Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-27894
Tsiviilasi
KM hagi AR-E vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt testamendi tühistamiseks ja pärimiskõlbmatuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind
66 914 eurot 80 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): KM (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Janika Drobot Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AR-E (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Tarvo Ilves
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29.01.2016 otsus muutmata, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni, sõnastades selle järgmiselt: "Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 12.11.2010 tõestatud ja notari ametitoimingute raamatus registri numbri 2435 all registreeritud EE (E) testamendi tühisus ning alternatiivne nõue tühistada Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 12.11.2010 tõestatud ja notari ametitoimingute raamatus registri numbri 2435 all registreeritud EE testament ning nõue tunnistada AR-E pärimiskõlbmatuks." 1(11)
3.Lugeda Harju Maakohtu 29.01.2016 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 12.11.2010 tõestatud ja notari ametitoimingute raamatus registri numbri 2435 all registreeritud EE (E) testamendi tühisus ning alternatiivne nõue tühistada Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 12.11.2010 tõestatud ja notari ametitoimingute raamatus registri numbri 2435 all registreeritud EE testament ning nõue tunnistada AR-E pärimiskõlbmatuks. Menetluskulude jaotus 2) Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja, KM kanda.
5.Jätta rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlused kordusekspertiisi korraldamiseks, tunnistaja RHR selgituste võtmiseks asja materjalide juurde ning eksperdikulude tagastamiseks summas 1530 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KM (hageja) esitas 15.06.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse AR-E (kostja) vastu. Hagiavalduses palus hageja järgmist: 1) tuvastada Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 12.11.2010 tõestatud ja notari ametitoimingute raamatus registri numbri 2435 all registreeritud EE (E) testamendi tühisus või alternatiivselt tühistada Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 12.11.2010 tõestatud ja notari ametitoimingute raamatus registri numbri 2435 all registreeritud EE testament ja 2) tunnistada AR-E pärimiskõlbmatuks.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894
2.Hagiavalduse kohaselt suri 05.03.2011 hageja isa EE. Hageja pöördus 10.03.2011 Tallinna notari Maive Ottase poole ja sai teada, et EE tegi testamendi ning pärandas kogu oma vara abikaasale (kostjale). Hageja ei teadnud, et EE ja kostja olid abiellunud. EE põdes ajuvähki ega olnud võimeline mõistma oma tegude tagajärgi. EE lubati haiglast välja 06.11.2010 (laupäev), kostja ja EE abiellusid 09.11.2010 ja 12.11.2010 (reede) tegi EE kostja nimele testamendi. Juhul, kui pärandaja EE ei oleks teinud kostja kasuks testamenti, oleks olnud seadusjärgseks pärijaks hageja, kui EE tütar. Juhul kui kostja on pärimiskõlbmatu, on samadel põhjustel pärima õigustatud hageja.
3.EE ei olnud võimeline aru saama oma tegudest, ei olnud täie mõistuse juures ja oli otsusevõimetu. Kõik EE poolt alates hospitaliseerimisest 2010. a augustis ja hiljem tehtud toimingud, on tehtud teo- ja otsustusvõimetu isiku poolt ja on tühised ning kehtetud algusest peale.
4.Kostja varjas talle teadaolevaid asjaolusid tahtlikult või osales muul viisil ebaseaduslikult nii abielu sõlmimise kui ka testamendi vormistamise korraldamises. Kostja ei teavitanud ei perekonnaseisuametit ega testamendi vormistamisega tegelenud notarit testaatori tervislikust seisundist ja rikkus sellega enda eesmärgi saavutamiseks hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Kuna testament oli tehtud otsusevõimetu isiku poolt ning kostja surve mõjul, pole sellise tehingu tegemine lubatud nii tehingu tühisuse kui ka tehingu tühistamise aluste esinemise tõttu. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Hageja nõue on tõendamata, vastuoluline ning kunstlik. EE-l olid küll tervislikud probleemid, kuid vaidlusaluste tehingute tegemise ajal võimaldas ta tervislik seisund mõista tal oma tegude tähendust. Seda tõendavad nii EE päeviku sissekanded kui ka fotod abielu registreerimise päevast.
