleva kaasuse asjaoludel välja selgitada ja tõendada ehitamise õiguslik alus, ehitise ehitusalune pind, kasutamise otstarve, ehitamise aeg, ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduvad asjaolud ning muud järelevalvemenetluse läbiviimiseks olulised asjaolud. Vaidlust ei ole selles, et krossirada ei olnud vaideotsuse tegemise ajaks kantud ehitusregistrisse. Seega pidi vastustaja tõendama, kas taoline olukord on õiguspärane ja kas ametniku poolt kolmandale isikule antud selgitus 28.05.2019. a esitatud kujul ehitusteatise esitamiseks on lubatav.
79.Halduskohtule vastustaja poolt esitatud ainukeseks tõendiks, millele vastustaja järeldused tuginevad on 16.01.2019. a objekti kontrollimise kontrollakt (tl 43). Kontrollakti kohaselt paiknevad kaebaja ja kolmanda isiku kinnistud teineteisest linnulennult 350 m kaugusel ja jaanuaris 2019. a on ilmastikuolusid arvestades võimalik olnud kohapeal tuvastada S. kinnistul olevad lumega kaetud mullahunnikud ja lumele sõidetud mootorsõiduki jälg. Samuti on tuvastatud, et kinnistul paikneb raudbetoonist (r/b) sillake. Ülejäänud kirjed kontrollimise käigus tuvastatud asjaolude kohta kajastavad kohtu arusaamisel avalikest andmebaasidest saadud andmeid kontrolli läbiviimise asukoha jmt täpsustamiseks.
80.Kolmas isik on vastustajale ehitusteatise koos lisaga ( tl 72–77) esitanud 28.05.2019. a, seega enne vallavalitsuse poolt vaideotsuse tegemist. Vaideotsuses ega kaebusele esitatud vastuses ei ole vastustaja selle tõendi tähendust haldusmenetluse aspektist käsitlenud. Samuti ei sisalda vaideotsus otsustust, kas ehitusteatis muudab kaebaja järelevalvega jätkamise nõude ainetuks või mitte. Kohus peab vastustajale vastuseks tarvilikuks osundada, et ehitusteatises (tl 74) on kolmas isik näidanud ehitise ehitusaluse pinna suuruseks 15 600 m2 ja pikkuseks 935 m (laiust pole näidatud), seega sadades kordades suuremana, kui nendes õigusnormides, mida vastustaja on seoses loakohustusega tsiteerinud ja mida vastustaja järelevalve vajalikkuse üle otsustamisel kohaldas.
81.Vaidlust ei ole selles, et vastustajal oli järelevalvemenetluses konkreetsete meetmete rakendamisel, sh järelevalvemenetluse lõpetamisel kaalutlusõigus. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetult kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
82.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on temal haldusmenetluses lasunud tõendamiskoormuse täitnud. Kuna vastustaja on haldusmenetluses tuginenud ainult ühele tõendile, siis ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt veenduda vastustaja kaalutluste õiguspärasuses. Paikvaatluse läbiviijad on krossirajal paikneva silla kvalifitseerinud „r/b sillakesena“. Maaameti geo-portaalis on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajal võimalik silla suuruseks mõõta vähemalt ca 40 m2. Vastustaja ekskurss 1995. aastast kehtinud materiaalõigusse seob ehitise loakohustuse alates 12 m2 suurusega ehitusaluse pinnaga ehitisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid silla ehitamise aja kohta, seega ei saa kohus tuvastada, kas silla ehitamise ajal sidus kehtiv õigus silla ehitamise loakohustuse lisaks suurusele ka avalikkusele suunatusega või mitte. Vastustaja koostatud menetlusdokumentidest ei selgu, mida ta loeb rajatiseks, mida kontrolliti ja mille olemasolu vastustaja lõppkokkuvõttes tunnistab. Kuna „r/b sillakest“ menetlusdokumentides lisaks kontrollaktile ei kajastata, siis ei ole arusaadav, kas pinnastee kohta esitatud seisukohad laienevad krossirajale tervikuna ja milline tähendus on õiguslikus mõttes kontrollakti kohastel „mullahunnikutel“ vastustaja käsitluses. Kontrollakti alusel ei ole
võimalik tuvastada kontrollitud rajatise tehnilisi parameetreid 16.01.2019. a akti koostamise ajal ega 10.04.2019. a järelevalvemenetluse lõpetamise seisuga.
83.Neil asjaoludel on vastustaja halduskohtu hinnangul teinud järelevalvemenetluse käigus ilmseid kaalutlusvigu, mille tulemusena ei saa pidada järelevalvemenetluse lõpetamist õiguspäraseks. Järelevalvemenetluse lõpetamisel on vastustaja tuginenud üksnes paikvaatluse tulemustele, leides, et kolmanda isiku tegevus kaebaja naabruses asuval kinnistul on olnud seaduslik ja õiguserikkumist ei ole toime pandud ning ettekirjutuse tegemiseks puudub alus.
