Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Oliver Kask, liikmed Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
14. august 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1441
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30. septembri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00960-17 ja 20. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4506-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2023. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Ramil Pärdi ja advokaat Katrin Kose Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja KK
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta X määruskaebus menetlusse.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav.
3-22-1441 Kaebaja arvates on kaebus tähtaegne. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 08.06.2022, kui ta tutvus 13.04.2022 e-postkasti sisuga, leidis sealt vaideotsuse ja saatis MTA-le kättesaamiskinnituse. MTA ei ole tõendanud vaideotsuse varasemat kättetoimetamist kaebajale. Kui kohus leiab, et kaebus on mittetähtaegne, palub kaebaja selle ennistada. Kaebaja viibis kuni 04.04.2022 Ameerika Ühendriikides kinnipidamisasutuses ja tal puudus seal juurdepääs internetile. Samuti ei suhelnud kaebaja kinnipidamisasutuses juristiga.
MTA palus lugeda kaebus mittetähtaegseks ja jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
Kaebaja ei pöördunud vaideotsuse saamiseks maksuhalduri poole ega esitanud kaebust seoses haldusorgani tegevusetusega. Kohtutäituri büroo ja kaebaja volitatud esindaja, vandeadvokaat Ramil Pärdi vahel toimunud e-kirjavahetus kinnitab, et kaebaja teadis juba juunis 2021 tema suhtes vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmiseks alustatud täitemenetlusest ning seega ka sellest, et tema vaie on jäetud rahuldamata. Kaebaja on oma e-postkasti sisuga tutvunud hiljemalt 18.05.2022, kui ta saatis maksuhaldurile e-kirja samalt meiliaadressilt, kuhu vaideotsus saadeti.
3-22-1441 selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07; Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07). Seejuures on üldjuhul peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p-d 10–12; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18 ning 31.03.2015 määrus nr 3-3-1-91-14, p 10). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud täiendavalt, et viidatud tähtaegade puhul tuleb arvesse võtta ka seda, kas tegemist on välisriigis elava isikuga, kelle puhul saab haldusakti väljanõudmiseks vajalik aeg olla maksimaalselt poole pikem tavapärasest 30-päevasest tähtajast (vt 19.03.2020 määrus asjas nr 3-19-574). Need seisukohad on kohaldatavad ka praegusel juhul. HKMS § 47 lg 3 kohaselt, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvestades. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 147 lg-le 3 vaatab maksuhaldur vaide läbi 30 päeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest. Kuivõrd vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja 30. päev langes nädalavahetusele, oleks maksuhaldur pidanud vaide lahendama hiljemalt 02.12.2019. Seega oleks kaebaja pidanud vaidemenetluse tulemuste vastu asuma huvi tundma hiljemalt 2020 jaanuaris. Kui maksuhaldur oli kaebaja hinnangul tegevusetu, oleks ta pidanud kaebuse maksuhalduri tegevusetuse peale esitama kaebuse aasta möödumisel kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtajast ehk hiljemalt 02.12.2020. Kuna kellelgi kaebaja esindajatest oli juurdepääs kaebaja e-postile, pidi kaebaja olema hiljemalt juunis 2021 teadlik vaide rahuldamata jätmisest. See nähtub kaebaja esindaja kirjavahetusest kohtutäituri bürooga. Kinnipidamisasutuses viibimine ei saanud olla kaebajale takistuseks maksuhalduriga suhtlemisel, sest ta sai sel ajal suhelda perekonna ja juristiga, kelle kaudu ta enda väitel ajas asju. Tähtaja rikkumise põhjustas kaebaja hooletus, mis ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
3-22-1441 Ameerika Ühendriikide advokaat ei olnud vaidemenetlusest teadlik. Kaebaja perekonnal võis olla juurdepääs kaebaja e-postile, kuid seda ei jälgitud pidevalt ja teavet ei olnud võimalik edastada kaebajale. Halduskohus jättis välja selgitamata Ameerika Ühendriikide kinnipidamisasutuses kehtivad suhtluspiirangud. Kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud, sest kaebaja viibis kinnipidamisasutuses ja tema suhtlus oli piiratud. Kaebajal puudus juurdepääs internetile ja suhtlus juristiga sisuliselt puudus. Vaideotsuse vastuvõtmisel esinesid objektiivsed takistused. Postiga saadetud dokumente ei edastatud kinnipidamisasutuse poolt kaebajale ja kaebajal puudus juurdepääs e-maksuametisse.
3-22-1441 suhtluspiiranguid arvestades mõistlikuks tähtajaks enam kui 30-päevast tähtaega, ei väida kaebaja ka ise, et oleks kinnipidamiskohas viibimise ajal vaideotsuse väljanõudmiseks midagi ette võtnud. Halduskohus asus seetõttu õigesti seisukohale, et kaebetähtaeg on praegusel juhul möödunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.