Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 31. oktoober 2019, Tartu 3-18-2026
Haldusasi
Malvika Bosshardi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. septembri 2018. a otsuse nr 136/873 ja 12. oktoobri 2018. a vaideotsuse nr 13-10/18/2501 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2019. a otsus Malvika Bosshardi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Malvika Bosshardi Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Jätta Malvika Bosshardi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12.aprilli 2019. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. detsember 2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 6. detsembri 2010. a käskkirjaga nr 13-6/2131 Malvika Bosshardile tema taotluse alusel põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse (330 000 krooni, s.o 21 090,85 eurot). Toetus maksti välja
14.detsembril 2010.
2.6. septembril 2018 PRIA otsusega nr 13-6/873 nõutakse kaebajalt toetus tervikuna tagasi põhjusel, et kaebajal on täitmata põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) § 2 lg-s 3 sätestatud hariduse kriteerium ja 2015. a põllumajandusliku müügitulu nõue, mis pidanuks olema 80% saadud toetusest, s.o 16 872, 68 eurot, kuid oli vaid 1 997,71 senti.
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA
6.septembri 2018. a otsuse nr 13-6/873 ja 12. oktoobri 2018. a vaideotsuse nr 13-10/18/250-1 tühistamist.
Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole PRIA kasutanud toetuse täielikul tagasinõudmisel kaalutlusõigust ega arvestanud, et toetust on sihipäraselt kasutatud enam kui 5 aasta jooksul. Kaebaja on aastatel 2003-2010 läbinud aiandusalaseid täiendkoolitusi ning õppinud Eesti Maaülikoolis 4 aastat inseneriõppes, mille kavas olid ka taimekasvatuse alased õppeained. Samuti on kaebaja lõpetanud Audentese Kõrgema Ärikooli rahvusvahelise ärikorralduse diplomiõppe. Kaebaja põllumajandusalast haridust oleks olnud võimalik võrdsustada tollel ajal kehtinud kutsetunnistuse 3 tasemega. Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 2 alusel saab toetuse tagasi nõuda ka osaliselt arvestades lõikes 3 esitatut (olulisus, eesmärk jne). 2015. a müügitulu oli väiksem nõutavast, kuid see ei õigusta toetuse täielikku tagasinõudmist.
4.PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitas, et tal puudub kaalutlusõigus kaebajalt toetuse tagasinõudmisel. Määruse nr 68 § 2 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kriteerium on toetuskõlblikkuse kriteerium, mistõttu ei ole toetuse osaline tagasinõudmine võimalik. Hariduse omandamise nõudest oli toetuse saaja teadlik juba toetuse määramise ja maksmise ajal ning seda on ta taotlemisel kinnitanud. PRIA on kahel korral toetuse saaja selgitusi arvesse võttes pikendanud hariduse nõude täitmise tähtaega. Ei ole mingit põhjust veelkord tähtaega pikendada. Pealegi on kaebaja taotluse osas järelevalveperiood lõppenud. Viienda (2015. a) majandusaasta müügitulu oleks määruse nr 68 § 16 lg 2 järgi pidanud olema 80% saadud toetusest s.o 16 872,68 eurot, mitte vaid 2 400 eurot. Ka eelnevatel aastatel saadud müügitulu ei luba eeldada, et soodsate ilmastikutingimuste esinemisel oleks 2015. aastal müügitulu nõuet täidetud. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohustab toetuse saajat äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise korral toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma. Hariduse omandamine oli muuhulgas ka äriplaanis ette nähtud tegevus, müügitulu saavutamine aga määruse nõue.