Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1077
Haldusasi
ATKO Liinid OÜ kaebus Maanteeameti 7. mai 2019. a sunniraha määramise otsuse nr 24-4/19-0127/275-4 ja
30.märtsi 2020. a sunniraha määramise otsuse nr 274/19-0867/1117-4 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – ATKO Liinid OÜ, esindajad vandeadvokaadid Kristi Sild ja Margus Reiland Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ATKO Liinid OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ATKO Liinid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-19-1077 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 9. aprillil 2021. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-19-1077 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maavalitsus tegi 30.06.2016 ATKO Liinid OÜ-le ettekirjutuse nr 6-1/180, millega kohustas vedajat kõrvaldama Harju maakonna avalike maakonnaliinide teenindamisel kasutatavates ja videokaameraga varustatud bussides juhikabiini ümbritsev kardin, kuna see varjab olulisel määral piletimüügiprotsessi ning ei võimalda seetõttu teostada riiklikku järelevalvet (p 1). Samuti kohustati ATKO Liinid OÜ-d hoiduma paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides kardinaid või muid piirdeid, mis ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt juhikabiinile juhist paremal. Kohustus hoiduda teost on tähtajatu (p 3). Ettekirjutuses hoiatati kohaldada ettekirjutusega märgitud teost hoidumata jätmise korral sunniraha kuni 6400 eurot.
2.Maanteeameti 07.05.2019 sunniraha määramise otsusega nr 24-4/19-0127/275-4 määrati ATKO Liinid OÜ-le viitega asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-le 10 ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-le 82 sunniraha Harju Maavalitsuse 30.06.2016 ettekirjutuse nr 6-1/180 resolutsiooni p-s 3 toodud kohustuse rikkumise eest 100 eurot. 22.02.2019 kell 05.10 liini nr 108 teenindama asumisel tõmbas ühissõiduki juht juhikabiinis kardina kaamera ette nii, et validaatorit ei olnud kaamerast näha. Kell 10.31 tõmbas ühissõiduki juht kardina eest pärast liini nr 145 teenindamist ja alustas tankimist. Kell 13.00 uuesti liini nr 108 teenindama asudes tõmbas juht kardina kaamera ette. Ühissõiduki juhi tegevus on jäädvustatud videofailidega. Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokollis nr 0303ML-1. Kirjalikku seisukohta 15.03.2019 järelepärimisele vedaja ja juht ei saatnud. Vedaja ei täitnud kohustust hoiduda järelevalveks kasutatava kaamera vaatevälja varjamisest kardinaga. Sellega on takistatud riikliku järelevalve läbiviimine. Vedaja on 2002. a-st tegutsev ettevõte. 2017. a majandusaasta aruande põhjal oli ettevõtte käibevara 2 366 249 eurot ning puhaskasum -198 362 eurot. Ettevõttel oli 31.12.2017 vabasid vahendeid kokku ca 192 660 eurot. Sunniraha suuruse määramisel võttis Maanteeamet arvesse, et tegemist on kaua Eestis tegutsenud vedajaga, kes peab olema kursis kehtiva õiguskorra ja ettevõttele kehtivate nõuetega. Samas on ettevõtte tegevus kahjumis. Sunniraha ei tohiks olla liiga koormav. Ettevõtte vabade vahendite maht on küllaltki suur, mistõttu ei saa tekkida raskusi tavapärase majandustegevuse jätkamiseks ka siis, kui sunniraha määratakse. Vedajale 30.06.2016 tehtud ettekirjutus nr 6-1/180 on kehtiv. Ettekirjutuse resolutsiooni punktis 3 toodud kohustus kehtib vedajale, kuni ta teenindab Harju maakonna avalikke maakonnaliine.
3.Maanteeameti 24.07.2019 ettekirjutusega nr 27-4/19-0356/515-3 kohustati ATKO Liinid OÜ-d tagama kinnitatud sõiduplaanist kinnipidamine Ida-Viru maakonna Narva linna avalikul liinil nr 41 liikumisteega Narva–AÜ Jugla (Jäähall–Jugla suvilad); täitma ettekirjutuse resolutsiooni p-s 1 toodud kohustust ettekirjutuse kättesaamisest avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni ning hoiatati ATKO Liinid OÜ-d, et tema suhtes võidakse kohaldada ettekirjutuse p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest sunniraha kuni 6400 eurot.
4.Maanteeameti 30.09.2019 ettekirjutusega nr 27-4/19-0491/635-4 kohustati ATKO Liinid OÜ-d tagama kinnitatud sõiduplaanist kinnipidamine Harju maakonna avalikul liinil nr 123 2(8)
3-19-1077 liikumisteega Tallinn–Sõrve‒Liikva‒Muraste‒Tallinn (p 1); täitma ettekirjutuse resolutsiooni seda kohustust ettekirjutuse kättesaamisest avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni (p 2) ning hoiatati ATKO Liinid OÜ-d, et tema suhtes võidakse kohaldada ettekirjutuse p-de 1 ja 2 kohustuste täitmata jätmise eest sunniraha kuni 6400 eurot.
5.Maanteeameti 30.03.2020 sunniraha määramise otsusega nr 27-4/19-0867/1117-4 määrati ATKO Liinid OÜ-le viitega ATSS §-le 10 ning ÜTS §-le 82 sunniraha Maanteeameti 30.06.2016 ettekirjutuse nr 6-1/180 resolutsiooni p-s 3 toodud kohustuse rikkumise eest 500 eurot. 19.11.2019 kell 17.01 liini nr 145 kontrollimisel tuvastas järelevalveametnik paikvaatluse käigus, et liini teenindanud ühissõidukis (registreerimismärgiga 120BJH) varjas kardin kaamerat. Järelevalveametnik tegi kaamera varjamisest foto ja hoiatas ühissõidukijuhti. 20.11.2019 kaamera vaate kaudu liini nr 145 kontrollides tuvastati, et liini teenindati ühissõidukiga (registreerimismärk 120BJH) kell 16.09 ja kardin varjas kaamera vaate täielikult ning validaatorit ei olnud kaamerast näha. Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokolliga nr MTP19-2411ML-1. Materjali juurde lisati kuvatõmmis kaamera videoklipist. Maanteeameti 28.11.2019 järelepärimisele 27-4/19-0867/1117-2 vedaja vastuskirja ei saatnud. Maanteeamet kontrollis ATKO Liinid OÜ-le kuuluvat ühissõidukit registreerimismärgiga 120BJH uuesti 30.01.2020 kell 16.31, kui teenindati liini nr 122 Vääna–Jõesuu peatuses. Kaamera oli kaetud ning ei olnud võimalik kontrollida piletite väljastamist. 01.02.2020 kell 11.37 kontrolliti ühissõidukit registreerimismärgiga 120BJH Rõõmu kaubamaja peatuses liinil nr 146. Kardin varjas kaamera vaatevälja. Rikkumiste kohta vormistati järelevalveõiend nr Õ20-0102ML-1. Vedaja ei täitnud kohustust hoiduda järelevalveks kasutatava kaamera vaatevälja varjamisest kardinaga. Sellega on takistatud riikliku järelevalve läbiviimine. Vedajale on 07.05.2019 tehtud sunniraha määramise otsus nr 27-4/19-0127/275-4 ja määratud sunniraha 100 eurot, mis ei mõjutanud vedajat. Vedaja on 2002. a-st tegutsev ettevõte. 2019. a majandusaasta aruande põhjal oli ettevõtte käibevara 2018. a majandusaastal 2 707 900 eurot ning puhaskasum -199 917 eurot. Ettevõttel oli 31.12.2018 vabasid vahendeid kokku ca 255 416 eurot. Tegemist on kaua Eestis tegutsenud vedajaga, kes peab olema kursis kehtiva õiguskorraga ning ettevõttele kehtivate nõuetega. Samas on ettevõtte tegevus kahjumis ning sunniraha ei tohiks olla liiga koormav. Ettevõtte vabade vahendite maht on küllaltki suur, mistõttu ei saa tekkida raskusi tavapärase majandustegevuse jätkamiseks ka siis, kui sunniraha määratakse. Vedajale 30.06.2016 tehtud ettekirjutus nr 6-1/180 on kehtiv. Ettekirjutuse resolutsiooni p-s 3 toodud kohustus kehtib vedajale kuni ta teenindab Harju maakonna avalikke maakonnaliine.
6.ATKO Liinid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebused Maanteeameti 07.05.2019 sunniraha määramise otsuse nr 24-4/19-0127/275-4 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks (3-19-1077), Maanteeameti 24.07.2019 ettekirjutuse 27-4/19-0356/515-3 tühistamiseks (3-191562), Maanteeameti 30.09.2019 ettekirjutuse 27-4/19-0491/635-4 tühistamiseks (3-19-2005) ning Maanteeameti 30.03.2020 sunniraha määramise otsuse nr 27-4/19-0867/1117-4 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks (3-20-797). Maanteeameti 07.05.2019 sunniraha määramise otsus nr 24-4/19-0127/275-4
3(8)
3-19-1077 Hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas sunniraha rakendamine, tuginedes ligi kolm aastat tagasi tehtud ettekirjutusele, mis on ebaselge. Ettekirjutuse kehtivus ei välista, et sunnivahendi rakendamine võib siiski olla lubamatu. Kaebaja on ettekirjutust mitu aastat täitnud ning vastustajal ei ole kaebajale olnud ühtegi etteheidet. Sellises olukorras oleks olnud proportsionaalne juhtida kaebaja tähelepanu puudusele ning anda võimalus väidetav puudus etteantud tähtajaks kõrvaldada. Ettekirjutust ei tehtud õigusaktidest või liiniveo lepingust tulenevate kaebaja kohustuste täitmiseks, vaid oli suunatud sellele, et kaebaja aitaks aktiivselt kaasa järelevalve teostamisele Harju Maavalitsuse poolt. Vedaja kohustust aidata kaasa järelevalve teostamisele ei ole sätestatud ÜTS-s, ÜTS alusel kehtestatud õigusaktides, EL määrustes ega välislepingutes. Seega loodi ettekirjutusega uus abstraktne kohustus, mitte ei tagatud olemasoleva kohustuse täitmist või selle rikkumise kõrvaldamist. Lisaks koostati ettekirjutus abstraktse ohu ennetamiseks tulevikus (kardinate paigaldamisest hoidumine). Sunniraha alusena viidatud ettekirjutuse p 3 oli küll adresseeritud konkreetsele isikule, kuid ei reguleerinud konkreetset kaasust, vaid tulevikus aset leida võivaid hüpoteetilisi juhtumeid. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks konkreetse kohustuse jätnud täitmata (vt ka Riigikohtu 08.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-62-16, p 14). Ebaproportsionaalne on sunniraha rakendamine bussijuhi inimliku eksituse tõttu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-15-443 (p 15) rõhutanud, et järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse. Kui ettevõtja tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele üldise sisuga õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ka ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis. Sama põhimõte on rakendatav sunniraha määramisele. Praegusel juhul oleks piisanud tähelepanu juhtimisest puudusele. Maanteeameti 30.03.2020 sunniraha määramise otsus nr 27-4/19-0867/1117-4 Kaebajale ei tehtud ettekirjutust hoiduda järelevalveks kasutatava kaamera vaatevälja varjamisest kardinaga. Ettekirjutusega pandi kaebajale kohustus hoiduda paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides kardinaid või muid piirdeid, mis ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt juhikabiinile juhist paremal. Järelevalvekaamerate avaliku teenindamise lepingus lepiti kokku, et videojärelevalve tulemina kulutusi või kohustusi vedajale ei teki. Kaebaja korrigeeris enda tegevust nii, et kaameraid ei varjata. 