7.EE kirjutas käsikirjalisi testamente iganädalaselt. Pärast käsikirjaliste testamentide kadumist palatis oleva kummuti sahtlist, avaldas EE soovi pöörduda notari poole notariaalse testamendi koostamiseks. Testamendi koostamisel viibis notari vastuvõtu ruumis EE üksi koos notariga. Seetõttu ei saanud kostja EE testamendi tegemisel mõjutada. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis hagi 29.01.2016 otsusega rahuldamata.
9.Maakohtu hinnangul oli EE perioodil 09.11-16.11.2010 teo- ja otsustusvõimeline. Järelduse tegemisel tugines maakohus hageja taotlusel läbiviidud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisile. Selle viisid läbi riiklikult tunnustatud eksperdid psühhiaater RV ja kliinilise psühholoogia magister TK. Ekspertiisiakti järeldustes kinnitasid nad, et 2010. a augustist kuni surmaeelse perioodini alates 17.02.2011, ei
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894 esinenud EE-l püsivaid takistusi ega piiranguid oma tegudest arusaamiseks ja oma tegude juhtimiseks. Maakohus pidas hageja poolt esitatud muude asjatundjate (psühhiaater AG, neuropsühholoog MK ja psühhiaatria professor Soomes RHR) arvamusi vähem usaldusväärseteks, sest need isikud pole kantud Eesti Vabariigis tunnustatud ekspertide nimekirja.
10.Tunnistaja RHR ütlusi pidas maakohus vastuolulisteks ja järeldusi ebaõigeteks. Maakohtu hinnangul ei olnud see tunnistaja teadlik kohtuekspertiisi sisust ega teadnud paljusid fakte EE haiguse ja selle kulgemise kohta. Kohtu poolt ülekuulatud tunnistajad notar Heleriin Kulla ja Tallinna Perekonnaseisameti töötaja AV kinnitasid, et suhtluses EE-ga ei tekkinud neil kordagi kahtlust tema teovõimes. EE teovõimes ei kahelnud ka 04.11.2010 arst PV, 05.11.2010 tunnistajad VE, TE, EE-ga abiellunud kostja, viis erinevat Tallinna Perekonnaseisuameti töötajat ja ca 15 abielu registreerimisele kutsutud külalist.
11.Maakohtu hinnangul pole hageja veenvalt tõendanud, et kostja oleks pannud toime pärimisseaduse (PärS) §-s 6 kirjeldatud tegusid. Hageja väited, nagu oleks kostja takistanud EE-l testamenti tõestamast või mõjutanud teda kuidagi testamendi tõestamisel soodsamale käitumisele, ei leidnud kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust, et kostja oleks teinud EE-le takistusi oma tahte avaldamiseks. Notariaalse testamendi tõestamisel viibis notar Heleriin Kulla juures EE ilma kostjata. Notar kinnitas kohtuistungil, et EE avaldas testamendi koostamise juures oma vaba tahet. Samuti oli notar testamenti tõestades veendumusel, et isik oli täie teovõime ja arusaamise juures.
12.Hageja väidet, et kostja blokeeris EE telefonis hageja telefoninumbri, pidas maakohus paljasõnaliseks. Kõnede blokeerimise seade EE telefonis puudus ning EE palatisse oli juurdepääs ka teistel isikutel.
13.Maakohus jättis rahuldamata ka testamendi tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt tühiseks tunnistamise nõude. Maakohtu hinnangul ei omanud asja lahendamisel tähtsust see, milline oli EE seisund haiglas viibimisel. Relevantne on vaid EE psüühiline seisund abiellumisel ja testamendi tõendamisel, mis toimusid pärast seda, kui EE kirjutati haiglast välja. Hageja tunnistajate tähelepanekud EE käitumises toimunud muutuste kohta ei käsitle ajaperioodi, mil toimus abiellumine ja notariaalne testamendi tõestamine ega tõenda seega EE seisundit sel ajal. Asjaolu, et isik ei kirjeldanud testamendi tegemist oma päevikus, ei anna alust lugeda tõendatuks, et isik vastavaid tegevusi ei planeerinud.
