Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Enno Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2020, Tallinna Halduskohus
Haldusasja number
3-19-574
Haldusasi
Xi kaebus Siseministeeriumi 28.03.2018 otsuse nr 1-24/30 tühistamise ja kaebaja andmete sissesõidukeelu riiklikust registrist kustutamise kohustamise nõudes
Menetlustoiming
Kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamine ja menetluse lõpetamine
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Föderatsiooni kodanik ning elab pidevalt Venemaal, siis on vaja kontrollida, kas HMS nimetatud leping on sõlmitud. Tõesti, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Vastavalt lepingu artiklile 10 vormistatakse dokumentide kätteandmise kinnitamine vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad olema märgitud kätteandmise aeg ja koht ning isik, kelle kätte dokument anti. HMS §-s 32 nimetatud leping on sõlmitud ning näeb dokumendi kättetoimetamise vormi ette. Järelikult Siseministeeriumi poolt väidetav otsuse kättetoimetamine eposti teel 18.04.2018 ei vasta õiguslepinguga sätestatud reeglitele, seega otsust ei saa lugeda kättetoimetatuks. Kaebaja peab oluliseks rõhutada, et vastavalt Riigikohtu praktikale nii haldus- kui ja tsiviilasjades, kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Siseministeeriumi väited otsuse kättetoimetamisest 18.04.2018 on tõendamata. Seega on kaebus esitatud õigeaegselt.
korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Kaebaja viitab sellele, et ta ei saanud oma esimesele kirjale vastust ja et suursaatkonna päringud ei olnud asjakohased, sest ei sisaldanud informatsiooni sissesõidukeelu põhjuste kohta. See seisukoht ei ole siiski taoline, mille pinnalt võiks kaebetähtaja ennistada. Tegemist ei ole objektiivsete põhjustega. Kaebuseid on võimalik esitada ka ilma vaidlustatavat haldusakti lisamata ning vajaduse korral nõuab kohus selle vastustajalt hilisemas menetlusjärgus välja. Kaebaja põhjenduste teatav vastuolu väljendubki selles, et ka käesolevas haldusasjas esitati kaebus ilma haldusaktita. Eelnimetatu taustal ei ole kaebuse hilinenult esitamise õigustusena käsitatav viide, mille kohaselt ei olnud sissesõidukeelu põhjused varasemalt selged, enam kuigi asjakohane, sest tegelikkuses ei ole see kaebuse esitamist takistanud. Antud juhul on ajaperiood haldusakti andmise ja kaebuse esitamise vahel selline, mis ei võimalda tähtaja ennistamist. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks korrata käesoleva määruses kümnendas punktis esitatud põhjendusi. Need kohalduvad ka tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel. Seega ei oleks kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist samuti olulise ning järgimist vajava printsiibiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.