Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Pankrotiavaldus ja selle põhjendused

1.Kohtule 12.10.2016. a esitatud pankrotiavalduse kohaselt kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale 152 737,27 EUR. Võlgniku kohustused tekkisid: 01.04.2014 lepingust No xxxx, kohustuse sisuks on ekspedeerija tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine; 01.08.2014 lepingust No xxxx, kohustuse sisuks on ekspedeerija tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine. 01.04.2014 lepingust No xxxx tekkinud tasu maksmise ja kulutuste hüvitamise kohustus. Pooltel on 01.04.2014 sõlmitud leping No xxxx ekspedeerimisega seonduvate õigussuhete reguleerimiseks. Lepingu punkti 3.3.3 kohaselt on kliendi kohustuseks täies ulatuses ning õigeaegselt tasuda teenuste, arvete ja kulude eest, sealhulgas lõivud, maksud ja trahvid. Vastavalt 01.08.2014 sõlmitud lepingu lisale on klient kohustatud tasuma ekspedeerijale tasu, mis moodustab kogu lepingu alusel osutatud teenuste käibemaksuga maksumusest 1,25%. Tasu makstakse Vene rublades. Lepingu punktidest 5.2 ja 5.3. tuleneb, et vastuväiteid ekspedeerija esitatud dokumentidele on kliendil võimalik esitada viie kalendripäeva jooksul alates ekspedeerijalt tasunõude aluseks olevate dokumentide saamisest ja juhul, kui ekspedeerija (s.o võlausaldaja) tasule ei ole vastuväiteid esitatud, siis loetakse teenus vastuvõetuks. Vastavalt lepingu p-le 6.1. kohaldub sellele Vene Föderatsiooni õigus. Vene Föderatsiooni õiguse asjatundja toob välja järgnevad eeldused tellijalt (s.o võlgnikult) ekspedeerija tasu väljamõistmisele / ekspedeerija tasu maksmise nõude tunnustamisele: lepingu olemasolu; lepingu alusel teenuse tellimine ja selle nõuetekohane osutamine. Võlgnik ja võlausaldaja on 01.04.2014 sõlminud lepingu No xxxx. Võlausaldaja osutas võlgnikule lepingu alusel ekspedeerimisteenuseid ja kandis kulusid. Tellitud ja osutatud teenuste ning kulutuste kandmise kohta esitas võlausaldaja võlgnikule lepingu punkti

912,77 EUR).

01.08.2014 lepingust No xxxx tekkinud kohustused. Pooltel on 01.08.2014 sõlmitud leping No xxxx ekspedeerimisega seonduvate õigussuhete reguleerimiseks.8 Pooled kooskõlastasid nimetatud lepingu alusel 05.05.2016 koostatud aktiga No xxxx nii granuleeritud väävli kui ka paakunud väävli suhtes osutatavate teenuste hinna (vastavalt 7,5 USD/tonn ja 16,5 USD/tonn). Võlgnik tellis võlausaldajalt 18.05.2016 avaldusega 2270,827 tonni granuleeritud väävli ja 1031,917 tonni paakunud väävli peale laadimiseks ettevalmistamise.10 Võlausaldajalt tellitud teenuste üksikasjad said fikseeritud juhises AP-0005 (2270,827 tonni granuleeritud väävlit) ja juhises AP-0006 (1031,1917 tonni paakunud väävlit). Lepingu punktidest 5.2 ja 5.3. tuleneb, et vastuväiteid ekspedeerija esitatud dokumentidele on kliendil võimalik esitada viie kalendripäeva jooksul alates ekspedeerijalt tasunõude aluseks olevate dokumentide saamisest ja juhul, kui ekspedeerija (s.o võlausaldaja) tasule ei ole vastuväiteid esitatud, siis loetakse teenus vastuvõetuks. Vastavalt lepingu punktile 6.1. kohaldub sellele Vene Föderatsiooni õigus. Vene Föderatsiooni õiguse asjatundja toob välja järgnevad eeldused tellijalt (s.o võlgnikult) ekspedeerija tasu väljamõistmisele / ekspedeerija tasu maksmise nõude tunnustamisele: lepingu olemasolu; lepingu alusel teenuse tellimine ja selle nõuetekohane osutamine. Järgnevalt käsitletakse ettevalmistamist eraldi.

granuleeritud

väävli

ja

paakunud

väävli

peale

laadimiseks

Granuleeritud väävli peale laadimiseks ettevalmistamiseks oli poolte vahel 01.08.2014 sõlmitud leping No xxxx. Võlgnik tellis granuleeritud väävli peale laadimiseks ette valmistamise 18.05.2016 aktiga No xxxxja täpsustas tellimust juhisega AP-0005. Juhises AP-0005 toodud granuleeritud väävel oli pealelaadimiseks ettevalmistatud ja antud võlgniku vedajale üle. Võlausaldaja edastas võlgnikule 10.06.2016 teenuse vastuvõtmise akti, millele ei ole võlgnik lepingu No xxxx p 5.2. sätestatud korras vastuväiteid esitanud.15 Sama lepingu p 5.3. kohaselt loetakse teenus nõuetekohaselt osutatuks ja tasunõue muutub sissenõutavaks. Võlausaldaja saatis 10.06.2016 teenuse vastuvõtmise akti võlgniku postiaadressile. Vene Föderatsiooni õiguse asjatundja arvamuse punkti 5 kohaselt loetakse akt kättesaaduks. Eeltoodust nähtub, et võlgnik ei ole esitanud lepingu punktis 5.2 toodud korras vastuväiteid osutatud teenustele, mistõttu loetakse akt kooskõlastatuks ja võlgnikul on tekkinud teenuste eest tasumise kohustus. Teenuste vastuvõtmise aktist 10.06.2016 nähtub, et osutatud teenuste maksumus on 17 655,20 USD (s.o 15 935,73 EUR).Võlgnik on võlausaldaja nõuet tunnustanud, tasudes nõude osaliselt, summas 10 851,20 USD (s.o 9 794,39 EUR). Seega on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 6 804 USD (s.o 6 141, 35 EUR). Arvestades et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille alusel telliti ja osutati teenuseid, kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale granuleeritud väävli peale laadimiseks ette valmistamise teenuse osutamise eest 6 804 USD (s.o 6 141,35 EUR). Paakunud väävli peale laadimiseks ettevalmistamiseks oli poolte vahel 01.08.2014 sõlmitud leping No xxxx. Võlgnik tellis paakunud väävli peale laadimiseks ette valmistamise 18.05.2016 aktiga No xxxxja täpsustas tellimust juhisega AP-0006. Võlausaldaja valmistas juhise AP-0006 alusel paakunud väävli peale laadimiseks ette. Juhise AP-0006 punkti 10 kohaselt kohustus võlgnik paakunud väävli välja vedama hiljemalt 30.06.2016. Võlausaldaja tuletas võlgnikule 17.06.2016 kirjaga meelde kohustust paakunud väävel hiljemalt 30.06.2016 välja vedada. Hoolimata võlausaldaja meeldetuletusest, ei täitnud võlgnik oma kohustust. Võlausaldaja rendileandja ütles rendilepingu võlausaldajaga üles, mistõttu oli võlausaldaja sunnitud paakunud väävli teise lattu toimetama. Võlausaldaja teavitas 24.06.2016 kirjaga võlgnikku paakunud väävli asukoha muutmise vajadusest. Võlgnik teatas 01.07.2016 kirjadega, et ütleb pooltevahelise lepingu üles alates 01.08.2016 ja tühistab juhise AP-0006. Vene Föderatsiooni õiguse asjatundja toob välja järgnevad eeldused tellijalt (s.o võlgnikult) ekspedeerija tasu väljamõistmisele / ekspedeerija tasu maksmise nõude tunnustamisele, sh olukorras, kus tellija tühistab ekspedeerijale antud juhise: lepingu olemasolu; lepingu alusel teenuse tellimine ja selle nõuetekohane osutamine; ekspedeerijale antud juhise tühistamise korral kohustub juhise andja tasuma faktiliselt osutatud teenuste eest, hüvitama juhise täitmisega seotud kulud ja tasuma trahvi 10% ekspedeerija poolt kantud kuludest. Lepinguliste suhete olemasolu tõendab 01.08.2014 leping No xxxx. Võlgnik tellis paakunud väävli peale laadimiseks ette valmistamise 18.05.2016 aktiga No xxxxja täpsustas tellimust juhisega AP-0006.27 Juhise täitmine on tõendatud muuhulgas ka võlausaldaja 17.06.2016 ja 24.06.2016 kirjadega. Arvestades, et võlgnik tühistas juhise pärast välja vedamise tähtaja möödumist, on võlausaldaja võlgnikule osutanud teenuse täies mahus. Võlausaldaja valmistas lepingu kohaselt ette 1 031,917 tonni paakunud väävli välja vedamiseks ette valmistamise. Vastavalt 05.05.2016 koostatud aktile No xxxxoli paakunud väävli osas teenuste hinnaks 16,5 USD/tonn. Seega oli osutatud teenuste hinnaks 17 026,63 USD (s.o 15 368,38 EUR). Võlgnik ei ole osutatud teenuse eest tasunud. Lisaks on võlgnik vastavalt Vene Föderatsiooni õiguse asjatundja arvamusele kohustatud tasuma trahvi 10% osutatud teenuste summast. Võttes arvesse, et osutatud teenuste summa on 17 026,63 USD (s.o 15 368,38 EUR), on võlgnik kohustatud tasuma trahvi summas 1 702,66 USD (s.o 1 536,83 EUR). Eeltoodust tulenevalt on võlgnik kohustatud tasuma võlausaldajale kokku 18 729,29 USD (s.o 16 905,22 EUR). Hoolimata asjaolust, et võlgnik tühistas 01.07.2016 kirjaga juhise AP-0006, korraldas võlgnik paakunud väävli laost välja vedamise 30.08.2016, lõpetades sellega kestva kohustuste rikkumise ja võlausaldajale lisakulutuste ja kahju tekkimise. Arvestades, et juhises AP-0006 kokku lepitud väävli välja vedamise tähtaeg oli 30.06.2016, ei täitnud võlgnik oma kohustust õigeaegselt.