84.Halduskohus märgib vastuseks vastustajale, et vastustaja poolt menetlusdokumentides viidatud õigusnormid kaitsevad muu hulgas ka kolmandate isikute (kaebaja) õigusi, et järelevalvemenetluse läbiviimisel ja järelevalvemeetmete rakendamisel arvestaks haldusorgan ka ehitisest mõjutatud kinnisasja omaniku õiguste ja huvidega. Kuna vallavalitsuse struktuuriüksuse otsusena vormistatud otsustus riikliku järelevalve menetluse lõpetamise kohta on menetlustoiming, millega sõnaselgelt kaebaja õigusi ja kohustusi ei reguleerita (RKHKo 3-3-1-65-16, p 16), tuleb selle võimalikku ebasoodsat riivet kaebaja õigustele jaatada. Kuna vastustaja seisukohta on korratud, aga ka õiguslikult disainitud vaideotsuses, siis saab vaideotsus kaebaja õigusi rikkuda koostoimes menetlustoiminguga, aga ka iseseisvalt. Kolmandale isikule kuuluva kinnistu osas riikliku järelevalve menetluse lõpetamine tähendab kaebaja jaoks faktiliselt vastustaja nõustumist kinnistul asuva ehitise edasise kasutamisega kaebajate õigustele ebasoodsaid mõjutusi tekitaval viisil. Kaebaja on temal lasuvat tõendamiskoormust arvestades tõendanud krossiraja kasutamise jätkumise, mida ei eitanud kolmas isik ka kohtuistungil. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, mille kohaselt on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (RKHKo 3-3-1-9-08, p 15). Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli vastav kohustus ka vallal tema poolt läbi viidud menetluses, milles vastustaja ei ole suutnud kummutada kaebaja seisukohtade sisulist õigsust ega kogunud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada vastustaja seisukohtade vastavust vastustaja viidatud õigusnormide sätetele. Mõisted, mida vastustaja kasutab menetlusdokumentides, nagu avalik kasutus, avalikkus, avalikkusele suunatud funktsioon, raja kasutamine majanduslikel eesmärkidel, klient/kolmanda isiku lähikondsed, muu nimetamata spordi- või puhkerajatis /avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis on valdavalt määratlemata õigusmõisted, mille sisu peab lähtuvalt asjas tuvastatud tehioludest sisustama määratlemata õigusmõisteid sisaldavaid õigusnormide kohaldaja. Nagu korduvalt eelpool osundatud vastustaja seda teinud ei ole. Kaebaja poolt avalikest suhtlusvõrgustikest kogutud ja muud kaebaja tõendid viitavad krossiraja avalikule kasutamisele. Kohalik omavalitsus peab ehitusjärelevalvet läbi viies arvestama ja kaaluma kinnistu omaniku tegevusest tekkida võivaid kahjulikke mõjutusi (sh müra) naabritele. Kolmas isik on teadliku tegevusega kuhjanud pinnast ja/või ehitusmaterjali (vastustaja ei ole vahetegu tuvastanud) viisil, mille tulemusena on loodud sõidukitele sõitmiseks sobilik rada, mis vastab krossiraja tunnustele, sest kujundatud on sõitjatelt vilumust nõudev erinevate takistuste/trampliinidega ringtee, mitte punktist A punkti B kulgemiseks rajatud tee, mis on ajaliselt kõige hilisemalt tõendatud kolmanda isiku ehitusteatise lisaks oleva raja skeemiga (tl 77). Küngaste rajamine ja alt läbi ja pealt üle sõidetava silla ehitamine ning mitmeid kordi raja ümberehitamine viitab meelelahutusliku eesmärgi saavutamise soovile. Rajale peale sõitmise kohta keelavale liiklusmärgile omaniku telefoninumbri lisamine, viitab samaaegselt nii kaebaja osundatud võimalikele läbirääkimiste pidamisele kolmandate isikutega raja kasutamise tingimuste üle, kui ka kolmanda isiku versioonile, vältimaks potentsiaalsete klientide kolmanda isiku hoovi sõitmist. Vastustaja kummagi seisukoha poolt- ega vastuargumentide õigsust, aga ka alusetust, tõendanud ei ole. Kolmanda isiku paigaldatud liiklusmärk võib küll takistada kõrvalistel isikutel kinnistule sisenemist, kuid ei takista nendel raja kasutamist, millest võib mh lähtuda oht inimeste (vastustaja mõistes kaebaja lähikondsed/
aga ka avalikkuseks liigituvad kasutajad) elule ja tervisele. Kolmas isik on kinnitanud, et tema ei ole suhtlusvõrgustikesse rada kasutama kutsuvat või vähemalt avalikkuse ees selleks huvi tekitavat, informatsiooni üleslaadinud. Kes seda tegi, vastustaja välja pole selgitanud. Krossirajale on antud kaubamärgi tunnuseid eviv nimekuju, mis viitab raja, kas tahtlikule või tahtmatule reklaamimisele avalikkuse ees. Vald oli teadlik, et raja kasutamisega kaasnevad mürahäiringud. Eluliselt ei ole usutav kolmanda isiku väide, et hajaasustuses põllumaa naabruses elav ja 1998. aastast kinnistut omav (tl 8) kaebaja ei suuda vahet teha maanteel või põllul sõitvate masinate müral ja sillal hüppavate ja trampliinidega pikitud krossirajal sportsõidukite tekitatud müral. Vastustaja poolt menetlusdokumentides tsiteeritud ehitusõiguse normide eesmärgiks on tagada ehitiste kasutamise ohutus sõltumata sellest, kas tegemist on omaniku, viimase lähikondse või nn avalikuks kasutajaks liigitatava isikuga. Mürahäiringu vältimine on siiski pigem nende õigusnormide kõrvaleesmärgiks. Mürahäiringut reguleerivaid norme vastustaja oma otsustustes kohaldanud ei ole. Neil asjaoludel ei ole vastustaja korrakohaselt tuvastanud, kas ehitisel on loakohustus (kaebusele esitatud vastuse p 2.1) või on tegemist EhSRS § 29 lg-tes 1 ja 2 ja ehitusseadustiku lisas 1 või 2 kirjeldatud olukorraga.
