Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
23.12.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-678
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12.03.2019 otsuse nr 15-12/29905-15 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 07.02.2019 taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.06.2019 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2019 määruse haldusasjas nr 3-19-678 resolutsiooni p-d 1-3. Lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt. Edastada asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 12.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 12.03.2019 otsuse nr 15-12/29905-15 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 07.02.2019 taotlus uuesti läbi. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebus on esitatud ainult ühepäevase hilinemisega, kaebajal on rinnalaps ning kaebaja tundis ennast füüsiliselt halvasti kaebuse ettevalmistamise ja esitamise päeval. Praegu on kaebajal lepinguline esindaja ja menetlustähtaegade rikkumine
3-19-678 on välistatud. HKMS § 150 lg 1 tekstist ja mõttest nähtuvalt võivad menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks olla mitte ainult liikluskatkestus, ootamatu haigestumine jms, vaid ka teised asjaolud, mida kohus võib mõjuvaks lugeda. Praegusel juhul oli selleks asjaolude kogum, millest peamiseks oli 3-kuuse imiku olemasolu, kellega kaebaja sõitis Tallinnast Venemaale oma abikaasale järgi. Seejuures on abikaasade suhted väga halvad. Seetõttu ei suutnud kaebaja õigeaegselt toime tulla tehniliste küsimustega (kanda paberkandjale esindaja saadetud volikirja tekst, volikiri allkirjastada, skaneerida see ja saata esindajale tagasi): oli vaja leida internetikohvik, jätta kellegagi 3-kuune laps jms. Esindaja saatis 10.04.2019 kaebajale kaebuse teksti tema nimega. Kaebaja saatis selle algselt ebaõigel e-postiaadressil (Tallinna Halduskohtu e-posti aadress on väga keerukas kogum tähtedest). 11.04.2019 või 12.04.2019 märkas ta seda viga ja 12.04.2019 saatis teksti kohtu õigele e-posti aadressile. Haige imikuga ema ei saa sageli kontrollida oma e-posti. Kaebaja elas ka neil päevil raskelt üle seda, et jääb lapsega üksi. Noore ema stress on taolises olukorras arusaadav, arvestades seda, et tal ei ole mingeid tulusid, k.a lapse sünnitoetust. Kaebaja märkis veel, et täpselt ta ei mäleta, kuid tõenäoliselt avas Sotsiaalkindlustusameti 10.03.2019 kirja 12.03.2019.
2.Sotsiaalkindlustusamet ei olnud tähtaja ennistamisele põhimõtteliselt vastu, kuigi praegusel juhul ei ole tegemist mõjuva põhjusega tähtaja ennistamiseks HKMS § 150 mõttes. Kaebaja põhjendused on tõendamata, otsitud ning vastuolulised.
3.Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2019 määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud haldusakt on antud 12.03.2019 ning samal päeval on kaebaja selle kätte saanud. Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 11.04.2019. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 12.04.2019 ehk 1-päevase hilinemisega. Arvestades sellega, et kaebetähtaegade mõte on õiguskindluse tagamine, on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Praegusel juhul puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja märgitud probleemid kaebuse kohtule edastamisega, s.o e-posti aadressiga eksimine kirja algsel saatmisel, ei ole selline põhjus, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Isik, edastades kaebuse viimasel kaebetähtaja päeval, võtab endale riisiko, et juhul, kui peaks ilmnema mõni eksimus nagu väidetavalt juhtus, võib kaebetähtaeg mööduda. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks kaebetähtaja viimasel päeval saatnud kaebuse kuhugi valele e-posti aadressile, vaid kaebaja on kohtule esitanud esindaja koostatud e-kirja kaebajale, millest nähtub, et kaebetähtaja eelviimase päeva õhtul edastas esindaja kaebajale kaebuse teksti koos info ja sealhulgas korrektse e-posti aadressiga, kuhu kaebus tuleb saata. Arusaamatu on, miks pidi kaebaja volikirja välja trükkima ja paberil allkirjastama, kui tal oli digitaalse allkirjastamise võimalus. Seda enam, et kaebaja esitas digitaalselt allkirjastatud kaebuse kohtule ilma esindaja vahenduseta. Seetõttu ei saanud raskused volikirja allkirjastamise, selle skaneerimise ja esindajale saatmisega olla mõjuvaks põhjuseks ega ka osaks asjaolude kogumis, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Oleks piisanud volikirja digitaalselt allkirjastamisest ning kaebuse kohtule oleks saanud esitada esindaja. Lisaks oleks esindajal olnud võimalik sel juhul kaebus kohtule tähtaegselt esitada ka märkides, et volikiri 2(5)