Võlgniku kohustuse rikkumisega on võlausaldajale tekkinud kahju. Võlausaldaja teavitas võlgnikku 17.06.2016 vajadusest paakunud väävel välja vedada ja teatas, et laopidaja lõpetas võlausaldajaga rendisuhte. Võlausaldaja hoiatas ühtlasi võlgnikku, et kohustuse mittetäitmisel on võlausaldaja sunnitud kauba teise lattu toimetama, jättes seonduvad kulud võlgniku kanda. Võlausaldaja teavitas võlgnikku uuesti 24.06.2016 kirjaga paakunud väävli asukoha muutmise vajadusest. Võlausaldaja teatas 29.06.2016 kirjaga võlgnikule, et kaup on toimetatud teise lattu. Võlausaldaja nõudis võlgnikult samal kuupäeval veel kord tellitud kaubale järele minekut ja osutatud teenuste eest tasumist ning tekkinud kahju hüvitamist. Võlgnikku oli teavitatud mh sellest, et kauba ladustamine uues kohas läheb maksma päevas 1,20 USD/tonn. Võlgnik esitas võlausaldajale 06.07.2016 kirjaga palve valmistada ette paakunud väävli väljavedu. Võlausaldaja nõudis 06.07.2016 avaldusega võlgnikult veel kord kohustuste täitmist, sh juhiste AP-0005 ja AP-0006 täitmise eest tasu maksmist, samuti juhises AP-0006 toodud kohustuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist.36 Võlgnik ei ole sellele adekvaatselt reageerinud. Võlausaldaja tuletas 18.07.2016 kirjaga võlgnikule taas meelde, et paakunud väävli hoidmine tekitab lisakulusid ja selle väljavedu laost on võimalik siis, kui võlgnik on eelnevalt võlausaldajale maksnud kokkulepitud tasu granuleeritud väävli osas antud juhise täitmise eest, paakunud väävli osas täidetud juhise eest ja hüvitades paakunud väävli väljavedamisega venitamisest tekkinud kulusid. Ka sellele meeldetuletusele ei ole võlgnik adekvaatselt reageerinud. Võlausaldaja pöördus võlgniku poole taas 28.07.2016 pretensiooniga ning nõudis kohustuste täitmist ja paakunud väävli väljavedamist ja võlgnevuste likvideerimist. Võlgnik korraldas paakunud väävli väljavedamise 30.08.2016, lõpetades sellega kestva kohustuste rikkumise ja võlausaldajale lisakulutuste ja kahju tekkimise. Võlausaldaja ees tekkinud võlgnevusi võlgnik ei likvideerinud. Paakunud väävli väljavedamisega võlgnikupoolne venitamine tingis võlausaldajal järgmiste kulude tekkimise: kauba sunnitud transportimiseks ettevalmistamise kulud summas 468 519,47 RUB (s.o 6 774,46 EUR); transportimise kulud summas 128 896,64 RUB (s.o 1 863,75 EUR); kauba sunnitud ladustamise kulud summas 4 657 033,81 RUB (s.o 67 337,39 EUR). Kokku on juhise AP-0006 rikkumisega võlausaldajale tekitatud kulusid summas 5 254 452,24 RUB (s.o 75 975,64 EUR). Vene Föderatsiooni õiguse asjatundja toob välja järgnevad eeldused tellijalt (s.o võlgnikult) ekspedeerijale tekkinud kahju hüvitamisele: ekspedeerija kohustus ladustada kaupa; tellija kohustus kaup laost välja vedada hiljemalt 30.06.2016; tellija kohustuse rikkumine; ekspedeerija vajadused-võimalused hoiukoha muutmiseks; kauba ümberviimine teisse lattu; kulutuste kandmine või kandmise kohustuse tekkimine. Ekspedeerija kohustust ladustada kaupa tõendab võlgniku 06.07.2016 juhis, milles võlgnik väljendas valmidust paakunud väävel laost välja vedada.44 Juhisega väljendas võlgnik selget huvi, et võlausaldaja jätkaks paakunud väävli ladustamist ning võlgnikul on jätkuv huvi kohustuse täitmise vastu hoolimata juhise AP-0006 tühistamisest. Seega oli võlausaldajal kohustus hoida paakunud väävlit. Tellija kohustust kaup välja vedada hiljemalt 30.06.2016 tõendavad leping nr No xxxx ja juhis AP-0006. Tellija kohustuse rikkumist tõendavad võlausaldaja korduvad kirjad peale 01.07.2016, milles võlausaldaja on palunud paakunud väävli äravedu. Võlausaldaja on korduvalt teavitanud võlgnikku vajadusest laokohta muuta seoses rendileandja poolse ülesütlemisavaldusega. Kauba ümberviimist teisse lattu tõendavad võlausaldajale esitatud arved kauba transportimiseks ettevalmistamise, transportimise ja ladustamise teenuse eest. Samad arved tõendavad ka kulutuste kandmise kohustuse tekkimist ning maksekorraldused, millega võlausaldaja on laopidajale arved tasunud, tõendavad kulutuste kandmist. Eeltoodust nähtub, et võlausaldajale on võlgniku tegevusega tekkinud kahju ja võlgnik on kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Võlausaldajale on tekkinud kahju kogusummas 5 254 452,24 RUB (s.o 75 975,64 EUR) Lisaks eeltoodule pole võlgnik võlausaldajale maksnud 01.08.2014 leping No xxxx alusel tellitud, osutatud ja 13.11.2015 aktiga nr 131115-3 vastuvõetud teenuse eest. Kuna teenusele polnud vastuvõtmisel pretensioone esitatud, kohustub võlgnik aktis toodud tasu summas 5 320,46 USD (s.o 4 802,29 EUR) võlausaldajale maksma. Eeltoodust tulenevalt kohustub võlgnik

tasuma lepingu No xxxx alusel võlausaldajale kokku 152 737,27 EUR, sh juhise AP-0005 täitmise eest 6 804 USD (s.o 6 141,35 EUR); juhise AP-0006 täitmise eest ja juhise tühistamise trahv 18 729,29 USD (s.o 16 905,22 EUR); võlgnikupoolse kohustuse rikkumisega võlausaldajale tekkinud kahju summas 5 254 452,24 RUB (s.o 75 975,64 EUR); 13.11.2015 koostatud vastuvõtmise aktiga nr 131115-3 osutatud teenuste eest 5 320,46 USD (s.o 4 802,29 EUR). Niisiis, 01.04.2014 lepingust No xxxx ja 01.08.2014 sõlmitud lepingust No xxxx tekkinud põhivõlgnevus moodustab kokku 152 737,27 EUR. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõetust kahe asjaoluga: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (Pankrs § 10 lg 2 p 1), ja võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita (PankrS § 10 lg 2 p 5). Kohustuste mittetäitmise tõttu esitas võlausaldaja 29.07.2016 pankrotihoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja sellele vastanud 04.08.2016. Pankrotihoiatusele esitatud vastusest nähtub, et võlgnikul ei ole arusaadavaid vastuväited nõutele. Kohustuste rikkumist üritatakse õigustada viitega hea usu põhimõttele, selgitamata seejuures milles selle põhimõtte võimalik rikkumine täpselt seisneb. Samuti on väidetud nagu poleks võlgnikul tema tellitud teenuste osas dokumente, tegemist on absurdse väitega, mis ei õigusta kohustuse täitmisest kõrvale hiilimist. Lisaks leidis võlgnik, et ta oleks võinud tellida võlausaldajalt lisaks ekspedeerimisele ka veoteenust. Sellest järeldati nagu ei oleks kehtivalt tehtud tehingutes kokkulepitud tingimused võlgnikule üldse siduvad. Tegemist on oportunistliku seisukohaga, mis seadusel ei põhine. Võlgniku viimasest majandusaasta aruandest selgub, et tema netovara ei vasta äriseadustiku nõuetele, s.t. omakapital on negatiivne: - 2 284 617.53 Tähelepanuväärne on, et võlgnik ei kavatse ÄS § 176 toodud meetmeid rakendada (s.o. eelkõige pankrotiavalduse esitamine), vaid hellitab lootust viia netovara vastavusse nõuetega „tulevaste perioodide kasumi arvelt“. Võlgnik on avalikult seega väljendanud, et on teadlik omakapitali seaduse nõuetele mittevastavuses ja ei kavatse astuda vajalikke samme omakapitali seadusega vastavusse viimiseks. Võlgniku vastus

Avalduses esitatud nõudeid on täpsustatud hagitäpsustuse punktis 3 alljärgnevalt: Tunnistada xxxx OÜ (xxxx") tegevused võlgnevuste arvestamiseks summas: 7 213 664,45 rubla, mis on võrdväärne 04 novembri 2016 seisuga VF Keskpanga valuutakursi järgi 113 601,01 USA dollariga, milles: kahjud summas 5 254 452,24 rubla, mis tekkisid seoses ekspediitorile antud juhisega AP – 0006 18 juunist 2016 ning mis on tingitud veose (granuleeritud väävel koguses 2270,827 tonni) hoidmisest, pakkimisest ja teise lattu üleviimisest; juhisega AP-0006 18 maist 2016 seotud teenused summas 1 081 191 rubla; trahvimakse ekspediitorile antud juhise tagasikutsumise eest summas 108 118 rubla; ekspediitorile antud juhise AP-0005 18 maist 2016 alusel osutatud Hagejale kuuluva paakunud väävli (koguses 1031,1917 tonni) transpordialaste ekspedeerimise teenuste eest summas 432 054 rubla; transpordialased ekspedeerimise teenused vastavalt aktile No 131115-3 13 novembrist 2015 summas 337 849,21 rubla – ebaausaks ja ebaseaduslikeks. Põhiliseks võlgniku väiteks, mis on kirjeldatud hagiavalduses, kus muuhulgas käsitletakse ka muid võlausaldaja poolt täitmata jäetud lepinguid, on asjaolu, et rikkudes poolte vahelisi erinevaid lepinguid ja kehtivat seadusandlust on võlausaldaja jätnud esitamata võlgnikule dokumendid, mis tõendaksid teenuste osutamist ja kulude kandmist arvetel näidatud mahus ning et ta on tegutsenud omavoliliselt täitmata võlgniku juhiseid. Dokumentide mitteesitamise tõttu on võlgnikul real juhtudel osutunud võimatuks kindlaks määrata, kellele on kaup ekspediitori poolt kätte toimetatud ning kellelt on tal võimalik oma kauba eest lõppkokkuvõttes raha saada. Oma tegevusega on ekspediitor tekitanud võlgnikule kahju märkimisväärses ulatuses. Seega on võlgnik vaidlustanud muuhulgas mõlemast ekspedeerimise lepingust tulenevad võlausaldaja nõuded VF kohtus ning neid nõudeid ei saa lugeda piisavalt selgeteks ehk sellisteks, mis võimaldaks ajutise halduri määramist kohtu poolt ilma, et need nõuded oleks esmalt sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud VF kohtu poolt. Võlausaldaja on esitanud kohtule hulgaliselt dokumente, millistele võlgniku esindajana on alla kirjutanud Xxxxkui võlgniku juhatuse liige. Võlgniku ja võlausaldaja vahel oli tegemist seotud osapooltega ning võlausaldaja poolt esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Xxxxoli võlgniku juhatuse liige perioodil 19 veebruarist 2014 kuni 12 jaanuarini 2016, mis nähtub Avaldusele lisatud B kaardilt. Nagu nähtub Avalduse lisast 1, on Xxxxka võlausaldaja tegevdirektor alates 02 oktoobrist 2008 kuni tänase päevani. Ta oli ka võlgniku osanik perioodil 14 veebruarist 2014 kuni 13 märtsini 2015. Seega oli perioodil, mil osutati väidetavaid teenuseid, võlgniku ja võlausaldaja puhul tegemist seotud isikutega. Vajab märkimist, et nii xxxx ja xxxx ning nende poolt juhitud äriühingute vahelised suhted on märksa laiemad ja keerulisemad, kui lihtsalt kahe äriühingu suhted ekspedeerimise lepingu raames. Seda, et pooltevahelised suhted on märksa laiemad ja et nende vahel eksisteerib erimeelsusi äärmiselt suurte summade ulatuses, tõendab võlgnik võlausaldaja esindaja teatega tehingute annulleerimise kohta, mis esitati Xxxx ja tema kontrolli all olevatele äriühingutele. Antud teates on viidatud sellele, et Xxxx ei tunnista Xxxx poolt talle antud laene ning tingimusi, milledel need laenud anti. Oluline on märkida ka seda, et võlausaldaja kui käendaja ja võlgniku vahel on 25 detsembril 2015 sõlmitud käendusleping, mida võlausaldaja keeldub täitmast. Käenduslepingu alusel tekkinud nõude sissenõudmiseks on võlgnik pöördunud VF kohtusse käenduslepingu alusel tasumisele kuuluva summa 3 034 001 USD sissenõudmiseks. Seda asjaolu tõendab võlgnik hagiavaldusega ja kohtu määrusega hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Antud nõude olemasolu võlausaldaja vastu välistab iseenesest võlgniku maksejõuetuse, kuna võlgnikul on nõue võlausaldaja vastu summas 3 034 001 USD ja võlgnikul võlausaldaja vastu väidetav nõue kõigest summas 152 737,27 eurot. Seega Xxxx, kellele tema abikaasa Kuznetsova Nadežda (КУЗНЕЦОВА НАДЕЖДА) kaudu kuulub võlausaldajast äriühing, tegelikuks eesmärgiks pankrotiavalduse esitamisel on mitte võla sissenõudmine võlgnikult, vaid kuulutada välja võlgniku, kellel on võlausaldaja suhtes nõudeõigus summale 3 034 001 USD 25 detsembril 2015 sõlmitud käenduslepingu alusel, pankrot või vähemalt määrata ajutine pankrotihaldur võlgniku igapäevase tegevuse raskendamiseks võlausaldajalt võla sissenõudmisel. Ilmselt on võlausaldaja panustanud sellele,

