Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 08.08.2019. a Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti vastuvõtule viimata jätmisega
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 28.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust vangla otsusega mitte lubada teda 08.08.2019 Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti vastuvõtule.
2.Kohus kohustas 29.11.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglat edastama kohtule kaebuses viidatud dokumendid nr 2-3/2059-1,2,3,4 ja muud asjakohased materjalid, samuti meditsiinikaardi 08.08.2019. a J. K. ja 29.08.2019. a S. K. sissekanded. Lisaks kohustas kohus 29.11.2019. a kohtunõudega Justiitsministeeriumi esitama kohtule koopiad kaebuses viidatud asjakohastest Justiitsministeeriumi vastustest ning kinnipeetav Xi pöördumistest.
3.Justiitsministeerium esitas 02.12.2019 vastuse kohtunõudele, edastades kohtule Xi 03.10.2019. a pöördumise reg nr 11-7/156-15 ja Justiitsministeeriumi 31.10.2019. a vastuskirja nr 11-7/156-17.
4.Tartu Vangla esitas 03.12.2019 vastuse kohtunõudele, edastades Xi 14.08.2019. a pöördumise reg nr 2-3/2059-1, Tartu Vangla 16.08.2019. a vastuse nr 2-3/2059-2 Xi märgukirjale, Xi 19.09.2019. a pöördumise nr 2-3/2059-3, Tartu Vangla 16.08.2019. a vastuse nr 2-3/2059-4, Xi 22.11.2019. a teabenõude 2-3/2059-5. Samuti edastas Tartu Vangla meditsiiniosakond 04.12.2019 meditsiinikaardi väljavõtted 08.08.2019 ja 29.08.2019 kohta.
5.Kohus jättis 04.12.2019. a määrusega Xi kaebuse käiguta, andes kaebajale võimaluse esitada puuduste kõrvaldamise avalduses konkreetne nõue ja oma kaebuse eesmärk.
6.X esitas 12.12.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et tema kaebuse eesmärk on preventiivne, et ära hoida tulevikus sellised juhtumid. Avalduses toob kaebaja näiteid temaga väidetavalt varem juhtunud olukordadest transportimisel. Kaebaja leiab, et temal peab olema vesi nii autos kui igas sihtpunktis. Vangla peab võimaldama temale vett. Kaebaja ei talu transportimist. X soovib, et kohus vaataks kaebuse läbi kaugkohtuistungil.
7.Kohus pidas vajalikuks küsida täiendava 16.12.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglalt, kas X on esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude seoses 08.08.2019 Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti vastuvõtule viimata jätmisega. Lisaks palus kohus Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajal teada anda, kas X on avaldanud soovi saada uuesti pulmonoloogi vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumis, samuti kas kaebaja väide, et ta ei suuda ilma veepudelita taluda transporti Tartu Vanglast arsti juurde on tõene.
8.Tartu Vangla vastas kohtule 17.12.2019. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitas, et X saadeti perearsti poolt pulmonoloogi kontrollile, konsultatsioonile, et täpsustada või ümber lükata rohkem kui 10 aastat tagasi püstitatud astma diagnoos. X saadeti 07.09.2018. a saatekirjaga Tartu Vangla perearsti poolt Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuvõtule. X ise keeldus 05.10.2018 kopsuarsti vastuvõtule minemast. Uuesti, teistkordselt saadeti X pulmonoloogi konsultatsioonile 20.05.2019. a saatekirjaga. Arsti vastuvõtule 08.08.2019 keeldus X minemast, tuues põhjuseks, et ei lubatud oma veepudelit kaasa võtta ja ta muutus väga närviliseks ja agressiivseks. Pideva suukuivuse tõttu on Xile vastu tuldud ja vangla territooriumil lubatud liikuda 0,5 l veepudel kaasas. Sõit kliinikumi kestab umbes 10-15 minutit. Ülikooli kliinikumis arsti vastuvõtujärjekorras on alati võimalus meditsiinitöötajatelt küsida klaasikest vett. Seega ei pidanud X meditsiinilistel näidustustel küll veepudelit kaasas kandma. Eriarsti vastuvõtule saatmise väljapoole vanglat otsustab perearst vastavalt vajadusele. Perearsti vastuvõtul pole X ise seda küsimust tõstatanud. Korduval patsiendi keeldumisel ei pea arst väljasaatmist mõistusepäraseks, eriti kui astma nähte patsiendil ei esine. TÜ Kliinikumi pulmonoloogi vastuvõtule mittesaamisega seoses ei ole X kahjunõuet esitanud. Kohtu seisukoht
9.Kohus selgitas kaebuse esitajale 04.12.2019. a käiguta jätmise määruse p-s 9, et tal tuleb selgelt väljendada, mida ta soovib esitatud kaebusega saavutada. Kui kaebaja leiab, et temale on 08.08.2019. a arsti juurde viimata jätmisega Tartu Vangla kahju põhjustanud, siis on õige nõue hüvitamiskaebus. Kui kaebaja leiab, et ta peab saama uuesti arsti juurde (pulmonoloogi vastuvõtule), siis kui kaebaja leiab, et seda takistab vangla otsus (keeldumine), siis oleks tõhus õiguskaitsevahend kohustamiskaebus.
