lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1927/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1927/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 5Esialgne õiguskaitseVSkE § 51 lg 3HKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1927/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.11.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-60/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.02.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1927

Määruse kuupäev

30.10.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (notariaalselt volitatud esindajatele helistamine)

Menetlusosalised

Taotleja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada initsiaalidega.

määruse

avaldamisel

M.M.

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale edastada ka käesolevas haldusasjas koostatud Tartu Halduskohtu 15.10.2019 kohtunõue (ühel leheküljel) ja Viru Vangla 18.10.2019 vastus kohtunõudele (kahel leheküljel).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Tartu Halduskohtule saabus 15.10.2019 M.M. 10.10.2019 allkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 1–8), milles ta palub kohustada Viru Vanglat võimaldama suletud kambrites viibivale kinnipeetavale suhtlemist mitteadvokaadist esindajaga muul ajal kui ainsal helistamiseks ettenähtud ajal s.o laupäeval 10 minutit nädalas ja lähedastega suhtlemise arvelt. Taotluse kohaselt võimaldati taotlejal kuni 08.10.2019 helistada ühes nädalas esindajale lisaks 10 minuti jooksul. Vangla ei ole eelnevalt teavitanud, et piirab esindajatele helistamist. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-26-14 peab kinnipeetav saama suhelda ka haldusasjas volitatud esindajaga, kes ei ole advokaat, piisaval ja vajalikul määral, lähtudes kinnipeetava õiguskaitsevajadusest. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, kannatavad taotleja suhted lähedastega ning ta ei saa piisavalt suhelda oma esindajaga ega kaitsta oma õigusi. Lisaks ei pruugi taotleja nädalavahetusel esindajaid üldse kätte saada.
2.Viru Vangla palus 18.10.2019 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning leidis, et ei ole teinud taotlejale helistamiseks põhjendamatuid takistusi.

3-19-1927

Taotleja paikneb Viru Vangla osakonnas V8 (kamber V804) ning kannab kartserikaristust ehk viibib suletud osakonna režiimil. Taotleja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-26-14 ei tulene seda, et kinnipeetav peaks saama helistada mitteadvokaadist esindajale piiramatult. Vangla peab hindama kinnipeetava õiguskaitsevajadust ning vanglal peab olema võimalus võidelda kinnipeetava poolt talle antava õiguse väärkasutamise vastu. Taotleja poolt alates 08.10.2019 telefoni kasutamiseks esitatud taotlustelt nähtub, et ta on teiste isikute hulgas märkinud taotlustes enda esindajateks näiteks oma vanemad, ning taotlustest ei tulene, millise õiguskaitsevajaduse rahuldamiseks on ta konkreetsetele isikutele helistada soovinud. Vanglale ei ole teada, et need isikud tegutseksid aktiivselt õigusteenuste turul. Arvestades, et vanglal on taotlejaga hulgaliselt vaidlusi ning mitte üheski neist ei ole olnud taotlustes nimetatud isikud esindajatena tegevad, ei saa eelnevat arvesse võttes eeldada, et tegemist oleks reaalse esindussuhtega. Ainuüksi volikirja koostamisest ei teki kinnipeetaval õigust käsitada volitatud isikut kui esindajat, vaid tuvastatav peaks olema reaalne ülesanne, mida käsundisaaja käsundiandja nimel täidab. Taotleja ei ole teinud usutavaks, et tal esines põhjus antud isikutega suhtlemiseks tulenevalt tal esinevast õiguskaitsevajadusest. Pigem saab arvata, et volikirjad on koostatud eesmärgiga saada endale eelis ning täiendav võimalus helistada suletud režiimil viibides perekonnaliikmetele ja tuttavatele. Taotleja poolt 08.–18.10.2019 tehtud telefonikõnede väljavõttest (tl 21) nähtub, et vangla ei ole teinud taotlejale takistusi helistada vastavalt taotlustele töö ajal ametiasutustele ja isikutele, kelle puhul saab eeldada, et kõne põhjuseks on õigusabi saamine (taotlustes märgitud advokaat ja advokaadibüroo). Seega on taotlejale võimaldatud helistada esindajatele, kelle puhul võib reaalset esindamist eeldada. Teiste puhul ei ole reaalset esindamist usutavaks tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtule on esitatud 14.10.2019 vanglas registreeritud taotleja vaie (tl 9), milles ta palub võimaldada tal helistada esindajale muul ajal kui lähedastega suhtlemiseks ette nähtud ajal. Seda arvestades loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse esitatuks seoses viidatud vaidemenetlusega ning taotluse lubatavaks.
4.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
5.Esialgse õiguskaitse taotlus puudutab taotlejale helistamise võimaldamist isikutele, kes ei ole advokaadid, kuid keda on taotleja notariaalselt volitanud esindama tema õigusi asutuste ja isikute ees toimingutes, mis on seotud muu hulgas näiteks erinevates haldus- ja kohtumenetlustes osalemisega (tl 10–16). Riigikohtu praktikast tuleneb, et kinnipeetav peab saama suhelda oma volitatud esindajaga, kes ei ole advokaat, piisaval ja vajalikul määral, lähtudes tema õiguskaitsevajadusest (Riigikohtu 21.05.2014 määrus nr 3-3-1-26-14, p-d 14 ja 15; 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 10). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vanglal tuleb hinnata kinnipeetava helistamise vajaduse olulisust ja graafikuväliseks helistamiseks peab kinnipeetaval olema mõjuv põhjus (Riigikohtu 21.05.2014 määrus nr 3-3-1-26-14, p 13).
6.Justiitsministeeriumi 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §51 lg 2 järgi tuleb võimaldada kinnipeetaval kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas, täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Taotleja kannab kartserikaristust ning tema helistamisele kohaldub VSkE § 51 lg 3 ning Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.2 (koosmõjus kodukorra p-ga 13.9.2.3) regulatsioon.

