lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2361/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2361/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2361

Haldusasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-2361.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2020. a määrus haldusasjas nr 3-19-2361 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 26.11.2019 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Tartu Maakohus edastas 12.12.2019 määrusega riigi õigusabi taotluse vastavalt kuuluvusele Tallinna Halduskohtule.
2.Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2019 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Taotlejal tuli täpsustada, millise konkreetse Tallinna Vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks ta riigi õigusabi taotleb. Samuti tuli taotlejal täiendada majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid ja esitada taotleja vangla isikukonto väljavõte.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

XX esitas 07.01.2020 vastuse halduskohtu määrusele.

4.Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2020 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 alusel rahuldamata.

3-19-2361 Halduskohus leidis, et taotluses kirjeldatuga seoses suudab taotleja pärast kohtueelse kohustusliku korra läbimist ise ilma professionaalse õigusabita kaebuse kohtule esitada. Kaebuse asjaolud on seotud kaebaja isikuga, mistõttu suudab kaebaja ise need kõige paremini kaebuses välja tuua. Vajadusel abistab kohus kaebajat. Seega ei jää kaebaja õigused advokaadi abita kaitseta. Taotleja viidatud kriminaal- ja tsiviilasjades puudub halduskohtul pädevus riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks. Taotleja ei ole täpsustanud, mis eesmärgil vajab ta riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX esitas 27.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtule menetlusdokumendi, mida ringkonnakohus tõlgendab määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määruse peale. Määruskaebuse esitaja taotleb riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Taotleja soovib vahetada nime ning Tallinna Vangla ei ole talle võimaldanud vastava taotluse digiallkirjastamist ning vanglast lühiajalist väljaviimist Tallinna Perekonnaseisuametisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).
7.RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt on riigi kulul õigusabi saamise võimalus nähtud ette selleks, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud ning RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on üheks riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
8.XX ei esitanud vastusena halduskohtu 10.01.2020 määrusele andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Samas, kuna halduskohus keeldus riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, siis puudus kohtul vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
9.Asja materjalidest nähtub, et taotleja eesmärgiks on vahetada nime ja ta soovib riigi õigusabi muu hulgas halduskohtumenetluses esindamiseks. Taotleja on esitanud kohtule Tallinna Vangla 19.11.2019 vastuse taotlusele nr 2-8/19/30485-2, millega vangla ei pidanud võimalikuks allkirja õigsuse kinnitamise toimingu läbiviimist ning tagastas XX taotluse ja nime muutmise avalduse. XX on esitanud Tallinna Vangla 19.11.2019 vastusele vaide.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et XX on võimeline kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtule kaebuse esitamisel ise oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, 7). Samuti ei saa RÕS § 7 lg-st 3 järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada advokaadist esindaja riigi kulul igal juhul, kui vastaspoolt esindab juriidilise kõrgharidusega isik. 2(3)

3-19-2361

11.Nime vahetamisega seonduvad asjaolud saab kaebuses kõige paremini välja tuua kaebaja ise. Tegemist ei ole õiguslikult ega tehiolude poolest keeruka vaidlusega, mille õigeks lahendamiseks oleks vajalik taotlejale riigi kulul õigusteadmistega esindaja määramine. Kohtule ei pea esitama õiguslikke seisukohti ega viitama õigusaktidele. Vajadusel saab kohus kaebajat oma selgitustega abistada ja suunata. Halduskohus on õigesti selgitanud, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ja lisaks tuleb arvestada HKMS § 2 lg-tes 4‒6 sätestatud kohtu kohustusega tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Muu hulgas peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu.
12.Halduskohus on taotlejale õigesti selgitanud, et tsiviil- ja kriminaalasjadega seonduvalt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada kohtule, kes asja menetleb, s.o maakohtule (RÕS § 10 lg 1).
13.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2361 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja