Mittetulundusühingu Seos kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. veebruari 2019. a otsuse nr 126/19/235, 5. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/236, 7. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/301, 23. mai 2019. a vaideotsuse nr 124/19/68-2 ja 24. mai 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/70-4 tühistamiseks, Keskkonnaameti (KeA) kontrollakti nr 181351 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning PRIA kohustamiseks teha uued otsused
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühing Seos, esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Vastustaja I – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel Vastustaja II – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu Seos kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. veebruaril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
3-19-1223 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Seos (kaebaja ) esitas 21. mail 2018 pindalataotluse ja makse taotluse nr 110181111333, millega taotles 1) ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 10-le põllule, kokku 65,68 ha-le; 2) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, kokku 64,94 ha-le. Kaebaja taotles poolloodusliku koosluse hooldamise toetust poollooduslikul kooslusel 45540540222 alal nr 1 19, 14 ha-le, poollooduslikul kooslusel 45340692840 alal nr 1 2,06 ha-le ning poollooduslikul kooslusel 45440536532 alal nr 1 6,67 ha-le ja alal nr 2 37,07 ha-le, kokku 64,94 ha-le.
2.KeA tegi kaebaja kohta 29. novembril 2018 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõude kontrollimise akti nr 181351 (I kd, tl-d 10-13). Kontrollaruandes leidis KeA, et kooslused nr 45540540222 ala nr 1, 45440536532 ala nr 1 osaliselt (3,87 ha ulatuses), 45440536532 ala nr 2 olid kontrolli hetkeks nõuetekohaselt hooldamata. Lisaks tuvastas KeA, et kaebajal puudub kahel maaüksusel kehtiv rendileping.
3.PRIA esitas 20. detsembril 2018 kaebajale selgituskirja nr 12-1/18/7641 (I kd, tl 176).
4.Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2019 KeA-le pretensiooni kontrollaruande nr 181351 kohta (I kd, tl-d 15-17, 178). KeA vastas 31. jaanuari 2019. a kirjaga 7-11/19/1694. Seoses Lorentzi katastriüksuse täiendavate andmete saamisega muutis KeA 31. jaanuaril 2019 vastavas osas kontrollaruannet nr 181351.
5.PRIA esitas 4. veebruaril 2019 kaebajale selgituskirja nr 12-1/18/7641-1 kontrolli tulemuste muutmise kohta (I kd, tl 27).
6.PRIA tegi 5. veebruaril 2019 otsuse nr 12-6/19/235, milles jättis rahuldamata kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluse (I kd, tl-d 29-30).
7.PRIA tegi 5. veebruaril 2019 otsuse nr 12-6/19/236, millega määras kaebajale osaliselt ja suunas väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse summas 288,48 eurot (I kd, tl-d 31-32).
8.PRIA tegi 7. veebruaril 2019 otsuse nr 12-6/19/301, millega määras kaebajale osaliselt poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse summas 260,85 eurot (I kd, tl-d 33-34).
9.Kaebaja esitas PRIA-le 8. ja 11. märtsil 2019 vaided ja 29. märtsil 2019 vaiete täiendused PRIA otsustele (I kd, tl-d 35-50), mille PRIA jättis 23. mai 2019. a vaideotsusega nr 124/19/68-2 ja 24. mai 2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/70-4 rahuldamata (I kd, tl-d 51-58).
10.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 28. juunil 2019. a kaebuse PRIA 5. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/235, 5. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/236, 7. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/301, 23. mai 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/68-2 ja 24. mai 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/70-4 tühistamiseks, KeA kontrollakti nr 181351 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning PRIA kohustamiseks teha uued otsused (I kd, tl-d 1-8).
3-19-1223
11.Kaebaja esitas kohtule vastavalt 11. juuli 2019. a kohtunõudele 18. juulil 2019. a vastusena täiendavad kaebuse lisad (I kd, tl-d 128-140).
12.Tartu Halduskohus võttis 29. augusti 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajateks PRIA ja KeA ning kohustas vastustajaid esitama kohtule kirjalik vastus kaebusele (I kd, tl-d 141-142).
13.KeA ja PRIA vastasid kaebusele 26. septembril 2019 (I kd, tl-d 147-152, 159-163).
14.Tartu Halduskohus otsustas 6. novembri 2019. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (I kd, tl-d 181-182). KeA esitas 2. detsembril 2019 täiendavad dokumendid (II kd, tl-d 1-15), PRIA esitas 3. detsembril 2019 täiendavad dokumendid (II kd, tl-d 16-19).
15.Kaebaja esitas 18. detsembril 2019 täiendavad seisukohad ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks (II kd, tl-d 20-32), millele PRIA ja KeA esitasid 9. jaanuaril 2020 vastuväited (II kd, tl-d 33-38).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja põhjendas oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
16.1.Kaebajal puudus igasugune teadmine kontrolli toimumisest. KeA poolt 26. novembril 2018 läbiviidud kontrolli tuleb pidada läbiviiduks etteteatamata. Kontrolli läbiviimine etteteatamata ei ole iseenesest keelatud, kui see on põhjendatud. Samas aga ei aktsepteeri seadus ega PRIA teenusstandard olukorda, mil taotleja teavitamata jätmisega kaasneb tema või tema esindaja puudumine kontrolli läbiviimise juurest. Kontrolli läbiviimine taotleja territooriumil taotlejat ennast informeerimata ja kaasamata ei ole lubatud.
16.2.Taotlejal esineb põhjendatud kahtlus, et KeA ei ole isegi üritanud taotlejaga kontrollile eelnevalt ühendust võtta.
16.3.Taotlejalt on praegusel juhul võetud ära võimalus esitada kontrolli käigus vajalikke dokumente ning lisada kontrollaruandesse omapoolseid märkusi ja selgitusi. Seega ei ole taotlejale tagatud nõuetekohast ärakuulamist.