14.Tallinna Perekonnaseisuamet on kinnitanud, et EE allkirjastas avalduse abiellumiseks ise perekonnaseisuametis ning tema isik tuvastati. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 41 lg 2 kohaselt on perekonnaseisuametnikul õigus mõjuvatel põhjustel ühekuni kolmekuulist abielu sõlmimise tähtaega lühendada või pikendada. Abielu sõlmimise tähtaja lühendamine või pikendamine ei loo erisusi abielu sõlmimise õiguslikes tagajärgedes. Kostja ja EE abielu sõlmimise avaldusel on fikseeritud abielu
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894 sõlmimise tähtaja lühendamine PKTS § 41 lg 2 alusel ning kinnitatud abiellujate ja ametniku allkirjaga. Tallinna Perekonnaseisuameti abielu sõlmimise menetlust teostavatel ametnikel ei tekkinud kahtlust EE otsustusvõimes. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud 01.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
16.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna tehingute tegemise ajal 09.1116.11.2010 polnud EE-l tuvastatud ebaadekvaatsust, siis järelikult oli ta teo- ja otsusevõimeline. Perioodil 09.11-16.11.2010 ei viibinud EE haiglapersonali valve all, mistõttu ei saanud tema käitumist siis jälgida. Siiski on EE ebaadekvaatsus tuvastatud ja dokumenteeritud pikema aja jooksul enne ja pärast tehingute tegemist. Seetõttu on meelevaldne maakohtu järeldus, et just ajavahemikul 09.11-16.11.2010 oli EE mõistus selge.
17.EE hospitaliseeriti SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 16.08.2010 ja ta suri samas haiglas 05.03.2011. EE diagnoosi, haigusloo sissekannete ja lahkamisakti andmeil oli EE-l kiiresti progresseeruv halvaloomuline vähk suurajus. Inimesel, kel on kahjustunud suuraju, on probleeme oma tegevuse juhtimisega, aruka mõtlemisega ning nii endast kui ümbritsevast adekvaatselt arusaamisega, rääkimata siis juriidilistest tekstidest arusaamisest ning enda huvide adekvaatsest hindamisest. Hageja hinnangul oli EE piiratud teovõimega.
18.Maakohus on jätnud olulises ulatuses tähelepanuta hageja poolt menetluse käigus esitatud tõendeid ning tunnistajate ütlusi. Lisaks on maakohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.
19.Maakohus jätnud tähelepanuta, et EE ei teatanud abielu sõlmimisest ei oma emale, õele, tütrele, ega ka mitte kellelegi oma sõpradest. See on põhjendatav hageja hinnangul sellega, et EE ei saanud oma tegudest aru ja ei mäletanud tehinguid pärast nende vormistamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta tunnistajate ütlused, mis seda tõendavad. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et EE-l oli diagnoositud afaasia, mis annab tunnistust EE ajukahjustusest.
20.Hageja ei nõustu kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisis toodud järeldustega. Ekspertiisi koostanud isikud pole oma arvamuse põhjendamiseks viidanud ühelegi arstiteaduslikule artiklile või uurimusele. Hageja kahtleb, kas nendel ekspertidel on kogemusi hinnata sellise diagnoosiga ja postuumselt patsientide seisundit. Eksperdid ei saanud aru neile seatud ülesandest ega vastanud ka kõigile küsimustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited ekspertiisile ja hageja viite sellele, et histoloogilisel uuringul avastatud ajukoe närvirakkude kahjustused võivad viidata dementsusele. Maakohus on ka ise 27.10.2015 kohtuistungil nentinud, et ekspertiisiakti
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894 ja muude asjatundjate arvamuse vahel on olulised erinevused. Hageja arvates on eksperdid olnud kallutatud ja ebakompetentsed.
21.Ei perekonnaseisuameti töötajad ega registreerumisele kutsutud külalised polnud pädevad hindama EE otsusevõimelisust.
22.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ja tema abikaasa said EE-le ravikoha Soomes ajuvähile spetsialiseerunud arsti juurde, kuid kostja tegi takistusi hageja kontakteerumisele oma isaga ning halvustas EE juuresolekul tema tütart. See, et EE telefonil polnud blokeerimise seadet, pole oluline, sest numbrifiltri funktsioon oli EE telefonis aktiveeritud (st teatud isikutelt kõne saamisel EE telefon ei helisenud). Kostja tegi EE endast sõltuvaks ja mõjutas teda alla kirjutama juriidilistele dokumentidele enda kasuks. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja tunnistaja AM ütluse selle kohta, et EE ei tahtnud kostja juures olla. Kostja trügis ennast EE sõbrannaks ja hooldajaks siis, kui viimane oli juba raskelt haige. Kostjal olid oma eesmärkide saavutamiseks kaasosalised VE ja TE, kes manipuleerisid EE-ga, et saada ise kasu tema pärandist. Mõlemad isikud on andnud 11.11.2015 kohtuistungil valesid ja/või vastuolulisi tunnistusi, millised on Harju Maakohus jätnud tähelepanuta. Maakohus pole pööranud tähelepanu ka tunnistaja LO väitele, mille järgi VE avaldas survet raviarstile IV-le, nõudes EE tütre ja ema külaskäikude keelustamist EE juurde
23.Maakohus on jätnud otsuses tähelepanuta hageja poolt esitatud dokumendid (EE päeviku ja pangaarvete väljavõtete analüüs) ning eiranud hageja seisukohta ekspertiisiakti suhtes. Maakohus on samuti rikkunud kohtumenetluse pidamise õigusnorme, sest on otsuses moonutanud hageja tunnistajate poolt öeldu sisu.
24.Kohtunik Hannes Olev käitus ühel kohtuistungil ebaprofessionaalselt, sest rääkis tunnistajaga (Soome psühhiaatria professor RHR) ülekuulamisel soome keeles. Teised menetlusosalised saalis toimuvat ei mõistnud. Maakohus jättis tähelepanuta professor R põhiseisukoha, mille järgi ei esine nii kaugele arenenud kasvajaga patsiendil täiesti selgeid hetki, kus ta ratsionaalne mõtlemine ja ümbruse taju oleks täiesti adekvaatne. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb küll täiendada rahuldamata jäetud nõuete osas.
27.Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta kolleegiumi hinnangul TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Maakohtu otsuse resolutsioonis on jäetud hagi rahuldamata, kuid selles pole eristatud
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894 hageja alternatiivseid nõudeid. Kui rahuldamata jäetakse alternatiivseid nõudeid sisaldav hagi, tuleb need nõuded kohtuotsuse resolutsioonis märkida. See tagab mh TsMS § 371 lg 1 p 4 järgimise edaspidi (vt ka Riigikohtu 02.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 12). Kolleegiumi hinnangul saab ringkonnakohus praegusel juhul taolise vea parandada, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni ning märkides sinna rahuldamata jäetud nõuded.
28.Kolleegium lisab, et maakohtu otsus ei vasta osaliselt TsMS § 442 lg 7 nõuetele, mille kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida. Otsusest nähtuvalt on maakohus tuginenud TsMS § 444 lg-le 1, jättes otsusest välja asjaolud, millele hageja nõuded tuginevad, samuti kostja vastuväited. See raskendab maakohtu otsuse mõistmist. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 444 lg-t 1 ei saa kohaldada vastuolus § 442 lg-ga 7, kuna sel juhul muutuks § 442 lg 7 sisutühjaks. Sisuliselt tähendab TsMS § 444 lg 1 rakendamine, nii nagu seda tegi maakohus, kirjeldava osa väljajätmist otsusest. TsMS § 444 lg-t 1 tuleb tõlgendada kitsendavalt ja põhiseaduskonformselt ning vastuolusid vältivalt selliselt, et see säte kohaldub vaid sama paragrahvi 3. ja 4. lõikes nimetatud juhtudel (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-9-16, p 46). Kolleegiumi hinnangul ei ole see minetus praegusel juhul siiski oluline menetlusnormi rikkumine, sest ei saanud iseenesest kaasa tuua tsiviilasja ebaõiget lahendamist.
29.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 tõendeid hinnates leidnud, et EE oli vaidlustatud testamendi tegemisel teo- ja otsustusvõimeline ning tema tervislik seisund ei takistanud tal teha tehinguid. Samuti ei ole maakohtu järelduste kohaselt tõendamist leidnud kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise alused (PärS § 6 lg 1). Vastavaid järeldusi on maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega, kuid see veel ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
30.Iseenesest on apellatsioonkaebuses põhjendatult märgitud, et kohtu määratud ekspertide (RV ja TK) kirjalikus eksperdiarvamuses esitatud järeldused EE tervisliku seisundi kohta on osaliselt vastuolus asja materjalide hulgas olevate spetsialistide arvamustega
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894 ning professor RHR poolt maakohtule antud ütlustega. Seda on möönnud ka maakohus. TsMS § 232 lg-st 2 keelab poolte teistsuguste kokkulepete puudumisel ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel TsMS § 232 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Praegusel juhul on maakohus otsuses tõendeid nende kogumis kaalunud ja hinnanud ning põhjendanud, miks ta eelistab EE teo- ja otsustusvõime kohta järelduste tegemisel kohtu määratud ekspertide arvamust.
