Eesistuja Oliver Kask, liikmed Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
14. august 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1441
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30. septembri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00960-17 ja 20. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4506-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2023. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Ramil Pärdi ja advokaat Katrin Kose Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja KK
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2023. a määrus haldusasjas nr 3-22-1441muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 30.09.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00960-17 X tasuma MTM-MedicalT Management OÜ maksuvõla 76 541,56 eurot.
2.X esitas 31.10.2019 MTA-le 30.09.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00960-17 peale vaide, mis jäeti 20.11.2019 vaideotsusega nr 6-1/4506-2 rahuldamata.
3.X esitas 05.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.09.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00960-17 ja 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-1/4506-2 tühistamiseks.
3-22-1441 Kaebaja arvates on kaebus tähtaegne. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 08.06.2022, kui ta tutvus 13.04.2022 e-postkasti sisuga, leidis sealt vaideotsuse ja saatis MTA-le kättesaamiskinnituse. MTA ei ole tõendanud vaideotsuse varasemat kättetoimetamist kaebajale. Kui kohus leiab, et kaebus on mittetähtaegne, palub kaebaja selle ennistada. Kaebaja viibis kuni 04.04.2022 Ameerika Ühendriikides kinnipidamisasutuses ja tal puudus seal juurdepääs internetile. Samuti ei suhelnud kaebaja kinnipidamisasutuses juristiga.
MTA palus lugeda kaebus mittetähtaegseks ja jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
Kaebaja ei pöördunud vaideotsuse saamiseks maksuhalduri poole ega esitanud kaebust seoses haldusorgani tegevusetusega. Kohtutäituri büroo ja kaebaja volitatud esindaja, vandeadvokaat Ramil Pärdi vahel toimunud e-kirjavahetus kinnitab, et kaebaja teadis juba juunis 2021 tema suhtes vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmiseks alustatud täitemenetlusest ning seega ka sellest, et tema vaie on jäetud rahuldamata. Kaebaja on oma e-postkasti sisuga tutvunud hiljemalt 18.05.2022, kui ta saatis maksuhaldurile e-kirja samalt meiliaadressilt, kuhu vaideotsus saadeti.
5.Tallinna Halduskohus luges 13.06.2023 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. HKMS 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaide esitas kaebaja kinnitusel tema esindaja ajal, mil kaebaja viibis Ameerika Ühendriikides kinnipidamisasutuses kaebaja e-posti aadressilt. Vastustaja saatis 20.11.2019 vaideotsuse 6-1//4506-2 kaebajale posti teel nii kaebaja poolt vaides nimetatud aadressile RPDC, Captain Daniel Hedge, 4000 Orange St, Riverside, CA 92501 United States kui ka MTA-le varasemalt teadaolevale aadressile Robert Presley Detention Center P.O. Box 710 Riverside, CA 92501 United States, kuhu edastati ka vastutusotsus. Kaebaja poolt vaides nimetatud aadressile väljastatud tähtsaadetise kohta MTAle väljastusteadet kättetoimetamise ega kirja tagastamise kohta ei saabunud. MTA 19.05.2022 päringule vastas Omniva esindaja, et nende andmebaasi kohaselt on X USA Orange st. Riverside CA, Ameerika Ühendriikidesse saadetud kiri jätkuvalt staatuses transpordil ning rohkem neil selle kirja kohta informatsiooni ei ole. Lisaks laadis maksuhaldur vaideotsuse üles MTA e-teenuste keskkonda ning edastas 22.11.2019 kaebaja e-posti aadressile XXX järgmise sisuga e-kirja: „Maksu- ja Tolliamet tegi teile 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-1/4506-2. Vaideotsuse laadis maksuhaldur üles MTA e-teenuse keskkonda «e-maksuamet/e-toll» ja samuti saatis paberkandjal vaides märgitud aadressile. Kui te soovite vaideotsust e-posti teel, siis palun andke teada, mis kujul vaideotsuse saadame (krüpteerimata kujul, pdf-ina)“. Vaideotsuse kättesaamine viibis kaebajast tulenevatel põhjustel. Seetõttu tuleb kaebetähtaja küsimuses lähtuda HKMS § 46 lg-st 7, kus on sätestatud, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 14). Riigikohus on korduvalt 2(5)