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.12. aprilli 2019. a otsusega jättis Tartu Halduskohus Malvika Bosshardi kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohtu otsuse põhjenduste järgi ei ole vaidlust, et toetuse määramisel oli kaebajal täitmata määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud haridusnõue, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel peab olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku viies kutsetase. Kaebajal oli võimalus saada toetust juhul, kui ta kooskõlas Euroopa komisjoni määruse nr 1974/2006 art 13 p-ga 1 omandab hariduse 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast (määrus nr 68 § 2 lg 4). Kaebaja pidi haridusnõude täitma hiljemalt 6. detsembril 2013. a. PRIA on kaebaja selgitusi arvesse võttes pikendanud haridusnõude täitmise tähtaega 29. mail 2014 ja 30. juunil 2015, määrates uueks tähtajaks 31. detsembri 2016. 2017. a märtsi kontrollkäigul tuvastas PRIA, et kaebajal on haridusnõue endiselt täitmata. Haridusnõude täitmiseks ei ole piisav, et kaebaja on läbinud erinevaid aiandusalaseid täiendkoolitusi ja võtnud aiandusalaseid aineid ülikoolis ning tal võivad olla praktilised teadmised aiandusest ning maasikakasvatusest, sest kaebaja ei ole läbinud põllumajandusega seotud aineid vähemalt bakalaureusehariduse tasemel. Eesti Maaülikooli tõend M. Bosshardi õppetulemuste kohta ei tõenda kaebaja kui noore põllumajandustootja pädevust ja hariduse miinimumnõudele vastavust. Audentese Kõrgema Ärikooli diplom rahvusvahelises ärikorralduses ei ole põllumajandusliku haridusnõude hindamisel asjakohane. Kaebajal ei ole kutseregistris omandatud kutse kohta ühtegi märget. Seega puudub tal ka aedniku madalam kutsetase, mis on eelduseks viienda taseme saavutamiseks.
7.Kuna määruse nr 68 regulatsioon tugineb hariduse tasemetele, siis puudub vastustajal kaalumisruum kaebaja haridusliku pädevuse hindamiseks kaebaja esitatud tõendite alusel.
Kaebajal puudub nõutav haridustase ehk kaebaja ei vasta haridusnõudele sisuliselt, mistõttu esines vastustajal alus toetus tagasi nõuda.
8.Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 35 lg 1 kohaselt ei maksta taotletud toetust või see tühistatakse täielikult kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta. Määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud kriteerium on toetuskõlblikkuse kriteerium. Kui EL õigus ja siseriiklik õigus ei oleks toetuskõlbuliku ettevõtja pädevusnõudele sätestanud 36 kuulist ajapikendust, siis oleks kaebaja taotlus 2010. aastal jäetud rahuldamata ja kaebajale ei oleks toetust määratud. Kaebaja võttis toetuse taotlemisel kohustuse vastav haridus kehtestatud tähtaja jooksul omandada. Võetud kohustuse täitmata jätmise tagajärg, toetuse tagasinõudmine, pidi kaebajale kui ettevõtjale teada olema ja seega pidi ta ka olema teadlik kohustuse täitmata jätmise tagajärjest. Vastustajal puudus seega kaalutlusõigus, mistõttu vastab vaidlustatud otsus proportsionaalsusnõudele HMS § 54 mõttes ja tegemist ei ole diskretsiooniveaga haldusaktiga. Kuna haridusnõude täitmata jätmise tõttu esines alus toetuse tagasinõudmiseks täies ulatuses, siis ei mõjuta müügitulu nõude järgimata jätmine toetuse tagasinõudmise proportsionaalsust.