31.Apellatsioonkaebuses peetakse meelevaldseks maakohtu järeldust, et kuna tehingute tegemise ajal 09.-16.11.2010 polnud EE-l tuvastatud ebaadekvaatsust, siis ta järelikult oli adekvaatne ning täielikult teo- ja otsusevõimeline. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kolleegium märgib esiteks, et tehingu tegemisel täisealise füüsilise isiku poolt tuleb tema teo- ja otsustusvõime olemasolu üldjuhul eeldada, v.a tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-s 3 ja § 13 lg-s 3 sätestatud erandjuhtudel. Seega tulnuks EE piiratud teovõimet või otsustusvõimetust tõendada menetluses poolel, kes sellele tugineb, st hagejal. Teiseks omab asja lahendamise seisukohast tähtsust EE teo- ja otsusevõimelisus vaidlustatud testamendi tegemise ajal 2010. a novembris, mitte kogu haigusperioodi jooksul (kuni surmani). Hageja lähtub oma väidetes sellest, et EE tervislik seisund perioodil alates tema esimesest hospidaliseerimisest kuni surmani oli ühesugune (ebaadekvaatne). Selline hageja käsitlus ei ole kooskõlas asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega.
32.Hageja on apellatsioonkaebuses (lk 5 viimases lõigus) märkinud, et teo- ja otsustusvõime olemasolu üle raske peaaju haigusega haigetel võivad ja suudavad otsustada ainult meditsiinitöötjad. Ringkonnakohus iseenesest nõustub, et otsustamaks isikul sellise psüühikahäire esinemise üle, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida (TsÜS § 8 lg 2), on vajalikud mitteõigusalased eriteadmised. Sarnaselt on vajalikud eriteadmised, et otsustada, kas esines vaimutegevuse ajutine häire, mis välistas isiku võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (TsÜS § 13 lg 1). Samas, vastuolus hageja ülalviidatud seisukohaga, on apellatsioonkaebus suures osas rajatud hageja enda poolt tõenditest tehtud järeldustele EE teo- ja otsusevõime kohta.
33.Hageja arvates ei saanud maakohus tugineda RV ja TK koostatud ekspertiisiaktile, kuna ekspertiisi järeldus on ilmselgelt vastuolus haiguslooga ja teaduslikult põhjendamata. Kolleegium hageja selle seisukohaga ei nõustu. Kõnealune ekspertiisiakt ehk kirjalik eksperdiarvamus (II kd, tl-d 6-29) vastab TsMS § 301 lg 1 teises lauses sätestatud nõudele, sisaldades uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. Ekspertiisi käik on akti põhjal kontrollitav ning ekspertide järelduste kujunemine jälgitav. Hageja vastupidised seisukohad on kolleegiumi hinnangul paljasõnalised ja oletuslikud.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894
34.Kolleegiumi hinnangul puudub ka alus kahelda, et eksperdid RV ja TK omasid ekspertiisi teostamiseks piisavaid erialaseid teadmisi ja kogemusi. Puudub vaidlus, et need eksperdid olid kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Seega toimis maakohus ekspertide määramisel kooskõlas TsMS § 294 lg-tega 1 ja 2. Asjaolu, et eksperdid ei ole viidanud arvamuses arstiteaduslikele artiklitele või uurimustele, ei anna iseenesest alust kahelda ekspertide järeldustes. Ekspert peab vastama kohtu küsimusele eelkõige enda teadmisele ja kogemustele tuginedes, mitte andma arvamuses teoreetilist ülevaadet sümptomitest, mis ühe või teise haigusega võivad kaasneda. Samuti ei saa pooled ega kohus eksperdile ette kirjutada, milliseid allikaid või millist metoodikat vms ekspertiisi läbiviimisel kasutada. Juhul kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded oleksid olnud väljaspool ekspertide eriteadmisi, oleks nad vähemalt eelduslikult keeldunud eksperdiarvamuse andmisest (TsMS § 302 lg 4). Asja materjalidest nähtuvalt on RV 22.05.2013 e-kirjas ka kohtule teatanud, et ekspertiis vajab kindlasti ka neuropsühholoogi kaasamist ning teinud ettepaneku kaasata neuropsühholoog TK (I kd, tl 199).
