Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-54
Haldusasi
OÜ Gate kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 7 jaanuari 2020. a hoiatusega nr 1912899/00007-2 määratud sunnivahendi rakendamise ja sissenõudmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Gate Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-54 ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Gate kaebus rahuldamata.
Mõista OÜ-lt Gate (registrikood 10305284) Tallinna linna kasuks välja 150 (ükssada viiskümmend) eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu katteks.
Menetlusosaliste muud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 14. detsembril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-20-54 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 22.01.2019 ettekirjutusega nr 1912899/00007 kohustati korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ning ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel OÜ-d Gate viima Tallinnas Luha tn 17 kinnistul (katastritunnus 78401:109:1470) ehitamine ja ehitised vastavusse kehtivate nõuetega, s.o esitada TLPA-le hiljemalt 22.07.2019 nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Seejuures tuleb ehitusprojektis hoone nr 3 ebaseaduslikult rekonstrueeritud katuse osa kajastada ümber ehitatavana ning ehitusprojekt peab käsitlema kõiki hoone nr 3 ja Luha tn 17 kinnistu ehitiste ebaseaduslikke ehitustöid (ehitiste laiendamine, ümberehitamine, lammutamine), sh nende nõuetele vastavust ning vajadusel nõuetele vastavusse viimiseks asjakohaseid ümberehitustöid. Pärast ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist tuleb ehitusprojekti kohased ümberehitus- ja/või muud ehitustööd teha hiljemalt 12 kuu jooksul alates ehitusloa väljastamisest. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot. Luha tn 17 kinnistul asuvate või asunud ehitiste kohta koostatud viimane kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnitatud ehitusõigust tõendav dokumentatsioon pärineb 1971. a-st. Ehitisregistri andmetel asuvad Luha tn 17 kinnistul autoremondi bokside hoone (hoone nr 3) ning töökoja hoone ja kaks laoruumi. Ehitisregistris puuduvad andmed Luha tn 17 kinnistul asunud ehitiste ümberehitamise, laiendamise, lammutamise vms kohta. Ortofotodelt on tuvastatav, et hoone nr 1 (kontorihoone) ja hoone nr 4 (ladu) olid veel 2005. a-l kinnistul olemas, kuid 2006. a-ks on need lammutatud. Samuti on tuvastatav, et rajatis nr 5 (estakaad autode pesemiseks) on likvideeritud. Maa-ameti andmetel asub hoone nr 2 (töökoja laohoone) praegusel ajal suures osas Luha tn 15 kinnistul (v.a 15 m2 ulatuses). Ehitisregistris kajastatud töökoja hoone ja kaks laoruumi ei ole praegusel ajal Luha tn 17 kinnistu kaardil tuvastatavad. TLPA tuvastas 2011.– 2012. a-l tehtud järelevalve käigus, et hoone nr 3 (autoremondi töökoda) põhjaküljel on muudetud katuse konstruktsiooni (katus on tõstetud kõrgemale) ning välisseina on osaliselt ehitatud kõrgemaks. Kuna hoone nr 3 rekonstrueerimiseks puudus ehitusluba, tegi TLPA 20.04.2012 ettekirjutuse nr 55543, millega kohustati OÜ-d Gate viima hoone vastavusse kehtiva projektiga. Ettekirjutuse täitmiseks pidi OÜ Gate koostama ehitusprojekti ja esitama taotluse ehitusloa saamiseks hiljemalt 31.08.2012. Ettekirjutus on senini täitmata ning hoones nr 3 tehtud ehitustööde kohta puudub nõutav ehitusluba. Fotodelt nähtub lisaks, et hoone nr 3 põhjapoolsele küljele katuseräästa alla on paigaldatud õhksoojuspump ning idapoolsele küljele on ehitatud laiendus (garaažiseinale ja -uksele on tehtud juurdeehitus), mille kohta puudub dokumentatsioon. TLPA tuvastas 17.11.2017 ja 19.12.2018 paikvaatlustel, et Luha tn 17 hoone nr 3 lõunapoolsel küljel on katuseräästa alla paigaldatud kaks õhksoojuspumpa ning vahetatud on üks kolmest hoone lõunaküljel asuvast garaažiuksest. Nimetatud ümberehitustööde kohta puudub nõutav dokumentatsioon. OÜ Gate ei ole senini esitanud TLPA-le ehitusloa taotlust või ehitusteatist koos ehitusprojektiga, mis kajastaksid teostatud ehitustöid. Samuti ei ole OÜ Gate vastanud TLPA poolt järelevalvemenetluse käigus esitatud küsimustele.
2(12)
3-20-54 Luha tn 17 hoonel nr 3 on teostatud laiendustöid (ehitatud juurdeehitus hoone idaküljele) ning muudetud hoone piirde- ja kandekonstruktsioone (katuse tõstmine, garaažiukse vahetamine), samuti paigaldatud tehnosüsteemid (õhksoojuspumbad), mis muutsid hoone välisilmet. Seega on olnud tegemist hoone nr 3 laiendamise ja ümberehitamisega. Kuna nõutavad ehitusluba ja ehitusprojekt (laiendustöödeks) või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek (õhksoojuspumba paigaldamiseks) puuduvad, siis on ehitamine toimunud ebaseaduslikult. Luha tn 17 kinnistul asunud hooned nr 1 ja nr 4 ning rajatis nr 5 on täielikult likvideeritud. Kuna selleks puuduvad nõutavad ehitusload, on lammutamine toimunud õigusvastaselt. Harju Maakohtu 14.11.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-19157 (jõustus 16.12.2014) on tuvastatud, et Luha tn 17 hoone nr 3 osas 2011. a-l teostatud rekonstrueerimistööde (katuse ja välisseina tõstmine) tagajärjel on hoone katus vähemalt 5,5 m kõrgune (s.o vähemalt üle 0,5 m varasemast kõrgem) ning tööde tegemiseks puudusid projekt ja ehitusluba. Otsusega kohustati OÜ-d Gate lammutama hoone katuse rekonstrueeritud osa, sest see rikub Väike-Ameerika tn 17-19 korteriomaniku õigusi. Nõuetega vastavusse viimiseks tuleb hoone ümber ehitada. Selleks tuleb esitada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Kuna Luha tn 17 kinnistul on lisaks hoone nr 3 katuse rekonstrueerimisele teostatud ka muid ehitustöid (hoone nr 3 juurdeehitus, õhksoojuspumpade paigaldus ja garaažiukse vahetus; hoonete nr 1 ja 4 ning rajatise nr 5 lammutamine), siis on otstarbekas hõlmata ehitusprojektis kõik Luha tn 17 kinnistul ebaseaduslikult tehtud ehitustööd. Pärast nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist tuleb ehitusprojekti kohased ehitustööd teostada.
