Korrakaitse › Muu korrakaitse

Põllumajandusameti 31.12.2018 ettekirjutusega nr EK-1800085 (edaspidi ettekirjutus; tl 3031) määras Põllumajandusamet OÜ-le NIITER kohustuse esitada Põllumajandusametile OÜ NIITER poolt ettevõtetele Suurmõmmik Agro OÜ, TK Agro OÜ, KK Agro OÜ, Repa Agro OÜ ja Alamõisa Agro OÜ 2018. a turustatud lehtkapsa, naeri, söödakapsa ja valge ristiku seemnete turustamist tõendavad (käsitlevad) dokumendid, täpsemalt nimetatud taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht, seemne müügidokumendid või väljavõte teenuse osutamise lepingust ja olemasolu korral seemne etiketid/pildid pakendist ja kirjalik selgitus eelpool nimetatud ettevõtetele turustatud seemne päritolu ja turustamise kohta. Eelnimetatud kohustuste täitmise tagamiseks tehti ettekirjutusega sunnirahahoiatus, määrati ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaeg 14.01.2019 ning hoiatati ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha rakendamisega summas 1500 eurot. Ettekirjutuse kohaselt teostati 19.06.2018 ettevõtetes Suurmõmmik Agro OÜ, TK Agro OÜ, KK Agro OÜ, Repa Agro OÜ ja Alamõisa Agro OÜ mahepõllumajandusliku tootmise kontrolli. Kontrolli käigus tuvastati, et OÜ NIITER teostas 2018. aasta kevadel 7.-14.06 seemnete külvi nimetatud ettevõtete põldudele ning andis külvamise teel neile ettevõtetele üle ehk turustas kähara lehtkapsa, naeri, söödakapsa ja valge ristiku seemneid (kokku 227,61 kg valge ristiku seemet, 212,22 kg naeri seemet, 58,2 kg söödakapsa seemet ja 82 kg lehtkapsa seemet vastavalt Agro OÜ-le 47 kg naeri ja 35 kg valge ristiku seemet, TK Agro OÜ-le 98 kg naeri ja 47 kg valge ristiku seemet, Suurmõmmik OÜ-le 13,22 kg naeri ja 19,91 kg valge ristiku seemet, Repa Agro OÜ-le 54 kg naeri ja 54 kg valge ristiku seemet, Alamõisa Agro OÜ-le 58,2 kg söödakapsa, 82 kg lehtkapsa ja 71,7 kg valge ristiku seemet). OÜ NIITER tegeles seega nimetatud ettevõtetele seemnete turustamisega ning oli kohustatud pidama oma tegevuse kohta arvestust, säilitama seemne turustamist käsitlevaid dokumente ja esitama need Põllumajandusametile. 14.01.2019 esitas OÜ NIITER ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks vaide, nõudes ettekirjutuse tühistamist osas, milles see kohustab esitama seemnete sisseostu dokumentidest arve ja saatelehe ning seemne etiketid/pakendi pildid. Põllumajandusamet jättis 05.02.2019 vaideotsusega nr 1-10/8 (tl 33-35) 15.01.2019 vaide rahuldamata. Ettekirjutuse üle peetav vaidlus lõppes ja ettekirjutus on jõustunud. Koos 14.01.2019 vaidega esitas OÜ NIITER Põllumajandusametile seemnete turustamisega seotud saatelehed. Põllumajandusameti 11.03.2019 sunniraha määramise teatisega nr 2.2-11/25036-2 hindas amet ettekirjutuse täidetuks 30% ulatuses ning täitmata 70% ulatuses ja kohustas OÜ-d NIITER tasuma hiljemalt 25.03.2019 sunniraha summas 1050 eurot. OÜ NIITER on jätnud esitamata ettekirjutuses nimetatud taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saatelehe, nende olemasolu korral seemne etiketid/pildid pakendist ja kirjaliku selgituse ettevõtetele turustatud seemne päritolu ja turustamise kohta. OÜ NIITER esitas 11.03.2019 sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/25036-2 peale vaide, mille Põllumajandusamet jättis 28.03.2019 vaideotsusega nr 1-10/10 rahuldamata. 15.04.2019 esitas OÜ NIITER kirjaliku selgituse seemnete ettevõtetele turustamise kohta. Põllumajandusameti 22.04.2019 sunniraha määramise teatisega nr 2.2-11/25036-3 (tl 6) tunnistati kehtetuks 11.03.2019 sunniraha määramise teatis nr 2.2-11/25036-2 ning kohustati OÜ-d NIITER tasuma sunniraha summas 787,50 eurot 31.12.2018 ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Teatise kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustustest täitmata ettekirjutuses

toodud kohustused esitada taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht ja kirjalik selgitus seemne päritolu kohta. Põllumajandusamet luges ettekirjutusega määratud kohuse täidetuks 47,5% ulatuses ning määras sunniraha vastavalt ettekirjutuse täitmata osa suuruses (s.o 52,5%). OÜ NIITER esitas sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/25036-3 peale vaide (tl 7), mille Põllumajandusamet jättis 27.05.2019 vaideotsusega nr 1-10/16 (tl 41-43) rahuldamata. OÜ NIITER esitas 26.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajandusameti 22.04.2019 sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/25036-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle alusel sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise, keelamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et esitas vastuse ja kaebajal olemasolevad dokumendid ettekirjutusele tähtaegselt ehk 14.01.2019, millal esitas seemnete turustamisega seotud saatelehed ning 15.04.2019, millal esitas kirjaliku selgituse seemne turustamise kohta. Vastustaja on vääralt märkinud justkui poleks vastustaja täitnud ettekirjutust osas, milles ta kohustus esitama selgituse seemnete päritolu ja turustamise kohta. 14.01 ja 15.04.2019 on kaebaja esitanud nõutud küsimustes oma selgitused ning lisaks on kaebaja esitanud 17.04.2019 vastustajale teabenõude, milles palus teavet selle kohta, kas kaebaja esitatud vastus on piisav. Vastustaja vastas teabenõudele alles peale vaideotsuse tegemist 24.04. Seega ei soovinud vastustaja anda kaebajale juhiseid ja selgitusi selle kohta, mida kaebaja peaks ettekirjutuse täitmiseks tegema. Kaebaja leiab, et juhul, kui ta on esitanud ammendava selgituse (kus on esitatud kõik kaebajale teadaolevad asjaolud), siis ei ole võimalik ettekirjutuse täitmiseks või sunniraha hoiatusel hakata esitama dokumente, mida kaebajal ei ole. Vastustaja ei ole enne sunniraha määramist andnud kaebajale võimalust veelgi olukorra aluseks olevaid asjaolusid selgitada, kuigi vastustaja oli esitanud ka teabenõude. Et kaebaja on kõik ettekirjutuse täitmiseks teinud ning tal pole võimalik esitada midagi enamat, on langenud ära alus sunniraha määramiseks. Vastustaja pole selgitanud, mida kaebaja saab esitada ettekirjutuse täitmiseks, kui nõutavaid dokumente kaebajal pole. Selgituseks ei saa pidada vastustaja viidatud kohustust säilitada raamatupidamislikke algdokumente, sest kaebaja on selgitanud, et selliseid dokumente pole ega peagi olema. Kaebajale jääb sunniraha määramise eesmärk ebaselgeks. Tagantjärele ei ole kaebajal võimalik seemnete päritolu tuvastada. Ükski ettekirjutus ei saa tekitada dokumente, mida olemas ei ole ning seda ei muuda ka raamatupidamiskohuslaseks olemine. Ekslik on seisukoht justkui külviteenuse osutamine eeldab külviks kasutatavate seemnete omanikuks olemist ja seeläbi raamatupidamises vastavate kirjete ja dokumentide omamist. Samuti nagu transporditeenust osutav ettevõte ei pruugi olla edasitoimetatava kauba omanik, ei pruugi ka külviteenuse osutaja olla külvatavate seemnete omanik. Kaebaja rõhutab, et ei ole vaidlusaluseid seemneid ostnud. Kaebaja poolt ei toimunud seemnete turustamist teistele ettevõtetele. Toimus üksnes külviteenuse osutamine ning seemnete omandit kaebajale teadaolevalt selle käigus üle ei läinud. Kaebaja oli vaid seemnete valdaja. Seega ei ole seaduse mõttes tegemist turustamisega ning kaebajal kaebajal dokumentide säilitamiskohustus ja sellest tulenevalt ka alus sunniraha rakendamiseks. Kaebaja on ettekirjutusega pandud kohustuse täitnud kaebajale võimalikuks osutunud osas. Kaebaja ei ole ka vastustaja viidatud maheettevõte ning seetõttu on mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete tegevuse kontrollimise kohta esitatud väited irrelevantsed ja ei oma seost antud vaidlusega. Vajadusel tuleb vastustajal esitada nõue tema poolt kontrollitavatele ettevõtetele, mitte nõuda olematut teavet kaebajalt. Ka ei olnud seemnete omanikuks seemned kohale toonud autojuht, mispärast ei ole ka tema isiku väljaselgitamine oluline.