16.4.KeA spetsialistid on iseenesest küll riiklikku järelevalvet teostavad järelevalveametnikud, kellel on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 105 lg 1 kohaselt õigus riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kuid KorS § 50 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; 2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Käesoleval juhul punktides 1-3 nimetatud olukordi ei esinenud, mistõttu puudus KeA spetsialistidel õigus ilma kaebaja loata tema territooriumil viibida.
3-19-1223
16.5.Karjatamistulemuste visuaalne hindamine on liialt subjektiivne ning ebapiisav, et käsitleda alasid toetuskõlbmatutena. KeA poolt esitatud fotodelt nähtub, et mitmed fotod on tehtud kohast, kus taimestik on silmnähtavalt madalaks söödud; samuti ei ole fotografeeritud kogu taotletud pindala. Lisaks ei ole fotodelt võimalik tuvastada, kui kõrge on taimestik nendes paikades, kus hooldustulemustele mittevastavus on tuvastatud.
16.6.Taotletud aladest on tehtud kokku 60 fotot, mis tähendab, et iga taotletud hektari kohta on KeA teinud keskmiselt 0,9 fotot. Olukorras, mil fotosid on tehtud sedavõrd vähe, ei ole võimalik asuda mõistlikult seisukohale, et fotodelt nähtub adekvaatselt alade reaalne olukord kontrolli tegemise hetkel. Kaebaja hinnangul täidaks piisava põhjendatuse nõuet rohkemate ja selgemate fotode olemasolu.
16.7.KeA kontrollaruandele lisatud asukohaskeem ja fotod ei kajasta kaebajale kuuluvate taotletavate alade tegelikku olukorda ning koostatud asukohaskeem ei vasta tegelikkusele. Kaebaja on tellinud andmetöötlusega tegelevalt ettevõttelt Toatiiger OÜ kontrollaruandele lisatud fotode metaandmete ja asukohaskeemi analüüsi, et selgitada välja nende vastavus kontrollaruandes väidetule. Kokkuvõttes leiti analüüsis, et kontrolli järel koostatud asukohaskeem kontrollaruande nr 181351 juurde ei vasta tegelikkusele ehk ei kajasta kaebaja kasutavate alade tegelikku seisukorda.
16.8.PRIA on hinnanud taotletavate alade olukorra kindlaksmääramiseks ainsa tõendina KeA kontrollaruannet ja teinud sellele tuginedes otsuse ühtset pindalatoetust mitte anda. KeA kontrolli aruande näol on tegemist paikvaatluse tulemuste protokolliga. Sisuliselt on tegemist asukohale hinnangu andmisega, mis võib olla subjektiivne, mistõttu paikvaatluse tulemusena tehtud kaalutlusotsus vajab eriti hoolikat ettevalmistustööd ning põhjendamist.
16.9.Kuivõrd kontrolli järel koostatud asukohaskeem ning tehtud fotod ei kajasta kasutatavate alade tegelikku olukorda, on ebaõiged ka kontrollaruandes välja toodud järeldused, et kooslused 45540540222 ala nr 1, 45440536532 ala nr 1 osaliselt (3,87 ha ulatuses) ning 45440536532 ala nr 2 olid kontrolli hetkeks nõuetekohaselt hooldamata. Seetõttu ei kajasta kontrollaruanne adekvaatselt faktilisi asjaolusid (alade tegelikku olukorda) ehk on tõendina ebausaldusväärne.
16.10.Kontrollaktis on adekvaatselt tuvastatud kindlaksmääratud pindala vähenemine 2,29 hektari ulatuses, kuivõrd taotlejal puudus õiguslik alus Rooslaiu maaüksuse kasutamiseks.
17.PRIA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
17.1.Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 25 lg 1 kohaselt toimuvad kohapealsed kontrollid ette teatamata ning kohapealsetest kontrollidest võib ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust. Seega tuleneb viidatud normist, et kohapealsest kontrollist võib ette teatada, mitte et seda peab tegema.
17.2.Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks taotleja viibima kohapealse kontrolli teostamise juures. KeA teostab ELÜPS § 105 lg-test 1 ja 4 tulenevalt riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2 kohaselt eeldatakse loa olemasolu võõral maatükil viibimiseks, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Seega isegi kui jätta kõrvale see, et antud juhul teostas KeA kaebaja poollooduslikel kooslustel kaebaja enda poolt esitatud taotluse kontrolli, siis pole piiratud või tähistamata maatükkidel viibimine juba iseenesest keelatud.
17.3.Taotlejale on võimalik tutvustada juba kontrollitud ja veel kontrollimist vajavaid asjaolusid ja dokumente ka pärast seda, kui poolloodusikud kooslused või põllud on
3-19-1223 füüsiliselt kontrollitud. Kaebaja viibimine kontrolli juures ei oleks muutnud KeA kontrolli käiku ega selle tulemusi.
17.4.Olukordades, kus kontrolli raames on vajalik tutvuda dokumentidega, kuid neid ei ole võimalik esitada kohapeal, siis antakse taotlejale võimalus esitada vastavad dokumendid pärast kohapealse kontrolli toimumist. Antud juhtumil ei olnud dokumentide esitamine vajalik.
17.5.Kui taotleja või tema esindaja kontrolli juures ei viibi, leiab taotleja ärakuulamine aset pärast kohapealse kontrolli toimumist. Kaebajale anti võimalus esitada kontrollaruandes fikseeritud asjaolude kohta omapoolne arvamus ja vastuväited. Seda võimalust on kaebaja kasutanud, olles esitanud KeA-le 21. detsembril 2018 täiendavad küsimused ja ühe kinnistu rendilepingu ning 14. jaanuaril 2019 pretensiooni kontrollaruandele. KeA vastas esitatud pretensioonile 31. jaanuari 2019. a kirjaga nr 7-11/19/1694, millele oli lisatud muudetud kontrollaruanne, arvestades, et KeA rahuldas pretensiooni ühe kinnistu maakasutusõiguse küsimuse osas. Seega on praegusel juhul kaebajale võimaldatud esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited kookõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-ga 1 ning kaebaja ärakuulamise õigust ei ole rikutud.
17.6.Maa hooldamise nõuete täitmise hindamisel ei puutu asjasse see, millise loomkoormusega on karjatamine toimunud. Igale rannaniidule sobilik loomkoormus sõltub konkreetsest alast ning seeläbi ei taga näiliselt piisav loomkoormus alati alade nõuetekohast hooldamist. Kaebaja esindaja Madis Mardu on ise oma 21. detsembri 2018. a kirjas KeAle märkinud, et "2017 oli niidus 150 pealine veisekari, 2018 60 pealine". Seega tunnistab kaebaja ka ise, et võrreldes varasemaga oli 2018. aastal alal oluliselt, lausa 2,5 korda vähem loomi, millest tulenevalt pidi olema kaebajale mõistetav, et 2018. aastal ei olnud võimalik saavutada samasugust karjatamise tulemust nagu 2017. aastal. Kontrollaruande kohaselt kinnitas alakarjatamist nõuetekohasele karjatamistulemusele viitava sõnniku koguse puudumine kooslustel.
17.7.Kontrolli käigus tehakse kõikidest rikkumistest fotod ning fotodel kujutatu peab kajastama vähemalt üldist pilti olukorrast. Kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod kinnitavad kohapeal kindlaks tehtud olukorda ning kohapealse kontrolli eesmärk ei ole produtseerida võimalikult täpsete metaandmetega fotosid. Kuna fotoaparaadiga aladest pilte tehes ei määrata kindlaks otseselt mitte ühtegi mõõtesuurust, ei kuulu fotode tegemine fotoaparaadiga mõõteseaduse reguleerimisalasse. Eelnevast tulenevalt ei toimu fotoaparaatide taatlemist ega muid mõõteseaduses ettenähtud toiminguid ning KeA ei ole kohustatud kasutama fotoaparaate, mille GPS navigatsiooni võimekus on parim teadaolevatest. Ka on lubatav tavaliste (s.o GPS võimekuseta) fotoaparaatide kasutamine. Seega ei oma tehtud fotode kui tõendite kehtivuse seisukohalt tähtsust fotode metaandmetes sisalduvad andmed. Eeltoodust tulenevalt põhineb Toatiiger OÜ analüüs olemuslikult vääratel eeldustel.
17.8.Analüüsis ei ole arvestatud kasutatud fotoaparaatide navigatsioonivõimekust. KeA poolt kaebaja majandusüksuse kontrollis kasutatud fotoaparaatide Ricoh WG-4 GPS (millega tehti 38 fotot) ja Ricoh WG-5 GPS (millega tehti 18 fotot) navigatsioonivõimekus ei ole piisav, et tagada metaandmete täielik tegelikkusele vastavus. Seevastu on fotoaparaadi Trimble Geo 7X handheld võimekus märgatavalt suurem ning selle aparaadiga tehtud neli fotot vastavad kõik täpselt asukohale.
17.9.Analüüsis pole analüüsitud fotode tegemise hetkel kättesaadavate satelliitide arvu. Fotode tegemisel erines nähtavate satelliitide arv, mis mõjutab oluliselt koordinaatide ja suundade määramise täpsust. Kuna KeA spetsialistid on märkinud fotode tegemise kohad ja suunad asendiskeemile käsitsi, siis kaasnevad sellega paratamatult teatavad kõikumised asukohtade ja suundade märkimises.
3-19-1223
17.10.Seoses etteheitega, mille kohaselt on tehtud fotosid ka kaebaja renditavast piirkonnast välja jäävast alast, märgib PRIA, et kontrolli toimumise ajal oli põhjendatud fotografeerida muuhulgas ka Rooslaiu katastriüksusele jäänud ala, kuivõrd kaebaja oli ise sellisele alale toetust taotlenud.
17.11.Analüüsis esitatud KeA spetsialistide liikumise skeem on meelevaldne. Ekslikud kellaajad fotode metaandmetes võivad olla tingitud sellest, et fotoaparaadi kellaaeg oli seadistamata.
17.12.Võttes arvesse, et vaidlused saavad tekkida vaid selliste alade ja selliste asjaolude osas, mille puhul on toetusnõuded täitmata, ei olegi vajalik kohapealses kontrollis fikseerida alasid, millel rikkumisi ei esine. Fotodel ei ole vajalik kasutada ka mõõdulatte ega muid vahendeid, mis võimaldaks rohttaimede tegelikku kõrgust määrata, kuivõrd seda asjaolu, kas rohustu on madalaks söödud, hinnatakse kontrolli teostavate spetsialistide poolt visuaalsel vaatlusel. Mõõdulatte või muid abivahendeid kasutatakse vaid vajaduse korral, kui madalmurusust ei ole võimalik visuaalsel vaatlusel kindlaks teha. Praegusel juhul on tehtud fotode puhul ka ilma rohttaimede konkreetset kõrgust teadmata ilmne, et nendel fotodel ei ole madalaks söödud rohustuga alad.
17.13.Puudub üldse kohustus kohapealse kontrolli käigus rikkumistest fotosid teha. Rikkumiste esmane tõend on kontrollaruanne, millel kontrolli teostamiseks pädevad inspektor/id fikseerivad kohapeal eest leitud asjaolud.