85.Vastustaja kohustuste mahu määratlemisel peab halduskohus tarvilikuks osundada, et vastustajale on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle EhS § 130 lg 2 p 2 alusel. Muuhulgas ehitise ohutuse üle kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (KorS § 4). Oht on korrakaitseseaduse kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, st avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg-d 1 ja 2). Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). Kui ohukahtluse põhjustanud isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad taotleja ülekaalukad huvid. EhS viidatud sätete kohaselt ei tohi ehitamisega seada ohtu teiste isikute tervist ja vara ja need sätted kaitsevad ka kaebaja naabrusõigusi. Vastustaja algatas küll kaebaja taotlusel ja halduskohtu korraldusel järelevalvemenetluse krossiraja ehitamise üle, kuid ei ole halduskohtu hinnangul teinud seda õiguspäraselt. Kaebajal on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest. (RKHKo 3-16-1050, p 10–12).
86.Kohus ei saa kohtuistungil esitatud kujul nõustuda vastustaja esindajate seisukohaga ehitusregistri tähendusest. Nimelt väitsid vastustaja esindajad, et kolmanda isiku poolt 2019. a mais ehitusteatise esitamine ei muuda vastustaja seisukohta. Ehitisregistri kande tegemisel ei pruugi olla tähtsust hindamaks, kas enne krossiraja kasutusele võtmist tehti ehitustöid ning kas võimalikud ehitustööd olid õiguspärased. Kohtupraktikas on ehitisregistri pidamise eesmärgiks peetud kohustust kajastada võimalikult täpselt olemasolevate ehitiste faktilist olukorda (EhS § 58 lg 1, EhS v.r § 55 lg 1). Ehitise tehnilised andmed ehitisregistris ei reguleeri ega seadusta
ehitamist ega ehitise kasutamist. Õigusvastaste ehitustööde tagajärjel kujunenud ehitise või nende osade saatuse üle tuleb otsustada lubade ja ettekirjutustega. (RKHKo 3-14-52261, p 14)
87.Puutuvalt vastustaja esindajate väitega, et vastustajal ei olnud kohustust kolmanda isiku ehitusteatisele reageerida, osundab kohus, et ehitusteatisele vastamata jätmist käsitletakse halduse toiminguna (RKHKm 3-17-1152, p 11, RKHKo 3-17-1859, p 15) ja kohaliku omavalitsuse sedalaadi tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve tegemiseks, nagu kaebaja on käesolevas asjas teinud. Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, nagu see on eeltoodud asjaoludel toimunud käesoleval juhul, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kolmanda isiku õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega. Varasema ehitustegevuse seadustamine ei toimu ehitusteatise menetluses. Teatisega nõustumine kui toiming, ega ka EhS § 36 lg 6 teise lause alusel esitatavad täiendavad nõuded ei reguleeri tagasiulatuvalt teatise esitaja varasemat tegevust. Varasemat ehitamist ja ehitist on võimalik seadustada ehitus- ja kasutuslubadega (RKHKm 3-17-505, p 9, RKHKo 3-17-1859, p 17).
88.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab halduskohus kaebuse ja teeb vastustajale lõppkokkuvõttes ettekirjutuse X 11.05.2018. a taotluse uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lg 4).
89.HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel peab kaebaja menetluskulud kandma vastustaja. Kaebaja menetluskulu nimekirjades ja kuludokumentides (tl 58–64) kajastatud menetluskulu on olnud käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik (arvestades ajakulu ja ühikuhinda) menetluskulu, mis kuulub kohalikult omavalitsuselt seoses kaebuse rahuldamisega väljamõistmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.