et kutse istungile saadetakse võlgniku esindajale AS Larssen, kes ei anna seda võlgniku esindajale õigeaegselt edasi ja istung toimub ilma võlgniku esindaja osavõtuta. Võlgnik on seetõttu arvamusel, et Xxxx, allkirjastades võlgniku ja võlausaldaja mõlemapoolse esindajana Avalduse lisas 5 esitatud akte ja muid dokumente, tegutses ta samaaegselt võlausaldaja seadusliku esindajana pahatahtlikult ning soovis luua oma tegevusega võimaluse esitada võlgniku suhtes nõude muudel, kui võla sissenõudmisega seotud motiividel. Võlausaldaja on esitanud kohtule omapoolse asjatundja (edaspidi Asjatundja 1) arvamuse Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamise osas ekspedeerimise lepingute suhtes. Võlgnik esitab selles osas alljärgnevad vastuväited: Võlgnikule on niisuguse arvamuse esitamine jäänud täielikult arusaamatuks. Pankrotimenetluses ei ole kohtu eesmärgiks selgitada välja ja tuvastada, kas ühel poolel on või ei ole nõue teise poole vastu, hinnata sellise nõude tõenduseks esitatud tõendeid, faktilisi asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi. Seda saab teha kohus hagimenetluse, mitte hagita menetluse raames. Praegu aga justkui peaks kohus, võttes aluseks asjatundja arvamust, esmalt tuvastama, kas võlausaldaja nõue on vastavuses VF materiaalõiguse normidega, kas võlausaldajal on piisavalt dokumente põhjendamaks oma nõuet, kas võlgniku vastuväited on kohased või mitte, ehk kohus peaks hindama ja tuvastama võlausaldaja nõuet sisuliselt ja alles siis tegema otsuse ajutise halduri nimetamise osas. See tähendab, et kohus peab esmalt tuvastama nõude olemasolu, nagu seda tehakse tavalises hagimenetluses ja alles siis menetlema pankrotiavaldust hagita menetluses, mis on vastuolus pankrotimenetluse mõtte ja eesmärgiga. Võlausaldaja Asjatundja 1 ei ole sõltumatu ja ta on varasemalt esindanud võlausaldajaga seotud äriühingut vaidluses võlgniku vastu. Seoses sellega on võlgnik esitanud Asjatundja 1 tegevuse osas kaebuse Sankt-Peterburi Advokaatide Kojale. Avalduse motiivide kohaselt on SanktPeterburi ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus menetluses mitu kohtuasja vaidluses Xxxx OÜ (xxxx"), AS xxxx (АО "xxxx") ja XxxxOÜ (ТОО "xxxx") vahel. XxxxOÜ pöördus SanktPeterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtusse asjas nr А56-47775/2016 hagiga väljamõistmiseks kostjatelt Xxxx OÜ ja AS "Port-Cargo-Service" (edaspidi tekstis - AS "PCS") 3 034 001,60 USA dollarit solidaarselt vastavalt sõlmitud käenduslepingule. AS Port- CargoService esindajateks nimetatud asjas on Advokaadibüroo S&K Vertikal advokaadid Zverev, J.A. ja XxxxKäesolevas asjas esitas Xxxx OÜ Eesti kohtule XxxxOÜ pankrotiavalduse ning kohtuasja materjalide hulgas on esitatud ka Advokaadibüroo S&K Vertikal poolt ette valmistatud Xxxx allkirjaga juriidilise ekspertiisi kokkuvõte Venemaa õiguse kohaldamise kohta. Seoses eeltooduga ning muudel kaebuses toodud motiividel on vastavalt "Advokaadi kutse-eetika koodeksi" § 20 p 1 pp 2-le esitatud Sankt-Peterburi Advokaatide Kojale kaebus distsiplinaarmenetluse alustamise kohta Xxxx, Xxxx, Xxxxsuhtes seoses Euroopa Ühenduse juristide eetikakoodeksi (vastu võetud 28.oktoobril 1998.aastal Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu poolt) p 3.2.1., p 4.4, samuti "Advokaadi kutse-eetika koodeksi" § 9 p 1 pp 10 rikkumisega Advokaadibüroo S&K Vertikal partnerite suhtes palvega kohaldada vajalikke distsiplinaarvastutuse meetmeid. Seega ei ole võlausaldaja poolt kohtule esitatud Asjatundja 1 arvamus objektiivne ja ei ole ette valmistatud sõltumatu isiku poolt. Juhul, kui kohus ei nõustu võlgniku poolt ülaltoodud seisukohtadega, esitab võlgnik kohtule omapoolse VF seaduste asjatundja (edaspidi Asjatundja 2) arvamuse. Asjatundja 2 arvamus erineb Asjatundja 1 arvamusest alljärgneva osas: Asjatundja 1 arvamuses on kirjeldatud, et ekspedeerija poolt nõude esitamise aluseks on lepingu olemasolu ja lepingu alusel teenuste tellimine ning selle nõuetekohane osutamine. Asjatundja 1 on asunud seisukohale, et teenuse tõendamiseks piisab aktide olemasolust. Asjatundja 2 on aga kirjutanud oma arvamuses, et poolte vahel vaidluse olemasolul ainuüksi aktide olemasolu ei ole piisav nõude tõendamiseks ning esitada tuleb kõik kauba ekspedeerimisega seotud dokumendid – Asjatundja 2 vastus küsimusele 1. See et poolte vahel on vaidlus ei vaja täiendavalt tõendamist; Asjatundja 2 käsitleb oma arvamuses nõuete aegumist – Asjatundja 2 vastus küsimusele 2. Asjatundja 1 nõuete aegumist oma arvamuses ei käsitle üleüldse; Asjatundja 1 on 01 august 2014 lepingu osas