17.14.KeA spetsialistid on teinud antud juhul rikkumistega aladest küllaldaselt fotosid, mis näitlikustavad aladel esinenud olukorda. Ebamõistlik on nõuda, et kontrolli käigus tehtaks fotosid iga mõne meetri tagant või igast rohuliblest, kuivõrd see tooks kaasa ülemäärase halduskoormuse.
17.15.PRIA 7. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/301 kohaselt oli kaebaja poolt taotletud pindala suuruseks 64,94 ha ning kindlaksmääratud pindalaks 59,44 ha. Seega oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 5,50 ha, millest 2,29 ha moodustasid alad, mille kasutamiseks puudus kaebajal õiguslik alus, ning 3,21 ha koosluse 45440536532 alal 1 paiknenud mittetoetusõiguslik pillirooga kaetud ala. Vaidlus puudub selles, et kaebajal puudus 2018. aastal õiguslik alus Rooslaiu katastriüksusel asuva pinna kasutamiseks. Eelnevast tulenevalt on õiguspärane poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse vähendamine 5,50 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, samuti sellise pindala erinevusega seoses täiendava halduskaristuse rakendamine vastavalt komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 art 18 lg-le 6 ja art 19 lg-le 1.
18.KeA palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, leides kokkuvõtvalt järgmist.
18.1.KeA ei ole rikkunud kontrolli läbiviimise korda. Kaebuses nimetatud PRIA dokumentides esitatud juhised seoses taotlejale kohapeal antavate selgitustega kohalduvad vaid juhtumitel, mil taotleja viibib kohapealse kontrolli juures.
18.2.Määruse 809/2014 art 25 kohaselt võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust. Seega tuleneb määrusest, et kontrollist ei teatata ette juhtudel, kui see kahjustab kontrolli eesmärki ja vähendab kontrolli tõhusust. Teistel juhtudel võib, aga ei pea, kohapealsest kontrollist ette teatada. Määruse 809/2014 art 41 lg 1 sõnastuse kohaselt märgitakse kontrollaruandes ära, kas toetusesaajat teavitati kontrollkäigust ette ja kui pikk oli etteteatamistähtaeg. Selline sõnastus kinnitab samuti, et kohapealsest kontrollist alati ette teatama ei pea.
18.3.Kaebaja ei oleks oma kohal viibimisega saanud kuidagi mõjutada KeA objektiivset ja GPS mõõtmisega ning fotodega fikseeritud hinnangut karjatamistulemusele.
3-19-1223
18.4.Arvestades, et KeA näitas rikkumisega alad ära kaardil ning tegi nendest ka fotosid, saanuks kaebaja oma vastupidised andmed ja tõendid esitada vähemalt vaidemenetluses või siis hiljemalt kaebuse esitamisel. Kaebaja ei ole kontrolli tulemusi ümberlükkavaid andmeid esitanud.
18.5.Ärakuulamisõiguse osaks on määruse 809/2014 art 41 lg-s 2 sätestatud võimalus kontrollaruandele alla kirjutada ja selle kohta märkusi esitada. Nimetatud võimalus oli taotlejale tagatud.
18.6.Maahooldusega seotud toetustel on kindel eesmärk. Toetuse saamiseks tuleb tagada eesmärkide täitmiseks nõuetekohane maa hooldus. Taotluse esitamine ei tähenda lihtsalt õigust toetust saada, vaid sellega kaasnevad kohustused tagada nõuetekohane maa hooldamine. Õigusaktid on näinud ette, et haldusorgan võib taotleja maa hooldamise kohustuse täitmist kontrollida. KeA üheks ülesandeks on kontrollida, kas alad vastavad määruse 38 § 10 lg-s 3 toodud karjatamise tulemusele.
18.7.Valdavalt söödud rohustust saab rääkida juhul, kui see ei ole madalaks söödud, ent on visuaalselt selgelt eristatav alast, kus sama rohustu on üldse söömata. Lisaks sellele ei välista see, et mingil suuremal alal on üksikuid täiesti söömata pisikesi alasid selle ala lugemist alaks, kus rohustu on valdavalt söödud. Karjatamistulemuse hindamisel ei pea ala olema erinevalt kultuurrohumaast ülepinnaliselt ühtlaselt söödud taimestikuga (niitmisega võrdse tulemusega). Alale võib olla jäänud ka loomade poolt söömata taimi. Seega tuleb tagada, et alad saaksid hooldatud viisil, mis tagab nende säilimise ka pikemas perspektiivis.
18.8.Paikvaatlusel visuaalselt nähtu näitas üheselt ja kahtlusteta, et alad on nõuetekohaselt hooldamata, mis oli tingitud tõenäoliselt asjaolust, et alal oli karjatamisel liiga vähe loomi, st alad olid alakarjatatud.
18.9.Ebapiisavat hooldustulemust kinnitas ka nõuetekohasele karjatamistulemusele viitava sõnniku koguse puudumine kooslustel. Piisava karjatamiskoormuse ning ala nõuetekohase hooldamise korral esineb alal sõnnikut määral, mis võimaldab seda fikseerida enamuses juhuslikes punktides.
18.10.Hoolduse kontrolli teostamisel kasutatud kriteeriumid ei ole subjektiivsed ja ebapiisavad. Nõuded tulenevad määruse 38 § 10 lg-st 3. Kontrolli läbi viies peab KeA ametnik vaatluse teel hindama, kas vähemalt poolel taotletud alast on loomad heina lühikeseks söönud või mitte. Kontrollil osales 2 ametnikku, mis tagab arutelu ja õige hindamise.