10.Kohus jääb 04.12.2019. a määruses (p 9) toodud seisukoha juurde, et üksnes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks efektiivne vahend. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineb kaebajal preventiivne huvi hoida ära võimalikke tulevikus juhtuvaid samasuguseid olukordi.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2 ls 1). Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus (VangS § 53 lg 2 ls 2).
12.Kohus leiab, et asjas on Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastusega tõendamist leidnud, et Xile ei ole meditsiiniliselt näidustatud vee kättesaadavus igal ajahetkel. Seetõttu ei saanud riivata kaebaja õigust tervise kaitsele Tartu Vangla tegevus, millega keelati kaebajal veepudel 08.08.2019. a kaasa võtta sõidukisse, millega vanglateenistus pidi transportima kaebuse esitaja Tartu Vanglast Tartu Ülikooli Kliinikumi.
13.Kohus kontrollis kaebaja väiteid ning leiab, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
14.X esitas 03.10.2019. a pöördumise nr 11-7/156-15 Justiitsministeeriumile (tl 8), milles kirjeldas 08.08.2019 toimunud intsidenti järgmiselt. Teda toodi 08.08.2019 vastuvõtuosakonda, kus saatemeeskonna ülem võttis temalt allkirja/.../enne autosse saabumist üks kahest saatemeeskonna ametnikust käskis tal veepudeli (0,5l) maha jätta lauale. X seletas, et tal on õigus veepudel kaasa võtta, ilma veeta tema ei sõida. Kinnipeetav, kartes võimalust, et midagi võib juhtuda keeras ümber ja läks kambrisse. Mõne aja pärast tuli ametnik ja ütles, et võta vesi autosse, aga kui kohale jõuame, tuleb see autosse jätta. X vastas, et sel juhul ei suuda ta arstiga rääkida. X väidab pöördumises, et tema ei suuda ilma veeta olla rohkem kui 10 minutit. Protseduurid arsti juures võtavad aga aega poolteist tundi. /.../ X oli kindel, et ametnikud arutavad olukorda ja leiavad lahenduse, kas või, et Tartu Ülikooli Kliinikumis antakse temale topsiga vett. Keegi ei tulnud siiski, X palus meditsiinilist abi, sest temal tekkis haigushoog, närvivapustus jne.
15.Kohtu hinnangul on kinnitust leidnud ja see on eluliselt usutav, et Tartu Ülikooli Kliinikumis arsti vastuvõtujärjekorras on alati võimalus meditsiinitöötajatelt küsida klaasikest vett. Sõit kliinikumi kestab umbes 10-15 minutit. Selline lühiajaline ilma veepudelita transportimine ei saa, asjas meditsiiniosakonna poolt esitatud tõenditele tuginedes, tuua kaasa kaebajale tagajärgi, mida ta kardab. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja kinnitusel ei pidanud X meditsiinilistel näidustustel veepudelit kaasas kandma. 03.10.2019. a Justiitsministeeriumile esitatud pöördumises pakkus kaebaja ka ise seda varianti vanglaametnikele, et temale piisab, kui Tartu Ülikooli Kliinikumis antakse temale topsiga vett.
16.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul ei rikkunud Tartu Vangla 08.08.2019. a kaebaja õigusi, keeldudes lubamast kinnipeetaval võtta veepudel endaga kaasa arsti vastuvõtujärjekorda või autosse tema transportimisel vanglast kliinikumi.
17.Vastavalt HKMS § 45 lg 2 esimesele lausel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal tõhusamad vahendid, et oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas põhjendatud ega lubatav. Kui kaebaja leiab, et tema tervisliku seisundi tõttu on tal vajalik pöörduda uuesti pulmonoloogi vastuvõtule, siis tuleb kaebajal esitada oma väited (pere)arstile. Kui kaebaja ei ole arsti otsusega, teda mitte suunata eriarsti (pulmonoloogi) vastuvõtule rahul, siis on tegemist tervishoiuteenuse osutamise raames tehtud otsustusega, mille üle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja leiab, et tema tervisele tekitati kahju 08.08.2019. a mitteviimisega pulmonoloogi vastuvõtule (kaebaja väidab esialgses kaebuses, et temale tekkis närvivapustus ja psühhoos), siis on kaebajal õigus esitada Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks taotlus, mis on efektiivsem õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus halduskohtule.
18.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kõike eeltoodut arvesse, võttes leiab kohus, et Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 08.08.2019. a Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti vastuvõtule viimata jätmisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.