XXi kaebus Konkurentsiameti 05.09.2018 kirja nr 9-7/180236-045-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Konkurentsiameti uuesti otsustamiseks kohustamiseks; 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-004 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Konkurentsiamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.12.2019. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX pöördus 12.10.2018 Tallinna Halduskohtu poole kaebusega, milles soovib vaidlustada Konkurentsiameti 13.09.2018 vaideotsust nr 9-3/2018-004 (vaideotsus). Samuti palus kaebaja tuvastada ameti 19.10.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 (keelduv otsus) tühisus. Kaebusest nähtub järgnev:
Konkurentsiamet võttis 19.10.2017 otsusega nr 9-7/17-0238-074-1 kaebaja taotluse alusel seisukoha ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise kohta ja liitumistasu suuruse kohta Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal. Konkurentsiamet leidis otsuses, et Meremõisa külas kujuneb liitumistasu arvutamise metoodika järgi põhjendatud ÜVK-ga liitumise tasuks 5075,36
3-18-1944 eurot. Ühtlasi tegi Konkurentsiamet ettekirjutuse hoiatuse AS-le Lahevesi, et viimane teavitaks ÜVK-ga liitujaid liitumistasust.
1.2.Kaebaja vaidlustas 19.10.2017 otsuse vaidemenetluse korras, kuid tema vaie jäeti 27.11.2017 vaideotsusega rahuldamata. Kaebust halduskohtule kaebaja otsuse ega vaideotsuse vaidlustamiseks esitanud ei ole.
1.3.23.08.2018 esitas kaebaja Konkurentsiametile taotluse algatada järelevalvemenetlus veeettevõtja AS Lahevesi poolt küsitud ÜVK-ga liitumiseks liitumistasu suuruse ja selle kujunemise suhtes. Konkurentsiamet vastas kaebaja taotlusele 05.09.2018 kirjaga nr 9-7/180236-045-2 jättes järelevalvemenetluse alustamata, sest ei esine aluseid, mis tingiks varasema menetluse uuendamise.
1.4.Kaebaja esitas vaide ülalviidatud kirja peale. Konkurentsiamet jättis 13.09.2018 vaideotsusega nr 9-3/2018-004 vaide rahuldama kuna leidis, et menetluse uuendamiseks aluseid ei esine. Seejärel pöördus kaebaja kohtu poole.
2.Kohus jättis 19.11.2018 määrusega kaebuse käiguta. Kohus kohustas kaebajat 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitama kaebuse täienduse koos tähtaja ennistamise taotlusega, kui kaebaja soovib jätkuvalt vaidlustada Konkurentsiameti 19.10.2017 otsust nr 9-7/17-0238-0741 (1); esitama kohtule kaebaja poolt 23.08.2018 Konkurentsiametile esitatud taotluse ja Konkurentsiameti 05.09.2018 vastuse nr 9-7/18-0236-045-2 kaebaja taotlusele (2). Kohus hoiatas, et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.
3.Kaebaja esitas 23.11.2018 menetluse lõpetamise taotluse, milles möönas, et objektiivsed põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.
4.Kaebaja esitas 25.11.2018 kaebuse täienduse, millele olid lisatud Konkurentsiameti 05.09.2018 vastus nr 9-7/18-0236-045-2 ning XXi 22.09.2018 taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks seoses ÜVK liitumistasuga. Kaebuse täienduses märkis kaebaja muuhulgas, et peab õigeks menetluse jätkamist ja palub esitatud menetluse lõpetamise taotluse jätta tähelepanuta. Tähtaja ennistamise taotlus jääb objektiivsete põhjuste puudumisel esitamata.
5.Kohus otsustas 13.12.2018 määrusega jätta kaebus 19.10.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 tühisuse tuvastamise nõude osas menetlusse võtmata. Kohus otsustas võtta kaebus menetlusse Konkurentsiameti 05.09.2018 otsuse nr 9-7/18-0236-045-2 ja 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018004 tühistamise nõudes. Kohus tunnistas vastustajaks Konkurentsiameti.
6.Konkurentsiamet esitas vastuse kaebusele 31.01.2019.