18.11.Suurte alade puhul nagu poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames karjatatavad alad on, ei saa fotode eesmärgiks olla nõuete rikkumise pindala tuvastamine, vaid selleks kasutatakse muid eesmärgipäraseid ja menetluslikult ökonoomsemaid meetmeid. Praegusel juhul on rikkumisega alade fikseerimiseks ja mõõtmiseks kasutatud GPS seadet ning rikkumisega alad lisaks fotodele näidatud nende tegemise kohti kajastavatel kaartidel ning kontrollaruandele lisatud rikkumiste skeemil.
18.12.Fotode kui tõendite kehtivuse seisukohast ei oma tähtust fotode metaandmetes sisalduvad andmed ja Toatiiger OÜ koostatud analüüs põhineb olemuslikult vääratel eeldustel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustajate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
20.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 21. mail 2018 PRIA-le pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse nr 110181111333 (vorm PT50, I kd, tl-d 165-167). Pindalatoetuse taotluse ja
3-19-1223 maksetaotluse lisa kohaselt taotles kaebaja toetust 10 põllule, mille pindala taotluse esitamise hetkel oli kokku 65,68 ha (I kd, tl-d 168). KeA viis 26. novembril 2018 kaebaja poollooduslikel kooslustel läbi kohapealse kontrolli ja leidis, et kolmel kooslusel domineerisid viljumisfaasis kõrgekasvulised kõrrelised ning alad olid selgelt alakarjatatud. Kuivõrd PRIA on vaidlustatavate otsuste tegemisel tuginenud KeA poolt koostatud kontrollaruandele, on kaebuse eesmärgi saavutamiseks vaidlustatud ka KeA 29. novembril 2018 koostatud ning 31. jaanuaril 2019 parandatud kontrollaruanne nr 181351. Kõnealuse kontrollaruande õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja hinnangul eeldusküsimuseks kõigi teiste nõuete lahendamisel. Seega enne teiste nõuete lahendamist peaks kohus kaebaja hinnangul kontrollima kontrollaruande õiguspärasust. Kohus nõustub selle kaebaja seisukohaga.
21.Kaebaja leiab, et KeA on rikkunud kohapealse kontrolli läbiviimise korda, paikvaatlusel nähtu visuaalne hindamine on olnud liialt subjektiivne ning ebapiisav, et käsitleda alasid toetuskõlbmatutena, KeA konttrollaruandele lisatud asukohaskeem ja fotod ei kajasta taotletavate alade tegelikku olukorda ning koostatud asukohaskeem ei vasta tegelikkusele. Sellest tulenevalt tugineb ka PRIA otsus hoolduskvaliteedi hindamisel ebaõigetele kontrolli tulemustele.
22.Poolte vahel pole vaidlust selles, et kõigi taotlustes märgitud toetuste saamiseks peab taotletav ala vastama samasugustele nõuetele. Selleks, et lugeda ala poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise kõlbulikuks, on vajalik, et ala vastaks maaeluministri 22. aprillil 2015 vastu võetud määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 10 lg-s 3 toodud nõuetele ehk et visuaalselt peab olema 1. oktoobriks tuvastatav, et karjatamise tulemusena on alal toitutud selliselt, et rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et KeA poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõude kontrollimise akti ehk kontrollaruande nr 181351 näol on tegemist menetlustoiminguga. Kohus nõustub sellega, et kõnealuse kontrollaruande näol on sisuliselt tegemist menetlustoimingu protokolliga ehk dokumendiga, mis kajastab kohapealse kontrolli käigus KeA kahe spetsialisti A. Kaaremaa ja M. Tiido poolt tuvastatud asjaolusid. Sellise kontrollaruande näol ei ole tegemist eelhaldusaktiga, kuna aktiga ei ole siduvalt kindlaks määratud ühtki kaebaja õiguste ja kohustuste tekkimise, lõppemise või muutmise seisukohast olulist asjaolu. Kontrollaruanne iseenesest kaebajale mingisugust negatiivset tagajärge kaasa ei toonud.
23.Kaebaja märgib, et talle tuleks maksta toetust, millele tal on õigus. Kohus selle väitega ei nõustu. Riigikohus selgitas 4. aprilli 2013. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p 18), et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele. Küll aga tuleneb kohtupraktikast taotlejale õigus tema taotluse õiguspärasele menetlemisele. Kohtu hinnangul on kaebaja pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse nr 110181111333 menetlus toimunud õiguspäraselt.
24.Kaebaja on ekslikult seisukohal, et KeA poolt kontrolli läbiviimine kaebaja territooriumil kaebajat informeerimata ja kaasamata ei ole lubatud. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014 tulenevalt ei ole kontrolli teostaval pädeval asutusel kohustust kohapealse kontrolli teostamisest ette teatada. Viidatud määruse art 25 sätestab, et kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. See tähendab, et see säte ei pane haldusorganile kohustust alati isikule kontrollist ette teatada. Kontrollist ei teatata ette juhtudel, kui see kahjustab kontrolli eesmärki ja vähendab kontrolli tõhusust. Teistel juhtudel võib, aga ei pea, kohapealsest kontrollist ette teatama. Tõendatud ei ole, et KeA soovis kaebaja esindajat kontrollist teavitada, et anda talle võimalus viibida
3-19-1223 kontrolli teostamise juures. Kohus nõustub PRIA-ga, et arvestades asjaolu, et kohapealsest kontrollist ette teavitamine ei ole kohustuslik, siis ei ole antud juhul ette teavitamise püüdluse tõendamine otseselt vajalik.