Vastupidiselt vastustaja väitele ei ole kaebaja tegevusalaks üksnes seemnete vahendamine. Kaebaja põhitegevusala on maaharimisteenuse osutamine ning kaebaja on ka ise põllumajandustootja. Erinevalt vastustaja väidetest, on kaebaja omandis ca 50 ha maad, millele lisandub kasutusvalduses olev maa, millel kaebaja ka ise seemneid kasutab. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud sunniraha teatis on piisava täpsusega põhjendatud, kooskõlas kehtiva õiguse ning proportsionaalne jõustunud ja kehtivas ettekirjutuses sätestatud kohustustega ja kooskõlas nende täitmise ulatusega. Sunniraha määr on proportsionaalne ja korrelatsioonis ettekirjutuses sätestatud ja täitmata kohustustega. Kehtiv ettekirjutus on hoiatuses märgitud tähtajaks (14.01.2019) täitmata jäetud (kohustuses esitada info seemnete päritolu kohta ja seemnete ostudokumendid). Teatis vastab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) ning haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele ja on antud õiguspäraselt toimunud menetluse tulemusel. Kaebaja ei ole tõstatanud vaidlust sunniraha määramise teatise aluseks oleva ettekirjutuse üle. Puudub vaidlus, et kaebaja turustas ettekirjutuses märgitud isikutele musta kapsasrohu seemet (183 kg), hariliku maarjaohaka seemet (204 kg), aedkoriandri seemet (93 kg), valge ristiku seemet (231 kg), naeri seemet (214 kg), söödakapsa seemet (58 kg) ja lehtkapsa seemet (83 kg). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole ise seemet tootnud, ettekirjutus nr EK-1800085 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Seemne etiketid või pildid pakendist tuleb esitada ainult juhul, kui need on olemas. Kaebaja on täitnud ettekirjutuse osaliselt, kui esitas 14.01.2019 vastustajale koopiad seemnete müügidokumentidest, samuti kui esitas 3-kuulise hilinemisega kirjaliku selgituse seemne päritolu ja turustamise kohta. Samas selgitas kaebaja seemne edasiandmist, kuid ei esitanud adekvaatset infot seemnete päritolu (seemnete tarnija) kohta ja nende sisseostu tõendavaid dokumente – arvet ja saatedokumente – põhjendusega, et kuna ta ei ole seemet müünud, siis ei peagi ta pidama arvestust seemnete turustamise üle ning kuna ta neid dokumente pole säilitanud, siis vabaneb nende esitamise kohustusest. Käesoleval juhul on vastustaja eesmärk olnud teha kindlaks, et seemnete turustamisel on järgitud õigusaktides kehtestatud nõudeid ning selleks on kohane nõuda kaebajalt seemnete soetamist tõendavaid dokumente: saatelehte ja arvet. Järelevalveorganil on vaja kontrollida, kas mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtetele turustatud seeme vastab mahepõllumajandusele kehtestatud nõuetele ehk on nn maheseeme ega tohi olla ühelgi juhul keemiliselt töödeldud. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja seemneid ise tootnud. Kaebaja kohustus pidada arvestust seemnete turustamise üle tuleneb Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (TPSKS) § 107 lgst 1 ka siis, kui seemneid antakse üle muul viisil, kui müües (TPSKS § 103 lg 1) ning kaebaja on kohustatud säilitama seemne turustamist käsitlevaid dokumente vähemalt 3 aastat. Seejuures on seemnete sisseostu dokumendid ka raamatupidamise algdokumendid, mida kaebaja kui raamatupidamiskohuslasest eraõiguslik juriidiline isik on kohustatud säilitama Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 5 ja § 12 lg 1 kohaselt seitse aastat. Seega nõuab vastustaja teavet ja dokumente, mis peavad kaebajal igal juhul olema. Kuivõrd kaebaja on jätnud täielikult esitamata info seemnete päritolu kohta, ei ole tõene kaebaja väide ammendava selgituse esitamise kohta. Vastuseks kaebaja väitele, et tal pole võimalik ettekirjutuse täitmiseks esitada dokumente, mida kaebajal pole, märgib vastustaja, et kaebaja ei saa vabaneda kohustusest põhjendusega, et ta pole oma seemnete turustamisega, sh päritoluga seonduva info säilitamise kohustusi täitnud. Kaebajal on olnud piisavalt aega säilitamiskohustuse rikkumisest tingitud puuduste kõrvaldamiseks, nt saanuks kaebaja võtta ühendust seemnete tarnijaga ja paluda saata dokumentide koopiad vms. ning viia OÜ-s NIITER seemnete turustamise üle peetav arvestus vastavusse seaduse nõuetega. Kaebaja ei ole avaldanud vastustajale seemnete tarnija nime ega kontaktandmeid, et vastustaja saaks neid dokumente otse tarnijalt küsida. Kaebaja väited, et nõutud teave pole säilinud, on paljasõnalised. Väide, et kaebaja ei ole saanud veelkord asjaolusid enne sunniraha määramist selgitada, on