asunud seisukohale, et kauba omaniku juhis ekspedeerijale, millega pannakse ekspedeerijale kohustus teatud kuupäevaks kaup ära viia, lõi ekspedeerijale eraldiseisva kohustuse ladustada kaupa ja seega ka õiguse kaupa laost lattu ümber paigutada. Asjatundja 2 on arvamusel, et ekspedeerijale antud juhisest endast niisugust kohustust tekkida ei saa, kauba ladustamine on eraldiseisev toiming, millise ekspediitor peab eelnevalt kooskõlastama kauba omanikuga või peab see olema selgelt ette nähtud ekspedeerimise lepingus – Asjatundja 2 vastus küsimusele 3 ja 4; Asjatundja 1 on kinnitanud, et juhise tühistamisel on ekspediitoril õigus nõuda leppetrahvi 10%. Asjatundja 2 on aga arvamusel, et kehtiv seadusandlus ei kehtesta kohustust leppetrahvi tasuda – Asjatundja 2 vastu küsimusele 7; Asjatundja 2 on sisustanud oma vastuseid erineva kohtupraktikaga. Seega on mõlema asjatundja seisukohad nõude usaldusväärseks tunnistamiseks kohtu poolt vastuolulised ning võlgnik on seisukohal, et arvestades Asjatundja 1 ebausaldusväärsust on Asjatundja 2, kui sõltumatu isiku arvamus, kohtu jaoks nõude selguse hindamisel usaldusväärsem. Asjatundja 2 arvamus kinnitab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, sellele on võimalik esitada ja on esitatud hulgaliselt põhjendatud vastuväiteid. Järgnevalt analüüsib võlgnik võlausaldaja nõudeid lepingute kaupa. Leping 01 aprillist 2014 Nr. xxxx. Võlausaldaja väidab, et tal on nõue võlgniku vastu summas EUR 48 912,77. Võlgnik vaidleb selle nõudele täies mahus vastu. Esiteks on nõue suures osas aegunud ning võlgnik esitab võlausaldajale aegumise vastuväite. Nimelt on ekspedeerimise lepingute suhtes (Asjatundja 2 arvamuse p. 2) VF-s kehtestatud ühe (1) aastane nõude aegumise tähtaeg. Nõuete aegumine algab arves märgitud arve tasumise tähtaja saabumisel ja lõppeb aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on aegunud kõik nõuded dokumentide alusel, millised on esitatud alates 01 juulist 2015 kuni 02 oktoobrini 2015 kaasa arvatud summas 3 600 153,94 rubla ehk 52 055,66 eurot. Võlgnik soovib samuti märkida, et ta ei ole võlausaldajale summat 377 192,92 rubla tasunud (Avalduse punkt 6). Seetõttu on võlausaldaja jätnud esitamata ka vastava maksekorralduse. Seega hüpoteetiliselt peaks võlausaldaja nõue olema 5 453, 94 eurot suurem kui avaldatud nõue, ehk 54 366,71 eurot, millest 52 055,66 euro näol on tegemist aegunud nõuetega. Vaatamata aegumise vastuväitele on võlgnik seisukohal, et ükski, isegi aegunud, võlausaldaja poolt lepingu 01 aprillist 2014 Nr. xxxx alusel esitatud nõuetest ei ole muutunud sissenõutavaks alljärgneva tõttu: Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 3.1.5. pidi ekspediitor korraldama vedude toimumiseks ja veoste tollivormistuse tegemiseks vajalike transpordi- ja muude dokumentide vormistamise ja korraldama eelnimetatud dokumentide koopiate ja originaalide saatmise kliendile koos vastavate märgetega (sh tolliasutuste märgetega) kulleri või kiirpostiga ning kontrollima dokumentide täitmise õigsust, kui need on koostanud veose saatja. Vastavalt lepingu punktile 5.1. ekspediitor esitab kliendile 5 (viie) kalendripäeva jooksul alates teenuste osutamisest allkirjastatud osutatud teenuste akti (kahes eksemplaris) ja faktuurarve. Teenuse osutamise kuupäev ja veose kohaletoimetamist tõendavate dokumentide komplekt kooskõlastatakse protokollis, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. Seda tehtud ei ole. Vastavalt lepingu punktile 5.2. on klient kohustatud lepingu punktis 5.1 nimetatud dokumendid 5 (viie) kalendripäeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama osutatud teenuste akti ning saatma need ekspediitorile. Kui kliendil on vastuväiteid ja/või Lisa 3 - lk 11/14 märkusi osutatud teenuste mahu ja/või kvaliteedi kohta, siis allkirjastab klient akti koos vastuväidetega. Vastuväiteid sisaldavale ja kliendi poolt allkirjastatud aktile peavad olema lisatud põhjendavad dokumendid. Seega oli võlausaldaja lepingujärgseks kohustuseks esitada võlgnikule kõik dokumendid, mis on seotud teenuse osutamisega ja kulude kandmisega, mitte ainult aktid ja aruanded. Võlausaldaja seda kohustust täitnud ei ole. Võlgnikule üle andmata dokumentide nimekiri sisaldub tabelis (lisa 9), kus on märgitud ka nõuded, mis tänaseks on aegunud. Seega ainuüksi aktide ja aruannete olemasolu võlgniku raamatupidamises ei ole piisavaks aluseks võlausaldaja poolt nõude sissenõudmiseks. Tagamaks dokumentide üleandmist ongi pooled leppinud kokku lepingu punktis 5.1., et koos aktiga esitatakse ka kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid, mis kooskõlastatakse vastavas protokollis (lepingu punkt 5.1.). Vastavalt