25.Kohus nõustub PRIA-ga ka selles, et pindala- ja loomatoetuste kohapealse kontrolli teenusstandard ja infomaterjal „Abiks taotlejale“ ei nõua, et taotleja viibiks kohapealse kontrolli juures. Teenusstandardis, millele kaebaja oma kaebuse p-s 20 viitab, on sõnaselgelt kirjas, et eristatakse etteteatamisega ja etteteatamata kontrolle. Segadust võib siiski tekitada teenusstandardis märgitu, et „Kui kontroll viiakse läbi etteteatamata, siis tuleb kontrolliasutuse esindaja ettevõttesse kontrolli tegema ja selgitab kohapeal, mis osas tehakse kontroll ja milliseid dokumente on vaja. Kontrolliasutus võib kohapealse kontrolli teostamise päeval ette helistada, et veenduda taotleja kohalolekus (kontrolli päeval taotlejaga ühenduse võtmist ei käsitleta etteteatamisena).“. Sellest tsiteeritud lõigust jääb mulje, justkui alati tuleb etteteatamata kontrolli puhul kontrolliasutuse esindaja ettevõttesse kontrolli tegema ja selgitama, kuigi kehtivatest õigusaktidest seda ei tulene. Kohtule ei nähtu, kas tegemist on kehtiva juhendmaterjaliga või mitte. Kuna teenusstandardis on viidatud 11. novembril 2009. a vastu võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 96 lg 1 p-le 3, mis enam ei kehti, siis võib arvata, et PRIA-l on ka kaasaegsemaid juhendmaterjale kui see, mis kaebaja kohtule edastas. PRIA poolt vastuse p-s 19 toodud link PRIA teenusstandardile on kehtiv seisuga 26. september 2019, selle kohaselt tehakse nii etteteatamisega (üldjuhul) kui etteteatamiseta kontrolle. Ka PRIA infokirjast „Abiks taotlejale“, millele kaebaja kaebuse p-des 23 ja 24 viitab, ei saa üheselt järeldada, et lubatud on ainult selline kontrollimenetlus, kus taotleja juures viibib.
26.Asjaolu, et KeA praktikas üldjuhul taotlejat teavitatakse, ei tähenda, et selle tegemata jätmine käesoleval juhul oleks olnud õigusvastane, kuna õigusaktid seda tegelikult ei nõua. Iseenesest võib KeA kontrollist teavitamise praktikat pigem jaatada, kuivõrd toetuse taotleja kontrollitoimingutel juuresviibimine võimaldaks hilisemaid vaidlusi ja vääritimõistmisi eelduslikult vähendada. Toetuse taotleja juuresviibimine võib olla mõistlik just nende kontrollide puhul, mille tulemuste jäädvustamine on keeruline.
27.Kohus ei nõustu kaebajaga, et KeA spetsialistidel ei ole õigus järelevalve teostamiseks siseneda ja viibida kontrollitava isiku kasutuses oleval territooriumil. Nagu kaebaja ise märgib, teostab KeA ELÜPS § 105 lg-test 1 ja 4 tulenevalt riikliku järelevalvet EL õigusaktides ning EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Määruse nr 38 § 17 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab KeA taotleja poolt igal kohustuseaastal esitatava taotluse alusel otsustama nõusoleku andmise poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste kohta. Määruse nr 38 § 17 lg 3 teises lauses on sõnaselgelt sätestatud, et KeA ei anna hooldamistingimuste kohta nõusolekut, kui ala, mille kohta toetust taotletakse, ei vasta §-s 5 sätestatud nõuetele. Seega on KeA ülesandeks enne nõusoleku andmist kontrollida, kas ala vastab sama määruse §-s 5 sätestatud maa toetusõiguslikkuse nõuetele. Viimati nimetatud paragrahvis sätestatud nõuetele vastavuse tuvastamine eeldab igal juhul konkreetse ala kontrollimist ning nende asjaolude tuvastamiseks kohapealse kontrolli ehk paikvaatluse läbiviimine on lubatav ja mõistlik. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kontrolli läbiviimine taotleja territooriumil taotlejat ennast informeerimata ja kaasamata ei ole lubatud. Pealegi on ilmne, et isik, kes soovib taotleda ja saada toetuseid, peab olema teadlik ja nõus sellega, et pädevad kontrolliasutused saavad ja võivad kontrollida seda, kas toetuse saamiseks esitatud nõuded on täidetud. Toetuste taotlemine ei ole kohustuslik ning kui isik ei soovi alluda kontrollitoimingutele, ei pea ta toetust taotlema.
3-19-1223
28.PRIA on vastuses kaebusele viidanud ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg-le 2, mille kohaselt eeldatakse loa olemasolu võõral maatükil viibimiseks, kui omanik ei ole maatükki piiranud ega tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Seega isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et KeA teostas kaebaja poollooduslikel kooslustel kaebaja enda poolt esitatud taotluse kontrolli, siis pole piiratud või tähistamata maatükkidel viibimine juba iseenesest keelatud.
29.Kohus selgitab täiendavalt, et kontrolli juures viibimise õigus ei ole samaväärne menetlusõigus nagu näiteks ärakuulamise õigus. Haldusmenetluses on keskne siiski ärakuulamisõigus, s.t isiku õigus anda kavandatava haldusakti suhtes vastuväiteid ning selgitusi (HMS 40) ning see ei hõlma endas kohustust, et isik peaks saama tingimata viibida kõigi haldusmenetluse toimingute juures. Vaidlust pole, et ärakuulamine seoses KeA kontrollkäiguga oli kaebajale tagatud, s.t kaebajale edastati kontrolliaruanne ning anti võimalus selle kohta selgituste ja vastuväidete esitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et KeA edastas kaebajale kontrollaruande tutvumiseks 14. detsembril 2018. Kaebajale anti võimalus esitada kontrollaruandes fikseeritud asjaolude kohta omapoolne arvamus ja vastuväited. Seda võimalust kaebaja ka kasutas, esitades KeA-le 21. detsembril 2018 täiendavad küsimused ja ühe kinnistu rendilepingu ning 14. jaanuaril 2019 pretensiooni kontrollaruandele (seejuures on KeA rahuldanud kaebaja 27. detsembril 2018 esitatud taotluse kontrollaruandele pretensiooni esitamise tähtaja pikendamiseks) (I kd, tl-d 15-25, 132-135). KeA vastas pretensioonile
31.jaanuari 2019. a kirjaga, millele oli lisatud muudetud kontrollaruanne, arvestades, et KeA rahuldas pretensiooni ühe kinnistu maakasutusõiguse küsimuse osas (I kd, tl-d 137-140). Seega nõustub kohus vastustajatega, et praegusel juhul on kaebajale võimaldatud esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 ning kaebaja ärakuulamise õigust ei ole rikutud.
