lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2300/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2300/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 23. jaanuar 2020, Tartu

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla kaupluse juurdehindlustega tekitatud kahju hüvitamiseks ning Tartu Vangla kodukorra punkti 16.9 tühistamiseks ja Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2019. a määrus Vladimir Fartõgini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Fartõgin Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-19-2300

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Fartõgini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

16.detsembri 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib osas, mis puudutab tühistamis- ja kohustamisnõuete tagastamist esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Fartõgin esitas 3. oktoobril 2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. V. Fartõgini hinnangul on talle tekitatud kahju 1 000 000 euro ulatuses sellega, et vangla kaupluses on liiga kõrged hinnad. Tartu Vangla jättis 29. novembri 2019. a otsusega nr 1-13/205-3 V. Fartõgini taotluse rahuldamata.
2.V. Fartõgin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et talle hüvitatakse kahju, mis tekkis seetõttu, et vangla kaupluses on liiga kõrged hinnad. Sellega on alandatud kaebaja inimväärikust ja vaba eneseväljendust. Lisaks esitas kaebaja nõude Tartu Vangla kodukorra p

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
16.9.tühistamiseks ning palus vanglat kohustada laiendama kaupluse sortimenti ja kaupade ostmise limiite.
3.Tartu Halduskohus tagastas 16. detsembri 2019. a määrusega V. Fartõgini kaebuse tühistamisja kohustamisnõuete osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna

kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis halduskohus rahuldamata ka V. Fartõgini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hüvitamisnõude esitamisel (resolutsiooni p 2). Määruses märkis halduskohus järgnevat.

3.1.Enne halduskohtule tühistamis- ja kohustamisnõude esitamist peab kinnipeetav vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks kohtueelses menetluses Tartu Vangla kodukorra p 16.9. vaidlustanud. Tartu Vangla halduskohtule edastatud vastusest selgub, et kaebaja ei ole vähemalt viimase aasta jooksul Tartu Vangla kodukorra p 16.9. kehtetuks tunnistamiseks vaiet esitanud ega nõudnud ka kaupluses müüdavate kaupade sortimendi laiendamist ja lubatavate kaubakoguste limiidi suurendamist. Järelikult tuleb nimetatud nõuete osas kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
3.2.Kaebaja on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses märkinud, millises ulatuses kahju hüvitamist ta taotleb, võib järeldada, et kaebaja jääb vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude juurde ning nõuab vanglalt jätkuvalt hüvitist summas 1 000 000 eurot. Sellisel juhul tuleb kaebajal vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 2 tasuda riigilõivu 750 eurot. Menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on kaebaja puhul täidetud, kuid kaebusel peavad olema ka piisavad eduväljavaated. Halduskohus leidis, et neid tuleb pidada kasinateks. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine muu hulgas avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. VangS § 48 lg 1 ls 3 kohaselt võib vangla kaupluses müüdava kauba hind olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Kaebaja on kohtule koos kaebusega esitanud väljavõtte enda ostudest Tartu Vangla kaupluses ajavahemikul 1. oktoober 2016 kuni 30. september 2019. Sellel väljavõttel kajastuvad ka ostetud kauba omahind ja juurdehindlus. Halduskohus leidis, et erinevalt kaebaja väidetust ei ole kaebaja ühegi ostetud kauba juurdehindlus olnud vaadeldavas ajavahemikus suurem kui 20 protsenti. Seega puudub Tartu Vangla tegevuses õigusvastasus ning kaebaja kahjunõude eeldusi ei saa täidetuks lugeda. Lisaks leidis halduskohus, et kaebaja väide mittevaralise kahju tekkimise kohta on väheusutav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.V. Fartõgin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2019. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.
4.1.Kaebaja nõustub halduskohtuga, et ta ei esitanud viimase aasta jooksul vaiet vangla kodukorra p 16.9. kehtetuks tunnistamiseks ega kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaupluses müüdavate kaupade sortimendi laiendamiseks ja kaupade lubatavate ostukoguste suurendamiseks. Kaebaja esitas tühistamis- ja kohustamisnõude osas vaide 23. detsembril 2019. Vangla tagastas kaebaja vaide 30. detsembril 2019. Ringkonnakohus peab seda asjaolu tulenevalt HKMS § 198 lg 2 p-st 3 arvestama, kuna ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Kaebuse tagastamine selles osas ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna kaebaja on sunnitud esitama need nõuded kohtule uuesti.
4.2.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et vaidlus oleks kaebaja jaoks vähetähtis või et kaebaja osalemine menetluses ebamõistlik. Kaebaja tuleb vabastada kahju hüvitamise nõude esitamisel 250 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest, kuna menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole enne halduskohtule kaebuse esitamist läbinud tühistamis- ja kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Nimelt on lähtudes VangS § 11 lg-st 5 kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama nõue tuleneb ka HKMS § 47 lg-st 1.
7.Määruskaebusest nähtub, et kaebaja esitas pärast halduskohtu poolt kaebuse tagastamist 23. detsembril 2019 vanglale vaide, milles palus kehtetuks tunnistada vangla kodukorra p 16.9., mis reguleerib vangla kauplusest ostetavate kaupade maksimaalseid koguseid ning ühtlasi taotles kaebaja vanglalt ka kaupade sortimendi ja lubatud ostukoguste suurendamist. Vangla tagastas
30.detsembri 2019. a vaideotsusega kaebaja vaide. Ülal märgitud VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt peab kinnipeetav esitama vaide enne kaebuse esitamist. Kaebaja seda ei teinud, vaid esitas vaide alles pärast halduskohtu määruse tegemist. Seega oli halduskohtu määrus õiguspärane. Kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõtte rikkumisest juhul, kui kaebust halduskohtule uueks lahendamiseks ei saadeta, ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest halduskohtu määruse tühistamata jätmisel ei kaota kaebaja praeguses asjas võimalust kohtusse pöördumiseks, kuna kohtusse pöördumise tähtaeg ei ole veel möödunud. Vaie tagastati 30. detsembril 2019 ning HKMS § 47 lg 2 järgi on isikul võimalik kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul pärast kohtueelset menetlust lõpetava lahendi tegemist. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei takista kohtusse pöördumist see, kui kaebus on varem tagastatud.
8.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusökonoomia põhimõtte kaitse ei tohi kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra puhul viia selleni, et isik pöördubki kõigepealt otse kohtusse ning alles siis, kui kaebus kohustusliku kohtueelse korra järgimata jätmise tõttu tagastatakse, vaidlustab samaaegselt halduskohtu määruse ringkonnakohtus ning esitab vaide haldusorganile, eeldades, et ringkonnakohus tühistab vaidemenetluse lõppedes halduskohtu määruse ning tema algse kaebuse menetlust jätkatakse. Selline lähenemine koormab märgatavalt kohtusüsteemi, sest ringkonnakohus peab lahendama kaebaja määruskaebuse ning halduskohus tegema asjas mitu määrust. Reeglina on isik kohustatud kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda järgima ning selle kasutamata jätmine viib kaebuse tagastamiseni.
9.Ringkonnakohus märgib ka, et kaebaja on korra juba haldusasjas kohtueelse menetluse kasutamata jätnud (haldusasi nr 3-19-1350) ja selles asjas tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse, kuna ringkonnakohtu määruse tegemise hetkeks oli kaebetähtaeg juba möödunud (Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus). See viitab, et kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korra nõude eiramine võib olla sihilik. Eelnevas punktis toodud põhjustel ei saa ringkonnakohus sellist lähenemist soosida.
10.Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole põhjendatud, ei peatu ringkonnakohus pikemalt kaebaja vastavasisulistel määruskaebuses esitatud seisukohtadel.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb V. Fartõgini määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2019. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium