V.G.i kaebus Viru Vangla 5. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/712-1 ja 11. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 6-12/477-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja − V.G. Vastustaja − Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Võtta Ravimiameti ravimiregistrist praeguse asja materjalide juurde tablettidena võetavate ravimite Tramadol Krka (100 mg), Tramadol Lannacher (100 mg), Tramadol Vitabalans (50 mg) ja Mabron Retard (100 mg) infolehed.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Viru Vangla määras 5. novembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/712-1 kinnipeetav V.G.i tööle V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 11. novembrist 2019 tähtajatult. Käskkirjast nähtuvalt hindas vangla arst kaebaja töövõimeliseks.
2.V.G. esitas Viru Vangla 5. novembri 2019. a käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 11. detsembri 2019. a vaideotsusega nr 6-12/477-2 rahuldamata.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 14. jaanuaril 2020 V.G. kaebus, milles ta palus tühistada Viru Vangla 5. novembri 2019. a käskkirja ja 11. detsembri 2019. a vaideotsuse. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 5. novembri 2019. a käskkiri on kaalutlusvigane ja õigusvastane. Kaebaja viitas vangistusseaduse (VangS) § 37 lõike 2 punktile 3, mille kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja osutas ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lõikele 2, mille järgi on töötajal keelatud
3-20-83 töötada psühhotroopse aine mõju all. Samasuguse keelu näeb ette ka Viru Vangla koristaja ohutusjuhendi punkt 2.2. Kaebajal on 2014. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel vasakus jalas närvikahjustus. Kaebajal on seetõttu tugevad ja kroonilised valud ning jalg ei tööta nagu tervel inimesel. Lisaks oli kaebajal 2018. aastal onkoloogiline operatsioon, mille käigus eemaldati kolm roiet ja asendati need implantaadiga. Operatsiooni tagajärjel on kaebajal tugevad valud rindkere paremas piirkonnas. Kaebaja on pidanud aastaid kasutama valude leevendamiseks tugevaid psühhotroopseid aineid (kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt tarvitab kaebaja tugevatoimelist valuvaigistit Tramadol). Kaebaja saab psühhotroopseid aineid hommikuti ja õhtuti ning on 24 tundi ööpäevas psühhotroopsete ainete mõju all. Kaebaja ei taha, et temaga juhtuks tööõnnetus, ja ta ei taha tööõnnetuse korral vastutust kanda. Psühhotroopsed ained mõjuvad kaebajale nii, et tihti käib pea ringi, kaebaja on uimane, teda vaevab iiveldus jne. Kaebaja võib peapöörituse, tasakaaluhäirete või nõrkuse tõttu kukkuda ning ennast vigastada. Kaebaja kardab veel, et võib töö ajal näiteks märjal põrandal pearingluse tõttu libastuda ja ennast vigastada. Eriti ohtlik on see, kui kaebaja vigastab rindkeresse paigaldatud implantaati. Kui kaebaja tõstab paremat kätt või mingit raskust, tunneb ta valu. Samuti tekitab füüsiline koormus valu vasakus jalas. Valudes ja halva enesetundega töötamine põhjustaks kaebajale ka psüühilisi kannatusi ja vaimse tervise halvenemist. Arst ütles, et pahaloomulise kasvaja tagasitulemise vältimiseks ei tohi kaebaja närvitseda ega stressis olla. Kaebaja leiab, et töötamine ohustab otseselt tema tervist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus enda õiguste kaitseks ja kahjulike tagajärgede vältimiseks peatada Viru Vangla 5. novembri 2019. a käskkirja kehtivuse kohtumenetluse lõpuni.
4.Viru Vangla selgitas 21. jaanuari 2020. a vastuses, et kaebaja on tarvitanud tablettidena järgmisi tramadooli toimeainet sisaldavaid ravimeid: Tramadol Krka (100 mg), Tramadol Lannacher (100 mg), Tramadol Vitabalans (50 mg) ja Mabron Retard (100 mg). Alates
18.septembrist 2019 võtab kaebaja tramadooli toimeainega ravimeid 100 mg kaks korda päevas – hommikuti ja õhtuti.