2019. a märtsis fikseeritud juhtumite puhul oli tegu bussijuhi tahtmatu eksimusega. Ajavahemikul 2012–2016 ei olnud vastustajal kardina suhtes ühtegi märkust. Samuti paigaldati kaamerad, arvestades kardina olemasolu ning tehasekonstruktsioone. Kardin bussis tagab suurema ohutuse reisijatele, juhile ja teistele liikluses osalejatele. Valgus bussi salongis peegeldub esiklaasilt ja piirab bussijuhi nägemisvõimet. Kardina olemasolu aitab vältida otsese valguse langemist esiklaasile. Kardin kaitseb juhti tõmbetuule eest ja vähendab haigestumise tõenäosust. Samuti tekitab kardin visuaalse eraldatuse. Proportsionaalne oleks olnud juhtida kaebaja tähelepanu puudusele. Eriolukorra ajal kehtis bussis sanitaartsoon esiuksest kuni esimese istmereani ning tasuta sõit. Busside esiuks oli suletud ning juhilt piletit osta ei saanud. Seega on sunniraha nõue vastuolus hea tava põhimõtetega. Ettekirjutus oli suunatud sellele, et kaebaja aitaks aktiivselt kaasa järelevalve teostamisele. Vedaja kohustust aidata kaasa järelevalve teostamisele ei ole sätestatud ÜTS-s ega muudes õigusaktides. Seega loodi ettekirjutusega uus abstraktne kohustus, mitte ei tagatud 4(8)
3-19-1077 olemasoleva kohustuse täitmist või selle rikkumise kõrvaldamist. Koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamisega kaasneb suur mõju vedaja majanduslikule olukorrale. Seega on sunniraha määramine ebaproportsionaalne.
7.Tallinna Halduskohus liitis 19.06.2020 määrusega haldusasjad nr 3-19-1077, 3-19-1562, 319-2005 ja 3-20-797 ühte menetlusse ning jättis liidetud asja numbriks 3-19-1077.
8.ATKO Liinid OÜ ja Maanteeamet sõlmisid 21.09.2020 kompromissi osas, mis on seotud Maanteeameti ettekirjutustega nr 27-4/19-0356/515-3 ja 27-4/19-0491/635-4. Halduskohus kinnitas 22.09.2020 kompromissi ja lõpetas nimetatud ettekirjutuste osas menetluse.
9.Maanteeamet palus jätta kaebuse 07.05.2019 sunniraha määramise otsust nr 24-4/190127/275-4 ja 30.03.2020 sunniraha määramise otsust nr 27-4/19-0867/1117-4 puudutavas osas rahuldamata. 07.05.2019 sunniraha määramise otsus nr 24-4/19-0127/275-4 Kui ettekirjutus kohustab teatud teost hoiduma, on see suunatud püsiva olukorra loomisele. Ettekirjutus nr 6-1/180 koos sunniraha hoiatusega on kehtiv. ATSS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida. ATKO Liinid OÜ on kooskõlastanud Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu (ATL), mille p 8.3.2 kohaselt on oluline lepingurikkumine piletimüügiga (sh piletimüügiseadmete kasutamisega) seonduvate kohustuste rikkumine (vt ka lepingu p 8.4). Trahvimäär 100 eurot ei koormanud ettevõtjat liigselt. Põhjendatud ei olnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramine. Ettevõtja peab majandus- ja kutsetegevuses kehtivaid nõudeid täitma igal ajal ja lõpetama nõuete rikkumise viivitamatult. Sunniraha eesmärk oli mõjutada ATKO Liinid OÜ-d täitma oma kohustusi ning tagama bussides kardinate paiknemine nii, et see ei takistaks järelevalvet. Ettekirjutus ei olnud ebaselge, vaid oli suunatud rikkumisest hoidumisele. 30.03.2020 sunniraha määramise otsus nr 27-4/19-0867/1117-4 Kaebajale ei laiene 18.12.2012 ATKO Liinid OÜ ja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse vahel sõlmitud Harju maakonna ATL-s kokku lepitud kaamerate sätted ning märgitud lepinguga ei saa kitsendada järelevalve läbiviimist. Rikkumised, mille eest 30.03.2020 sunniraha määrati, leidsid aset enne Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 kehtestatud eriolukorda. Vaidlusaluses sunniraha määramise otsuses on käsitletud nelja juhtumit, millest kaks on fikseeritud menetlustoimingu protokolliga nr MTP19-2411ML-1 ja kahe kohta vormistati järelevalveõiend nr Õ20-0102ML-1. Pärast menetlustoimingu protokolli nr MTP19-2411ML1 koostamist esitas Maanteeamet ATKO Liinid OÜ-le järelepärimise, millele ei vastatud. Lisaks hoiatas järelevalveametnik ühissõidukijuhti, kes teenindas 19.11.2019 liinil nr 145, kuid 20.11.2019 kontrolli tulemusena selgus, et suuline hoiatus ei olnud ühissõidukijuhti korrale kutsunud. Maanteeamet kontrollis uuesti sama ühissõidukit, mis teenindas liini nr 122 ning 01.02.2020 liini nr 146. Mõlemal juhul tuvastati rikkumine. Sunniraha määr 500 eurot on proportsionaalne. Lisaks tuli arvesse võtta seda, et tegemist on korduva rikkumisega.
10.Tallinna Halduskohtu 30.10.2020 otsusega jäeti ATKO Liinid OÜ kaebus Maanteeameti 07.05.2019 sunniraha määramise otsust nr 24-4/19-0127/275-4 ja 30.03.2020 sunniraha 5(8)
3-19-1077 määramise otsust nr 27-4/19-0867/1117-4 puudutavas osas rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebajale 30.06.2016 tehtud ettekirjutus kehtib. Kaebaja leiab ekslikult, et ettekirjutusega ei kohustatud teda hoiduma juhikabiini paremale poole kardina paigaldamisest, vaid hoiduma kardina paigaldamisest kindlal viisil. Ettekirjutusest nähtub, et kaebajat kohustati kardin eemaldama ja hoiduma kardina paigaldamisest. Kaebaja pole tõendanud, et kardin oli ette nähtud bussi tootjatehase poolt. Seega ei täitnud kaebaja ettekirjutust. Järgitud on ÜTS § 82 lg-s 2 sätestatut ning sunniraha rakendati õiguspäraselt. Asjaolu, et ettekirjutus oli tehtud ligi kolm aastat enne sunniraha esmakordset rakendamist, ei oma tähtsust, kuna kaebajale pandud kohustus oli tähtajatu. Arvestades, et juhikabiinist paremale poole paigaldatud piletimüügiprotsessi olulisel määral varjanud kardin takistas riikliku järelevalve teostamist, pole alust pidada kaebaja suhtes rakendatud meetmeid ebaproportsionaalseks. Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (vt Riigikohtu 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.ATKO Liinid OÜ palub 26.11.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.10.2020 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Harju Maavalitsuse 30.06.2016 ettekirjutuse nr 6-1/180 p 3 sätestab üheselt, et kaebajal on kohustus hoiduda paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides kardinaid või muid piirdeid, mis ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt juhikabiinile juhist paremal. Seega piiras 30.06.2016 ettekirjutus kardinate paigutuse teatud viisil – juhikabiinile juhist paremal. Kaebajale ei olnud täielikult keelatud kardinate kasutamine. Kaebaja on põhjendanud kardinate vajalikkust. Kardin bussis tagab suurema ohutuse reisijatele, juhile ja teistele liikluses osalejatele. Kardin aitab vältida otsese valguse langemist esiklaasile, kaitseb juhti tõmbetuule eest ja vähendab haigestumise tõenäosust. Samuti tekitab see visuaalse eraldatuse reisijate tsoonist. Sunniraha määramine eeldab, et isikule on antud tähtaeg rikkumise või puuduse kõrvaldamiseks ja ta ei täida seda etteantud tähtajaks. Sunniraha ei saa määrata, kui ettekirjutus on tähtajatu (ATSS § 2 lg 1). Seega ei olnud sunniraha määramine õiguspärane. Hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas sunniraha määramine viitega tähtajatule ettekirjutusele, mis oli tehtud 3–4 aastat tagasi. Kaebaja oli ettekirjutust täitnud ning mitu aastat ei olnud vastustajal kaebajale ühtegi etteheidet. Sellises olukorras oleks olnud proportsionaalne juhtida kaebaja tähelepanu puudusele ning anda kaebajale võimalus see etteantud tähtajaks kõrvaldada. Harju Maavalitsuse 30.06.2016 ettekirjutus oli suunatud sellele, et kaebaja aitaks kaasa järelevalve teostamisele (vt ka ÜTS § 82 lg 1). Vedaja kohustust aidata aktiivselt kaasa järelevalve teostamisele ei ole sätestatud ÜTS-s ega üheski muus õigusaktis. Lisaks oli ettekirjutus koostatud abstraktse ohu ennetamiseks tulevikus. Sunniraha alusena viidatud ettekirjutuse p 3 ei reguleerinud konkreetset kaasust, vaid tulevikus aset leida võivaid hüpoteetilisi juhtumeid. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks mingi konkreetse kohustuse jätnud talle määratud tähtajaks täitmata (vt ka Riigikohtu 08.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-62-16, p 14). Proportsionaalne ei ole sunniraha rakendamine bussijuhi inimliku eksituse tõttu (vt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 15).
6(8)
3-19-1077
12.Transpordiamet (Maanteeameti üldõigusjärglane) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja leiab ekslikult, et ettekirjutusega nr 6-1/180 kohustati teda hoiduma kardina paigaldamisest kindlal viisil. Kaebaja ei ole enne apellatsioonkaebuse esitamist kardinate vajalikkust põhjendanud. Järgitud on ÜTS § 82 lg-s 2 sätestatud korda. Kohustus hoiduda teost oli tähtajatu (ATSS § 7 lg 1 p 3). Ettekirjutus on kehtiv. Tegemist oli ATL p 8.3.2 olulise rikkumisega (vt ka p 8.4). 30.03.2020 sunniraha määramise otsuse nr 27-4/19-0867/1117-4 tegemisel tuli lisaks arvesse võtta, et tegemist on korduva rikkumisega. Asjaolu, et ettekirjutus oli tehtud ligi kolm aastat sunniraha esmakordsest rakendamisest varem, ei oma tähtsust, kuna kohustus oli tähtajatu. Ettekirjutus ei olnud ebaselge, vaid on suunatud rikkumisest hoidumisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 14). ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Praeguse vaidluse lahendamisel omab mh tähtsust see, kuidas pidi kaebaja mõistma talle 30.06.2016 ettekirjutusest tulenevat kohustust. Seejuures on oluline, kuidas pidi keskmine mõistlik adressaat kohustusest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru saama. Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (vt Riigikohtu 08.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-62-16, p 14). Lisaks ei ole sunnivahendit õiguspäraselt võimalik rakendada olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus asjas nr 3-111355, p 50; 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus asjas nr 3-19-1198, p-d 15–16).
14.Kaebajale pidi olema Harju Maavalitsuse 30.06.2016 ettekirjutusest nr 6-1/180 mõistlikult arusaadav, et tal on kohustus hoiduda bussi juhikabiini juurde selliste kardinate paigaldamisest, mis takistavad bussides järelevalve teostamist piletimüügi üle. Selle ettekirjutusega kohustati kaebajat hoiduma paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides kardinaid või muid piirdeid, mis ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt juhikabiinile, juhist paremal (resolutsiooni p 3). Kuigi resolutsioonis ei ole otseselt viidatud järelevalve teostamise vajadusele, nähtub see eesmärk ettekirjutuse põhjendusest. Nimelt on ettekirjutuse põhjenduses märgitud, et kaebajale saadeti 18.05.2016 märgukiri kardinate eemaldamise kohta ulatusega juhikabiini tagant paremale küljele, et tagada kaamera maksimaalne vaateväli ja järelevalve piletimüügi korralduse üle. Eelnevast tulenevalt pidi kaebajale olema arusaadav, et tal tuleb hoiduda paigaldamast bussi juhikabiini ümber kardinaid, mis takistaks järelevalve teostamist piletimüügi üle. Kuigi ettekirjutuses ei ole viidatud validaatoritele, mis olid vaidlusaluste ettekirjutuste kohaselt varjatud, on ilmne, et järelevalve piletimüügi üle hõlmab ka validaatorite kasutamise kontrollimist. Validaatorist on võimalik soetada sõidupiletit ja registreerida tasuta sõiduõigus. Seega oli vastustajal põhjendatud huvi validaatorite üle järelevalve teostamiseks. Kaebajale määratud kohustus hoiduda konkreetsest teost oli selge. Kardinate paigaldamisest hoidumise eesmärk oli kaamera vaatevälja tagamine. Vaidlusalustes ettekirjutustes ei heideta kaebajale ette mitte seda, et kardin oli paigutatud bussijuhist paremale, vaid seda, et niiviisi paigaldatud kardin varjas bussi paigutatud kaamera vaatevälja. 7(8)