30.Kohapealse kontrolli juurde kaasamata jätmine võiks omada tähtsust siis, kui kaebaja puudumine mõjutaks kuidagi kontrollitulemusi selliselt, et ilma kaebajata tuvastaks haldusorgan asjaolud ebaõigesti. Käesolevas asjas niisuguseid asjaolusid kohus ei näe. Kohtu hinnangul tõendavad kaebajapoolseid rikkumisi piisavalt asjas tehtud fotod ning fotode tegemise suundi kirjeldav skeem.
31.Kaebaja leiab, et PRIA otsus tugineb hoolduskvaliteedi hindamisel ebaõigetele kontrolli tulemustele. Kaebaja on arvamusel, et karjatamistulemuste visuaalne hindamine on liialt subjektiivne ning ebapiisav, et käsitleda alasid toetuskõlbmatutena. Kaebaja täiendavates
18.detsembri 2019. a seisukohtades leiab kaebaja, et visuaalne hindamine võib olla teatavates olukordades küll aktsepteeritav, kuid seejuures peab selline hindamine olema objektiivselt jälgitav ning adekvaatsete järelduste tegemiseks piisaval määral põhjendatud. Kohtu hinnangul ongi KeA hindamine objektiivselt jälgitav ja põhjendatud.
32.Nagu kaebaja märgib, on käesoleval juhul tehtud taotletud aladest kokku 60 fotot, mis tähendab iga taotletud hektari kohta keskmiselt 0,9 fotot (fotod on esitatud kohtule 18. juulil 2019, suure mahu tõttu on need toimikusse välja printimata). Kaebaja leiab et fotosid on tehtud sedavõrd vähe, et ei ole võimalik asuda mõistlikult seisukohale, et fotodelt nähtub adekvaatselt alade reaalne olukord kontrolli tegemise hetkel. Kohus kaebajaga ei nõustu. Pigem on selles menetluses tehtud rohkem fotosid kui tavapäraselt ning neid on piisavalt, et nõustuda KeA järeldusega toetusõiguslikkuse kriteeriumitele mittevastavuse kohta. Ka ei ole vaja kohapealses kontrollis fotografeerida alasid, millel rikkumisi ei esine või fotografeerida olukorda fotograafi selja taga. Eluliselt pole võimalik saavutada olukorda (see ei ole ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekas), kus KeA spetsialistid fotografeeriksid kogu maa täies
3-19-1223 ulatuses ja teeksid fotosid iga meetri tagant eri suundadest. Kindlasti ei ole kontrolli eesmärk produtseerida võimalikult täpsete metaandmetega fotosid. Ehkki ka fotosid saab käsitleda tõenditena, on toetuse määramisel kasutatavaks olulisimaks tõendiks kontrollaruanne.
33.Kohus nõustub PRIA-ga, et kuna fotoaparaadiga aladest pilte tehes ei määrata kindlaks otseselt mitte ühtegi mõõtesuurust, ei kuulu fotode tegemine fotoaparaadiga mõõteseaduse reguleerimisalasse. Ühestki õigusaktist ei tulene KeA-le ka kohustust kasutada poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõude kontrollimisel fotoaparaate, mille GPS navigatsiooni võimekus on parim teadaolevatest. Kui KeA-l on õigus kasutada fotoaparaate, mille navigatsioonivõimekus ei ole piisav, et tagada metaandmete täielik tegelikkusele vastavus, siis ei saa KeA-le ka ette heita, et fotode metaandmed ei vasta täies mahus tegelikkusele. Kohtupraktikas on aktsepteeritud KeA õigust märkida fotode tegemise kohad ja suunad asendiskeemile käsitsi. On paratamatu, et sellega kaasnevad teatud kõikumised asukohtade ja suundade märkimises. Haldusmenetluses võib seda aga siiski lubatavaks pidada, kuivõrd nimetatud erinevused ei vähenda fotode informatiivsust. Asja juurde lisatud fotodel olevate objektide kaudu on võimalik veenduda, et fotod on tehtud kaebaja taotletud poollooduslikel kooslustel, ning selles, et alad ei olnud nõuetekohaselt hooldatud. Praegusel juhul on tehtud fotode puhul ka ilma rohttaimede konkreetset kõrgust teadmata ilmne, et nendel fotodel ei ole madalaks söödud rohustuga alad. Kohtule on kontrollaruandest, tehtud fotodest ja asendiplaanist jälgitav, milliseid kontrollitoiminguid tehti ja mida nende käigus nähti. Kui kaebajal olid maade hooldamise ja seisukorra osas kontrollaruandes esitatust vastupidised andmed, oleks ta saanud need esitada vaidemenetluses või kohtule kaebuse esitamisel. Kuigi kaebaja on terve menetluse kestel (alates esmaste pretensioonide esitamisest) rõhutanud, et alade väidetav nõuetelevastavus ei ole tõendatud, ei ole kaebaja ise esitanud põhistatud andmeid ala nõuetekohase karjatamise kohta.