9.ELÜPS § 111 lg 1 kohaselt tuleb toetusraha toetuse saajalt tagasi nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Kaebaja haridusnõude ning müügitulu nõude täitmise lisakontroll toimus märtsis 2017 ning kontrollakt selle kohta kannab kuupäeva 4. aprill 2017. Toetuse tagasinõudmise otsus tehti 6. septembril 2018 ehk 18 kuu jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus on tehtud seega tähtaegselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Malvika Bosshard esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
11.Kaebaja osutab, et vastustaja ja ka halduskohus on tuginenud määruse nr 68 § 2 lg 3 hilisemale redaktsioonile, mille kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku viies aste. Toetuse saamise ajal kehtinud määruse 68 § 2 lg 3 (kehtis kuni 7. augustini 2015) järgi oli nõutav kvalifikatsiooniraamistiku kolmas kutsetase. Sihtasutus Kutsekoda kutsestandardid registri kohaselt oli võimalik põllumajandustootja (marjakasvatus) kolmandat taset taotleda kuni 16. novembrini 2011. Hilisemal perioodil oli võimalik taotleda neljandat ja viiendat kutseastet, aga nendel ei saanud osaleda ilma kolmandat astet läbimata. Seega ei olnud kaebajal võimalik kutsetunnistust saada temast mitteolenevatel põhjustel. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kolmanda astme kutsetunnistusega võrdsustub bakalaureuse aste. Kaebajale on saanud teatavaks, et praegusel hetkel on võimalik taotleda kutsetunnistust ka põllumajandusliku töökogemuse põhjal. Kokkuvõttes on vastustaja teinud õigusvastase otsuse, kuna ei ole isegi kaalunud, kas toetuse saaja töökogemust, täienduskoolitusi, maaülikoolis läbitud õppeaineid ja kõrgharidust arvestades võib nõutud kolmanda kutsetaseme lugeda saavutatuks toetuse saamise hetkel kehtiva kutsekvalifikatsiooni andmist reguleeriva korra kohaselt.
12.Müügitulu on kaebajal nõutavast väiksemas mahus täidetud ainult 2015. aastal, mille kohta on kaebaja PRIA-le põhistuse esitanud.
13.Halduskohus ei ole üldse hinnanud kaebaja väidet toetuse osalise tagasinõudmise kohustusest, olgugi et see väärinuks kohtu tähelepanu. Seetõttu on halduskohus jätnud ebaõigesti kohaldamata määruse nr 68 §13 lg 1, 5 ja 6 sätestatu ega ole kontrollinud selle eelduste olemasolu.
14.Kaebaja palub kontrollida halduskohtu otsust ka osas, milles halduskohus leidis, et toetuse tagasinõudmise otsus tehti tähtaegselt.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
16.Vastustaja selgitab, et hariduse nõue on kvalifitseerumisnõue ehk toetuskõlblikkuse kriteerium. Kui puudub määruse nr 68 § 2 lõikes 3 nimetatud haridus, siis ei ole tegemist taotlejaga, kellele üldse oleks võimalik toetust määrata. Toetuskõlblikkuse mittevastavusel kohaldub alati 100% keeldumine toetuse maksmisest või samas mahus tagasinõue (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, 11. märtsist art 35 lg 1).
17.Määruse nr 68 § 2 lg-ga 4, lubati siiski toetust taotleda ka määruse nr 68 § 2 lg-le 3 mittevastavatel taotlejatel, kuid kohustati neid 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast põllumajandusharidus omandama. Kui toetuse saaja nõuet ei täida, esitab ta lisas 5 toodud vormi kohase teatise, põhjendades selles nõude ettenähtud tähtaja jooksul täitmata jätmist. Selle sätte sõnastusest tulenevalt saab PRIA erandlikel asjaoludel pikendada hariduse omandamiseks antud tähtaega. Kaebaja viide määruse nr 68 § 2 lg 3 redaktsioonide erinevuse kohta on iseenesest õige, aga sellest ei tulene, et vastustaja oleks otsuse tegemisel eksinud. 7. augustil 2015 jõustunud muudatusega täpsustati vaid määruse nr 68 § 2 lg-t 3. Määruse seletuskirja kohaselt kirjeldati 2001. aastal vastu võetud kutseseaduses kutsetasemeid viieastmelises raamistikus. Alates 1. jaanuarist 2014 on kasutusel kutseseadusega sätestatud 8-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik. Enne 2014. aastat välja antud kutsed on kvalifikatsiooniraamistikuga suhestatud ja kehtivad kuni kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemiseni. Eelnenud viietasemelise kvalifikatsiooniraamistiku tase III on võrdsustatud uue kaheksatasemelise kvalifikatsiooniraamistiku tasemega 5. III kutsetaset (nõue taotluse esitamise ja toetuse määramise ajal) põllumajanduse erialal (spetsialiseerumisega taime- või loomakasvatusele) oli võimalik omandada töötamise kõrvalt Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ning eriala õppekava maht oli vaid 20 õppenädalat.