2.TLPA tuvastas 08.08.2019 hoiatuses nr 1912899/00007-1, et OÜ Gate ei ole ettekirjutuse nõuet täitnud (s.o pole esitanud nõuetekohast ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust), rakendas OÜ Gate suhtes sunniraha 1500 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 08.10.2019. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse nõude selleks tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5000 eurot. Sunniraha suurendamine 5000 euroni on põhjendatud, sest algselt määratud sunniraha 1500 eurot ei ole ettekirjutuse saajat mõjutanud ettekirjutuse nõuet täitma. Hoiatuses määratud sunniraha suurus (5000 eurot) moodustab EhS §-s 133 juriidilisele isikule sätestatud sunniraha ülemmäärast (64 000 eurot) vähem kui 1/10. TLPA 17.10.2019 e-kirjaga määrati ettekirjutuse nõude täitmise uueks tähtajaks 17.12.2019.
3.TLPA tuvastas 07.01.2020 hoiatuses nr 1912899/00007-2, et ettekirjutuse nõue on jätkuvalt täitmata, rakendas OÜ Gate suhtes sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse nõude täitmise uueks tähtajaks 07.03.2020. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse nõude selleks tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 8000 eurot. OÜ Gate teatas 15.08.2019 kirjaga TLPA-le, et on tasunud 22.01.2019 ettekirjutuses määratud sunniraha 1500 eurot, on asunud ettekirjutuse nõudeid täitma ja esitab nõutud tõendid hiljemalt 08.10.2019. OÜ Gate 15.10.2019 taotluse alusel määras TLPA 17.10.2019 e-kirjaga ettekirjutuse nõude täitmise uueks tähtajaks 17.12.2019. Kuna nõuetekohast ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust ei ole seniajani esitatud, on ettekirjutus täitmata. Ettekirjutuse nõue loetakse täidetuks, kui ehitusprojekt on TLPA poolt kinnitatud ja ehitusluba väljastatud. Laekunud ei ole ka ettekirjutuse nõude mittetäitmise eest määratud sunniraha 5000 eurot. Sunniraha suurendamine 8000 euroni on põhjendatud, sest eelnevalt määratud sunniraha 5000 eurot ei ole ettekirjutuse saajat mõjutanud ettekirjutuse nõuet täitma. Hoiatuses määratud sunniraha suurus (8000 eurot) moodustab EhS §-s 133 juriidilisele isikule sätestatud sunniraha ülemmäärast (64 000 eurot) vähem kui 1/5.
4.OÜ Gate esitas Tallinna Halduskohtule 09.01.2020 kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõudega keelata TLPA 07.01.2020 hoiatusega määratud sunnivahendi rakendamine ja sissenõudmine. TLPA 22.01.2019 ettekirjutus on kaalutlusvigadega ning selle tegemisel on rikutud ärakuulamisõigust ja uurimispõhimõtet. Sunniraha rakendamiseks oleks tulnud teha uus ettekirjutus, mitte viidata vaid 22.01.2019 ettekirjutuses sisalduvale hoiatusele. Enne sunniraha 3(12)
3-20-54 rakendamist pidanuks tutvuma olukorraga ja andma kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht. Sunniraha määramisel on rikutud selgitamiskohustust. Kuna TLPA kaebaja 15.10.2019 kirjale ei vastanud, siis järeldas kaebaja, et taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldati. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg-test 1 ja 3 ei tulene, et sunniraha rakendamiseks ei ole tarvis vormistada uut otsust ja ettekirjutuse täitmiseks võib sunnivahendit rakendada korduvalt. TLPA ei ole selgitanud sunniraha proportsionaalsuse hindamisel tähtsust omavaid asjaolusid (sh ei ole hinnatud ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ega kaebaja majanduslikku seisundit). Sunniraha on ebaproportsionaalselt suur, ületades OÜ Gate ühe kuu maksustatavat käivet.