lepingu punktile 5.2. on võlgnikul õigus esitada vastuväiteid 5 päeva jooksul kõikide lepingu punktis 5.1. nimetatud dokumentide, mitte ainult akti, esitamisest. Kuna neid võlgnikule esitatud ei ole, siis vastuväidete esitamise 5 päevane tähtaeg ei ole hakanud kulgema ja vastuväidete esitamise tähtaeg ei ole möödunud. Seega juhul, kui suurem osa nõuetest ei oleks aegunud, ei ole võlausaldaja õigustatud nõudma tasu osutatud teenuste eest, kuna ta ei ole täitnud kõiki lepingulisi kohustusi nõudmaks võlgnikult Avalduses nimetatud summasid. Isegi kui pooled poleks dokumentide üleandmises selgesõnaliselt kokku leppinud, siis akti ja aruande esitamine, olukorras, kus poolte vahel on vaidlus, ei ole piisav. Sellisel seisukohal on Asjatundja 2 (vaata vastus küsimusele 1), kes on oma vastuses käsitlenud ka vastavat kohtu praktikat. Leping 01.08.2014.a. Nr. xxxx. Antud lepingu alusel on võlausaldaja toonud esile kahe erineva juhise – juhis AP- 0005 ja juhis AP- 0006 - alusel tekkinud väidetava võlgniku võlgnevuse olemasolu võlausaldaja ees. Juhise AP-0005 alusel tekkinud nõue, mille jääk on 6 804 USD. Võlgnik vaidleb antud nõudele vastu, kuna võlausaldaja ei ole talle analoogselt 01 aprillil 2014 sõlmitud lepingu mittetäitmisega üle andnud antud teenuse osutamist puudutavaid dokumente. Võlgnik oli sunnitud osa arvest tasuma, kuna vastasel juhul poleks võlausaldaja võlgnikule kuuluvat kaupa talle üle andnud, pidades seda ebaseaduslikult kinni. Samuti oli nii see kui ka juhis AP-0006 koostatud tagantjärgi, kuna faktiliselt võlausaldaja müüs vahepeal võlgnikule kuuluva väävli maha ja asendas selle hiljem tema enda väävliga, mida võlgnik saab vajadusel tõendada tollideklaratsioonidega, ning sundis teda neid juhiseid allkirjastama. Sealjuures soovib võlgnik juhtida kohtu tähelepanu alljärgnevale: Avalduse p-s 17 märgib võlausaldaja, et akt osutatud teenuse kohta koostati 10 juunil 2016 ja saadeti võlgnikule allkirjastamiseks. Võlausaldaja kirjutab, et aktis oli kirjas teenuse maksumus 17 655,20 USD. Avalduse punktis 18 kirjutab võlausaldaja, et võlgnik tunnustas nõuet tasudes 10 851 USD. Makse 10 851 USD tehti aga 07 juunil 2016, ehk 3 päeva enne väidetava akti koostamist ja võlgnikule posti teel saatmist. Pretensiooniga 07 juuli 2016 informeeris võlgnik võlausaldajat, et nii juhis AP- 0006, kui ka juhis AP-0005 olid alla kirjutatud tagantjärele ähvarduse mõjul kaupa mitte väljastada ja võlgnik neid ei tunnista. Seega sellest saab teha ainult ühe järelduse, et viidatud akt on koostatud tagantjärele, on fiktiivne, seal märgitud summa osaline tasumine toimus mitte esitatud akti ja sissenõutavaks muutunud summa tasumise eesmärgil, vaid muudel ajenditel enne akti koostamist. Eelviidatud pretensiooniga on võlgnik vaidlustanud võlausaldaja nõuded, mis tulenevad väidetavalt juhendist AP-0005 ning tema poolt enne akti talle edastamist tasutud summa ei saa olla käsitletav kui võla omaksvõtt. Seega võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele selles osas vastu ja ta ei tunnista seda nõuet. Juhise AP-0006 alusel tekkinud nõue. Antud juhise kohasel tellis võlgnik paakunud väävli pealelaadimise ettevalmistamise. Juhises puudub koht, kuhu on vaja kaup vedada. Seega ei saanud ekspediitor mitte kuidagi ilma võlgniku instruktsioonita ise otsustada, kuhu kaup viia. Avalduse punktis 22 kirjutab võlausaldaja, et juhise punkt 10 kohaselt kohustus võlgnik paakunud väävli välja vedama hiljemalt 30 juuniks 2016 ja et see muutus võlgniku kohustuseks. Oma seisukohta põhjendab võlausaldaja ka Asjatundja 1 arvamusega. Võlgnik soovib antud küsimusel peatuda pikemalt, kuna antud võlausaldaja seisukoht on aluseks kogu tema poolt üles ehitatud nõuete konstruktsioonile antud juhise raames ning millega võlgnik mitte mingil juhul ei nõustu. Võlgniku positsioon antud küsimuses on selgelt ühene, tal ei saa, arvestades seda, et võlgnik on võlausaldaja suhtes käsundiandja, mitte mingil juhul tekkida antud käsundist mingeid kohustusi võlausaldaja kui ekspedeerija suhtes. Selline võlausaldaja seisukoht on vastuolus kogu ekspedeerimislepingu mõistega ja eesmärgiga. Asjatundja 2, vastupidiselt Asjatundjale 1, oma vastuses küsimustele 3 ja 4 sedastab üheselt et ekspedeerija saab osutada kauba ladustamise teenust vaid siis, kui see on lepingus üheselt ette nähtud või kauba omanik on niisuguse teenuse tellimise kolmandalt isikult eelnevalt kirjalikult heaks kiitnud. Ühtegi eelviidatud toimingutest tehtud ei ole. Antud õiguslik konstruktsioon on võlausaldaja fantaasia, mis on tema poolt välja mõeldud õigustamaks tema õigusvastast tegevust ja luua fiktiivne õiguslik alus nõuete esitamiseks võlgniku vastu. Juhises sätestatud tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul ekspediitor peab