3-19-1077
15.Vaidlusaluste sunniraha määramise otsuste tühistamist ei tingi asjaolu, et Harju Maavalitsuse ettekirjutus on tehtud 2016. a-l. ATSS § 7 lg 1 p järgi, kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole ettekirjutuse täitmise tähtaega vaja märkida. Kohustus hoiduda 30.06.2016 ettekirjutuse resolutsiooni p-s 3 märgitud teost on määratud tähtajatult. Seega tuli kaebajal nimetatud kohustust täita ka 2019. ja 2020. a-l. Harju Maavalitsuse 30.06.2016 ettekirjutuses sisaldub hoiatus sunniraha määramise kohta kuni 6400 eurot (resolutsiooni p 4; vt ka ATSS § 7 lg-d 1, 2 ja 5). 30.06.2016 ettekirjutus on kehtiv. ÜTS § 80 lg 1 sätestab Transpordiameti õiguse teostada riiklikku järelevalvet, sh maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle (ÜTS § 80 lg 4 p 3, § 81 lg 1 p 6, § 82 ja § 83).
16.07.05.2019 sunniraha määramise korralduse aluseks olevast 03.03.2019 menetlustoimingu protokollist nähtub, et 22.02.2019 varjas bussi juhikabiini juures olev kardin maakonnaliinil nr 108 (buss registreerimisnumbriga 114BJH) validaatorit (06.06.2019 kaebuse lisa 2). 30.03.2020 ettekirjutuse aluseks olevast menetlustoimingu protokollist nähtub, et 19.11.2019 ja 20.11.2019 varjas kardin maakonnaliinil nr 145 (buss registreerimisnumbriga 120BJH) täielikult validaatori (29.04.2020 kaebuse lisa 2; vt ka 08.06.2020 vastus kaebusele lisa 3). Kaebajale anti võimalus esitada enda seisukohad haldusmenetluses, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud (vt 06.06.2019 kaebuse lisa 5 ja 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 2).
17.Vastustaja ei eksinud, kui rakendas kaebaja suhtes sunniraha kohe. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et 30.06.2016 ettekirjutus on kehtiv, kaebaja jättis talle ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata, kohustus oli tähtajatu ning kaebajat oli eelnevalt hoiatatud sunniraha võimalikust kohaldamisest. Seega olid sunniraha rakendamise eeldused täidetud (ATSS § 8 lg-d 1 ja 3).
18.Sunniraha ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks, sest sunniraha peab motiveerima ettekirjutuse adressaati oma kohustusi tähtaegselt täitma (vt ATSS § 3 lg 3). Võimaluste piires tuleb haldusorganil arvestada ettekirjutuse adressaadi majanduslikku seisu sunniraha suuruse määramisel (vt ka Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27). Vastustaja on nendest seisukohtadest lähtunud. 07.05.2019 sunniraha määramise otsusest nähtub, et arvesse on võetud kaebaja majandusnäitajaid, samuti ettevõtja pikaajalist tegutsemist. Lisaks eelnevale võeti 30.03.2020 sunniraha määramisel arvesse seda, et kaebajale oli samalaadse rikkumise eest 07.05.2019 juba sunniraha määratud.
19.Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2020 otsus muutmata.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud ja neid kaebajalt välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.