5.Viru Vangla palus 22. jaanuari 2020. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla ei nõustu sellega, et ravimi Tramadol kasutamine välistab TTOS § 14 lõike 2 alusel kaebaja töötamise koristajana. Iseenesest on õige, et psühhotroopse aine mõju all olemine välistaks töötamise. Samas on kaebaja põhjendamatult seisukohal, et ravimi Tramadol, mis sisaldab psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvat komponenti, tarvitamine tähendab automaatselt psühhotroopse aine mõju all olemist. Mingi aine mõju all olemine tähendab seda, et aine avaldab isikule sellist mõju, mis avaldub mingi objektiivselt hinnatava välise teguri kaudu. Näiteks aeglustab reaktsioonikiirust sellisel määral, mis avaldab objektiivset takistust mingi tegevuse läbiviimiseks. Sisuliselt oleks selline takistus käsitletav ravimi kõrvalmõjuna. Kaebaja vanglas peetavast tervisekaardist nähtub, et ravim Tramadol on kaebajale määratud juba aastate eest ning selle annust on aegade jooksul korrigeeritud. Varem on ravimit manustatud neli korda päevas, iga annus 100 mg, mis on vähemalt kaks korda suurem praegusest annusest. Tervisekaardist ei nähtu, et ka topelt suurem kogus Tramadoli oleks kaebajale mõjunud selliselt, et tal oleks esinenud mingeid kaebuseid ravimi kõrvaltoimete kohta. Arvestades, et kaebaja on väga sagedasti erinevate (kuid mitte Tramadoli ravi kõrvaltoimeid puudutavate) kaebustega pöördunud tervishoiutöötajate poole, ei ole usutav, et kõrvaltoimete esinemise korral oleks kaebaja jätnud pöördumise tegemata. Seega puuduvad igasugused andmed selle kohta, et annustatavas koguses ravim Tramadol avaldaks kaebajale sellist mõju, et saaks rääkida TTOS § 14 lõike 2 tähenduses psühhotroopse aine mõju all olemisest. Arvestades vangla koristustöö olemust (lihtne, kerge ja tavapärane olmetegevus), on
3-20-83 veelgi vähem tõenäoline, et ravimi manustamine takistaks kaebajal koristustööde tegemist. Juhul kui takistus siiski peaks objektiivselt avalduma, saab sellele igal konkreetsel juhul hinnangu anda valves olev tervishoiutöötaja ning vajaduse korral kaebaja töökohustusest vabastada. Tööharjumuse kujundamine on oluline taasühiskonnastav tegevus. Vangla majandustöö ning enda eluosakonna koristamine selle käigus on seda igati toetav variant. Kinnipeetava taasühiskonnastamine on oluline avalik huvi. Kuna praegusel juhul ei nähtu, et ravimi Tramadol tarvitamisest avalduksid kaebajal sellised mõjud, mis takistaksid tal eluosakonda koristada, on eelkirjeldatud avalik huvi oluliselt kaalukam kui kaebaja isiklik soov peatada vaidlusaluse käskkirja kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni.
6.Ravimiamet selgitas 22. jaanuari 2020. a vastuses, et tramadool on sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus nr 73) lisa 1 III nimekirjas, millesse kuuluvad nii psühhotroopsed kui narkootilised ained. Tramadool on kuuluvuse järgi liigitatud psühhotroopseks aineks. Tramadool ja selle kombinatsioonid teiste toimeainetega ei kuulu määruse nr 73 § 3 lõikes 2 sätestatud erandite alla. Seetõttu on toimeainena tramadooli sisaldavad ravimid alati psühhotroopse toimega. Arsti juhiste järgimise korral ei tohiks tramadoolravi üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli ja harjaga segada. Siiski tuleb arvestada igal individuaalsel juhul tekkida võivate kõrvaltoimetega, mis võivad soodustada kukkumist ja vigastusi (nt pearinglus, väsimus, unisus, minestamine, treemor, koordinatsioonihäired jt ravimiteabes loetletud kõrvaltoimed).
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Asja materjalidest nähtuvalt tarvitab kaebaja tramadooli sisaldavaid valuvaigisteid. Kaebaja selgitas, et nende valuvaigistite näol on tegu psühhotroopsete ainetega. Kaebaja viitas TTOS § 14 lõikele 2, mille järgi on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Kaebaja selgitas, et need valuvaigistid põhjustavad talle pearinglust, uimasust ja iiveldust. Kaebaja kardab, et võib koristades peapöörituse, tasakaaluhäirete või nõrkuse tõttu kukkuda ning ennast vigastada. Kaebaja ei taha, et temaga juhtuks tööõnnetus, ja ta ei taha tööõnnetuse korral vastutust kanda.