5.Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole 22.01.2019 ettekirjutust õigeaegselt vaidlustanud, mistõttu tuleb sellele esitatud vastuväited jätta tähelepanuta. Sunniraha rakendamine on eesmärgipärane ja põhjendatud. Enne 22.01.2019 ettekirjutuse tegemist korraldati kaks paikvaatlust (17.11.2017 ja 19.12.2018) ning kaebajalt küsiti kahel korral selgitusi, millest viimasele ta ei vastanud. OÜ Gate 15.10.2019 taotlusele vastas TLPA 17.10.2019 e-kirjaga, pikendades ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 17.12.2019. Sunniraha 5000 eurot rakendati kaebaja suhtes juba TLPA 08.08.2019 hoiatusega, mida kaebaja ei ole õigeaegselt vaidlustanud. Kuigi 08.08.2019 hoiatuses ei ole hinnatud OÜ Gate majanduslikku seisu, ei tähenda see, et rakendatud sunniraha ei oleks proportsionaalne. Rakendatud sunniraha summa on seaduses sätestatud ülempiirist ca 13 korda väiksem. OÜ Gate 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli tal käibevara 97 570 eurot ja põhivara 435 393 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 297 481 eurot. Kuna eelmine sunniraha kaebajat ei mõjutanud, siis ei ole 5000 euro suurune sunniraha ülemäärane. Kaebaja ei ole oma rikkumisi väga pika perioodi jooksul kõrvaldanud ja tema tegevus rikub juba aastaid naabri õigusi.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2020 otsusega OÜ Gate kaebuse ja keelas TLPA 07.01.2020 hoiatusega nr 1912899/00007-2 rakendatud sunniraha 5000 eurot rakendamise ning sissenõudmise (resolutsiooni p 1). Ühtlasi tagastas halduskohus kaebajale riigilõivu 135 eurot (resolutsiooni p 2), mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 30 eurot (resolutsiooni p 3) ja jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Asjas on vaidluse all ainult TLPA 07.01.2020 hoiatusega sunniraha 5000 eurot rakendamise õiguspärasus, mitte TLPA 22.01.2019 ettekirjutuse õiguspärasus. Ettekirjutus on kehtiv ja seda tuleb täita. Seejuures on ka vastustaja ettekirjutusega seotud ega saa jätta kaebajalt selle täitmist nõudmata. Seetõttu jäävad ettekirjutuse õiguspärasust puudutavad väited tähelepanuta. Sunniraha (maksimaalne võimalik) suurus määratakse kindlaks hoiatusega ja sunniraha maksmise kohustuse tekitamiseks pole vaja teha uut otsust (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p-d 13, 18, 19). Kaebajat teavitati 07.01.2020 hoiatusega sunniraha rakendamisest ja anti tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. Hoiatusega ei tehtud uut ettekirjutust, vaid võeti kasutusele meetmed, et sundida kaebajat ettekirjutust täitma. Sunniraha rakendamisest teavitamisega anti kaebajale võimalus esitada selle kohta oma seisukoht ja vastuväited, sh vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Vastustaja ei pidanud enne sunniraha rakendamist vormistama uut ettekirjutust, tutvuma uuesti olukorraga ega kaebajat uuesti ära kuulama. Kõik e-kirjad on vastustaja saatnud kaebajale samal e-posti aadressil, millelt laekus kaebus kohtusse. Vastustaja ei ole rikkunud ka selgitamiskohustust, sest kaebaja 15.10.2019 taotlusele vastati 17.10.2019 ja pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 17.12.2019. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks palunud vastustajalt ettekirjutuse täitmiseks täiendavaid selgitusi või teavitanud vastustajat muutunud olukorrast ja ettekirjutuse täitmise raskustest. Haldusorganil on selgitamiskohustus siis, kui menetlusosaline on selgituste saamiseks soovi avaldanud (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1). Ehkki vastustaja viited ATSS § 2 lg-tele 1 ja 3 on 4(12)
3-20-54 olnud ebatäpsed, ei muuda valedele sätetele viitamine sunniraha rakendamist õigusvastaseks, sest vastustaja selgitused olid iseenesest õiged ja sisaldusid ATSS § 2 lg-s 2 ning neid on lisaks selgitatud hoiatuses viidatud Riigikohtu 22.04.2015 otsuses nr 3-3-1-72-14 (vrd Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022, p 22). Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustuse (ATSS § 3 lg 3). Sunniraha hoiatus ei ole lõplik ega siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p-d 14 ja 27). Eristada tuleb sunniraha määramist ehk rakendamise eest hoiatamist ja sunniraha rakendamist. Sunniraha suurus (5000 eurot) määrati 08.08.2019 hoiatuses. Sunniraha hoiatuse tegemine on reeglina abstraktsem ja selles määratakse ära rikkumise suurust ja korduvust ning seaduses toodud ülempiiri arvestades maksimaalne rakendatava sunniraha suurus ning teavitatakse sellest ettekirjutuse adressaati. Sunniraha rakendamisel arvestatakse pärast täitmistähtaja möödumist kõiki vastustajale teada olevaid asjaolusid ja nõutakse isikult konkreetset rikkumist arvestades kindla suurusega sunniraha tasumist. Kuna sunniraha saab rakendada alles siis, kui ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1), siis ei saa sunnivahendi eest hoiatamine ja sunniraha rakendamine kunagi toimuda korraga. Vastustaja tegi kaebajale 08.08.2019 sunniraha hoiatuse, kuid rakendas sunniraha alles 07.01.2020. Kohus ei kontrolli sunniraha hoiatuse õiguspärasust, vaid hindab, kas vastustaja on 07.01.2020 kohaselt kaalunud sunniraha rakendamist kogu 08.08.2019 hoiatuses määratud ulatuses. Hea halduse tavaga ei pruugi siiski olla kooskõlas see, kui sunniraha hoiatuses märgitakse kohe ära, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral peab isik tasuma sunniraha hoiatuses toodud maksimaalses ulatuses. Sellisest sõnastusest tuleneks isikule justkui kohustus tasuda alati kogu summa, kui ettekirjutus jääb mistahes põhjusel (sh adressaadist sõltumatutel või vabandatavatel asjaoludel) mingis ulatuses täitmata. Seda osa hoiatusest ei ole küll võimalik eraldiseisvalt vaidlustada, kuid see võib olla eksitav. Vastustaja on sunniraha rakendamisel 07.01.2020 hoiatuses tuvastanud üksnes ettekirjutuse täitmata jätmise ja sunniraha tasumata jätmise, kuid sellest ei nähtu sunniraha täies ulatuses rakendamise sisulisi põhjendusi ega proportsionaalsuse hindamist. Ehkki (menetlus)toimingut tuleb üldjuhul kirjalikult põhjendada alles menetlusosalise nõudmisel (HMS § 108 lg 1), on vastustaja praegusel juhul ise viidanud vajadusele kaaluda proportsionaalsust, nimetanud seejuures konkreetsed proportsionaalsust mõjutavad tegurid (ettekirjutuse olulisus, rikkumise asjaolud ja isiku majanduslik seisund) ja asunud menetlustoimingut juba põhjendama. Ka menetlustoimingu tagantjärele põhjendamisel kehtib põhimõte, et põhjendused on lubatavad üksnes siis, kui need olid olemas menetlustoimingu tegemise ajal (vrd Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12 p 20). Sunniraha rakendamisel on ainsa asjaoluna märgitud, et ehitisregistrisse ei ole esitatud nõuetekohast ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust. Muude asjaolude kontrollimist 07.01.2020 hoiatusest ei nähtu. Kohus ei saa eeldada, et muud põhjendused sunniraha rakendamiseks olid siiski olemas, kuigi neid ei ole välja toodud. Seda eriti olukorras, kus samas dokumendis on haldusorgan põhjalikult kirjeldanud, milliseid asjaolusid tuleb sunniraha rakendamise proportsionaalsuse hindamisel kontrollida. Pelgalt asjaolust, et ettekirjutuse nõue on täitmata, ei saa kohus järeldada, et sunniraha on põhjendatud rakendada ja nõuda sisse täies ulatuses. Üldteada on see, et ehitusloa menetlused on pikaajalised ja võivad nõuda korduvaid puuduste kõrvaldamisi (sh heauskselt ja oma võimete piires tegutseva isiku puhul). Asjast ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kontrollinud, kas kaebaja on asunud ettekirjutust mingil moel täitma.