34.Kaebaja leiab, et alad on karjatatud piisava loomkoormusega. Kaebaja nendib, et olgugi, et loomkoormus ei ole seadusest tulenev nõue poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse maksmiseks, annab piisav loomkoormus indikatsiooni sellest, et ala on piisavalt hooldatud. Kaebaja selgitab, et 58-pealise loomkoormusega pidi olema võimalik rannaniidu nõuetekohane hooldamine läbi optimaalse karjatamise ja kaebaja jaoks ei saanud olla ettenähtav, et sellise loomkoormuse puhul ei täitu madalmurususe nõue. Kohus märgib esmalt, et see, millise loomkoormusega kaebaja tegelikult vaidlusalustel maaüksustel loomi karjatas, on fikseerimata ja tõendamata. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esindaja M. Mardu on ise oma
21.detsembri 2018. a kirjas KeA-le märkinud, et „2017 oli niidus 150 pealine veisekari, 2018 60 pealine“ (I kd, tl 180). Nagu PRIA õigesti osundab, ei ole kaebaja esindaja pidanud vajalikuks nimetatud asjaolu kommenteerida. Põhimõtteliselt tunnistab kaebaja ka ise, et võrreldes varasema aastaga oli 2018. aastal lausa 2,5 korda vähem loomi. Sellest tulenevalt pidi olema ka kaebajale mõistetav, et 2018. aastal ei olnud võimalik saavutada samasugust karjatamise tulemust nagu 2017. aastal. Kontrollaruande kohaselt kinnitas alakarjatamist nõuetekohasele karjatamistulemusele viitava sõnniku koguse puudumine kooslustel. Piisava karjatamiskoormuse ning ala nõuetekohase hooldamise korral esineb sõnnikut määral, mis võimaldab seda fikseerida enamuses juhuslikes punktides. Vaidlusalustel alakarjatatud kooslustel tuvastasid KeA spetsialistid sõnnikut üksikutes kohtades.
35.Kohtule jääb arusaamatuks kaebuse p-s 51 toodud taotlus võtta kontrollaruande analüüs
8.märtsil 2019 esitatud vaide juurde ning arvestada selle tulemusi ja kaebaja kaebuses esitatud selgitusi vaideotsuse tegemisel. Ilmselt on see palve suunatud PRIA-le ja kaebusesse on see taotlus sattunud ekslikult, kuivõrd ka kaebaja 29. märtsi 2019. a vaide täienduste p 24 on samasisuline. PRIA on 23. ja 24. mai 2019. a vaideotsustes selgitanud, miks Toatiiger OÜ
3-19-1223 analüüs kontrollaruande kohta põhineb olemuslikult vääratel eeldustel. Sellest hoolimata on PRIA selgitanud analüüsis esinevaid ebakõlasid. Kohus nõustub PRIA seisukohtadega.
36.Kokkuvõttes leiab kohus, et KeA ei ole rikkunud kohapealse kontrolli läbiviimise korda, mistõttu jääb rahuldamata kaebaja nõue KeA kontrollakti nr 181351 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja süüdistused, et KeA on rängalt rikkunud kohapealse kontrolli läbiviimise korda, on alusetud. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et PRIA otsused tuginevad hoolduskvaliteedi hindamisel ebaõigetele kontrolli tulemustele.
37.Kaebaja viitab määruse nr 38 § 5 lg 6 p-le 7, mis sätestab, et toetusõigusliku maa hulka arvatakse roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või § 10 lg-s 3 sätestatu kohaselt karjatatud. Kaebaja on seisukohal, et rooga kaetud maa on endiselt toetusõiguslik, kuivõrd sellel kasvavat roostiku on viimase aasta jooksul karjatatud. Kaebaja leiab, et asjaolu, et täiskasvanud roogu loomad madalaks ei söö, ei tähenda veel, et ala ei oleks karjatatud ja see ei oleks toetusõiguslik. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna koosluse 45440536532 alal nr 1 oli 3,21 ha suurune kõrge pillirooga kaetud ala, mille roog oli tihe ja puitunud ning millel loomade viibimine ei olnud tuvastatav ja mis eristus selgesti valdavalt söödud alast, siis ei olnud see ala määruse nr 38 § m5 lg 6 p-i 7 mõttes toetusõiguslik. Paikvaatlusel visuaalselt nähtu näitas üheselt, et alad olid nõuetekohaselt hooldamata, mis võis olla tingitud asjaolust, et alad olid alakarjatatud. Seetõttu on õiguspärane ka poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse vähendamine 5,50 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, samuti sellise pindala erinevusega seoses täiendava halduskaristuse rakendamine vastavalt komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 18 lg-le 6 ja art 19 lg-le 1. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral kohalduvad täiendavad halduskaristused, mis tulenevad komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 art 19a lg-st 1.
38.Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2016/1393 muudeti delegeeritud määrust (EL) nr 640/2014. Muudatusega lisati art 19a, mille lg 1 sätestab järgmist. Kui määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1., 2., 4. ja 5. ptk-ga ning V jaotisega ette nähtud pindalatoetuskavade ning määruse (EL) nr 1305/2013 art-tega 30 ja 31 ette nähtud pindalapõhiste toetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab art 17 lg-s 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse art 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 ha. Rakenduv toetuse vähendamise kord on artiklis kindlaks määratud ja rakendatav imperatiivne õigusnorm ei anna PRIA-le kaalutlusruumi toetussumma vähendamise ulatuse osas.
39.Kohus leiab, et PRIA 5. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/235, 5. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/236, 7. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/301, 23. mai 2019. a vaideotsuse nr 124/19/68-2 ja 24. mai 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/70-4 tühistamiseks puudub alus. Vaidlusaluste haldusaktidega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid ning PRIA ei ole sanktsiooni rakendanud õigusvastaselt. PRIA ei ole rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-31-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsused ja vaideotsus õigusvastased.
3-19-1223
40.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustajad ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka nende potentsiaalsed menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2020. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.