18.toetuse tagasinõudmise otsus tehti 6. septembril 2018. Asjaolu, et järelevalveperiood lõppes 2015. aastal ei oma toetuse tagasinõudmise aegumise seisukohalt tähtsust, sest nõuet ei pea tegema järelevalveperioodi kestel. Kontroll nõuete täitmise üle järelevalveperioodil võib toimuda ka pärast järelevalveperioodi lõppu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on analüüsinud haridusnõude olemust ja selle täitmist, samuti toetuse tagasinõudmise tähtaegsust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
20.Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebuse väiteid selliselt, et kaebaja hinnangul saab lugeda ta määruse nr 68 § 2 lg 3 nõude vähemalt osaliselt täitnuks ning seda oleks pidanud PRIA arvesse võtma toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kaaludes millises ulatuses toetus tagasi nõuda. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
21.Määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud nõude täitmiseks tuli kaebajal omandada põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku kolmas kutsetase. Määruse nr 68 7. augustil 2018 jõustunud redaktsiooni järgi on käesoleval ajal nõutav kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku viies kutsetase. Vastustaja on selgitanud, et selle muudatusega kaebajale täiendavaid kohustusi ei pandud. Muudatuse põhjuseks on see, et varasema viietasemelise kvalifikatsiooniraamistiku asemel võeti kasutusele kaheksatasemeline kvalifikatsiooniraamistik. Seda kinnitab ka määruse nr 68 muutmise seletuskiri, milles muudatuse põhjusena on tõesti esile toodud uue kvalifikatsiooniraamistiku kasutusele võtmine, kusjuures uue raamistiku viies kutsetase on võrdsustatud varasema kolmanda kutsetasemega. Ringkonnakohtul ei ole põhjust vastustaja selgituses kahelda. 31. augustini 2008 kehtinud kutseseadus nägi tõepoolest ette viietasemelise kvalifikatsiooniraamistiku (§ 3 lg 3),
1.septembril 2008 jõustunud kutseseadus aga kaheksatasemelise (§ 4 lg 4). Seejuures tulenevalt rakendussättest ei toimunud üleminek uuele süsteemile kohe – varasemad kutsestandardid ja kutsetunnistused kehtisid nende kehtivusaja lõppemiseni või uue kvalifikatsiooniraamistikuga vastavusse viimiseni (§ 26 lg-d 3 ja 4). Lisaks võis enne 1. septembrit 2008 kehtinud korras kinnitatud ja jõustunud kutsestandardi kehtivusaega, mis lõppes enne 1. jaanuari 2010, pikendada uut korda järgimata kuni uue kutsestandardi kinnitamiseni, kuid mitte rohkem kui 4 aastat vastavalt haridus- ja teadusminitri 28. novembri 2008. a määruse nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ §-le 15. Kaebaja ei ole esile toonud sisulisi asjaolusid, mille tõttu kutseseaduse lisas nr 1 toodud
5.kutsetaseme nõuded oluliselt erineksid sama seaduse lisas nr 2 toodud varasema kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda kutsetaseme nõuetest. Ka ringkonnakohtule ei ole selline erisus äratuntav. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et 2017. aastal, pärast vastustaja poolt haridusnõude omandamiseks antud täiendava tähtaja möödumist oli kaebajal kohustus omandada põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku viies kutsetase. Siiski ei ole see käesolevas asjas määrav.
22.Tulenevalt haridusseaduse §-st 27 tõendab isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Määruse nr 68 § 13 lg-st 6 tuleneb ka otsene kohustus nimetatud dokument vastustajale esitada. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale tunnistust ega diplomit põllumajandusalase keskeri-, kutsekesk- või kõrghariduse omandamise kohta. Eesti Maaülikooli tõend (tl 38) õppetulemuste kohta ei ole diplom haridusseaduse § 27 mõttes, Audentese Kõrgema Ärikooli diplom rahvusvahelise ärikorralduse erialal tõendab küll kõrghariduse omandamist, kuid mitte põllumajandusealase kõrghariduse omandamist. Kaebaja ei ole seda ka väitnud. Seega puudub kaebajal põllumajandusalane haridus ning olukorras, kus nõudeks on hariduse omandamine, siis puudus vastustajal võimalus arvestada, et kaebaja on läbinud õppeaineid, mis võivad kuuluda õppekavasse põllumajandusalase hariduse omandamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saagi vastustajale sellist kohustust panna, kuna PRIA-l puudub pädevus hinnata kaebaja läbitud õppe sisulist vastavust määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud nõudele.
23.Vastavalt kutseseaduse § 15 lg-le 1 on kutse andmine kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kutsekompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutsetunnistuse õigsuse eest vastutab kutsetunnistuse väljastanud kutse andja (kutseseaduse § 21 lg 1). Seega saab vastavat kutsetaset tõendada kutsetunnistusega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale asjakohase viienda kutsetaseme omandamist tõendavat kutsetunnistust. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et ta oleks omandanud mõne madalama kutsetaseme.
Kuna vastustajal puudub pädevus kutse andmiseks ja kutsetunnistuse väljastamiseks, siis ei saanud vastustaja toetuse taotlemisel ega hiljem asuda hindama, kas kaebaja töökogemus, läbitud täienduskoolitused, maaülikoolis läbitud õppeained ja kõrgharidus koostoimes on piisavad kaebajale nõutava kutsetaseme omistamiseks.
24.Eelnevast nähtub, et 4. aprillil 2017 toimunud kontrolli ajaks ei olnud kaebaja täitnud määruse nr 68 § 2 lg 3 nõuet asjakohase hariduse või kutsetaseme omandamiseks. Tähelepanuväärne on, et kaebaja ei ole omandanud ka kolmandat kutsetaset, kuigi ta selle omandamise kohustust möönab. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et seega oli kaebajal täitmata abikõlbulikkuse kriteerium. Vastavalt puudus vastustajal toetuse tagasinõudmisel kaalutlus õigus ja toetus tuli tagasi nõuda tervikuna. Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 35 lg 1 sätestab imperatiivselt, et taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta. Määruse nr 68 §-s 2 on sätestatud tingimused, millele peab vastama isik, kellel on õigus saada põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Isikule, kes nendele tingimustele ei vasta, toetust ei määrata ega maksta. Seega kuulub määruse nr 68 vaidlusaluse säte nende normide hulka, millega on määratud isiku toetuskõlblikkuse tingimused. Erinevalt määruse nr 68 §-s 4 äriplaanile kehtestatud nõuetega, ei ole määruse nr 68 §-s 2 sätestatud tingimused osaliselt täidetavad ning nende osas ei saa toetuse tagasinõudmisel toimuda hindamist nagu seda näeb ette määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6. Üksnes hariduse ja kutsetaseme omandamise nõude osas on tehtud mööndus, et selle nõude võib täita tagantjärele, 36 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates (määruse nr 68 § 2 lg 4). Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et hariduse omandamine oli ette nähtud ka kaebaja äriplaanis, sest sellega ei muutunud vahetult määruse nr 68 § 2 lg-st 3 tulenev nõue äriplaanis ettenähtud tegevuseks, mille osalist täitmist tuleks arvestada toetuse tagasinõudmisel.