8.1.Narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks loetakse määruse nr 73 lisas 1 toodud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 punkt 1 ja § 31 lõige 1 ning määruse nr 73 § 3 lõige 1). Tramadool on nimetatud määruse nr 73 lisas 1 toodud III nimekirjas. Määruse nr 73 lisas 1 toodud I, II, III ja IV nimekirjas loetletud teatud aineid sisaldavaid ravimeid ei loeta määruse nr 73 § 3 lõikes 2 kirjeldatud tingimustel narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks. Ravimiamet selgitas, et tramadool ja selle kombinatsioonid teiste toimeainetega ei kuulu määruse nr 73 § 3 lõikes 2 sätestatud erandite alla. Ravimiamet selgitas ka seda, et tramadool on kuuluvuse järgi liigitatud psühhotroopseks aineks ning toimeainena tramadooli sisaldavad ravimid on alati psühhotroopse toimega. Seega on õige kaebaja seisukoht, et tema
3-20-83 poolt manustatavad tramadooli sisaldavad valuvaigistid tuleb lugeda psühhotroopseteks aineteks.
8.2.Õige on ka see, et TTOS § 14 lõike 2 kohaselt on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Kohus on seisukohal, et seda sätet ei saa tõlgendada nii, et psühhotroopse aine tarvitamine välistab automaatselt töötamise. Kohus leiab, et iga üksikjuhtumi puhul tuleb hinnata, kas psühhotroopse aine tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime ohutult töötada. Samuti tuleb arvestada tehtava töö iseloomu ja ohtlikkust.
8.3.Tablettidena võetavate ravimite Tramadol Krka (100 mg), Tramadol Lannacher (100 mg), Tramadol Vitabalans (50 mg) ja Mabron Retard (100 mg) infolehtedes on selgitatud, et need ravimid on tugevatoimelised valuvaigistid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi, toimides spetsiifilistele närvirakkudele selja- ja peaajus (kohus võtab nende ravimite infolehed praeguse asja materjalide juurde). Seega on nende ravimite eesmärk ja taotletav mõju teatud närvirakke mõjutades leevendada valu. Kui kaebaja poolt manustatavad tramadooli sisaldavad ravimid suudavad kaebajale sellist mõju avaldada (st valu ära võtta), ei saa seda kuidagi pidada ebasoovitavaks või ohtlikuks mõjuks, mis peaks välistama töötamise. Küll aga võivad inimese võimet ohutult tööd teha mõjutada ravimi kõrvaltoimed. Eelmainitud ravimite infolehtedes on selgitatud, et need ravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid, kuid kõigil neid ei teki. Kõige sagedamini esineb kõrvaltoimeid seoses suurte annuste kasutamisega.
8.4.Kaebaja tervisekaardist on näha, et kaebaja on tramadooli sisaldavate ravimite võtmisest tingitud uimasuse üle kurtnud 2015. aastal (ravilood nr 84 ja 89). Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks hiljem kordagi viidanud sellele, et tramadooli sisaldavad ravimid põhjustavad talle kõrvaltoimeid. Kaebaja on aastatel 2015−2020 regulaarselt käinud meditsiinitöötajate vastuvõttudel ning kurtnud erinevate terviseprobleemide üle. Kohus on veendumusel, et kui kaebaja oleks tramadooli sisaldavate ravimite tarvitamisel tõepoolest tundnud kõrvaltoimeid, oleks ta sellest kindlasti meditsiinitöötajatele teada andnud. Kohtu hinnangul võivad 2015. aastal esinenud kõrvaltoimed olla seletatavad sellega, et kaebaja saabus siis vanglasse, kus hakkas regulaarselt mitu korda päevas neid ravimeid saama ning alguses olid ravimidoosid suuremad kui praegu. Seega ei kinnita kaebaja tervisekaart tema väidet, et tramadooli sisaldavate ravimite tarvitamine põhjustab tal peapööritust, uimasust, tasakaaluhäireid, nõrkust ja iiveldust.