5(12)
3-20-54 Kohtumenetluses on vastustaja põhjendanud, et kaebaja pole rikkumiste kõrvaldamiseks juba aastaid mingeid samme astunud ning tema majanduslikku seisundit arvestades ei ole sunniraha ülemäärane ja ettekirjutuse täitmata jätmine rikub jätkuvalt kolmanda isiku õigusi. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei olnud neid asjaolusid võimalik kajastada sunniraha rakendamisel. Kohtul puudub veendumus, et need põhjendused olid sunniraha rakendamisel sellisena olemas. Asjaolu, et sunniraha suurus on seaduses sätestatud ülemmäärast oluliselt väiksem, ei tähenda tingimata rakendatava sunniraha proportsionaalsust. Haldusorgan on sunniraha rakendamisel seotud hoiatuses toodud maksimaalse määraga, mitte seaduses sätestatud ülemmääraga. Kui isikut ei ole hoiatatud suurima seaduse järgi lubatava sunniraha määra rakendamise eest, on võrdlus seaduses toodud ülemmääraga asjakohatu ning võib viidata ebakohasele kaalumisele. Vastustajal ei pruugi küll olla võimalik kontrollida iga võimalikku asjaolu, mis võiks sunniraha rakendamist mõjutada, kuid haldusorgan saab kaaluda neid asjaolusid, mis olid talle teada või pidid talle olema teada. Ettekirjutuse täitmise raskustest haldusorgani teavitamine on eelkõige ettekirjutuse adressaadi ülesanne (vt ATSS § 8 lg 2). Ettekirjutuses märgitud kinnistu ja ehitiste omanikuna on kaebaja kõige paremini kursis ehitiste olukorra ja sellest tulenevalt ettekirjutuse võimalike täitmisraskustega. Tuleb möönda, et ettekirjutuse nõude täitmine võib olla praegusel juhul tavapärasest keerulisem, arvestades ettekirjutuse põhjendava osa mahtu ja keerukust. Samas ei nähtu, et kaebaja oleks neist asjaoludest vastustajat teavitanud. Muu hulgas ei ilmne kaebaja 15.10.2019 kirjast, miks võtab ettekirjutuse täitmine planeeritust kauem aega. Seetõttu ei saa vastustajale ette heita, et sunniraha rakendamisel ei ole kaalutud asjaolu, et ettekirjutuse täitmine võib olla raskendatud. Kuna vastustaja on jätnud 07.01.2020 hoiatusega 5000 euro suuruse sunniraha rakendamisel hindamata sunniraha täies ulatuses rakendamise proportsionaalsuse ning ei nähtu, et vastustaja oleks kohtumenetluses esitatud põhjendusi sunniraha rakendamisel tegelikult arvestanud, siis on sunniraha 5000 eurot rakendamine õigusvastane ning selle rakendamine ja sissenõudmine tuleb keelata. Kaebuse rahuldamine ei tähenda, et kaebaja ei peaks kehtivat ettekirjutust täitma. Vastustajal on võimalik otsuses toodut silmas pidades rakendada sunniraha uuesti. Kui kaebajal ei ole võimalik ettekirjutust täita, tuleb tal sellest teavitada vastustajat, kes saab kõiki asjaolusid (sh naabrite huve) kogumis kaaludes otsustada vajaduse korral haldusmenetluse uuendamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Tallinna linn palub 30.04.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 15.10.2020) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Gate kaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta järeldas, et vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi ei olnud sunniraha rakendamise ajal tegelikult olemas. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et vastustaja lähtus 5000 euro suuruse sunniraha rakendamisel just kohtule esitatud kaalutlustest ja põhjendustest. Kuna sunnivahendi rakendamise hoiatus ja sunniraha tasumise nõue on oma olemuselt menetlustoimingud, siis on neid HMS § 108 lg 1 järgi võimalik põhjendada ka tagantjärele, sh kohtumenetluses. Sellele vaatamata on halduskohus leidnud, et vastustaja oleks pidanud esitama kõik kaalutlused juba 07.01.2020 hoiatuses, millega sunniraha rakendati. Seda, et kaebaja ei ole vastustaja ettekirjutusi aastaid täitnud, on kirjeldatud juba TLPA 22.01.2019 ettekirjutuses, mis ei ole vaidluse all. Sellest nähtub, et esimene ettekirjutus tehti kaebajale juba 20.04.2012, kuid seda ei ole kunagi täidetud. Kolmanda isiku õiguste rikkumist on 22.01.2019 ettekirjutuses samuti põhjalikult kajastatud. Lisaks nähtub ehitisregistrist, mida vastustaja ametnikud igapäevaselt kasutavad, et kaebaja ei ole Luha tn 17 osas esitanud ühtegi 22.01.2019 ettekirjutuses nõutud dokumenti. Seda ei ole tehtud seniajani. Seetõttu on halduskohtu arutlus ehitusloa menetluste pikaajalisusest täiesti ainetu. 6(12)
3-20-54 Äriühingute majandusaasta aruanded on äriregistrist vabalt kättesaadavad ja nendega tutvumine on vastustaja tavapärane praktika. OÜ Gate 2018. a aruanne kinnitab tema head majanduslikku olukorda. Muid andmeid kaebaja majandusliku seisundi hindamiseks vastustajal ei olnud. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et OÜ Gate tasus 22.01.2019 ettekirjutuses määratud ja 08.08.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha 1500 eurot vabatahtlikult 15.08.2019. Kuna kaebaja ei asunud sellele vaatamata ettekirjutust täitma, siis ei olnud sunniraha tema majanduslikku seisundit arvestades järelikult piisavalt mõjus ja põhjendatud oli tõsta 08.08.2019 hoiatuses sunniraha 5000 euroni. Kaebaja ei ole seda hoiatust vaidlustanud ja see kehtib. Sellele vaatamata kritiseeris halduskohus nimelt 08.08.2019 hoiatuses määratud sunniraha suurust ja selle põhjendusi. Kaebaja ei esitanud pärast 08.08.2019 hoiatuse tegemist vastustajale ka ainsatki vastuväidet, et määratud sunniraha suurus oleks asjaolusid ja tema majanduslikku seisu arvestades ebaproportsionaalne. Halduskohtu keskseks põhjenduseks kaebuse rahuldamisel oli see, et vastustaja ei kaalunud 07.01.2020 hoiatuses, kas esineb asjaolusid 08.08.2019 hoiatusega määratud sunniraha suuruse vähendamiseks. TLPA 08.08.2019 hoiatuses määratud sunniraha vähendamiseks sunniraha rakendamise käigus oleks samas pidanud esinema mingid asjaolud, mis oleksid tinginud sunniraha vähendamise, kuid selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine (neid ei ole tuvastatud ka kohtumenetluses), vaid kaebaja lihtsalt ei täida vastustaja ettekirjutust. Seega oli rakendatud sunniraha 5000 eurot proportsionaalne. Rikkumiste kõrvaldamiseks on kaebajal olnud aega aastaid, mistõttu ei ole adekvaatne halduskohtu põhjendus, et ettekirjutuse täitmine on tavapärasest keerukam. Ettekirjutus ei eristu millegi poolest teistele isikutele tehtud ettekirjutustest. Kaebaja ei ole teinud isegi ühtegi katset ettekirjutuse nõuet täita. Kaebaja viide projekteerimistingimuste taotlemisele ei ole asjakohane, sest TLPA 22.01.2019 ettekirjutusega on teda kohustatud esitama nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Sisuliselt sama nõue esitati kaebajale juba TLPA 20.04.2012 ettekirjutuses. Kaebajal ei saa esineda raskusi olemasolevate hoonete tegelike andmete saamiseks, sest selleks tuleb vaid hooned mõõdistada. Kaebaja väited selgitamis-, ärakuulamis- ja uurimiskohustuste rikkumisest on halduskohus ümber lükanud. Vastustaja rõhutab siiski veel, et 22.01.2019 ettekirjutus ei tuginenud ainuüksi arhiivimaterjalile ja ortofotodele, vaid ka 17.11.2017 ja 19.12.2018 paikvaatlustele ning Harju Maakohtu 13.11.2014 otsuses nr 2-13-19157 tuvastatud asjaoludele.
8.OÜ Gate vaidleb 27.05.2020 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 180 lg 1 ning § 182 lg 1 p-de 5 ja 6 nõuetele. Apellatsioonkaebuses on lisaks tuginetud asjaoludele, millele vastustaja halduskohtus ei tuginenud. OÜ Gate heitis juba oma kaebuses vastustajale ette, et TLPA ei ole ilmselt Luha tn 17 kinnistu olukorraga kohapeal tutvunud, vaid tugineb üksnes ortofotodele ja puudulikele arhiividokumentidele. Vastustaja ei ole ka kohtule esitanud ühtegi dokumenti, milles oleks tuvastatud reaalne olukord ja selle muutumine ajas. Samas on apellatsioonkaebuses märgitud, justkui oleks vastustajale teada, mida, millal ja mil määral Luha tn 17 kinnistul muudeti. Vastustaja väidetest nähtub lisaks OÜ Gate majandusliku olukorra hindamine 2020. a märtsis, kuid see ei ole asjasse puutuv. Kaebaja on teinud omalt poolt kõik, et dokumentatsiooni korrastada ja selgitanud seda ka vastustajale. Probleem seisneb selles, et olemasolevate ehitiste kohta tuleb koostada uus projektdokumentatsioon, mis peab tuginema alusandmetele, kuid arhiivis on olemas projektdokumentatsioon, mille alusel pole hooneid ehitatud. Seetõttu tuli esmalt taotleda TLPA-lt projekteerimistingimuste väljastamist, mida kaebaja on teinud. Halduskohtule esitatud kaebuses keskendus OÜ Gate eelkõige sellele, et vastustaja rikkus 22.01.2019 ettekirjutuse tegemisel haldusmenetluse põhimõtteid ja kasutas ebaõigesti kaalutlusõigust, samuti rikuti selgitamis-, ärakuulamis- ja uurimiskohustust.
7(12)
3-20-54
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Tallinna linna apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Halduskohus selgitas õigesti, et praeguse vaidluse esemeks on üksnes TLPA 07.01.2020 hoiatus, mistõttu ei ole asjasse puutuvad kaebaja vastuväited TLPA 22.01.2019 ettekirjutusele. Kuna OÜ Gate ei ole temale tehtud 22.01.2019 ettekirjutust vaidlustanud ja ettekirjutus on kehtiv, siis ei saa kaebaja ettekirjutuse täitmise käigus esitada enam vastuväiteid ettekirjutuse õiguspärasuse suhtes (sh küsimuses, kas vastustaja on tuvastanud ettekirjutuse andmise aluseks olnud asjaolud õigesti ja piisavalt). ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ja mida ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Nimetatud sättest tulenevalt on sunnivahendi rakendamise lubatavuse eelduseks ettekirjutuse kehtivus, mitte aga selle õiguspärasus (nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Kui ettekirjutuse adressaat peab tema suhtes tehtud ettekirjutust õigusvastaseks, tuleb tal õigeaegselt vaidlustada ettekirjutus ning selle tegemata jätmise korral ei saa ta enam sunnivahendi rakendamise menetluses esitada vastuväiteid ettekirjutuse suhtes. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus asja lahendamisel kaebaja väiteid, mis seonduvad sellega, kas vastustaja on enne TLPA 22.01.2019 ettekirjutuse tegemist kogunud piisavalt andmeid, et selgitada välja Luha tn 17 kinnistu tegelik olukord ja selle ajas muutumine. Samuti ei ole asjakohased kaebaja etteheited haldusmenetluse nõuete väidetavast rikkumisest TLPA 22.01.2019 ettekirjutuse andmisel.
11.TLPA 22.01.2019 ettekirjutusega seonduv omab sunniraha rakendamisel tähtsust üksnes aspektist, kuidas pidi ettekirjutuse adressaat mõistma temale pandud kohustust ja kas ta on selle määratud tähtajaks täitnud (nt Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16, p 14). Sunnivahendi rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 p 1 tähenduses ära langeda eelkõige siis, kui adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil, nagu keskmine mõistlik adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru saama (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-18-2131, p-d 13–15). Sunnivahendit ei ole õiguspäraselt võimalik rakendada ka olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 50; 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, p-d 15–16). Sunnivahendit võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ja kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni (vt ATSS § 2 lg 2, § 3 lg-d 2 ja 3). Kuigi TLPA 22.01.2019 ettekirjutuse põhjendused on kohati raskesti jälgitavad, nähtub ettekirjutuse resolutiivosast selgelt ja eristuvalt (alapealkirja all „Edasise tegevuse jätkamiseks vajalikud toimingud“), milline kohustus on kaebajale sellega pandud. Ettekirjutuse nõudeks on esitada TLPA-le hiljemalt 22.07.2019 nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus Luha tn 17 kinnistul toimunud ehitamise kohta (sh on arusaadavalt selgitatud, mida tuleb ehitusprojektis kajastada) ning seejärel teha ehitusprojekti kohased ehitustööd hiljemalt 12 kuu jooksul alates ehitusloa väljastamisest. Koosmõjus ettekirjutuse põhjendustega on arusaadav, et kaebajal tuleb hoone nr 3 katusekonstruktsioonide tõstmine likvideerida ning muud ümberehitused võivad jääda alles tingimusel, et need vastavad nõuetele, või vajadusel tuleb need nõuetele vastavateks ümber ehitada. Ettekirjutuse nõue on välja toodud ka TLPA 08.08.2019 ja 07.01.2020 hoiatustes.
12.Olenemata sellest, et jääb arusaamatuks, miks on peetud vajalikuks ettekirjutuse nõudena muu hulgas sätestada kohustus kajastada esitatavas ehitusprojektis tagantjärele ka ettekirjutuse põhjenduste kohaselt praeguseks juba täielikult likvideeritud ehitiste (st hoonete nr 1 ja nr 4 ning rajatise nr 5) lammutamine ning taotleda nende lammutamiseks ehitusloa väljastamist, on ettekirjutusega pandud kohustused siiski selged ja kaebaja ei ole väitnud, et ta poleks mõistnud, 8(12)
3-20-54 mida tal tuleb ettekirjutuse nõude täitmiseks teha. OÜ Gate on esitanud TLPA-le 27.02.2020 taotluse väljastada projekteerimistingimused Luha tn 17 kinnistule korterelamu püstitamiseks (ehitisregistrist nähtuvalt on TLPA 08.07.2020 otsusega nr 2012902/00123 (nr 4-1/2150-1) projekteerimistingimuste väljastamisest keeldunud, leides, et ehitusõiguse määramiseks tuleb koostada detailplaneering), kuid seda ei saa käsitada ettekirjutuse nõude täitmisena. Nagu märgitud, kui kaebaja ei nõustunud TLPA 22.01.2019 ettekirjutuse aluseks olnud järeldustega või ettekirjutuse nõudega, tulnuks tal ettekirjutus õigeaegselt vaidlustada. Vastustaja on lisaks põhjendatult rõhutanud, et nõuetekohase ehitusprojekti koostamiseks vajalike alusandmete puudulikkus ei saa õigustada ettekirjutuse täitmata jätmist, vaid kaebajal tuleb vajaduse korral andmete saamiseks või täpsustamiseks olemasolevad ehitised mõõdistada. OÜ Gate 30.01.2020 menetlusdokumendi kohaselt kaebaja ehitiste mõõdistamisega ka väidetavalt aktiivselt tegeleb.
13.Halduskohus rahuldas kaebuse põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole vastustaja 07.01.2020 hoiatusega 5000 euro suuruse sunniraha sissenõudmise proportsionaalsust piisavalt kaalunud ja kohtul puudus veendumus, et vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused olid olemas juba 07.01.2020 hoiatusega sunniraha rakendamise ajal.
14.Halduskohus selgitas õigesti, et eristada tuleb sunniraha määramist ja rakendamist ning vastustajal tuli TLPA 08.08.2019 hoiatusega määratud sunniraha 5000 eurot täies ulatuses sissenõudmise põhjendatust TLPA 07.01.2020 hoiatusega sunniraha rakendamisel täiendavalt kaaluda (nt Riigikohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p-d 14 ja 19). Kuna hoiatus on haldustäitemenetluse toiming, mitte haldusakt, siis ei ole alust rääkida TLPA 08.08.2019 hoiatuse kehtivusest ja selle vaidlustamata jätmine ei oma tähtsust. Kuigi toiminguga võivad iseenesest kaasneda õiguslikud tagajärjed, ei loo toiming kui reaalakt siiski vahetult õigust ning seetõttu pole võimalik rääkida ka toimingu õiguslikust kehtivusest. Isegi kui TLPA 08.08.2019 hoiatuses määratud sunniraha oli ettekirjutuse adressaadi hinnangul ebaproportsionaalselt suur, ei olnud tal kohustust seda vaidlustada ja tal puuduvad ka takistused esitada temalt sissenõutava sunniraha suurusele vastuväiteid alles TLPA 07.01.2020 hoiatusega sunniraha rakendamise käigus või sunniraha rakendamise toiminguid vaidlustades.
15.ATSS § 3 lg 3 kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tagamiseks lubatud kasutada üksnes sellist sunnivahendit, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustuse. See tähendab, et rakendatav haldussunnivahend ei või olla ülemäära karm, kuid ei saa olla ka sedavõrd leebe, et see poleks enam tõhus. Sunnivahendi rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille kohtuliku kontrolli ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud. Halduskohus rõhutas õigesti, et haldusorganil ei ole sunniraha hoiatuse tegemise ajal võimalik ette prognoosida kõiki sunniraha hilisemat rakendamist mõjutavaid asjaolusid (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Hoiatuses määratud sunniraha suurus ongi seetõttu haldusorganile siduv üksnes selles osas, et sunniraha ei või sisse nõuda suuremas summas kui see, mille eest on adressaati eelnevalt hoiatatud. Küll võib haldusorgan nõuda sunniraha sisse hoiatuses määratust väiksemas summas ja asjaoludest tulenevalt võib ta olla selleks koguni kohustatud. Seetõttu tuleb halduskohtuga nõustuda selles, et Tallinna linna praktika märkida juba sunniraha hoiatuses andmed selle kohta, millise tähtaja jooksul (5 päeva) ja millisele kontole tuleb määratud sunniraha ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral kanda, ei ole kooskõlas sunnivahendi rakendamise põhimõtetega. Sellest võiks mh jääda ekslik mulje, et ettekirjutuse adressaadil on võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha.
16.Halduskohus leidis, et vastustaja tuvastas 07.01.2020 hoiatuses üksnes asjaolud, et TLPA 22.01.2019 ettekirjutust ei ole täidetud ka 17.10.2019 pikendatud tähtajaks (17.12.2019) ning OÜ Gate ei ole 08.08.2019 hoiatuses määratud tähtpäevaks tasunud ka 5000 eurot sunniraha, kuid 07.01.2020 hoiatusest ei nähtu, kuidas on 5000 euro suuruse sunniraha rakendamisel 9(12)
3-20-54 võetud arvesse Riigikohtu 22.04.2015 otsuses nr 3-3-1-72-14 (p 27) viidatud proportsionaalsust mõjutavaid tegureid (ettekirjutuse olulisus, rikkumise asjaolud ja isiku majanduslik seisund). Vastustaja on kohtumenetluses märkinud, et sunniraha rakendamisel arvestati lisaks asjaolusid, et OÜ Gate ei ole rikkumiste kõrvaldamiseks juba aastaid mingeid samme astunud, sunniraha suurus ei ole kaebaja majanduslikku seisundit arvestades ülemäärane ja ettekirjutuse täitmata jätmine kahjustab jätkuvalt kolmanda isiku (Väike-Ameerika tn 17-19 korteriomaniku) õigusi, kuid halduskohtul puudus veendumus, et vastustaja neist asjaoludest tegelikult lähtus.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu seisukohad mõneti vastuolulised. Nõustudes esmalt, et sunniraha rakendamist kui toimingut on võimalik põhjendada ka tagantjärele (HMS § 108), leidis halduskohus siiski, et pole võimalik eeldada, et vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused olid olemas juba sunniraha rakendamise ajal, kuna neid ei ole 07.01.2020 hoiatuses välja toodud ja selleks puudub mõistlik põhjendus. Selline lähenemine muudaks aga toimingu põhjenduste tagantjärele esitamise võimaluse suurel määral sisutuks. Halduskohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ta leiab, et vastustaja ei lähtunud tegelikult kohtumenetluses esitatud põhjendustest. Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et kõnealuseid põhjendusi ei ole 07.01.2020 hoiatuses sunniraha rakendamise osas välja toodud, ehkki haldusorgan selgelt mõistis kaalutlemise vajalikkust, mida kinnitavad 08.08.2019 hoiatuses sunniraha määramisel tehtud viited asjale nr 3-3-1-72-14. Ringkonnakohtu hinnangul võiks olukorras, kus vastustaja ilmselgelt mõistis, milliste asjaoludega ta peab sunniraha rakendamise proportsionaalsuse hindamisel arvestama, eeldada pigem seda, et vastustaja nende asjaoludega ka tegelikkuses arvestas, mitte vastupidist.
18.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et OÜ Gate ei olnud ettekirjutuse nõuet täitnud, sest ehitisregistrisse ei olnud esitatud ainsatki ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust. Vastustajal on õigus, et halduskohtu arutlus ehitusloa menetluste pikaajalisusest on ainetu, sest praegusel juhul ei olnud ühtegi sellist menetlust algatatud. Jääb arusaamatuks, millisel viisil pidanuks vastustaja täiendavalt kontrollima, kas kaebaja on asunud mingil moel ettekirjutust täitma. Sellised argumendid ja tõendid saanuks haldusorganile esitada üksnes ettekirjutuse adressaat ise, kuid OÜ Gate esitas 16.08.2019 ja 15.10.2019 pöördumistes vastustajale üksnes paljasõnalised kinnitused, et on asunud ettekirjutuse nõuet täitma. Mingeid tõendeid selle kohta, et OÜ Gate on tellinud ettekirjutuses nõutud ehitusprojekti koostamise ja projekti valmimine on mingil temast sõltumata põhjusel viibinud, ei ole kaebaja esitanud ka praeguses kohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav seegi, et vastustaja arvestas sunniraha rakendamisel muu hulgas asjaoludega, et OÜ Gate poolne õigusrikkumine on kestnud juba pikka aega ja see kahjustab jätkuvalt kolmanda isiku õigusi, sest neile asjaoludele on selgelt tuginetud juba ettekirjutuse andmisel. Seejuures omavad ettekirjutuse nõude täitmise olulisus ja kolmandate isikute õiguste kaitse vajadus sunnivahendi rakendamise proportsionaalsuse hindamisel määravamat tähendust eelkõige siis, kui esineb vajadus sunniraha rakendada seaduses sätestatud ülempiiri lähedases summas See tähendab, et ülemmäärast oluliselt väiksema suurusega sunniraha rakendamiseks ei pea esinema samavõrd tungivat vajadust saavutada ettekirjutuse nõude kiire ja täielik täitmine, kui see peaks esinema juhul, kui sunniraha rakendatakse ülemmääras või sellele lähedases suuruses.