selle korralduse täitma, mitte tähtaeg, millal kauba omanik peaks oma kauba laost välja viima ja mis õigustaks ekspediitorit kaupa iseseisvalt laost lattu ümber paigutama. Võlgnik oli kategooriliselt vastu sellele, et paakunud väävlit paigutataks ümber. 15 juunil 2016 saatis võlgnik kirja lao omanikule Xxxx OÜ palvega hoiul olevat kaupa mitte kellelegi väljastada. Samalaadne kiri saadeti veel kord 28 juunil 2016. Sellele kirjale vastas Xxxx OÜ, et terminal on renditud teisele ettevõttele xxxx – transpordisüsteemid (xxxx"), kuid et samas on kauba omaniku vastav nõue edastatud nii ettevõttele xxxx kui ka lao rentnikule. 29 juunil 2016 edastas Xxxx OÜ võlgnikule AS xxxx kirja, millega viimane informeeris, et tema on ekspediitori alltöövõtja, et võlgnikul oli kohustus kaup laost välja viia ja et AS xxxx oligi sunnitud kauba ümber paigutama. AS Xxxx viiski kauba teise lattu, mis muuhulgas oli tema enda poolt opereeritav ladu, milles hoitava kauba eest sai tasu tema. Samuti nagu nähtub lisas 6 esitatud võlausaldaja esindaja kirjast, on AS Xxxx üks Xxxx ja Xxxx vahelise konflikti osapool ning Xxxxon üks võlausaldaja AS Xxxx omanikke. Seda tõendab aktsionäride registri väljavõte, kust nähtub, et üks AS xxxx omanikke on võlausaldaja. Võlgnik informeeris ka võlausaldajat ja AS xxxx, et võlgniku kauba väljavedu ei tohi teostada 28 juunil 2016. Võlgniku esindaja oli pidevas kirjavahetuses võlausaldajaga viimase poolt esitatud pretensioonide ja muu osas. Kuna võlausaldaja jättis võlgniku vastused tema kirjadele siin esitamata, siis esitab need võlgnik kohtule tõendamaks tema mittenõustumist võlausaldaja nõuetega juba juulis-augustis 2016. Aktist 13.11.2015 tulenev nõue. Võlausaldaja väidab, et tal on tulenevalt sellest aktist nõue võlgniku vastu summas 5 320,46 USD. Võlgnik esitab kohtule võlausaldaja pearaamatupidaja poolt võlgnikule esitatud kinnituse 08 detsembrist 2015, et see summa on võlgniku poolt võlausaldajale tasutud. Seda kinnitab väljastatud arvete registri eelviimasel real kirjeldatud arve KL-002069 kõrval tehtud märge – tasutud. Võlgnik ei vaidle vastu, et võlgniku omakapital oli aastal 2015 negatiivne. Seda seetõttu, et võlgniku endise juhatuse liikme Xxxx tegevuse tagajärjel tekkis võlgnikul kahjum 2 282 161 eurot. Võlgnik on tänaseks lahendanud probleemid negatiivse kapitaliga. Uus majandusaasta aruanne seisuga 04 november 2016 on esitatud äriregistrile. Aruande kohaselt on äriühing 10 kuuga teeninud kasumit 1 542 280 eurot. Võlgnik on suurendanud kohustuslikke reserve summani 920 301 eurot. Võlgniku omakapital käesoleval hetkel on 237 445 eurot. See ületab pea 95 kordselt omakapitali miinimumnõuet (2500 eurot). Kõik need näitajad, eriti aga 10 kuuga teenitud kasum on selges vastuolus võlausaldaja väitega, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused

Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus Venemaa Föderatsiooni arbitraažimenetluse seaduse alusel (I kd tl 55, 61). Vastavalt lepingu nr xxxx p-le 6.1. kohalduvad lepingule Vene Föderatsiooni seadused ning p-le 6.6 menetletakse kõik vaidlused ja lahkhelid Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus Venemaa Föderatsiooni arbitraažimenetluse seaduse alusel (II kd, tl 144-145, 153-154). Võlausaldaja on esitanud aegumise katkemise tõendamiseks 22.12.2015. a kokkuleppe, mille p-st 12 nähtub võlausaldaja hinnangul, et tema nõuet on võlgniku poolt tunnistatud (IV kd tl 87, 92, 102). Kohus võlausaldaja väitega ei nõustu. Kokkuleppe p 14.2 nähtub, et kõik vaidlused, erimeelsused või nõuded, mis tulenevad kokkuleppest või on sellega seoses, mis muuhulgas puudutavad selle täitmist, rikkumist, lõpetamist jms, lahendatakse Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohtus kirjaliku menetluse teel vene keeles (IV kd tl 95, 103). Kuivõrd 22.12.2015. a kokkuleppe punktis 12 sisaldub ka lepingutest xxxx ja xxxx tulenevate nõuete tasaarvestusavaldus ning kokkuleppe sisuks on korporatiivse konflikti ületamine, ei tõenda kokkulepe seda, et võlausaldajal on selge nõue võlgniku vastu, vaid kinnitab võlgniku poolt kohtule avaldatut, et Xxxx ja Xxxx ning nende poolt juhitud äriühingute vahelised suhted on laiemad, kui lihtsalt kahe äriühingu suhted ekspedeerimise lepingu raames. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul vaidlus lahendamisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et käesoleval juhul peaks kohus asuma hagita menetluses kohaldama Vene Föderatsiooni õigust ning tuvastama teenuse lepingutingimustele vastavust, võlausaldaja ja võlgniku vastastikuste kohustuste täitmist ning andma hinnangu teenuste üleandmise ja vastuvõtmise aktidele, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.