3-19-678 esitatakse kohtule esimesel võimalusel, kui pidada kaebaja väiteid volikirja esitamisega seotud probleemidest tõeseks. Ka kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toodud halvad suhted abikaasaga ei tingi kaebetähtaja ennistamist. 06.05.2019 on kaebaja esindaja ennistamise põhjusena välja toonud, et kaebaja tundis end halvasti kaebuse ettevalmistamise ja esitamise päeval. Samas nähtub kaebaja esitatud tõendite põhjal, et kaebuse valmistas ette esindaja, mitte kaebaja, ja kaebaja ülesandeks oli kaebuse edastamine kohtule või siis väidetavalt volikirja esindajale edastamine. 29.05.2019 kirjutas kaebaja esindaja, et laps oli haige ning ei toonud põhjusena esile kaebaja haigust. Eeltoodud väited on vastuolulised ning ei ole sellest tulenevalt usutavad, vaid pigem otsitud. Kaebajal ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Kui isik pidas võimalikuks reisida väikese imikuga oma väidetavast elukohast Eestis Venemaale ja teha seda korduvalt, siis imiku kasvatamine ja hoidmine ei saanud samuti olla selliseks objektiivseks takistuseks, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Samuti ei saa pidada väikese lapse olemasolu oma e-posti vaatamise takistuseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
XX palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja kaebetähtaeg ennistada.
Kohus suhtus äärmiselt kriitiliselt kaebaja väitesse, et tal, olles mitu kuud haige, oli raske Venemaal väikese lapse kõrvalt toime tulla kaebuse ja volikirja digitaalse allkirjastamisega lepingulise esindaja jaoks. Selline ühekülgsus rikub esitatud avalduste ja dokumentide objektiivse läbi vaatamise põhimõtet. Peale selle ei ole HKMS § 150 lg-s 1 toodud kaalukate põhjuste loetelu ammendav, vaid ligikaudne ning kohtul on õigus lugeda mõjuvaks ka teisi põhjusi igast konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Kaebuse kohtusse esitamise tähtaja rikkumine on ajaliselt minimaalne (1 päev) ning rikkumisega ei kitsendata mitte kellegi õigusi. Samal ajal pöördus kaebaja kohtusse oma vastsündinud lapse eluliselt tähtsate huvide kaitseks ja õiguste taastamiseks, kuna lapsele ei arvestata toetusi ega hüvitisi ei Venemaal ega Eestis. Menetluse lõpetamine kohtuasjas pärast kaebuse menetlusse võtmist on menetluslikult õigusvastane, kuna sisuliselt on see õigusemõistmisest keeldumine. Kohus oli kohustatud kaebuse saamisel otsekohe kontrollima selle kohtusse esitamise tähtaega. Kui kohus otsustas kaebuse menetlusse võtta, siis oli ta kohustatud menetlust jätkama. Oma 22.04.2019 määrust kaebuse menetlusse võtmise kohta ei ole kohus tühistanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Õige pole määruskaebuse esitaja seisukoht, et pärast kaebuse menetlusse võtmist ei olnud menetluse lõpetamine kaebetähtaja rikkumise tõttu lubatav. HKMS § 120 lg 1 loetleb toimingud, mida kohus teeb pärast kaebuse saamist ja enne seda, kui otsustab kaebuse menetlusse võtta. Kaebuse tähtaegsuse küsimusel pole kohtul kohustust selles menetlusstaadiumis peatuda (samas HKMS § 152 lg 3 kohaselt võib halduskohus kaebuse tähtaegsust kontrollida ka enne kaebuse menetlusse võtmist). Üldjuhul toimub kaebetähtaja kontrollimine eelmenetluses, s.o pärast kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 122 lg 1 ja § 124). Sedasi on halduskohus käitunud ka siinses asjas. 3(5)
3-19-678
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, mis puudutavad kaebetähtaja ennistamise aluste puudumist, ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Halduskohus on oma hinnangutes olnud objektiivne. Kaebaja märgib õigesti, et HKMS § 150 lg-s 1 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Kohus polegi lähtunud eeltoodud sättes nimetatud alustest, vaid on sisuliselt hinnanud kaebaja poolt esile toodud põhjusi, jõudes asjakohaselt järeldusele, et ükski neist ei olnud sellist laadi, mis oleks muutnud kaebuse tähtaegselt esitamise võimatuks või seda oluliselt raskendanud.
7.Eeltoodule vaatamata peatub ringkonnakohus täiendavalt küsimusel, kas kaebus üldse on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja ei väitnud kaebetähtaja rikkumist algses kaebuse tekstis. Halduskohus võttis 22.04.2019 kaebuse menetlusse ning palus kaebajal täpsustada, millal ta sai kätte vastustaja 12.03.2019 otsuse, selgitades, et kui otsus saadi kätte 12.03.2019, on kaebus esitatud ühepäevase hilinemisega. Kaebaja esindaja palus 06.05.2019 avalduses tähtaeg ennistada, sest kaebaja tundis end kaebuse esitamise ajal halvasti. Halduskohus edastas 27.05.2019 kohtunõude, kus küsis uuesti, millal sai kaebaja 12.03.2019 otsuse kätte. Kaebaja esindaja vastas 29.05.2019, et kaebaja väidab, et avas vastustaja 10.03.2019 kirja tõenäoliselt 12.03.2019, kuid ta täpselt ei mäleta. Ringkonnakohus palus 23.10.2019 e-kirjas vastustajal selgitada, kuidas ja millal 12.03.2019 otsus kaebajale kätte toimetati. Vastustaja vastas 28.10.2019 e-kirjaga, et otsus saadeti 12.03.2019 kell 13.57. Kaebaja ei ole vastustajat otsuse kättesaamisest teavitanud ning seda otsuse kaaskirjas ka ei palutud. Lisaks selgitas vastustaja, et nad reeglina ei küsi kättesaamiskinnitust ning loevad otsused e-posti teel saatmisel kättetoimetatuks. Kui vaie esitatakse hiljem kui 30 päeva jooksul, palub vastustaja esitada ennistamise taotluse, või kui isik kinnitab hilisemat kättesaamist, siis aktsepteeritakse seda. Dokumendihaldussüsteem Delta talletab üksnes dokumendi saatmise fakti ning see, millal isik tegelikult dokumendi avab, sõltub juba isikust endast. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb kaebus lugeda esitatuks tähtaegselt. Sõltumata sellest, et kaebaja on esitanud ennistamise taotluse, on ta ka möönnud, et ei mäleta, millal dokumendi avas. Ühelt poolt ta väidab, et vist 12.03.2019, kuid seejuures viitab ta vale kuupäevaga otsusele. Kaebetähtaja kulgemise hetke ei saa määrata oletuste, sh kaebaja enda oletuste pinnalt, vaid see peab olema tõendatud. Kuna vaidlustatud haldusakti kättetoimetamise kohustus oli vastustajal, lasub tõendamiskoormus temal. Arvestades, et kaebajal ja tema esindajal on ilmselgelt nii keeleprobleemid kui ka lünklikud teadmised halduskohtumenetlusest, ei saa eeldada, et nad on kohtu selgitusi ja küsimusi õigesti mõistnud. Kuna kaebaja ei mäleta ning vastustaja ei tea, millal 12.03.2019 otsus kätte toimetati, tõlgendab ringkonnakohus olukorda kaebaja kasuks. Nii haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 2 kui ka nt maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 sätestavad, et elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui adressaat saadab selle kohta kinnituse. Sotsiaalseadustiku üldosa seadused (SÜS) puudub otsene norm, mis reguleeriks elektronposti teel saadetud haldusakti kättetoimetamist. SÜS § 27 lg 3 ütleb vaid, et haldusakt loetakse kättetoimetatuks, kui see on teatavaks saanud isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu. Seletuskiri ütleb vastava normi kohta, et lähtutud on MKS-s sätestatud elektroonilise kättetoimetamise korraldusest. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja praktika, mille järgi elektrooniliselt saadetud haldusaktide kättetoimetamise kohta mingeid andmeid üldse ei kogutagi, ei ole haldusmenetluses tavapärane. Vaidluse korral peab vastustaja suutma ära näidata, millal ta haldusakti selle adressaadile kätte toimetas.
4(5)
3-19-678
8.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 10.06.2019 määruse resolutsiooni p-d 1-3. Resolutsiooni p 4, millega piirati kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu toimiku lehekülgedele 61-71p, jääb kehtima, sest selles osas pole määruskaebust esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.