7.Kohtu 28.08.2019 määrusega otsustas kohus vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Lisaks selgitas kohus määruses, et kvalifitseerib Konkurentsiameti 05.09.2018 otsuse nr 9-7/18-0236045-2 tühistamise nõude ümber õigusvastasuse tuvastamise nõudeks koos kohustamisnõudega asja uueks otsustamiseks, kuivõrd üksnes tuvastamisnõue ei aitaks kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele.
8.Kokkuvõtvalt on käesolevas asjas menetluses XXi kaebus 1) Konkurentsiameti 05.09.2018 kirja nr 9-7/18-0236-045-2 (toiming) õigusvastasuse tuvastamiseks; 2) Konkurentsiameti kohustamiseks uuesti otsustama järelevalvemenetluse algatamise küsimus; 3) Konkurentsiameti 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-004 tühistamiseks.
2(7)
3-18-1944
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja on oma seisukohad esitanud 12.10.2018 ja 25.11.2018. Menetluses olevate nõuete osas on kaebaja seisukohad järgmised: 8.1 Kaebaja ei nõustu vee-ettevõtja poolt küsitud liitumistasuga Meremõisa külas, mis ei põhine kehtivale seadusandlusele ja on diskrimineeriv kaebaja suhtes, kuna vee-ettevõtja AS Lahevesi haldusalas liitumistasusid sellises summas nagu 5075,36 eurot varem küsitud ei ole. Seoses sellega taotles kaebaja järelevalvemenetluse alustamist, mitte otsuse 19.10.2017 nr 9-7/17-0238074-1 menetluse uuendamist, kuna pidas Konkurentsiameti otsust vee-ettevõtja AS Lahevesi poolt täidetuks, niivõrd kuivõrd seda oli vee-ettevõtjal võimalik täita, ehk teavitamine liitumistasust, mis tegelikult ei põhine vee-ettevõtja tehtud kulutustele nagu näeb ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). 8.2 Kaebaja ei soovi vaidlustada vastustaja 19.10.2017 otsust eesmärgiga vabaneda kohustusest maksta veeettevõtjale ÜVK liitumisel liitumistasu otsuses märgitud ulatuses, kuna seda kohustust ei ole veel tekkinud, liitumisleping on sõlmimata. Küsimus on selle kohustuse võimaliku tekkimise õigsuses ja vastavuses ÜVVKS §-ga 6. 8.3 Konkurentsiamet peab liitumistasu kooskõlastamisel lähtuma vee-ettevõtja tehtud kulutustest, mitte omaniku kulutustest. Antud liitumistasu on vee-ettevõtja AS Lahevesi haldusalas kaebajale diskrimineeriv. Diskrimineerimine on Eestis ja kogu Euroopa Liidus õigusrikkumine. Konkurentsiamet oleks selle enne liitumistasu kooskõlastamist pidanud välja selgitama. Näiteks vaidluses Tallina Vee teenuste hindade osas erinevates piirkondades oli vastustaja resoluutne, et hinnad ühe vee-ettevõtte haldusalas ei saa olla diskrimineerivad. 8.4 Lisaks on antud haldusakt pannud kaebajat kui nõrgemat poolt fakti ette, kui tahad teenust, siis maksa ja seda elutähtsa teenuse saamise puhul. Samas on see loonud soodsamad tingimused vee-ettevõtjale, kes pole liitumiseks kulutusi teinud ja ÜVK omanikule, kes saab niigi tasu süsteemi opereerimisele andmise eest. 8.5 Isegi õiguskindluse ja õiguspärase ootuse äralangemine ei muuda vee-ettevõtjale midagi, kuna nad pole kulutusi teinud, see on vee-ettevõtjale olnud teada algusest peale ja loonud talle ÜVK omaniku suhtes mugava alusetute liitumistasude vahendaja rolli. Ei ole loogiline, et veeettevõtja ja Konkurentsiamet ei tunne antud haldusala reguleerivat seadust põhjalikult ega pööranud tähelepanu sellele, et liitumistasu kooskõlastamisele esitatud kulutused pole tehtud veeettevõtja poolt, nagu näeb ette ÜVVKS. Kuna kaebaja selle kooskõlastusega ei nõustu, ei saa ta lepingut allkirjastada. Fakt, et kaebaja ei ole otsust 30 päeva jooksul edasi kaevanud ei tähenda sellega nõustumist, pigem arusaama, et see on tühine. 