25.Toetuse taotlemisel võttis kaebaja endale kohustuse täita määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud tingimused ning ühtlasi ka riski, et tingimusi ei õnnestu tähtajaks täita. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et toetuskõlblikkuse kriteeriumide täitmata jätmisel toetuse tagasinõudmise kohustust tulenevalt komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 35 lg-st 1 ei ole seotud taotleja hooletuse ega tahtlusega kriteeriumi täitmata jätmisel. Seega ei ole asja lahendamisel asjakohased kaebaja väited, et nõutava kutsetaseme omandamine oli takistatud sobivate õppimisvõimaluste puudumise tõttu. Ringkonnakohus märgib siiski, et kuigi kvalifikatsiooniraamistiku muutumise tõttu võis nõutava kutsetaseme omandamine olla raskendatud, siis ka nähtuvalt kaebaja enda avaldustest (tl 16-18) PRIA-le on kutsetaseme omandamist takistanud eelkõige kaebaja enda valikud elukoha ja tegevuse prioriteetide osas. PRIA on kaebaja taotlusel kahel korral nõude täitmise tähtaega pikendanud, kuid sellele vaatamata ei ole kaebaja nõutavat ega ka madalamat kutsetaset omandanud. Kaheldamatult ei ole tegemist vääramatu jõu olukorraga, kus määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud nõude täitmine olnuks takistatud kaebajast olenematutel asjaoludel ja mida delegeeritud määruse 640/2014 või määruse (EL) 1306/2013 kohaselt teatud juhtudel on lubatud arvestada halduskaristuste kohaldamata jätmisel.
26.Olukorras, kus toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmise tõttu esines alus toetuse tervikuna tagasinõudmiseks vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1 ja määruse (EL) art 63 lg-tele 1 ja 3, ei mõjuta asja lahendamist kaebaja 2015. aasta müügitulu nõude täitmata jätmisega seonduvad väited. On ilmne, et vastustajal puudus võimalus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks ning vastavalt ei olnud nõutav ka müügitulu nõude rikkumise raskuse ja muude asjaolude kaalumine toetuse tagasinõudmise otsuses või vaideotsuses.
27.Kaebaja on taotlenud ka toetuse tagasinõudmise otsuse tähtaegsuse täiendavat kontrollimist apellatsioonimenetluses. Seejuures ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga selles küsimuses. Halduskohus selgitas, et määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 järgi liikmesriigid taotlevad iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist
kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Kaebaja haridusnõude ning müügitulu nõude täitmise lisakontroll toimus märtsis 2017 ning kontrollakt selle kohta kannab kuupäeva 4. aprill 2017. Toetuse tagasinõudmise otsus tehti 6. septembril 2018 ehk 18 kuu jooksul. Ringkonnakohus nõustub, et toodud sätetest ei tulene, et vastustajal oleks õigus ja kohustus teostada kontrolli taotleja poolt nõuete täitmise üle üksnes järelevalveperioodi (viis aastat toetuse määramisest arvates) jooksul. Vastupidi, selline seisukoht on vastuolus kontrolli eesmärgiga, kuna välistaks sisuliselt nõuete kontrolli järelevalveperioodi lõpus, sest järelevalveperiood ja kontrolliperiood langeksid kokku, samas kui mõne toetusnõude täitmine selgubki alles järelevalveperioodi lõpus või isegi pärast seda. Samuti on kaebaja seisukoht tagasinõude aegumisest vastuolus käesoleva juhtumi asjaoludega, kus vastustaja kaebaja enda taotlusel on määruse nr 68 § 2 lg 3 nõude täitmise tähtaega pikendanud 2016. aasta lõpuni, s.o üle viieaastase järelevalveperioodi tähtaja. Sellise tõlgenduse korral muutub toetuse abikõlblikkuse kriteerium ainetuks, kuna sisuliselt vabaneb taotleja kohustusest nõuet üldse täita.
28.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA 6. septembri 2018. a otsus nr 13-6/873 ja 12. oktoobri 2018. a vaideotsus nr 13-10/18/250-1 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
29.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PRIA ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid PRIA kasuks välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.