arusaamatu. Kaebuses pole välja toodud ühtegi asjaolu, mida pole varasemas vaidemenetluses käsitletud ja selgitatud. Kaebaja väitis 14.01.2019 vaides, et seemnete ostmine pole turustamine. Sellele andis vastustaja selgitused 5.02.2019 vaideotsuses. 11.03.2019 vaides esitas kaebaja seisukoha, et seemnete sisseostu dokumente ei pea säilitama ja seetõttu pole neid säilitatud ja puudub võimalus nende esitamiseks. Sellele seisukohale vastas vastustaja 28.03.2019 vaideotsuses nr 1-10/10. Ettekirjutus nr EK-1800085 on jõustunud ja kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebajale on algusest peale olnud selge ja arusaadav, milliseid dokumente ja infot tuleb tal esitada. Ettekirjutuse täitmiseks ei saa lugeda olukorda, kus kaebaja jätab nõutud info ja dokumendid esitamata ja leiab, et esitamise asendamiseks piisab väitest, et seda infot ei pea säilitama ja neid dokumente pole säilinud. Kaebaja pidi suutma vähemalt tõendada, et ta on proovinud tuvastada seemnete müüjat – kirjeldades menetluskäiku, kuidas on proovitud taastada andmeid, hankida dokumente või taastada arvestus, mis tal seaduse vastaselt puudub. Vastustaja ei nõua dokumente, mida kaebajal pole kunagi olnud, vaid dokumente, mida kaebaja enda 15.04.2019 selgituste kohaselt pole säilitanud. Kaebaja pidi esitama enda jõupingutusi tõendavad tegevuse kirjeldused või e-kirjavahetused võimalike hankijatega. Kaebajal oli võimalus võtta ühendust talle seemned tarninud isikuga ja lasta säilitamata dokument taastada. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, mis toetaksid tema väiteid dokumentide ja nõutud info taastamise või taas-esitamise absoluutse võimatuse kohta. Kaebaja selgitustest nii vaide- kui kohtumenetluses nähtub, et tal on teada, mis kvaliteediga seemet ta külviteenuse osutamisel turustas, kui ka see, et need seemned sai ta korraga ja (eeldatavasti) ühelt isikult. Kaebajalt on nõutud ka lisaks seemnete sisseostu dokumentide esitamisele ka kirjaliku selgituse esitamist seemnete päritolu kohta. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, miks ta seda esitada ei saa või ei peaks, kuigi selle koostamiseks vajalik info on tal olemas või selle taastamine on kaebaja võimuses. Kaebaja väited seemnete turustajaks mitteolemise kohta on vastuolulised, arvestades, et 21.10.2019 istungil kaebaja tunnistas, et on seemnete turustaja TPSKS tähenduses. Ka on kaebaja esitanud koos 15.01.2019 vaidega saatelehed, kus lisaks külviteenusele on loetletud ka külviteenuse osutamisel külvatud seemnete liigid ja nende kogused. Seega andis kaebaja üle koos külviteenusega ka külvimaterjali. Kaebaja majandustegevuseks on püsivalt seemnete hankimine ja turustamine kolmandatele ettevõtetele (kaebajal puudub põllumaa, seega ka võimekus ise seemnete tootmiseks). Sellekohane majandustegevus peab olema dokumenteeritud nii TPSKS kui ka RPS kohaselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sunniraha tasumise nõue menetlustoiming (mitte haldusakt) ning sunniraha rakendamise peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Kohtupraktikas on leitud, et kohaseks kohtu poolt rakendatavaks õiguskaitseabinõuks on keelata haldusorganil sunniraha rakendamine või teha ettekirjutus toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks ning kui kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avalduse (Riigikohtu 09.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-7-16, p 16 ja selles viidatud kohtupraktika). Käesoleva kaebuse esemeks on sunniraha määramise teatisega sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamise nõue ja sunniraha rakendamise toimingute (sissenõudmise) keelamise nõue ehk sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamine.

Vastustaja kinnitas kohtule, et ei ole algatanud sunniraha sissenõudmist täitemenetluses. Käesoleva kaebuse alusel tuleb halduskohtul teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu (HKMS § 6 lg 1 p 6), nt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine. Kaebaja on vaidlustanud temale sunniraha määramise teatise õiguspärasuse, kuid ei ole vaidlustanud sunniraha määramise teatise aluseks olevat ettekirjutust (31.12.2018 ettekirjutus nr EK-1800085). Kuna Põllumajandusamet jättis 05.02.2019 vaideotsusega nr 1-10/8 (tl 33-35) kaebaja poolt ettekirjutuse vaidlustamiseks esitatud 15.01.2019 vaide rahuldamata ning kaebaja vaideotsust kohtus ei vaidlustanud, siis on ettekirjutus kehtiv ja kaebajale täitmiseks kohustuslik. Järelikult ei saa kaebaja sunniraha kohaldamise õiguspärasust vaidlustades enam vaidlustada asjaolu, mis oli ettekirjutuse andmise põhjuseks. Kehtiv ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2). Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise, eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Ülalviidatud ettekirjutusest nähtuvalt oli vastustaja ettevõtete Suurmõmmik Agro OÜ, TK Agro OÜ ja KK Agro OÜ, Repa Agro ja Alamõisa Agro OÜ mahepõllumajandusliku tootmise kontrolli käigus põlluraamatute kannete alusel kindlaks teinud, et kaebaja teostas 2018. aasta kevadel ajavahemikus 07-14.06. seemnete külvi eelnimetatud ettevõtete kasutuses olevatele põldudele. Ettekirjutuse andmetel tõendavad nimetatud ettevõtete põlluraamatu kanded, et OÜ NIITER andis külvamise teel neile üle ehk turustas kähara lehtkapsa (Brassica oleracea L.), naeri (Brassica rapa L.), söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala) ja valge ristiku (Trifolium repens L.) seemneid. Ettekirjutuses on viidatud TPSKS § 107 lg-st 1 tulenevale turustamisega tegeleva isiku kohustusele pidada oma tegevuse kohta täpset arvestust ning säilitada seemne turustamist käsitlevaid dokumente vähemalt kolm aastat. Samuti on ettekirjutuses viidatud kohustusele turustada seemneid kooskõlas põllumajandusministri 05.05.2006 määruse nr 60 „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ § 24 lg-s 1 ja põllumajandusministri 24.04.2006 määruse nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ § 24 lg-s 1 toodud nõuetega (so luba turustada sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride või köögiviljakultuuride sordilehte võetud söödakultuuri või köögiviljakultuuri sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet). Ettekirjutuse järgi peab Põllumajandusamet taimede paljundamise ja sordikaitse seadusega kehtestatud seemnete turustamisel nõuete täitmise selgitamiseks OÜ NIITER poolt vajalikuks nõuda ettekirjutuses viidatud dokumente, tuginedes Korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg-le 3. Kaebaja väited selle kohta, et ta pole ettekirjutuses märgitud seemneid ostnud ega müünud, sh turustanud, ei ole asjakohased, kuivõrd puudutavad ettekirjutuse andmise aluseks olevaid ja ettekirjutusega tuvastatud asjaolusid, mida käesolevas menetluses ei saa vaidlustada. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et kaebajat on õigesti käsitletud TPSKS § 103 lg 1 mõttes seemnete turustajana ning turustamine selle sätte mõttes ei tähenda tingimata seemnete üleandmist müügitehinguga. Ettekirjutuses on selgelt viidatud ka eelnevalt loetletud ettevõtete põlluraamatute kannetele, mille alusel vastustaja tuvastas kaebaja poolt seemnete üleandmise. Lisaks on see asjaolu kinnitamist leidnud ka peale ettekirjutuse tegemist, kuivõrd ettekirjutuse tegemisele järgnenud menetluses on kaebaja poolt vastustajale esitatud saatelehtede väljavõtted, millest nähtub, et kaebaja andis ettekirjutuses nimetatud ettevõtetele üle koos saatelehtedel märgitud külviteenusega ka saatelehtedel loetletud seemned.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajal lasub TPSKS § 107 lg-st 1 tulenev kohustus arvestuse pidamiseks ja seemnete turustamist käsitlevate dokumentide säilitamiseks ning TPSKS § 104 lg 1 nõuetele ja TPSKS § 104 lg 4 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele vastavate seemnete turustamiseks. Nende nõuete täitmise kontrollimiseks kohustati kaebajat ettekirjutusega täitma järgmised kohustused: esitada Põllumajandusametile OÜ NIITER poolt ettevõtetele Suurmõmmik Agro OÜ, TK Agro OÜ, KK Agro OÜ, Repa Agro OÜ ja Alamõisa Agro OÜ 2018. a turustatud kähara lehtkapsa (Brassica oleracea L.), naeri (Brassica rapa L.), söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala) ja valge ristiku (Trifolium repens L.) seemnete turustamist tõendavad (käsitlevad) dokumendid, täpsemalt nimetatud taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht, seemne müügidokumendid või väljavõte teenuse osutamise lepingust ja olemasolu korral seemne etiketid/pildid pakendist ja kirjalik selgitus eelpool nimetatud ettevõtetele turustatud seemne päritolu ja turustamise kohta. Vaidlus on selle üle, kas ettekirjutuse saab lugeda täidetuks või mitte. Vastustaja hinnangul ja vaidlustatud teatisest lähtuvalt on ettekirjutus täidetud vaid osaliselt. Vaidlusaluse teatise kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustustest täitmata ettekirjutuses toodud kohustused esitada taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht ja kirjalik selgitus seemne päritolu kohta. Vastustaja on teatises lugenud ettekirjutusega määratud kohuse täidetuks 47,5% ulatuses ning määras sunniraha vastavalt ettekirjutuse täitmata osa suuruses (s.o 52,5%). Kaebaja arvates on ta ettekirjutuse täitnud ja ei saa rohkemat selle täitmiseks teha temalt nõutud dokumentide puudumise tõttu. Sunniraha rakendamise õiguslikud alused on sätestatud Asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS), mille § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 10 lg 1 näeb ette, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta jätab ettekirjutusega pandud kohustuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 täpsustab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ning ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid. Seega ettekirjutuse täitmata jätmisel nõuetekohaselt ja määratud tähtajaks on ettekirjutuse andnud haldusorganil õigus kohaldada sunniraha. Sunnivahendi kohaldamise õiguspärasuse hindamisel saab kohus kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning kas ei esine sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid. ATSS § 8 lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada siis, kui sunni rakendamise alused on ära langenud (p 1) või ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks (p 2), samuti siis, kui sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi (p 3) või kui halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise Halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras (p 4). Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-31-15 (p 17) on kohus leidnud, et pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Seega ei täidaks sunniraha enam pärast ettekirjutusega pandud kohustuse täitmist oma eesmärki, milleks on ettekirjutuse täitmise tagamine. Ettekirjutuse täitmine muudab alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel, mitte aga selleks hetkeks juba tehtud haldusorgani toimingud (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pidi täitma ettekirjutuse hiljemalt 14.01.2019. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja esitas ettekirjutuse täitmiseks vastustajale 14.01.2019 seemnete üleandmisega seotud saatelehed ning 15.04.2019 täiendava selgituse. Vaidlusalune teatis sunniraha rakendamise kohta on antud 22.04.2019. Kaebaja arvates on 14.01.2019 ja 15.04.2019 dokumentide ja selgituse esitamisega ettekirjutus täidetud ning tal puudub võimalus

esitada midagi enamat. Vastustaja leiab, et esitatud selgitust ja dokumente ei saa pidada piisavaks ja ettekirjutus on osaliselt täitmata – esitamata on taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht ja kirjalik selgitus seemne päritolu kohta. Vastustaja nõuab dokumente, mida kaebaja oma 15.04.2019 selgituste kohaselt ei ole säilitanud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja peaks esitama enda jõupingutusi tõendavad tegevuse kirjeldused või ekirjavahetused võimalike hankijatega, kaebajal on võimalus võtta ühendust seemnete tarnijaga ja lasta säilitamata dokument taastada. Kaebaja peaks vastustaja arvates tõendama, et nõutud dokumentide ja info taastamine või taas-esitamine on absoluutselt võimatu. Vastustaja toob välja, et kaebaja pole esitanud ka ühtegi tõendit, miks ta ei saa esitada kirjalikku selgitust seemnete päritolu kohta, kuigi selle koostamiseks vajalik info on tal olemas või selle taastamine on kaebaja võimuses. Kohus peab vaidluse lahendamiseks vajalikuks avada ja hinnata kaebaja poolt 15.04.2019 vastustajale esitatud selgituse sisu. Nimetatud selgituses on OÜ NIITER iga ettekirjutuses nõutud kohustuse välja toonud ja märkinud vastuseks ettekirjutusele sõna-sõnalt järgmist: „/.../Küsite ettekirjutuses: - seemne sisseostu dokumentidest arvet ja saatelehte Niiter OÜ ei ole kõnealuseid seemneid kunagi ostnud, seetõttu ei ole selle kohta ka arvet, ega kajastu see muul moel ettevõtte raamatupidamises. Saatelehe säilitamine ei ole kohustuslik ega vajalik ja sestap pole seda ka tehtud. - seemne müügidokumendid või väljavõte teenuse osutamise lepingust Kuna Niiter OÜ ei