Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
10.01.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2361
Haldusasi
U.E. riigi õigusabi taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
U. E. esitas 26.11.2019 Tartu Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Maakohtu 12.12.2019 määrusega edastati taotlus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, kuna maakohus leidis, et taotleja soovib esitada hagi seoses Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega. Maakohtu hinnangul võib taotleja vajada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses või haldusmenetluses. 17.12.2019 määrusega jättis kohus taotluse käiguta. Kohus selgitas, et taotluse alusel jääb ebaselgeks, mille vaidlustamiseks (kas mõne Tallinna vangla haldusakti või toimingu, kui jah, siis millise) taotleja konkreetselt riigi õigusabi soovib taotleda. Taotleja märkis, et soovib sisse anda haldusmenetluse korras hagi Tallinna vangla tegevuste osas. Kuna taotlusest ei selgunud, millise Tallinna vangla tegevuse vaidlustamiseks taotleja riigi õigusabi soovib taotleda, siis tuli taotlust täpsustada ja märkida, millist Tallinna vangla haldusakti või tegevust taotleja vaidlustada soovib. Kohus selgitas, et kaebust ei saa esitada lihtsalt üldsõnaliselt Tallinna vangla tegevuste peale. Vaidlustada saab konkreetseid üksikuid kaebaja suhtes antud vangla haldusakte või sooritatud toiminguid. Samuti tuli taotlejal täiendada majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid ja esitada taotleja vangla isikukonto väljavõte perioodi 21.07.2019 kuni 21.11.2019 kohta.
Riigi õigusabi taotluses märgitu kohaselt võib aru saada, et taotleja eesmärgiks riigi õigusabi taotlemisel on soov vahetada nime ning Tallinna vangla ei võimalda selleks anda taotlusele digiallkirja ega võimalda selleks tegevuseks ka lühiajalist väljaviimist. Kohtule on esitatud Tallinna vangla 19.11.2019 (nr 2-8/19/30485-2) vastus U. E. taotlusele. Nimetatud vastusega vangla ei pidanud võimalikuks allkirja kinnitamise toimingu läbi viimist ja tagastas U. E. taotluse isiku allkirja kinnitamiseks vangla poolt ning nime muutmise avalduse. Asjast nähtub, et U. E. on 20.11.2019 esitanud Tallinna vangla 19.11.2019 (nr 2-8/19/30485-2) vastus taotlusele vaide. Kohus selgitab, et Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega enne, kui vangla ei ole vaiet lahendanud, ei ole kinnipeetaval ega vahistatul õigust vangla tegevuse vaidlustamiseks kaebusega halduskohtusse pöörduda. Kohus selgitab, et Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi andmise üheks tingimuseks taotleja majanduslik olukord, mis ei võimalda taotlejal endal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta taotleja majanduslikku seisundit arvestamata. Seega ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kuigi kaebaja andmeid oma majanduslik seisundi kohta täiendavalt esitanud ei ole, siis peab kohus vajalikuks selgitada, et olenemata kaebaja majanduslikust seisundist, esinevad antud juhul muud olulised tingimused, millest kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel lähtub. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis tähendab seda, et vajalikud asjaolud selgitatakse kohtumenetluse käigus välja olenemata sellest, millist materjali menetlusosalised esitavad. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid õigusi sõltumata menetlusosaliste õigusteadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel. Nii tuleneb Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätetest, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seejuures HKMS § 2 lg-st 5 tulenevalt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega kui taotleja on läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse, tekib tal õigus kaebusega halduskohtusse pöörduda vangla tegevuse vaidlustamiseks seoses kaebaja avaldusega nime vahetamiseks ning sellega kaasneva digitaalse allkirja andmise ja lühiajalise väljaviimisega seonduvalt. Kohus veelkord kordab, et enne kohtule kaebuse esitamist peab isik olema pöördunud vastavate taotlustega vangla poole. Kohtu hinnangul taotluses kirjeldatud teemaga seoses suudab taotleja pärast kohtueelse kohustusliku korra läbimist ise, ilma professionaalse õigusabita kaebuse kohtule esitada. Kuna kaebusega seonduvad asjaolud on seotud kaebaja isikuga, siis suudab kaebaja ise need kõige paremini kaebuses välja tuua. Vajadusel kohus abistab kaebajat, kui esitatud kaebus on puudustega. Seega ei jää kaebaja õigused ilma advokaadi abita kaitseta. Täiendavalt selgitab kohus, et taotluse esitaja muud võimalikud avaldused seonduvalt kriminaalasja nr 1-18-964 ning tsiviilasjade nr 2-19-17964 ja nr 2-17116904 menetlustega jätab kohus läbi vaatamata, kuna halduskohtul puudub pädevus nimetatud kohtuasjades riigi õigusabi küsimuse üle otsustamiseks ja nimetatud kohtuasjadega
seotud taotleja muude avalduste lahendamiseks. Taotlejal on vajadusel õigus vastavad avaldused esitada nimetatud kohtuasjade raames menetlevale kohtule. Halduskohtul puudub pädevus tsiviilhagide ja kriminaalmenetluste algatamiseks riigi õigusabi määramise üle otsustamiseks. Harju Maakohtu 28.11.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-17964 on U. E.le selgitatud, et kuritegudest teatamiseks ei saa pöörduda otse kohtusse. See põhimõte kehtib ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Natalia Miilvee osas. Kriminaalmenetluse saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada uurimisasutus või prokuratuur. Uurimisasutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Taotleja ei ole täpsustanud, mis eesmärgil ta võiks vajada riigi õigusabi esindamisel haldusmenetluses. Seega jääb riigi õigusabi taotlus (sh isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses) rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Täiendavalt kohus selgitab, et kohus ei edasta taotlusega seonduvaid dokumente ega nende koopiaid teistele kohtutele, haldusorganitele ega ametiisikutele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.