3-19-1927

7.VSkE § 51 lg-st 3 tulenevalt saavad kartseris viibivad kinnipeetavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Suletud osakondades helistamist reguleeriv Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.2 sätestab, et kinnipeetavad saavad avaldada helistamissoovi telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluses tuleb märkida muu hulgas isik või asutus, kuhu kinnipeetav helistada soovib, soovitav telefoni kasutamise aeg ning muu oluline teave. Vastavalt Viru Vangla kodukorra lisa 1.9 p-le 3, mis sätestab V8 osakonnas läänepoolsetes ja idapoolsetes kambrites kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava, võivad kinnipeetavad helistada neile võimaldatud telefoniga ajavahemikul 08.30–20.00 ning erakõnesid saab teha laupäeviti, kõnesid ametiasutustele aga olenevalt vajadusest ja vangla võimalusest. Eeltoodud regulatsioonist nähtub, et vanglal on võimalik talle esitatud taotluste pinnalt hinnata helistamise olulisust taotluse esitajale.
8.Kohtule esitatud taotleja väidetest ei nähtu, et talle oleks keeldutud helistamise võimaldamisest mõnel sellisel juhul, kus helistamine oli tema õiguste kaitseks vältimatu või helistamata jätmine võis kaasa tuua tema põhiõiguste olulise riive. Samuti ei nähtu kohtule esitatud helistamise võimaldamise taotlustest (tl 19–20), et taotleja oleks helistamise vajadust vanglale põhjendanud. Seetõttu puudub kohtul praeguse määruse tegemise ajal alus arvata, et vangla ei arvestaks edaspidi taotluste saamisel volitatud esindajatele helistamise eesmärki ja selle olulisust taotlejale ning vajadusel taotlejale helistamist võimaldaks. Eeltoodut arvestades ei saa järeldada ka seda, et taotleja peaks tegema enda õiguste kaitseks vajalikke kõnesid lähedastega suhtlemiseks ette nähtud aja arvelt.
9.Eelnevatel põhjendustel puuduvad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alused ning see jääb rahuldamata.
10.Taotleja avalduse alusel asendab kohus määruse avaldamisel tema nime HKMS § 175 lg 3 alusel initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida.
11.Taotleja on palunud kohtul väljastada talle kõik kohtu ja vangla poolt teineteisele esitatud dokumendid (sh vangla 18.10.2019 vastusele lisatud notariaalsed volikirjad ja õiendused, taotleja vaie ja teabenõue, Viru Vangla 17.10.2019 vastus nr 6-13/40107-2 taotleja teabenõudele, taotlused helistamise võimaldamiseks alates 08.10.2019 ning väljavõte taotleja tehtud helistamistest perioodil 08.-18.10.2019). Kohus edastab taotlejale koopiad üksnes nendest dokumentidest, mis ei ole taotleja enda poolt koostatud ja mille puhul ei saa eeldada, et taotlejale oleks nende sisu teada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval