Keskkonnaõigus › Jäätmed

Jätta rahuldamata OÜ Nexit määruskaebuse tagamise taotlus.

3-22-283

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebetähtaja ennistamata jätmist ning menetluse lõpetamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punkte 1–3, 6 ja 7 ning esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg-d 1 ning 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-283 pinnasehunnikud. Vald ei saa kohustada kaebajat eemaldama võõralt (Viimsi valla) maalt sinna ladustatud pinnasehunnikuid. Pinnasehunnikud ei ole Viimsi valla maale sattunud või valgunud Männiliiva tee 2 kinnistult. Seda tõendavad Männiliiva tee 2 kinnistu aerofotodega varustatud ajaloolised kaardid. 2006. a aerofotol on mõned pinnasehunnikud Viimsi valla maal ja Männiliiva tee 2 kinnistule need laienenud ei ole. 2008. a aerofotol on suur pinnasevall Viimsi valla maal, mille ääred ei ole valgunud Männiliiva tee 2 kinnistule. 2019. a aerofotol on pinnasehunnikud valla maal tunduvalt suuremad. Viimsi valla maalt on pinnasehunnikud laienenud Männiliiva tee 2 kinnistule. 2020. a aerofotol on pinnasehunnikud ainult Viimsi valla maal. Viimsi valla maadelt Männiliiva tee 2 kinnistule laienenud pinnasehunnikute osad on kinnistult ära koristatud. Ettekirjutuse nõue nr 3 on õigusvastane. Männiliiva tee 2 kinnistu kitsenduste kaart tõendab, et kinnistu ei ole elektripaigaldise kaitsevöönd ega muu kaitsevöönd ja aadressil Laiaküla tee, Laiaküla, Viimsi vald (89001:010:2735) võivad olla ladustatud pinnasehunnikud. Kaebaja võib Männiliiva tee 2 asuval kinnistul hoida oma vara, sh pinnast (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32). Kaebaja on jäätmed Männiliiva tee 2 kinnistult täielikult eemaldanud ja utiliseerinud. Kinnistul asuvad pinnasehunnikud kujutavad endast kasvumulda ja muud pinnast, mille hoidmine kinnistul on lubatud (vt ka Lemma OÜ eksperthinnang). Kohtülevaatusel ei tuvastatud pinnase reostumise tunnuseid. Alal paiknev ehitusobjektidelt väljakaevatud ja ladustatud pinnas liigitub ehitus- ja lammutusjäätmeteks koodiga 17 05 04 (kivid ja pinnas). Männiliiva tee 2 asuva kinnistu 17.12.2021 ülevaade kinnitab, et kinnistul ei ole jäätmeid. Kaebaja on täitnud nõude nr 1 ning teavitas sellest vastustajat 03.02.2022 e-kirjaga (kaebus koos lisadega). Viimsi vald vastas 07.02.2022 kaebaja e-kirjale. Kaebajale toimetati vaidlustatud haldusaktid kätte 04.01.2022, mistõttu on kaebus tähtaegne. OÜ Nexit ei ole vastustajalt enne 04.01.2022 saanud ühtegi dokumenti ega teadet 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse kohta. Kui kaebaja 03.02.2022 kaebuse lisade ja muude tõendite hulgas on dokumente, mis on dateeritud enne 04.01.2022, on need saadud Männiliiva tee 2 kinnistu endistelt omanikelt pärast 04.01.2022. Kui isikule, kes on OÜ Nexit juhatuse liige, oli mingitel asjaoludel teatavaks saanud Viimsi valla 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatus, ei saanud seda enne 04.01.2022 seostada OÜ-ga Nexit. OÜ Nexit poole ei ole vald pöördunud. Alternatiivselt esitas kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna OÜ Nexit ei ole teadvalt 30-päevast kaebetähtaega ületanud.