8.5.Kaebaja tööülesanneteks on lihtsamate koristustööde tegemine. Eelnevalt viidatud ravimite infolehtedes on märgitud, et tramadooli sisaldavate ravimite tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kaebaja tööülesanded ei eelda auto juhtimist ega masinate kasutamist. Ravimiamet selgitas, et arsti juhiste järgimise korral ei tohiks tramadoolravi üldjuhul lihtsamat koristustööd segada. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla arst V. Pronevitš, kes on kaebaja terviseseisundiga pikka aega kursis olnud, ta 2019. aastal töövõimeliseks hinnanud. VangS § 45 lõike 2 järgi on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei suudaks seda kohustust täita või teha muid igapäevaseid lihtsamate koristustööde raskusastmega võrdväärseid tegevusi. Vangla on vaideotsuses selgitanud, et koristamine võtab aega kuni 30 minutit päevas ning kaebaja saab seejuures valida, millises asendis ja millise intensiivsusega ta koristab. Seega on kaebajal võimalik koristada ka rahulikus tempos.
8.6.Kuna asja materjalidest ei nähtu, et tramadooli sisaldavate ravimite tarvitamine põhjustaks kaebajale selliseid kõrvaltoimeid, mis seaksid ohtu tema võime teha ohutult
3-20-83 lihtsamaid koristustöid, ei ole kaebaja töötamine koristajana TTOS § 14 lõike 2 kohaselt välistatud.
9.Kaebaja viitas ka sellele, et 2014. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai tema vasak jalg vigastada, mistõttu ei tööta see nagu tervel inimesel. Füüsiline koormus tekitab kaebaja väitel valu vasakus jalas. Lisaks osutas kaebaja sellele, et 2018. aastal opereeriti tema paremat rindkere piirkonda, mistõttu tunneb kaebaja parema käe või mingi raskuse tõstmisel valu. Kaebaja leiab, et valudes ja halva enesetundega töötamine põhjustaks talle ka psüühilisi kannatusi ja vaimse tervise halvenemist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et vasaku jala vigastuse ja parema külje opereerimise tõttu oleks kaebaja liikumisvõime sellisel määral piiratud, et ta ei saaks teha lihtsamaid koristustöid. Lihtsamate koristustööde tegemine ei nõua keerukaid liigutusi ega suurte raskuste tõstmist, samuti ei ole tegu füüsiliselt eriti koormava tegevusega. Vajaduse korral saab kaebaja toiminguid teha rohkem vasaku käega, püüdes paremat kätt säästa. Kohus viitas eespool sellele, et kaebaja saab valida tema terviseseisundiga sobivad asendid ja tempo. Samuti osutas kohus eespool sellele, et kaebaja ei ole väitnud, et ta ei suudaks oma tervisliku seisundi tõttu enda kambrit koristada või teha muid igapäevaseid lihtsamate koristustööde raskusastmega võrdväärseid tegevusi. Seega ei viita miski sellele, et kaebajal oleks oma terviseseisundist tulenevalt takistatud üldkasutatavate ruumide koristamine. Kohtu hinnangul ei ületa koristamisega kaasnevad kannatused ja ebamugavused vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset (VangS § 41 lõige 1).
10.Kõike eelnevat arvesse võttes ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ega kaebaja õigustele põhjustatud riivet intensiivseks. Seda arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
11.Kohus leiab, et ka kaebuse tagastamise korral tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada sisuliselt (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, punkt 15). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab kaebajal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Samuti tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtta kaebuse eduväljavaateid. Ilmselgelt perspektiivitute kaebuste puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kohus jõudis eespool järeldusele, et asja materjalid ei kinnita, et tramadooli sisaldavate ravimite tarvitamine põhjustaks kaebajale selliseid kõrvaltoimeid, mis seaksid ohtu tema võime teha ohutult lihtsamaid koristustöid. Samuti märkis kohus eespool, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et vasaku jala vigastuse ja parema külje opereerimise tõttu oleks kaebaja liikumisvõime sellisel määral piiratud, et ta ei saaks teha lihtsamaid koristustöid. Kaebajal on võimalik koristada talle sobivates asendites ja rahulikus tempos. Miski ei viita sellele, et lihtsamate koristustööde tegemine võiks kaebajale kaasa tuua pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Seega ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Samuti leidis kohus eespool, et kaebuse rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise ja kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3-20-83
12.Kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, ei kuulu kaebuse eest tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei kuulu selle taotluse eest tasutud riigilõiv samuti tagastamisele.
13.Kaebaja palvel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.