3-22-1441 selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07; Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07). Seejuures on üldjuhul peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p-d 10–12; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18 ning 31.03.2015 määrus nr 3-3-1-91-14, p 10). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud täiendavalt, et viidatud tähtaegade puhul tuleb arvesse võtta ka seda, kas tegemist on välisriigis elava isikuga, kelle puhul saab haldusakti väljanõudmiseks vajalik aeg olla maksimaalselt poole pikem tavapärasest 30-päevasest tähtajast (vt 19.03.2020 määrus asjas nr 3-19-574). Need seisukohad on kohaldatavad ka praegusel juhul. HKMS § 47 lg 3 kohaselt, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvestades. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 147 lg-le 3 vaatab maksuhaldur vaide läbi 30 päeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest. Kuivõrd vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja 30. päev langes nädalavahetusele, oleks maksuhaldur pidanud vaide lahendama hiljemalt 02.12.2019. Seega oleks kaebaja pidanud vaidemenetluse tulemuste vastu asuma huvi tundma hiljemalt 2020 jaanuaris. Kui maksuhaldur oli kaebaja hinnangul tegevusetu, oleks ta pidanud kaebuse maksuhalduri tegevusetuse peale esitama kaebuse aasta möödumisel kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtajast ehk hiljemalt 02.12.2020. Kuna kellelgi kaebaja esindajatest oli juurdepääs kaebaja e-postile, pidi kaebaja olema hiljemalt juunis 2021 teadlik vaide rahuldamata jätmisest. See nähtub kaebaja esindaja kirjavahetusest kohtutäituri bürooga. Kinnipidamisasutuses viibimine ei saanud olla kaebajale takistuseks maksuhalduriga suhtlemisel, sest ta sai sel ajal suhelda perekonna ja juristiga, kelle kaudu ta enda väitel ajas asju. Tähtaja rikkumise põhjustas kaebaja hooletus, mis ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
MÄÄRUSKAEBUS
6.X palub 27.06.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegseks või ennistada kaebetähtaeg. Vaideotsus tuli kaebajale kätte toimetada. Pole tõendeid, et vaideotsus toimetati kaebajale kätte enne 08.06.2023. Kui MTA-le nähtus, et kättetoimetamine ei õnnestu, tuli proovida teisi kättetoimetamise viise. Kaebaja ei saanud vaideotsust kätte ka muul viisil. Seetõttu ei ole HKMS § 46 lg 7 kohaldatav. Kaebajal ei olnud objektiivselt võimalik vaideotsust kätte saada või selle olemasolust teada saada, sest tema suhtlus kinnipidamisasutuses oli piiratud. Eeluurimisvanglas viibides ei olnud kaebajal võimalik MTA-ga suhelda. Vandeadvokaat R. Pärdi ei suhelnud kaebajaga tema eeluurimisvangistuses viibimise ajal, vaid esindas kaebajat kaebaja perekonna ülesandel. Kohtutäituri büroo poolt advokaadile esitatud dokumentidest ei nähtunud vaideotsuse tegemine või vaide esitamine. Kaebuse esitamine ei olnud suhtluspiirangute tõttu võimalik. Suhtluse aeg Ameerika Ühendriikide advokaadiga oli ajaliselt piiratud ja võimaldas suhelda seetõttu vaid käimasolevast kriminaalmenetlusest. 3(5)
3-22-1441 Ameerika Ühendriikide advokaat ei olnud vaidemenetlusest teadlik. Kaebaja perekonnal võis olla juurdepääs kaebaja e-postile, kuid seda ei jälgitud pidevalt ja teavet ei olnud võimalik edastada kaebajale. Halduskohus jättis välja selgitamata Ameerika Ühendriikide kinnipidamisasutuses kehtivad suhtluspiirangud. Kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud, sest kaebaja viibis kinnipidamisasutuses ja tema suhtlus oli piiratud. Kaebajal puudus juurdepääs internetile ja suhtlus juristiga sisuliselt puudus. Vaideotsuse vastuvõtmisel esinesid objektiivsed takistused. Postiga saadetud dokumente ei edastatud kinnipidamisasutuse poolt kaebajale ja kaebajal puudus juurdepääs e-maksuametisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused on õiguspärased ja ringkonnakohus nõustub nendega neid kordamata.