8.6 Juhul kui süsteemide omanik ei nõustu kaebajaga sõlmima ÜVK liitumislepingut (millest seadusest tulenevalt keelduda ei tohiks), mida ta antud juhul ei nõustu tegema ilma liitumistasu saamata aga seadus näeb ette, et liitumistasu küsimise õigus on ainult vee-ettevõtjal, on kaebajal õigus pöörduda maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, paludes asendada vee-ettevõtja tahteavaldus liitumislepingu sõlmimiseks mõistlikel tingimustel, ÜVVKS § 6 nõuetele vastava liitumistasuga. Eelneva vältimiseks, mis on kulukam ja aeganõudvam, on antud küsimus mõistlikum lahendada haldusmenetluse korras. 8.7 Ilma Konkurentsiameti menetlusvigadeta, valede juhtnööride (liitumistasude kogumine ja edasi andmine ei ole sätestatud ÜVVKS-iga) ja selgituste andmisega vee-ettevõtjale oleks vaidlus haldusmenetluse raames juba lahendatud.
3(7)
3-18-1944 Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea. Vastustaja jääb 05.09.2018 kirjas ning 13.09.2018 vaideotsuses esitatu juurde ning menetlusökonoomiast lähtudes piirdub järgnevaga.
10.1.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 sätestab menetluse uuendamise alused. Antud juhul ei esine ühtegi menetluse uuendamist võimaldavatest alustest ning need puuduvad ka järelevalvemenetluse algatamise võimalust silmas pidades. Sisuliselt tähendaks see 19.10.2017 otsuse ja 27.11.2017 vaideotsuse läbivaatamist, mis eeldaks lõpptulemusena ka nende otsuste muutmist või tühistamist. Sellised alused puuduvad. Lisaks eeltoodule oleks kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta, kuna riiklik järelevalvemenetlus koormab sellele allutatud isikuid ja selle käigus võidakse piirata isikute subjektiivseid õigusi. Vaid tuvastamismenetluste läbiviimiseks puudub vastustajal aga seadusest tulenev võimalus.
10.2.Kaebaja 19.10.2017 otsust ja 27.11.2017 vaideotsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole ning põhjused kaebetähtaegade ennistamiseks puuduvad.
10.3.Vastustaja lisab, et jättis 05.09.2018 kirjaga järelevalvemenetluse alustamata. Kuna vastustaja 05.09.2018 kiri on toiming, palub vastustaja jätta seda puudutav tühistamisnõue rahuldamata.
10.4.Kuna ei esine asjaolusid ka 13.09.2018 vaideotsuse tühistamiseks, palub vastustaja jätta kohtul rahuldamata ka vaideotsust puudutav tühistamisnõue. Kaebaja poolt kaebuses ja selle täienduses toodud etteheiteid vastustaja tegevusele vastustaja õigeks ei pea. Asjaolu, et kaebaja vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks menetluse käigus piiratud või rikutud.
10.5.Haldusorgan peab arvestama ettevõtja suhtes välja antud haldusaktist tuleneva õiguspärase ootusega, mille kahtluse alla seadmiseks peavad esinema konkreetsed asjaolud. 19.10.2017 otsusega on tuvastatud, et liitujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kõigil liitujatel maksta võrdsetel alustel arvutatud liitumistasu, milleks on 5075,36 eurot. Kaebajal on olukorra muutumisel võimalik esitada Konkurentsiametile uus põhjendatud taotlus, mille saamisel amet analüüsib, kas esinevad menetluse uuendamise ja järelevalvemenetluse algatamist võimaldavad asjaolud. Menetluse uuendamise võimaldamist ning AS Lahevesi suhtes järelevalvemenetluse algatamist võimaldavat taotlust kaebaja esitanud ei ole. Ka puuduvad muud alused nimetatud menetluste läbiviimiseks.
