Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-19-1462 28. november 2019 Karin Jõks Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses Tartu Vangla E-hoone 1. eluosakonda inimväärikust alandavatesse tingimustesse paigutamisega Kaebaja - Maivo Kärt Vastustaja - Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Maivo Kärt esitas 30.05.2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 11) 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati sektorist E2 sektorisse E1 inimväärikust alandavatesse tingimustesse. Kaebajal on dušši võimalik kasutada vaid 2 korda nädalas ja ta peab hambaid pesema külma veega. Samuti tuleb külma veega pesta nõusid, kuid nõudepesuvahendit vangla ei anna.
2.Tartu Vangla jättis 24.07.2019.a otsusega nr 1-13/128-2 (tl 4) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, kaebajale on tagatud seadusest tulenev hügieeniteenuse miinimumnõue. Sooja vee puudumine kambris ei ole selline ebameeldivus, mida peaks pidama inimväärikuse alandamiseks.
3.Maivo Kärt esitas 30.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks. Kaebaja paigutati Tartu Vangla E2 osakonnast E1 osakonda inimväärikust alandavatesse oludesse. Tartu Vangla E2 osakonnas on lukukambrid, milles on olemas nii soe vesi kambris kui duši kasutamise võimalus. Euroopa Vanglareeglistiku kohaselt peaks vangla kinnipeetavatele tagama tihedama duši kasutamise võimaluse kui 2 korda nädalas. E1 sektori kambrites on aknad enamasti kinni keevitatud, mistõttu on kambrites ebapiisav ventilatsioon, lisaks tõstetakse E1 kartserikambrites voodid päeva ajaks üles. Kaebaja on nõudepesuvahendit küsinud oma kontaktisikult, kuid talle on öeldud, et puhastusvahendeid enam ei väljastata.
Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks (esindamiseks halduskohtumenetluses) ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Tartu Vangla täpsustas vastuses kohtunõudele, et kaebaja paiknes E1 eluosakonnas perioodil
10.05.– 21.07.2019. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
5.Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4) seoses tema paigutamisega Tartu Vangla E-hoone
1.eluosakonda inimväärikust alandavatesse tingimustesse. Nende tingimustena nimetab kaebaja, et kartserikambrites puudub soe vesi, dušši saab kasutada vaid 2 korda nädalas, ventilatsioon on ebapiisav, voodi tõestatakse päeval üles ning vangla ei väljasta nõudepesuvahendit.
6.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava ventilatsiooni ja päevasel ajal voodi ülestõstmisega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika kohaselt saab kaebaja pöörduda kohtusse üksnes selle nõudega, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Kaebaja nõudis vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kahju hüvitamist seoses sooja vee puudumise, enam kui 2 korda nädalas duši võimaldamata jätmise ja nõudepesuvahendi mitteväljastamisega. Kaebaja ei ole taotluses vanglale märkinud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju seoses ebapiisava ventilatsiooniga kambrites või voodi ülestõstmisega päevasel ajal. Vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust nende kinnipidamistingimuste osas lahendanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus nende kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju osas.
7.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses puuduva sooja vee, enam kui 2 korda nädalas duši kasutamise võimaldamata jätmise ja vangla poolt nõudepesuvahendi väljastamata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuna kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 1000 eurot, siis on tegemist väheintensiivse riivega HKMS § 133 lg 1 tähenduses.
8.VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Kaebaja kinnitusel võimaldati talle dušši 2 korda nädalas. Tartu Vangla kodukorra p 9.11 kohaselt asuvad kinnipeetava toidunõud kambris ja p 9.13 kohaselt peseb kinnipeetav toidunõud ise. Õigusaktidest ei tulene vangla kohustust väljastada nõudepesuvahendit (kaebaja märkis, et tal oli võimalik pesta nõusid majapidamisseebiga). Kohtupraktikas on korduvalt käsitletud küsimust, kas kinnipeetava kambris peab olema soe vesi ning kohtud on leidnud, et sellist nõuet seadusest ei tulene (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu
17.01.2019.a otsus kohtuasjas 3-16-2031 p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat kambreid varustama pidevalt kasutatava sooja veega ei kinnipeetava isikliku hügieeni tagamiseks ega nõude pesemiseks. Kaebaja viidatud Euroopa vanglareeglistik on kohtupraktika kohaselt soovitusliku iseloomuga ja ei ole vanglale õiguslikult siduv. Kaebaja kinnipidamistingimused vastasid õigusaktide nõuetele. Eeltoodu tähendab samaaegselt nii seda, et tegemist on vähese intensiivsusega riivega (täpsemalt kaebaja õiguste rikkumine puudub) kui ka seda, et kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on alandanud tema väärikust. Mittevaralise kahju all mõistetakse kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtule esitatud materjalide alusel ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebajale on põhjustatud sellist valu või kannatusi, mida võiks lugeda mittevaraliseks kahjuks RVastS § 9 lg 1 tähenduses või veelgi enam, mis annaks aluse rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
10.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadust. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav ja tal puudub vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt sissetulek (tl 3). Kohus peab tõenäoliseks, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
13.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu ning läbinud iseseisvalt kohustuslikud kohtueelsed menetlused. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline iseseisvalt osalema ka edasises kohtumenetluses. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest, nii nagu kaebaja on seda kaebuses teinud.
Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
14.Kohus märgib lisaks, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
15.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.