Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.02.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1800
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.07.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-5 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-1180 ja teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 09.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-5 X kui kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente. MTA kontrollib 12.01.2020 korralduse, 13.05.2020 teate ja 29.05.2020 korralduse alusel SOOJUSEKSPERT OÜ (Soojusekspert OÜ) maksude tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni november 2019. Soojusekspert OÜ on teinud kontrolliperioodil tehinguid Poola Vabariigi äriühinguga Vedieras SP. Z.O.O. Maksuhaldurile teadaolevalt oli X kontrolliperioodil ja on ka praegu Vedieras SP. Z.O.O. juht ja osanik. Seega on ta kursis Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevusega, sh Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingutega. Eeltoodust tulenevalt kohustatakse X andma Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama järgmised X valduses olevad dokumendid: Vedieras SP. Z.O.O. 2019. a majandusaasta aruanne (p 1); Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel 2019. a maist novembrini toimunud tehingute dokumendid ehk arved, tööde aktid, lepingud, tasu saamist tõendavad dokumendid jms (p 2); Vedieras SP. Z.O.O. pangakontode ja kassakonto väljavõtted, töölepingud, töötasude väljamaksmist tõendavad dokumendid ja töötasudelt Poola Vabariigis tasutud sotsiaalmaksu andmed 2019. a mai kuni detsembri kohta (p-d 3–7). Dokumendid tuli esitada hiljemalt 16.07.2020 ja seletuste andmiseks ilmuda maksuhalduri juurde 21.07.2020 kell 10.30.
2.MTA rahuldas 19.08.2020 vaideotsusega nr 6-1/4678-4 X vaide osaliselt ja tunnistas 09.07.2020 korralduse kehtetuks osas, milles nõuti p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumentide esitamist. Muus osas jäi vaie rahuldamata. Riigikohtu praktikat arvestades läheb nõue esitada p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid kaugemale 09.07.2020 korralduses märgitud teabe nõudmise eesmärgist. Ülejäänud osas vastab korraldus maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kolmas isik, kellelt maksuhaldur võib nõuda teavet ja dokumente, võib olla igaüks, kellel on või võib olla teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Seadus ei keela nõuda X-lt kui füüsiliselt isikult teavet ja dokumente tema juhitava äriühingu majandustehingute kohta ega kohusta pöörduma eelnevalt teabe saamiseks Vedieras SP. Z.O.O. poole. Välisriigi äriühingult teabe saamiseks tuleks taotleda Poola Vabariigi pädevalt asutuselt rahvusvahelist ametiabi, kuid maksuhalduril on õigus otsustada, kellelt ja millist teavet ning millises järjekorras koguda.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.07.2020 korralduse tühistamiseks osas, milles kaebajalt nõuti p-s 2 nimetatud dokumentide esitamist ja seal nimetatud tehingute kohta suulise teabe andmist. Vaidlustatud korraldus ei ole piisavalt põhjendatud (vt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-162324, p-d 9 ja 11). Korraldusest ei selgu, milline on kaebaja kui eraisiku seos Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste majandustehingutega ning milliste majandustehingute kohta ja missugusel põhjusel nõutakse kaebajalt teavet ja dokumente. Vedieras SP. Z.O.O. on välisriigi äriühing, kelle kohta teabe ja dokumentide saamiseks peab maksuhaldur kasutama rahvusvahelist ametiabi (MKS § 511). Kaebaja kui eraisiku valduses ei saa olla välisriigi äriühingu majandustegevust puudutavaid dokumente. MKS § 8 lg 1 ei kohaldu, sest Vedieras SP. Z.O.O. on välisriigi äriühing.
4.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuse põhjenduste juurde. 2(6)
3-20-1800 Kolmandalt isikult teabe nõudmise korraldust ei pea üksikasjalikult põhjendama (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Nõuda võib igasugust teavet, millel on seos läbiviidava maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhaldur pöördus eelnevalt teabe saamiseks Soojusekspert OÜ poole ja saadud vastusest selguski, et tehinguid on tehtud muu hulgas Vedieras SP. Z.O.O.-ga. Juriidiline isik on fiktsioon, kes tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Kaebaja on Vedieras SP. Z.O.O. osanik ja seaduslik esindaja, kellel on kohustus korraldada tema juhitava äriühingu kohustuste täitmine (MKS § 8 lg 1). Õigusaktid ei keela nõuda kaebajalt teavet, mida ta valdab Vedieras SP. Z.O.O. esindajana. Selline teabe saamise viis on lihtsam ja kiirem kui pöörduda ametiabi korras välisriigi maksuhalduri poole. Maksuhalduril oli alust eeldada, et Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevust puudutavad dokumendid on kaebaja valduses. Kaebaja ei ole väitnud vastupidist. Kui kaebajal ei olnud nõutud dokumente, saanuks ta selgitada vähemalt seda, kus ja kelle valduses need asuvad.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.06.2021 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 09.07.2020 korralduse p 2, millega kaebajat kohustati esitama dokumente Vedieras SP. Z.O.O. ning Soojusekspert OÜ vaheliste tehingute kohta ajavahemikul 01.05.2019 kuni 30.11.2019. Halduskohus tühistas 09.07.2020 korralduse ka kohustuse osas ilmuda suuliste seletuste andmiseks maksuaudiitori juurde. Halduskohus mõistis MTA-lt välja kaebaja menetluskulud 762,60 eurot. MKS § 552 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ja teavet ka teistelt isikutelt peale maksukohustuslase, kuid MKS § 62 lg 1 järgi saab kolmandalt isikult nõuda üksnes tema valduses olevate asjade ettenäitamist ja dokumentide esitamist. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, millel põhineb maksuhalduri eeldus, et Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste tehingute dokumente ei säilitata nende äriühingute juures, vaid need on kaebaja kui eraisiku valduses ja kaebajal on võimalik neid maksuhaldurile esitada. Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja on Vedieras SP. Z.O.O. osanik, sest siis võiks maksuhaldur alati nõuda dokumente osanikult või juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult, kes peaks need sunniraha vältimiseks ka esitama. Sellisel juhul ei oleks äriühingutele vaja dokumentide esitamise korraldusi tehagi. See ei oleks aga kooskõlas seaduse mõttega. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendid puudutavad teistsuguseid olukordi, sest neis olid vaidlustatud korraldused tehtud äriühingu endisele osanikule ja juhatuse liikmele või äriühingule. Eeltoodut arvestades on 09.07.2020 korralduse p-s 2 nimetatud dokumentide nõudmine kaebajalt õigusvastane. Kohustus ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde võib põhimõtteliselt kõne alla tulla ka juhul, kui füüsiliselt isikult soovitakse selgitusi äriühingute vaheliste tehingute kohta ja eelduslikult on füüsilisel isikul olemas teave maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Praeguses asjas ei selgu vaidlustatud korraldusest, et kaebajalt sooviti selgitusi muude asjaolude kohta kui need, mis on nimetatud korralduse p-des 1–7. Kuna nõue esitada korralduse p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid tunnistati kehtetuks juba vaideotsusega ja kohus tühistab korralduse ka p-s 2 nimetatud dokumentide esitamise kohustuse osas, on muutunud sisutuks ka kohustus ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata. Halduskohus kohaldas vääralt MKS § 62 lg-t 1 ja tugines otsust tehes asjaolule, mille kohta pooled ei saanud arvamust avaldada. Vaidlustatud korralduses on selgelt märgitud, et kaebajalt nõutakse tema valduses olevate dokumentide esitamist. Korralduse kohaselt ei ole kaebaja üksnes eraisik, vaid ka Vedieras SP. Z.O.O. juht ja osanik. Seetõttu oli maksuhalduril alust 3(6)
3-20-1800 eeldada, et kaebaja valduses võivad olla Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste tehingute dokumendid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle. Tsiviilõiguslikult ei käsitata juhatuse liiget äriühingu vara valdajana, kuid seda tehakse karistusõiguses (vrd Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 2-18-11036, p-d 14 ja 15; 12.12.2008 otsus nr 3-1-1-46-08, p 20). MKS § 62 lg 1 järgi võib kolmandalt isikult nõuda selliste asjade ja dokumentide ettenäitamist, mis on tema valduses, s.o tema tegeliku võimu all. Kaebaja kui juhatuse liige teostab oma ametiülesannete täitmisel tema juhitava äriühingu vara, sh dokumentide suhtes tegelikku võimu ning MKS § 62 lg 1 alusel võis seega maksuhaldur kaebajalt nõuda korralduse p-s 2 nimetatud dokumentide esitamist. Maksuhaldur on nõudnud Vedieras SP. Z.O.O.-lt dokumentide esitamist rahvusvahelise ametiabi korras ning Poola maksuhaldurile esitas äriühingu dokumendid kaebaja. Seega olid kaebajal dokumendid olemas. Lisaks on kaebaja Soojusekspert OÜ juhatuse liikme Y vend ja töötab nimetatud äriühingus. See kinnitab, et kaebaja tegelik eesmärk on maksumenetlust takistada. Isegi kui nõustuda halduskohtu järeldustega dokumentide esitamise kohustuse osas, jääb korralduse tühistamine suulise teabe esitamise osas täiesti arusaamatuks. MTA järeldas, et selle asjaolu üle pooled ei vaidle, mistõttu on halduskohtu otsus selles osas üllatuslik. Vaidlustatud korralduse tekstist on aru saada, et maksuhaldurile teadaolevalt on kaebaja Vedieras SP. Z.O.O. seadusliku esindajana kursis Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingutega, mistõttu võis eeldada, et tal on täpsemat teavet Soojusekspert OÜ maksumenetluses kontrollitavate tehingute kohta. Selles osas on maksuhalduril säilinud huvi saada kaebajalt suulisi selgitusi.
7.X palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Vedieras SP. Z.O.O. on registreeritud Poolas, tema asukoht on Poolas ja äriühingu majandustegevust puudutavad dokumendid asuvad samuti Poolas (vrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse 29 lg-d 11 ja 2, mille sisu sarnaneb kaebajale teadaolevalt Poolas kehtivatele normidele). Kui maksuhaldur soovib saada Poola äriühingu majandustegevust puudutavaid dokumente, tuleb neid nõuda rahvusvahelise ametiabi sätete alusel. Vastustaja viited AÕS §-le 32 on ainetud, sest kaebaja ei teosta faktilist võimu Vedieras SP. Z.O.O. dokumentide üle Eestis, vaid dokumendid asuvad Poolas, kus toimub äriühingu majandustegevus. Väited maksuhalduri tegevuse takistamisest on pahatahtlikud. Kaebaja esitas dokumendid Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevuse kohta Poola maksuhaldurile, kelle vahendusel on need kättesaadavad ka vastustajale. See kinnitab üksiti, et Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevust puudutavad dokumendid asuvad Poolas. Halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse õigesti ka suulise teabe nõudmise osas. Kuna kaebajalt ei saanud nõuda korralduses nimetatud dokumente, on ära langenud ka alus nõuda kaebajalt nende kohta selgitusi. Halduskohus ei ole vastustajat üllatanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Ringkonnakohus mõistab MTA 09.07.2020 korraldust selliselt, et kaebajat kohustati esiteks ilmuma 21.07.2020 kell 10.30 maksuaudiitori juurde ning andma suulisi seletusi Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud majandustehingute kohta ning teiseks esitama hiljemalt 16.07.2020 e-posti teel korralduse pdes 1–7 loetletud dokumendid, mis on kaebaja valduses. Vaideotsusega tunnistati kehtetuks kohustus esitada p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid, kuid ülejäänud osas jäi kaebaja vaie rahuldamata. Seega jäi vaidemenetluse tulemusel MTA 09.07.2020 korraldus kehtima osas, mis puudutas Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud majandustehingute kohta suuliste seletuste andmist ning korralduse p-s 2 4(6)
3-20-1800 nimetatud dokumentide – Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel 2019. a maist novembrini toimunud tehingute arved, tööde aktid, lepingud, tasu saamist tõendavad dokumendid jms dokumendid – esitamist (vt ka vaideotsuse p-d 12–13).
10.Kaebaja taotles kaebuses MTA 09.07.2020 korralduse p 2 tühistamist ja täpsustas 07.05.2021 menetlusdokumendis, et vaidlustab 09.07.2020 korralduse p-i 2 nii dokumentide esitamise kui ka suulise teabe andmise osas. Kaebaja arusaama kohaselt jäi suulise teabe andmise kohustus pärast vaideotsust kehtima 09.07.2020 korralduse p-s 2 nimetatud tehingute osas (vt kaebaja 07.05.2021 menetlusdokument, lk 2). Seega ei olnud maksuhalduril alust eeldada, et suulise teabe andmise kohustus ei ole vaidluse all.
11.MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).
12.Kohtupraktika kohaselt on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks teabe seos toimuva maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). Korralduse tühistamist ei saaks iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-31-90-13, p 11).
13.MTA 09.07.2020 korraldus on vaidlustatud osas kohtuotsuse p-des 11 ja 12 tsiteeritud normide ja kohtupraktikaga kooskõlas. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur kontrollib Soojusekspert OÜ maksude tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni november 2019, Soojusekspert OÜ on teinud sel kontrolliperioodil tehinguid Poola äriühinguga Vedieras SP. Z.O.O. ning kaebajalt soovitakse teavet ja dokumente nimetatud äriühingute vaheliste tehingute kohta kontrollitaval perioodil. MTA 09.07.2020 korralduses on viidatud maksuhalduri korraldustele ja teatele, mille alusel Soojusekspert OÜ suhtes maksumenetlust läbi viiakse. Vaideotsuses on täpsustatud, et tehingute tegemine Vedieras SP. Z.O.O.-ga selguski Soojusekspert OÜ-lt kontrollimenetluses saadud teabest.
14.MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 tähenduses saab käsitada kolmanda isikuna iga menetlusvälist isikut, kellel on või võib olla teavet maksumenetluses tähtsust 5(6)
3-20-1800 omavate asjaolude kohta. Viidatud sätete tähenduses võib põhimõtteliselt kolmandaks isikuks olla ka maksukohustuslase tehingupartneriks olnud äriühingu seaduslik esindaja. MTA 09.07.2020 korralduse põhjenduste järgi võis kaebajal eeldada vaidlusaluste dokumentide ja teabe olemasolu, sest ta oli nii kontrolliperioodil kui ka 09.07.2020 korralduse andmise ajal Vedieras SP. Z.O.O. osanik ja juhatuse liige. Üldjuhul saab eeldada, et seaduslik esindaja on tema juhitava äriühingu majandustegevusega kursis ja tal on ligipääs äriühingu majandustegevust puudutavatele dokumentidele. Seega on 09.07.2020 korraldusest nähtav kaebaja seos Soojusekspert OÜ maksumenetlusega. Kolmandale isikule tehtud korraldus esitada maksuhaldurile dokumente ei muutu tagantjärgi õigusvastaseks, kui hiljem selgub, et küsitud dokumentide esitamine ei ole võimalik või oleks ebamõistlikult keeruline. Õigusvastane võib olla alles see, kui kaebaja on põhjendatult keeldunud dokumentide esitamisest (nt ära näidanud, et nende esitamine on võimatu), kuid sellest hoolimata rakendab maksuhaldur korralduse täitmiseks sanktsioone (nt määrab sunniraha – vrd Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, p 15).
15.MTA 09.07.2020 korraldus ei ole vaidlustatud osas õigusvastane põhjusel, et maksuhaldur ei pöördunud eelnevalt dokumentide ja teabe saamiseks Vedieras SP. Z.O.O. poole. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette menetlusliku piirangu küsida üldjuhul enne kolmanda isiku poole pöördumist teavet ja dokumente maksukohustuslaselt, kuid selle nõude on maksuhaldur täitnud. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (sh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja sageli ka maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed, pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult eeldada teabe või dokumentide olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-20-2014, p 16).
16.MTA 09.07.2020 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet põhjendatud sellega, et suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavad vastused. Maksuhalduriga tuleb nõustuda, et vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav.
17.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 07.06.2021 otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.
18.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad nii esimese kui ka teise kohtuastme menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.