10.6.Kokkuvõtteks on vastustaja seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning selles esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud 05.09.2018 kirjaga järelevalve alustamata ja menetluse uuendamata jätmine on õiguspärane ning alus õigusvastasuse tuvastamiseks puudub. Seega on õiguspärane ka Konkurentsiameti vaideotsus.
12.Esmalt selgitan kaebajale veelkord, et 13.12.2018 määrusega otsustas kohus jätta kaebuse Konkurentsiameti 19.10.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 tühisuse tuvastamise nõude osas menetlusse võtmata. Määrus on jõustunud. See tähendab ühtlasi, et nimetatud otsuse õiguspärasus käesoleva vaidluse esemeks ei ole ning hindamisele ei kuulu. Antud asjas kontrollin vastustaja 05.09.2018 kirja nr 9-7/18-0236-045-2 (toiming) ja 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-004 õiguspärasusust. Sellest sõltub, kas esineb alus vastustaja kohustamiseks uuesti otsustama järelevalvemenetluse algatamise küsimust.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Konkurentsiamet jättis 05.09.2019 kirjaga järelevalve menetluse alustamata õiguspäraselt. 4(7)
3-18-1944
14.Kaebaja esitas 22.08.2018 (registreeritud 23.08.2018) Konkurentsiametile taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks seoses ÜVK liitumistasuga. Pöördumise kohaselt kaebajale kuuluva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks kohaliku ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga küsib vee-ettevõtja AS Lahevesi) liitumistasu 5075,36 eurot. Seoses sellega taotles kaebaja järelevalvemenetluse alustamist ja liitumistasu viimist vastavusse ÜVVKS § 6 lgga 9. Kaebaja juhtis tähelepanu, et antud liitumistasu ei põhine Meremõisa külas tegutseva veeettevõtja AS Lahevesi tehtud kulutustel kaebaja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks kohaliku ÜVK-ga. Kaebaja sõnul puudub vee-ettevõtja poolt küsitud liitumistasul alus isegi siis, kui ta edastaks selle arendajale. Kaebaja leidis, et faktiliselt ei ole ÜVVKS-s selliseid sätteid, mis annaks vee-ettevõtjale õiguse tegeleda liitumistasude vahendamisega või kellegi teise nimel seda nõuda. Seega taotles kaebaja järelevalvemenetluse algatamist sisuliselt alusel, et ta ei nõustu liitumistasu suurusega ja sellega, kellele tuleb seda maksta.
15.Erinevalt kaebajast olen seisukohal, et vastustaja on õigesti leidnud, et sisuliselt on kaebaja taotluse puhul tegemist menetluse uuendamise taotlusega HMS § 44 mõttes. Nimelt on samasisulise küsimuse vastustaja lahendanud juba varem.
15.1.Konkurentsiamet on 19.10.2017 teinud otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 liitumistasu suuruse kohta Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal ning ettekirjutuse hoiatuse AS-le Lahevesi (19.10.2017 otsus), milles leidis, et Meremõisa külas on põhjendatud ÜVK-ga liitumise tasu 5075,36 eurot. Otsusest nähtuvalt oli selle ajendiks 31.07.2017 kaebaja kiri vastustajale, milles ta palus kontrollida AS Lahevesi poolt Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal asuvale kinnistule väljastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu 10 134,99 eurot suuruse vastavust õigusaktidele. Sealjuures võimaldati kaebajal menetluses esitada ka oma seisukoht ja vastuväited (esitatud XXi poolt 06.10.2017). Neid on 19.10.2017 otsuses ka analüüsitud (p 6.2 lk 10). Kaebaja seisukohtadele on vastatud menetluses ka jooksvalt (vt kaebuse lisa nr 2 – vastus 21.10.12017 kirjale; 27.10.2017 kirjale; 03.11.2017 kirjale).
15.2.Kaebaja esitas järgnevalt 17.11.2017 vastustaja 19.10.2017 otsuse peale vaide. Konkurentsiamet tegi vaide osas 27.11.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-075-11, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsust ja 19.10.2017 otsust ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud.
15.3.Kaebaja 22.08.2018 taotlus ja selle põhjendused järelevalvemenetluse algatamiseks ühtivad sisuliselt kaebaja poolt 31.07.2017 kirjas ja 06.10.2017 vastuväites toodud taotluse ja selle põhjendustega. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja kontrolliks liitumistasu suuruse ja selle nõudmise õiguspärasust. Olenemata sellest, et kaebaja ei ole 19.10.2017 otsust ja 27.11.2017 vaideotsust vaidlustanud, tähendaks järelevalvemenetluse alustamine nende otsuste uut sisulist ülevaatamist. Kaebaja tahe 19.10.2017 otsuse ja 27.11.2017 vaideotsuse õigusjõu murdmiseks nähtub ka kaebaja pöördumistest vastustaja poole, millega kaebaja soovis otsuste tühisuse tuvastamist (XXi 14.09.2018 pöördumine). Seega on sisuliselt tegemist nende kehtetuks tunnistamise taotlusega, mille aluseks saab olla üksnes menetluse uuendamine. HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist.
16.Haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhineb (HMS § 44 lg 1). Haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (HMS § 44 lg 3). Menetluse uuendamine saab põhimõtteliselt küll toimuda ka juhul, kui mitte ühtegi HMS § 44 lg5(7)
3-18-1944 s 1 sätetatud alust ei esine, kuid uuendamist tuleb põhjalikult kaaluda (vt RKHKo nr 3-3-1-80-10, p 21). Menetluse uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Muudatus peab võimaldama teha isiku jaoks soodsamat otsust. Menetluse uuendamise nõue ei eelda, et esialgne haldusakt tuleks uute asjaolude valguses lugeda õigusvastaseks (vt RKHKo nr 3-3-1-80-10, p 21).
17.Konkurentsiamet on 05.09.2018 kirjas ja 13.09.2018 vaideotsuses asunud seisukohale, et uuendamise aluseid HMS § 44 lg 1 alusel ei esine. Nõustun selles osas vastustajaga. On ilmselge, et asjas puuduvad HMS § 44 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alused. HMS § 44 lg 1 p 2 alusel tuleb kontrollida ka seda, kas asjas on ilmnenud uued tõendid. Hinnates kaebaja 22.08.2018 pöördumist ja vaides esitatud seisukohti, ei nähtu, et kaebaja oleks toonud välja uusi asjaolusid, millega vastustaja saanuks otsuse tegemisel arvestada. Vastupidi – kaebaja on oma seisukohas järjepidev – kaebajale kuuluva kinnistu (xxxxxxxxxx) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi liitumiseks kohaliku ÜVK süsteemiga küsib vee-ettevõte AS Lahevesi (14492271) liitumistasu 5075 eurot ja 36 senti, seoses sellega algatada järelevalvemenetlus ja viia liitumistasu vastavusse ÜVVKS § 6 lg
9.Tõsi, võrreldes 31.07.2017 pöördumisega on muutunud vastustaja poolt põhjendatuks hinnatud liitumistasu suurus (varem 10 134,99 eurot ja nüüd 5075,36 eurot). Kuid liitumistasu põhjendatud suurus kinnitatigi 19.10.2019 otsusega, mille õigusjõu murdmisele kaebaja tahe tegelikult suunatud ongi. Uut liitumistasu suurust ei saa pidada muutunud asjaoluks, olukorras, kus välja ei ole toodud uusi asjaolusid selle põhjendatusega seoses. Muul juhul tekiks olukord, kus Konkurentsiamet oleks igakordselt kohustatud rahuldama menetluse uuendamise taotluse ja läbi viima samasisulisi menetlusi enda otsuse kontrollimiseks väljaspool selleks ettenähtud vaidlustamise tähtaega.
18.Vastustaja 05.09.2018 kirjast ja 13.09.2018 vaideotsusest ei nähtu, et kaalutud oleks lisaks HMS §-s 44 sätestatule ka muid asjaolusid, mis võiksid anda aluse menetluse uuendamisele. Asjas esitatud seisukohti ja tõendeid hinnates ei ole samas ka äratuntav, et esineks muid kaalukaid põhjuseid menetluse uuendamiseks.
19.Haldusorgani selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, milles ette nähtud selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi (RKHKo 3-3-1-53-09). Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline (3-3-1-90-40). HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis (3-3-1-52-13).
20.Olukorras, kus kaebaja pöördub haldusorgani poole samasisulise taotlusega põhjusel, et ta ei nõustu tema suhtes varem tehtud otsustega, olles ise jätnud need vaidlustamata, on haldusorganil lisaks formaalsetele otsustele võimalik menetlusosalisele anda ka täiendavaid selgitusi otsuse põhjenduste ja kaebaja edasiste võimaluste kohta. Eesmärgiks on tagada kaebaja informeeritus tema õigustest ning see, et kaebaja saaks otsuse aluseks olnud põhjendustest võimalikult õigesti aru. Käesolevas asjas tähendanuks see selgitusi seoses sellega, et ilmselt ei ole kaebajal läbi järelevalvemenetluse võimalik liitumistasu suuruse muutmisele suunatud menetlust uuesti käivitada ilma, et esile oleks toodud uusi faktilisi asjaolusid, mis pooltele varem teadmata olid. Kui haldusorganile nähtub, et kaebajaga seotud küsimused ei haaku tema tegevusvaldkonnaga ning võivad väljuda tema pädevusest, tuleks menetlusosalisele viidata, millisel haldusorgani poole 6(7)
3-18-1944 pöördudes oleks tal võimalik oma küsimustele vastused saada. Vaidlusaluses kirjas ja vaideotsuses ei ole Konkurentsiamet kaebajale menetlusega seonduvaid asjaolusid pikemalt selgitanud, vaid viidanud 19.10.2017 otsustele ja 27.11.2017 vaideotsusele ja sedastanud üksnes, et menetluse uuendamise alused puuduvad. Vaidlusaluse asja menetluse kronoloogiat hinnates aga nähtub, et vastustaja on kaebaja menetlusse kaasanud ning võimaldanud tal oma arvamusi ja vastuväiteid esitada. 13.09.2018 vaideotsuse kohaselt toimus vaidemenetluse raames 10.09.2018 Konkurentsiametis kohtumine, kus käsitleti vaidlusaluseid küsimusi. Konkurentsiameti esindajad selgitasid, et järelevalvemenetluse alustamist võimaldavad alused puuduvad ning ameti hinnangul ei seondu XXi pretensioonid mitte vastustaja tegevuse ja pädevustega liitumistasu suuruse väljaarvutamisel, vaid need seonduvad tema ja MTÜ Meremõisa vahel tõstatunud vaidlusküsimustega. Nendesse sekkumiseks puudub aga vastustajal pädevus ning seda on amet selgitanud nii 19.10.2017 otsuses kui ka 27.11.2017 vaideotsuses. Kaebaja ei ole kohtumisega seotud asjaolusid kahtluse alla seadnud. Kohtumine on kajastatud 09.10.2018 protokollis (vastustaja vastuse lisa nr 4). Seega on kaebajale menetluses tagatud õigus olla ära kuulatud ning vastustaja on kaebaja õigustesse puutuvalt kohaselt täitnud oma selgitamiskohustust.
21.Täpsustan veel lõpetuseks, et Riigikohus on asunud küll seisukohale, et haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on teataval juhul siiski haldusakt: „Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega„ (RKHKo 3-3-1-50-09). Leian siiski, et kuivõrd vaidlusaluses asjas on tegemist järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisega, mis on toiming, on toiminguks ka menetluse uuendamisest keeldumise otsustus, sest see kattub sisuliselt järelevalve algatamisest keeldumisega.
22.Kokkuvõtvalt leian, et kaebajal ei ole nõudeõigust menetluse uuendamiseks ja haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks käesolevas asjas HMS § 68 lg 1 alusel, kuna asjas puuduvad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise alused. Ülaltoodu alusel jätan kaebuse tervikuna rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.