35.Hageja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta EE-l diagnoositud afaasia. See etteheide ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud, sest EE-le pandud diagnoosidest ei saanudki kohus iseseisvalt järeldusi teha, kuna tegemist on mitteõigusalaseid eriteadmisi nõudvate asjaoludega. RV ja TK koostatud ekspertiisiaktis on sensoorse afaasia diagnoosi mh käsitletud ning eksperdid on jõudnud järeldusele, et EE-l analüüsitud ajavahemikul võimalikult esinenud sensoorse afaasia nähud (suulisest kõnest arusaamise raskendatus; sõnaleidmisraskused iseseisvas suulises ja kirjalikus kõnes) ei häirinud tema üldist arusaamisvõimet, oma tegevuste planeerimist ja sihipärast läbiviimist, ei põhjustanud mäluhäireid ega raskusi kirjaliku teksti sisu ja tähenduse mõistmisel. Asjas puuduvad tõendid, mis kohtu määratud ekspertide sellise järelduse ümber lükkaksid.
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja etteheide, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta hageja tunnistajate ütlused ning rikkunud sellega poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 7). Maakohus on otsuses kõikide tunnistajate, sh hageja poolt taotletute, ütlusi hinnanud ning märkinud nendest tehtud järeldused. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et VE ja TE kohtule antud ütlused on ebausaldusväärsed ning need tuleks asja lahendamisel arvestamata jätta (TsMS § 238 lg 5 teine lause).
37.Maakohtu otsuse järelduste kohaselt on alusetu hageja väide, et kostja blokeeris EE telefonis hageja telefoninumbri, sest kõnede blokeerimise seade EE telefonis puudus ning väide et seda tegi kostja on paljasõnaline, sest EE palatisse oli juurdepääs ka teistel isikutel, kes EE külastasid. Apellatsioonkaebuses hageja ei nõustu kohtu sellise järeldusega. Ringkonnakohus möönab, et asja lahendamise seisukohalt ei pruugi olla määravat tähtsust sellel, kas EE telefonisuhtlust oleks takistatud kõnede blokeerimise seadme või numbrifiltri funktsiooni abil. Samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, et numbrifiltri funktsiooni EE telefonis lülitas sisse kostja.
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894
38.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata mitmete hageja väidetega. Kolleegium märgib, et TsMS § 436 lg 2 ja § 438 järgi otsustab kohus poolte vaidlusaluste väidete tõendatuse üle asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal, mitte poolte väidete alusel. Hageja on menetluse käigus esitanud tõepoolest hulgaliselt erinevaid väiteid. Muu hulgas on hageja olnud läbivalt seisukohal, et kostja koos VE ja TE-ga on avaldanud raskelt haigele EE-le eesmärgistatult survet ning organiseerinud dokumentide vormistamist kostja kasuks. Kõik sellised hageja väited ei ole menetluses tõendamist leidnud.
39.Hageja heidab maakohtule mh ette EE päeviku analüüsi (III kd, tl-d 91-96) ja pangakonto väljavõtete analüüsi (III kd, tl-d 56-60) arvestamata jätmist. Kolleegiumi hinnangul on ka see etteheide põhjendamatu. TsMS § 442 lg 8 teise ja neljanda lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. EE päeviku analüüs ja pangakonto väljavõtete analüüs on hageja enda poolt koostatud dokumendid ning need ei ole käsitletavad asjas tõenditena (TsMS § 229). Nimetatud analüüsid ei sisalda iseenesest ka väiteid faktiliste asjaolude kohta, vaid hageja interpretatsiooni ja arusaamu päevikus ja pangakonto väljavõtetel kajastatust. Seetõttu puudus maakohtul vajadus kõnealuseid analüüse otsuses eraldi käsitleda.