9.HKMS § 46 lg 1 näeb ette, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidemenetluse läbimisel kohaldub HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaeg (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 määrus asjas nr 3-21-2395, p 12 edasiste viidetega). Nii tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Praegusel juhul ei ole tõendeid vaideotsuse kaebajale kättetoimetamise kohta varasemast ajast kui 08.06.2023.
10.Riigikohus selgitas 16.06.2021 määruses asjas nr 3-20-999 (p 19) järgmist: „Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-19-09, p 16 ja nr 3-3-1-2509, p 11). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30päevase tähtaja jooksul (kolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-23-07, p 10, nr 3-3-1-82-07, p 15 ja nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, vt ka määrused asjades nr 3-3-1-25-09, p 13 ja nr 3-3-1-313, p 16).“ Riigikohus selgitas samas ka seda, et kaebetähtaja võib ületatuks lugeda juhul, kui isik saab teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakti, ent ta viivitab ebamõistlikult selle hankimisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et mõistlik tähtaeg teatavaks tegemata haldusakti väljanõudmiseks on üldjuhul 30 päeva.
11.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 147 lg 3 järgi vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. MKS § 147 lg 4 alusel võib seda tähtaega pikendada kuni 10 päeva võrra. Seega tuli kaebaja vaie lahendada hiljemalt detsembris 2019 ning vaideotsuse kättesaamiseks, olukorras, kus kaebajal ei olnud võimalik Ameerika Ühendriikides kinnipidamiskohas viibides vabalt kõiki postisaadetisi vastu võtta või e-posti lugeda, nõuda ise vaideotsuse kättetoimetamist. Isegi kui pidada kaebaja 4(5)
3-22-1441 suhtluspiiranguid arvestades mõistlikuks tähtajaks enam kui 30-päevast tähtaega, ei väida kaebaja ka ise, et oleks kinnipidamiskohas viibimise ajal vaideotsuse väljanõudmiseks midagi ette võtnud. Halduskohus asus seetõttu õigesti seisukohale, et kaebetähtaeg on praegusel juhul möödunud.
12.HKMS § 71 lg 1 lubab tähtaja ennistamist üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks loetakse kohtupraktikas üldjuhul objektiivset takistust nagu haigus, liiklustakistus või tehniline takistus. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla ka subjektiivsed raskused kaebetähtajast arusaamisel, ent ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada mistahes ajal. Praegusel juhul on kaebaja lasknud kaebetähtaja mööda enam kui kaks aastat. Kuigi kaebajal võis olla raskusi maksuhalduriga suhtlemisel, ei ole alust arvata, et Ameerika Ühendriikide kinnipidamisasutuses viibides oleks igasugune väline suhtlus keelatud. Isegi kui suhtlusaeg advokaadiga oli piiratud, oli kaebajal võimalik advokaadi kaudu volitada mõnd esindajat Eestis suhtlema MTA-ga ja esitama halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei väida, et oleks püüdnud seda kinnipidamisasutuses viibimise ajal teha, ega ole esitanud selle kohta ühtki tõendit. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seetõttu õigesti järeldanud, et need põhjused, mille kaebaja tõi kaebetähtaja ennistamise taotluses välja, ei ole mõjuvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.