Aleksei Katšani kaebus Viru Vangla 30.04.2019. a käskkirjade nr 6-1/219-1, nr 6-2/274-1 ja nr 6-3/290-1 ning 25.06.2019. a vaiete tagastamise otsuste nr 6-12/206-2, nr 6-12/204-2 ja nr 6-12/205-2 tühistamiseks ning Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Katšani määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.09.2019. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksei Katšani taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Tagastada Aleksei Katšani määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla paigutas 30.04.2019. a käskkirjaga nr 6-1/219-1 avavanglaosakonnas paikneva A. Katšani ümber karistuse kandmise jätkamiseks vangla kinnisesse osakonda. Vangla tunnistas 30.04.2019. a käskkirjaga nr 6-2/274-1 kehtetuks A. Katšanil väljaspool vanglat tööle lubamise käskkirja, sest kinnipeetav on paigutatud vangla kinnisesse osakonda. Vangla karistas 30.04.2019. a käskkirjaga nr 6-3/290-1 A. Katšani kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kuna kinnipeetav kasutas väljaspool vanglat töötades mobiiltelefoni.
2.Viru Vangla tagastas 25.06.2019. a vaideotsustega nr 6-12/206-2, nr 6-12/204-2 ja nr 6-12/205-2 A. Katšani vaided vangla käskkirjade nr 6-1/219-1, nr 6-2/274-1 ja nr 6-3/290-1 peale, kuna vaided ei ole esitatud tähtaegselt ning vanglale teadaolevalt ei esinenud vaide esitajal menetlustähtaja möödalaskmiseks ühtegi mõjuvat põhjust.
3.A. Katšan esitas 25.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 30.04.2019. a käskkirjade nr 6-1/219-1, nr 6-2/274-1 ja nr 6-3/290-1 ning 25.06.2019. a vaideotsuste nr 6-12/206-2, nr 6-12/204-2 ja nr 6-12/205-2 tühistamiseks ning vanglalt varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks 16 250 euro ulatuses. Ühtlasi taotles kaebaja menetlusabi.
4.Tartu Halduskohus tagastas 17.09.2019. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja palus tühistada Viru Vangla 30.04.2019. a käskkirjad nr 6-1/219-1, nr 6-2/274-1 ja nr 6-3/290-1 ning 25.06.2019. a vaiete tagastamise otsused (resolutsiooni p 1); vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest hüvitamiskaebuse esitamisel osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtajad riigilõivu tasumiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
5.Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 08.10.2019.
6.Ringkonnakohus jättis 17.10.2019. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning määruskaebusesse taotluse lisamiseks.
7.Kaebaja esitas 24.10.2019 taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja märkis, et ta kirjutas kogu menetluse käigus kohtule taotlusi talle kohtumääruse vene keeles väljastamiseks ning seejärel ka palve lugeda tähtaja arvutamist hetkest, kui ta sai määruse tõlgituna vene keelde. Kaebaja väitel sai ta kohtult vastuse, millest sai aru, et tema taotluse peale tähtaja pikendamiseks andis kohus talle täiendavalt 5 päeva alates esimese määruse saamise hetkest, seega järgis ta tähtaega, saates määruskaebuse 07.10.2019. Kaebaja märgib, et ta pidi eesti keeles kohtule kirjutamiseks pöörduma abi saamiseks teise kinnipeetava poole, sest ta ei valda riigikeelt vajalikul tasemel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei saa rahuldada.
9.Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.09.2019. a määruse peale 08.10.2019. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on 17.09.2019. a määruses selgitanud edasikaebamise korda ning seda, et määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
10.Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 17.09.2019. a määruse kätte 18.09.2019 (tl 56). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 19.09.2019 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli 03.10.2019. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 08.10.2019, s. t 5-päevase hilinemisega.