ole kõnealuseid seemneid ostnud, ei ole ta neid ka müünud. Teenust osutati kõnealustel juhtudel suulise lepingu alusel ja sellest väljavõtete esitamine ei ole võimalik. - olemasolu korral seemne etiketid / pildid pakendist Seemne etikette ega pakendeid ei ole säilitatud ega pildistatud. - kirjalik selgitus eelpool nimetatud ettevõtetele turustatud seemne päritolu ja turustamise kohta. Helistas autojuht, kes teatas, et tulemas on saadetis ja täpsutas mahalaadimise kohta. Laadisime kauba (seemned) maha, kontrollisin kauba nomenklatuuri ja koguseid saatelehe alusel. Hiljem laadisime seemned külvikusse ja külvasime maha vastavalt etteantud külvinormidele. Pakendid ja saateleht läksid jäätmekäitlusesse. Loodan, et sellega olete saanud küsitud vastused ja selgitused/.../“. Kohtuistungil on kaebaja täiendavalt selgitanud, et seemnete päritolu andmeid tal pole ja tagantjärgi ei saa seda ka tuvastada ning seemnete allikas pole talle teada. Kohtuistungil kaebaja möönas, et seemnete omandamisel rikkus kaebaja teatavat hoolsuskohustust ja teinud päritolu kindlaks. Kaebaja lisas, et tal pole infot ja seda ei saa tulla ka sunniraha ähvardusel. Kohtu küsimusele, kellelt kaebaja seemned omandas, vastas kaebaja, et võime teda nimetada turukaubitseja, mustlane, kes iganes... samuti, et omandatud seemned võivad olla kohaliku päritoluga aga võib ka mitte olla. Kohus järeldab kaebaja esitatud vastuse sisust ja selgitustest (polegi rohkem mingit teavet ega dokumente anda), et kaebaja võis oma arusaamise juures pidada ettekirjutuse täidetuks nii palju, kui kaebajal oli seda tema väidetel võimalik täita. Ettekirjutuses viidatud Korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg 3 kohaselt võib korrakaitseorgan nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Nimetatud sättest tuleneb, et dokumentide esitamise nõude saab nimetatud alusel küll esitada, kui on alust arvata andmete olemasolu (milline alus TPSKS sätete alusel vastustajal kahtlemata oli), kuid kui isik selgitab, et ta dokumente ei säilitanud vaatamata

sellise kohustuse olemasolule (sõltumata millisest seadusest see kohustus tuleneb, sh TPSKSst või RMPS-st), siis ei saa neid dokumente enam sunniraha rakendamise kaudu jätkuvalt nõuda. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sunnivahendi rakendamist ei käsitata ATSS § 3 lg-st 2 tulenevalt karistusena, vaid sunniraha võib rakendada üksnes ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (HMS § 107 lg 2, ATSS § 3 lg‐d 2 ja 3; Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Sunnivahend peab täitma oma eesmärki kohustuse täitmise tagajana ning olema proportsionaalne (ATSS § 3 lg 3). Käesolevalt ei täida sunnivahend enam oma eesmärki kohustuse täitmise tagajana. Kaebaja on sõnaselgelt vastustajale selgitanud nii korduvates vaidemenetlustes kui eelviidatud selgituses, et ta ei saa tagantjärgi seemnete päritolu kindlaks teha, sest arvet seemnete üleandmisel ei vormistatud ning seemnete pakendeid ja saatelehte ei säilitatud. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja sundida kaebajat sunniraha rakendamisega esitama neid andmeid, mille suhtes ta on juba selgitanud, et vastavad andmed tal puuduvad (seda isegi juhul, kui vastustajal esineb kahtlus nende väidete õigsuses). Kohus osundab, et kaebaja ei saa käesolevalt tõendada negatiivset asjaolu ehk asjaolu, et teave ja dokumendid puuduvad. Kaebaja on ise kinnitanud, et on dokumendid hävitanud, kuigi ta vastavalt TPSKS sätetele oli kohustatud need säilitama. Ka on kaebaja väitnud seemnete allika kohta teabe puudumist, mis tähendab, et kaebaja ei saa väidetavalt ka andmeid taastada. Seega, vastustaja pidanuks kaebaja selgituste põhjal otsustama oma edasise tegevuse ja võimalike teiste menetluste läbiviimise vajaduse, mitte nõudma väidetult puuduvat ja hävitatud teavet enam sunniraha rakendamise kaudu. Kohus märgib, et ettekirjutuse täitmine peab olema objektiivselt võimalik ning sunniraha rakendamise eesmärk on ettekirjutuse täitmise tagamine. Kui kaebaja on teatanud, et tal puudub ettekirjutuses nõutud teave ja ta on selle ise hävitanud, siis pidanuks vastustajale olema selge, et ettekirjutuse täitmine ei ole kaebaja poolt enamas ulatuses kaebaja väidetest lähtuvalt võimalik, st kaebaja ei saa seemnete sisseostu saatelehte ja seemnete pakendeid esitada nende jäätmekäitlusesse saatmise tõttu. Sellises olukorras sunni rakendamine oma eesmärki täita ei saa, see ei ole ka proportsionaalne ning sunni rakendamise alus on ära langenud. Kaebaja esitas 15.04.2019 selgituse ka seemnete päritolu kohta, väites, et seemned tõi saadetisena kohale keegi autojuht ja kaebaja külvas seemned, kuid saateleht läks jäätmekäitlusesse. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et seemnete allika kohta teave temal puudub ja seetõttu ei ole võimalik ka andmeid taastada. Sellega on kaebaja sisuliselt väitnud, et tal ei ole võimalik enam kindlaks saatelehel või seemnete pakenditel olnud andmeid. Et vastustajale see info jääb ebapiisavaks, ei väära kuidagi asjaolu, et kaebaja on selgitanud, et tal rohkem teavet anda ei ole. Ettekirjutuse kohaselt oli selle eesmärk tuvastada kaebaja poolt TPSKS-ga kehtestatud seemnete turustamise nõuete täitmine kaebaja poolt. Kohtumenetluses on vastustaja täpsustanud eesmärgina ka vajaduse kontrollida, kas mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtetele turustatud seeme vastab mahepõllumajandusele kehtestatud nõuetele. Et kaebaja pole suutnud tegelikult ettekirjutuse menetluses seemnete turustamise nõuete täitmist tõendada, milline kohustus tulenevalt TPSKS § 104 lg 1 ja § 107 lg 1 sätetest lasubki turustajal, siis pidanuks vastustaja kaebaja selgitusi arvestades nentima TPSKS kohustuste rikkumist ja otsustama lähtuvalt edasised tegevused (sh otsustama millised järgnevad menetlused või toimingud on kaebaja või teiste isikute suhtes vajalikud läbi viia, sh nt TPSKS §-s 124 sätestatud väärteo menetlused nõuetele mittevastava seemnematerjali turustamise eest või vajadusel täiendava ettekirjutuse tegemine kaebajalt või teistelt ettevõtetelt muude andmete saamiseks). Kui vastustaja peab vajalikuks saada seni esitatud andmete pinnalt muid ettekirjutuses nimetamata andmeid (sh et kaebaja täpsustaks nt mahepõllumajanduslike ettevõtetega või muude asjasse

puutuvate isikutega suuliselt või muus vormis sõlmitud kõigi kokkulepete sisu), siis on vastustajal võimalik teha uus ettekirjutus. Ka ettekirjutuse täitmise tagamine konkreetselt dokumentide esitamise kohutuse suhtes ei ole lubatav jätkuva sunniraha rakendamise kaudu, kui isik on põhjendanud ja selgitanud dokumentide ja teabe puudumist dokumentide hävitamise tõttu. Sellega peab olema vastustajale selge, et edasise haldussunni kohaldamisel ei ole mingisugust eesmärki. Kohus ei õigusta kaebaja poolt dokumentide hävitamist, kuid märgib, et haldussund sellises olukorras ei toimi ega saa viia ka ettekirjutuse eesmärgini. Kohus märgib, et vajadusel edasiste menetluste algatamise/avalduste esitamise või muude toimingute tegemise otsustab vastustaja. Eeltoodut kokku võttes kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ning Põllumajandusameti 22.04.2019 sunniraha määramise teatis nr 2.2-11/25036-3 tuleb tunnistada õigusvastaseks. Ühtlasi keelab kohus Põllumajandusameti 22.04.2019 sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/25036-3 alusel sunniraha rakendamise OÜ NIITER suhtes. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetluskulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitas 17.10.2019 menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arved ning on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 435 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust summas 15 eurot ning õigusabikuludest summas 420 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule arve nr 190057 summas 210 eurot ja näidanud arve alusel osutatud õigusabi toimingutena materjalidega tutvumine, analüüs, arutelu kliendiga, kaebuse ettevalmistamine ja esitamine– ajamahuga 2,5 h. Samuti on esitanud kaebaja kohtule arve nr 190076 summas 210 eurot ja näidanud arve alusel osutatud õigusabi toimingutena tutvumine vastustaja vastusega, analüüs 0,5h, arutelu kliendiga 0,5h, osalemine kohtuistungil 21.10. 1,5 h - kokku 2,5 h. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 70 eurot tund (koos käibemaksuga 84 eurot tund). 18.12.2019 on kaebaja esitanud kohtule täiendava 01.12.2019 õigusabikulu arve nr 190087 summas 168 eurot, millel on õigusabi toiminguna märgitud vastuse koostamine kohtule 18.12, juriidiline konsultatsioon 2 tundi. Seega nõuab kaebaja õigusabikulude tasumist kogusummas 603 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungil osalemise ajakulu 1,5 tundi. Vastavalt 21.10.2019 kohtuistungi protokollile algas kohtuistung 11:01 ja lõppes 12:06. Seega on põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tunni eest. Muude kuludokumentidel näidatud toimingute ajakulu on kohtule esitatud dokumentide mahtu ja asja sisu arvestades põhjendatud. Seega on põhjendatud menetluskulu summas 561 eurot. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kogusummas summas 576 eurot, sh kulud õigusabile summas 561 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot. Kaebajal tuleb vastustajale teatada andmed, mille alusel saab vastustaja kulud hüvitada. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.