3-22-283 toimus Männiliiva tee 2 kinnistul kohtumine kinnistu omaniku esindaja C-ga, juures viibis OÜ Nexit volitatud esindaja T. C taotles ettekirjutus-hoiatuse täitmiseks lisaaega kuni 30.09.2021 (kirjalik taotlus esitati 31.12.2020). Viimsi Vallavalitsus rahuldas taotluse ja andis ettekirjutushoiatuse nõuete täitmiseks aega kuni 15.10.2021. Muus osas jäi ettekirjutus-hoiatus muutmata. Ettekirjutus on jõustunud. Samuti ei ole vaidlustatud ettekirjutuse muutmise haldusakti. Kinnistusraamatusse kanti 09.09.2021 omanikuna Nexit OÜ. Nexit OÜ-le on ettekirjutus teatavaks tehtud 15.11.2021 äriregistris registreeritud aadressil XXX. Kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas kinnistu omanik on seotud ettekirjutuse andmisega või mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2008 määrus nr 3-08-683, p 14). Kuna Nexit OÜ oli asunud ettekirjutust täitma ja käis taotlemas vallas lisaaega ettekirjutuse täitmiseks (abivallavanem MK vastuvõtt), oli ta enne 15.11.2021 ettekirjutuse sisust teadlik. Vastustaja määras sunniraha ja selle suuruse ettekirjutusega, mida ei saa praeguses asjas enam vaidlustada. Kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud ettekirjutusega pandud kohustust. Ettekirjutuse p 2 on täies ulatuses täitmata. Ettekirjutus sisaldas sunniraha rakendamise hoiatust ega saanud jääda kaebajale selgusetuks. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 5 lg 2 p 2 rakendamisel ei ole nõutav, et haldusorgan teeks igakordsele kinnistu omanikule uue ettekirjutuse. Sunniraha maksmise kohustuse tekkimiseks ei ole vajalik vormistada eraldi sunniraha määramise otsust (ATSS § 10 lg 1 ja § 2 lg 1). Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 ja ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Viimsi vald teavitas kaebajat sunniraha rakendamisest ja menetluse alustamisest (HMS § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2; § 5 lg 1). Kaebaja juhatuse liige on teavituse kättesaamist kinnitanud e-kirjaga. Samuti käis ta vallamajas sooviga tähtaega pikendada, kuid ametnik oli puhkusel. Ettevõttele loetakse ettekirjutus kätte toimetatuks selle edastamisega tema äriregistris registreeritud aadressile. Seega on kaebetähtaeg ületatud. Tõenäoline ei ole kaebajale kahjuliku tagajärje saabumine ning kaebuse eduväljavaated on vähesed. Avalik huvi on kaebaja huvidest kaalukam. Esialgne õiguskaitse ei tohi muuta haldusakti täitmist pikemaajaliselt võimatuks. Pahatahtlik ettekirjutuse täitmisest kõrvalehoidmine on väldanud ca 2 aastat.

3-22-283 rakendamine (sh täitetoimingute tegemine) osas, milles see puudutab 05.08.2020 ettekirjutushoiatuse nõuetega 1 ja 3 seotud sunniraha. Muus osas jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 1). OÜ Nexit taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata (p 2) ja menetlus Viimsi valla 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse tühistamise nõude osas lõpetati (p 3). Nii Viimsi valla 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatus kui ka ettekirjutuse muutmise otsus edastati Q e-posti aadressile (XXX) 15.11.2021. Q on kaebaja seaduslik esindaja ning äriregistri kohaselt on kaebaja elektronposti aadress XXX. Seega on Viimsi valla 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatus ja seda muutev haldusakt kaebajale korrektselt kätte toimetatud (vrdl HMS § 27 lg 1 ning § 27 lg 2 p 3). Ettekirjutus-hoiatus toimetati kaebajale kätte 15.11.2021, mistõttu pidanuks ta esitama tühistamiskaebuse hiljemalt 15.12.2021. Kuna kaebaja esitas kaebuse 03.02.2022, on tühistamisnõue esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Paljasõnaline väide, et kaebaja ei ole teadlikult kaebetähtaega ületanud, ei ole kaalukaks põhjuseks, mis õigustaks tühistamisnõude esitamist rohkem kui 1,5 kuud pärast haldusaktist teadasaamist. Ka juhul, kui pidada kaebajat menetluslikult kogenematuks, pidi ta mõistma, et haldusakti vaidlustamine on seotud tähtaegadega. Lisaks sisaldus nii vaidlusaluses ettekirjutuses kui ka selle muutmise otsuses korrektne vaidlustamisviide (sh viide 30-päevasele kaebetähtajale). Viimsi vald on 15.11.2021 tuvastatu põhjal 04.01.2022 korralduses möönnud, et vähemalt osaliselt olid ettekirjutuse nõuded täidetud ning kaebaja esitatud tõendid annavad aluse eeldada, et enne 04.01.2022 on kinnistut võrreldes 15.11.2021 olukorraga täiendavalt korrastatud. Viimsi vald on 02.03.2022 menetlusdokumendis märkinud, et nõudest 1 on ca 50% täidetud. Sunniraha võimalik suurus oli juba kindlaks määratud, mistõttu ei saanud praegusel juhul lähtuda juriidilisele isikule kehtestatud määradest. Samuti ei saa üheselt väita, et Viimsi vald ei pidanud enne sunniraha rakendamist kaaluma sunniraha vähendamist. Praeguseks esitatud tõendid viitavad sellele, et kaebaja on kinnistu uue omanikuna asunud ettekirjutust vähemalt teatud määral täitma ning seda on möönnud ka Viimsi vald. Viimsi vald ei ole esitanud tõendeid, et asjaga seotud kinnistu eelmine ja praegune omanik on omavahel tihedalt seotud ning omanikuvahetuse tingis üksnes soov ettekirjutuse täitmisest kõrvale hoida. Sellises olukorras ei pruugi sunniraha tervikuna rakendamine olla proportsionaalne. Kuigi kaebaja ei ole põhistanud, et sunniraha rakendamine tooks kaasa pöördumatuid tagajärgi tema majandustegevusele, on esialgse õiguskaitse kohaldamine siiski põhjendatud. Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Avalikuks huviks on ennekõike kinnistu korrastamise tagamine. Ehkki puudub vaidlus, et 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatust ei oldud kuni kinnisasja omaniku vahetuseni täitma asutud, nähtub kaebaja esitatud fotodest, et 2021. a septembris on kaebaja asunud kinnistut vähemalt osaliselt korrastama. Eelnevat arvestades ei esine ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Viimsi Vallavalitsuse 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatus on kehtiv haldusakt. Kaebaja ei ole väitnud ning Viimsi valla esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks ettekirjutuse nõude 2 (osaliselt) täitnud või seda täitma asunud. Seetõttu ei ole selles osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(9)

3-22-283 tähtaegselt, alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Vastustaja esitas halduskohtule ekslikku infot. Halduskohus ei küsinud kaebajalt arvamust vastustaja 02.03.2022 menetlusdokumendi kohta. Q on lisaks teiste juriidiliste isikute, sh Foreva Veod OÜ seaduslik esindaja. Foreva Veod OÜle on 15.11.2021 edastatud Viimsi valla poolt ekslikult dokument, mille adressaat ei olnud Foreva Veod OÜ, vaid OÜ Nexit (vt ka Viimsi valla menetlusdokument asjas nr 3-21-2896). Kuna Viimsi vald ei saatnud OÜ-le Nexit ettekirjutus-hoiatust ega muud dokumenti, vaid edastas need Foreva Veod OÜ-le, ei olnud kaebaja enne 04.01.2022 teadlik 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatusest. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat kohustust sunniraha vabatahtlikult tasuda, sest ta on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ja kaebaja satub raskesse majanduslikku olukorda. Täiendavalt taotleb kaebaja määruskaebuse tagamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 208).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6(9)

3-22-283

7(9)

3-22-283 Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).

3-22-283 hoiatuse nõude 2 võimaliku õigusvastasuse kohta. Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu 12.04.2022 otsus asjas nr 3-19-2051, p 10). ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks võib olla asjaolu, et ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (vt Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 33-1-62-16, p 14). Lisaks ei ole sunnivahendit õiguspäraselt võimalik rakendada olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt Riigikohtu 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 10; Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 50; 27.10.2015 määrus nr 33-1-31-15, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, p-d 15–16). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid nõude 2 täitmise kohta, vaid üksnes selgitanud, et tal puudub kohustus nõuet täita. Ettekirjutus-hoiatusest tulenev kohustus nõude 2 täitmiseks ei ole ebaselge ning puudub alus arvata, et kaebajal ei ole objektiivselt võimalik kohustust täita. Seega oli Viimsi vallal õigus sunniraha rakendada. Sunniraha suurust (640 eurot; nõude täitmata jätmisel alates 28.02.2022 summas 700 eurot) ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Sunniraha peab motiveerima ettekirjutuse adressaati oma kohustusi tähtaegselt täitma (vt ATSS § 3 lg 3). Võimaluste piires tuleb haldusorganil arvestada ettekirjutuse adressaadi majanduslikku seisu sunniraha suuruse määramisel (vt ka Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid ettekirjutushoiatuses märgitud summa tasumiseks. Seega on kaebuse eduväljavaated nõuet 2 puudutavas osas vähesed.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.