11.Kaebaja esitas 19.09.2019 Tartu Halduskohtule taotluse 17.09.2019. a määrusest venekeelse tõlke saamiseks (tl 57, tõlge tl 59). Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 17.09.2019. a
määruse venekeelse tõlke kätte 27.09.2019 (tl 70). Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebaja esitas 19.09.2019 halduskohtule taotluse, millega palus saata kohtul talle halduskohtu 17.09.2019. a määrus vene keeles, ei tähenda see, et venekeelse määruse kättesaamisest arvates oleks määruskaebuse esitamise tähtaeg hakanud uuesti kulgema. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks menetluse kestel esitanud halduskohtule taotluse saata kohtudokumendid talle venekeelsena. Kuna kaebaja esitas kaebuse eestikeelsena, siis ei saa halduskohtule ette heita, et ta saatis 17.09.2019. a määruse kaebajale eestikeelsena. Lisaks sellele sai määruskaebuse esitaja halduskohtu 17.09.2019. a määruse tõlke kätte määruskaebuse esitamise tähtaja sees – 27.09.2019. Isegi seda kuupäeva arvestades oli A. Katšanil veel ligi nädal aega selleks, et tähtaegselt, s. o hiljemalt 03.10.2019 määruskaebust esitada.
12.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja määruskaebus on esitatud hilinemisega, s. t mittetähtaegselt.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus.
14.Ringkonnakohus jättis 17.10.2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning määruskaebusesse taotluse lisamiseks. Kaebaja esitas 24.10.2019 tähtaja ennistamise taotluse, milles väitis, et kuna halduskohus andis talle tema taotluse peale tähtaja pikendamiseks täiendavalt 5 päeva, siis järgis ta määruskaebuse esitamisel tähtaega. Kaebaja väitel pidi ta eesti keeles kohtule kirjutamiseks pöörduma abi saamiseks kinnipeetava poole, sest ta ise ei valda eesti keelt vajalikul tasemel.
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada, kuna kaebaja poolt tähtaja möödalaskmise põhjusi ei saa pidada mõjuvateks põhjusteks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule 24.09.2019 taotluse (tl 64, tõlge tl 67) pikendada tähtaega kohtule vajalike selgituste esitamiseks alates kohtumääruse kättesaamisest vene keeles. Halduskohus andis 17.09.2019. a määruse resolutsiooni p 3.2 kohaselt kaebajale 15 päeva mittevaralise kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks määruse kätte toimetamisest arvates. Eeltoodud osas ei ole halduskohtu määrus vaidlustatav. Halduskohus teatas 30.09.2019. a vastuses (tl 68) kaebaja 24.09.2019. a taotlusele, et pikendab 17.09.2019. a määruse resolutsiooni p 3.2 täitmist 5 päeva alates 17.09.2019. a määruse tõlke kättesaamisest (s.o alates 27.09.2019). Seega vastavalt kaebaja 24.09.2019. a taotlusele pikendas halduskohus 17.09.2019. a määruse resolutsiooni p-s 3.2 nõutud selgituste esitamiseks antud tähtaega. Määruskaebuse esitamise tähtaja osas ei ole kaebaja 24.09.2019. a taotluses pikendamist taotlenud ning halduskohus ei ole 30.09.2019. a vastuses selle tähtaja pikendamist talle ka võimaldanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega ei oleks halduskohtul olnud võimalik ka pikendada, kuna tegemist on seaduses sätestatud tähtajaga (HKMS § 204 lg 1), mitte halduskohtu enda poolt antud tähtajaga (nagu näiteks sätestas halduskohus 17.09.2019. a määruse resolutsiooni p-s 3.2). Määruskaebuse mittetähtaegse esitamise tõttu võimaldas ringkonnakohus esitada kaebajal kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et eestikeelse halduskohtu 17.09.2019. a määruse sai kaebaja kätte 18.09.2019. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja juba vanglale eestikeelsed vaided (tl 34-41) ning ka eestikeelse kaebuse halduskohtule. Seega
oli kaebajal võimalik korduvalt saada abi eesti keelt valdava kinnipeetava poolt eestikeelsete dokumentide esitamiseks. Asjaolust, et eesti keeles kohtule kirjutamiseks pidi kaebaja pöörduma abi saamiseks teise kinnipeetava poole, ei nähtu, et sellest tingituna on kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Lisaks ilmneb kaebaja väidetust, et ta saab ka ise vähemalt mingil määral eesti keelest aru. Samuti ei olnud määruskaebuse esitajal, kes on Viru Vangla kinnipeetav, keeldu esitada määruskaebus ringkonnakohtule tähtaegselt vene keeles, kui ta leiab, et ei oska ise eesti keelt piisavalt selleks, et määruskaebust eesti keeles kirjutada.
16.Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et esitatud tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
17.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.