40.Apellatsioonkaebuses on esitatud mitmeid väiteid menetlussätte rikkumise kohta maakohtu poolt menetluse juhtimisel ja korraldamisel (kohtu poolt tunnistaja halvustamine, hageja esindaja põhjendusteta kõrvaldamine, soomekeelne vestlus tunnistajaga jms). Kolleegium märgib esiteks, et tsiviilasja materjalidest väidetavaid rikkumisi maakohtu menetluses ei nähtu. Lisaks ei ole hageja esitanud TsMS § 333 lg-s 2 sätestatud korras vastuväiteid kohtu tegevusele, mistõttu ei saa hageja tugineda väidetavatele vigadele maakohtu tegevuses apellatsioonkaebuses (TsMS § 333 lg 3; § 652 lg 6). TsMS § 45 lg 2 järgi võib kohus poole esindaja samas lõikes sätestatud alustel menetlusest kõrvaldada. 05.05.2015 istungi protokollist nähtuvalt on hageja esindaja I.Bušujeva kõrvaldatud menetlusest asjatundmatuse tõttu (III kd, tl 71). Kohus on andnud hagejale aega uue esidaja leidmiseks ühe kuu, mis oli kolleegiumi hinnangul mõistlik tähtaeg. Professor RHR on 05.05.2015 istungil üle kuulatud tunnistajana. Tunnistaja ütluste kohta protokollitut saab parandada kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 1 tunnistaja enda vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Protokollist nähtuvalt on RHR tema ütluste kohta protokollitu heaks kiitnud. TsMS § 53 lg-tes 2-4 sätestatud protokolli parandamise kord tunnistaja ütluste kohta protokollitule ei laiene. Seetõttu puudus maakohtul ka alus väidetavalt RHR poolt pärast istungit protokollitu kohta esitatud täiendavate selgituste vastuvõtmiseks. 05.05.2015 istungi protokollist nähtuvalt ei ole RHR ütluste kohta protokollitut tema nõusolekul eraldi ette loetud. TsMS § 53 lg 1 võimaldab jätta tunnistaja ütluste kohta protokollitu istungil teatavaks tegemata.
41.TsMS § 442 lg-st 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused. Hageja on taotlenud apellatsioonkaebuses ekspertide RV ja TK
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-11-27894 läbiviidud ekspertiisi suhtes kordusekspertiisi korraldamist, tunnistaja professor RHR selgituste võtmist toimikusse ning eksperdikulude tagastamist summas 1530 eurot (TsMS § 304 lg 2), kuna eksperdid on mõjuva põhjuseta keeldunud neile esitatud sisulisele küsimustele vastamast. Ringkonnakohus jätab kõik nimetatud taotlused rahuldamata.
42.Kolleegiumi hinnangul TsMS § 304 lg-s 1 sätestatud kordusekspertiisi määramise alused ei esine. RV ja TK esitatud eksperdiarvamuses ei ole hageja väidetud vasturääkivusi või puudusi, mis tingiksid kordusekspertiisi määramise vajaduse. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud pooltele pärast kirjaliku eksperdiarvamusega tutvumist ka võimaluse täiendavate küsimuse esitamiseks ekspertidele. Seda võimalust pole hageja kasutanud.
43.Toimikust ei nähtu, et hageja oleks taotlenud maakohtu menetluses RHR selgituste võtmist asja materjalide juurde. Sellist selgitust ei ole lisatud ka apellatsioonkaebusele. Kolleegiumi hinnangul ei esine TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid apellatsioonimenetluses uute asjaolude või tõenditega arvestamist. Nagu juba eelnevalt märgitud, saab tunnistaja ütluste kohta protokollitut parandada kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 1 ning TsMS § 53 lg-tes 2-4 sätestatud protokolli parandamise kord tunnistaja ütluste kohta protokollitule ei laiene.
44.Samuti ei kuulu apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustel rahuldamisele taotlus eksperdikulude tagastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole eksperte taandatud. Kumbki pooltest ei ole ekspertide taandamist ka taotlenud ega toonud välja ekspertide menetluses osalemist välistavaid asjaolusid (TsMS §-d 31 ja § 23).
Menetluskulude jaotus
45.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
46.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lgst 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.