19.Halduskohus ei ole võtnud seisukohta, kas 5000 euro suurust sunniraha oleks OÜ Gate majanduslikku seisundit arvestades alust pidada ilmselgelt ülemääraseks või mitte. Kaebaja on viidanud, et sissenõutava sunniraha suurus ületas tema keskmist kuukäivet 2019. a III kvartalis (4229,65 eurot) ja seega halvaks sunniraha nõue tema majandustegevuse. Vastustaja märgib, et avalikult kättesaadava 2018. a majandusaasta aruande (esitatud äriregistrile 19.09.2019) kohaselt oli OÜ-l Gate mh jaotamata kasumit 297 481 eurot, mistõttu ei olnud alust arvata, et 5000 euro suuruse sunniraha tasumine oleks kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. 10(12)
3-20-54 Ringkonnakohus leiab, et haldusorganilt saab küll nõuda sunnivahendi adressaadi majandusliku seisundi kontrollimist avalikest allikatest, kuid muus osas peab sellekohased asjaolud ja tõendid esile tooma sunnivahendi adressaat, kes ebaproportsionaalsuse väitele tugineb. Ainuüksi see, et nõutav sunniraha ületaks kaebaja igakuist müügitulu, ei põhjenda veel sunniraha ülemäärasust, sest arvestada tuleb ka äriühingu varasid ja täiendavate finantsvahendite kaasamise võimekust. Seejuures on oluline silmas pidada, et sunniraha ei peagi olema adressaadi jaoks hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma. Praegusel juhul ei võimalda OÜ Gate kohtumenetluses esitatud andmed järeldada, et 5000 euro suuruse sunniraha sissenõudmine oleks äriühingu majandustegevust olulisel määral kahjustanud või selle isegi halvanud.
20.Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu selle seisukohaga, et kuivõrd haldusorgan on sunniraha rakendamisel seotud ettekirjutuse adressaadile eelnevalt tehtud hoiatuses määratud sunniraha maksimaalse määraga, siis ei ole sunniraha rakendamisel üldse asjakohane võrdlus seaduses sätestatud sunniraha ülemmääraga ja see võib viidata hoopis ebakohasele kaalumisele. Põhjendatuks ei saa pidada lähenemist, et isegi juhul, kui sunniraha rakendamise käigus ei ilmne haldusorganile selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida hoiatuses määratud suuruses sunniraha rakendamise ebaproportsionaalsuse, peaks haldusorgan asuma eraldi õigustama seda, miks ta nõuab sunniraha sisse hoiatuses määratud suuruses ja mitte sellest väiksemas summas. Sunniraha üldise proportsionaalsuse hindamisel on asjakohane ka võrdlus seaduses sätestatud ülemmääraga (EhS § 133 kohaselt juriidilisele isikule kuni 64 000 eurot), mis peegeldab mh seadusandja hinnangut rikkumise olulisusele. Arvestada tuleb, et praegusel juhul oli tegemist juba sunniraha teistkordse rakendamisega ja esmaselt rakendatud 1500 euro suurune sunniraha ei olnud kaebaja tegevusetust arvestades ilmselgelt piisav, et kallutada adressaati ettekirjutuse nõuet täitma, mistõttu ei saa sunniraha suurendamist 5000 euroni pidada ilmseks liialduseks.
21.Kaebaja väited selgitamiskohustuse rikkumise kohta on halduskohus asjakohaselt ümber lükanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neil täiendavalt peatuda. Toimiku materjalidest ei ole võimalik järeldada, et vastustaja oleks jätnud mõnele kaebaja selgitustaotlusele vastamata. OÜ Gate 15.10.2019 taotluse alusel andis TLPA 17.10.2019 e-kirjaga ettekirjutuse täitmiseks täiendava tähtaja (17.12.2019 – sh ei saanud kaebaja ATSS § 8 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka eeldada tähtaja pikendamist rohkem kui kahe kuu võrra) ja kaebaja väited ettekirjutuse täitmise keerukusest on jäänud üksnes paljasõnalisteks. Seejuures ei muuda täiendava täitmistähtaja andmine ettekirjutuse algset tähtaega (22.07.2019) ega kõrvalda tagantjärele adressaadi kohustust täita ettekirjutus selle tähtaja jooksul, vaid tegemist on üksnes informatiivse teatega selle kohta, millistel tingimustel kavatseb TLPA uue sunniraha sisse nõuda, kui ettekirjutust jätkuvalt eiratakse (vt Riigikohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13).
22.Kokkuvõttes ei anna haldusasja materjalid ringkonnakohtu hinnangul alust järeldada, et vastustaja oleks 07.01.2020 hoiatusega 5000 euro suuruse sunniraha rakendamisel lähtunud ebaõigetest või asjakohatutest kaalutlustest või eiranud muid kaalutlusreegleid.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus Tallinna linna apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Gate kaebuse rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 11(12)
3-20-54
25.OÜ Gate tasus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 165 eurot. Halduskohus leidis 31.03.2020 otsuses (p 14), et riigilõivu on tasutud 135 eurot ettenähtust rohkem ja otsustas selle HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kaebajale tagastada (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd praeguses asjas on vaidlustatud Tallinna linna tegevust sunniraha rakendamisel, siis kuulus kaebuselt tasumisele riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 4. Seega tasus OÜ Gate kaebuse esitamisel õigesti riigilõivu 150 eurot ehk 3% sissenõutava sunniraha (5000 eurot) suurusest. Esialgse õiguskaitse taotluselt tuli RLS § 60 lg 6 alusel täiendavalt tasuda riigilõivu 15 eurot, mistõttu tasus kaebaja õigesti kokku 165 eurot ja halduskohus otsustas riigilõivu tagastada põhjendamatult. Esindajakulude kandmise kohta ei ole kaebaja kohtutele andmeid esitanud. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb OÜ Gate kaebus rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
26.Tallinna linn tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 30.04.2020 riigilõivu 15 eurot ja ringkonnakohtu 28.10.2020 määruse alusel 04.11.2020 täiendavalt veel 135 eurot. Seega on vastustaja tasunud riigilõivu kokku 150 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt tema kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole vastustaja andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.