Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 29. oktoober 2019, Tartu 3-18-625
Haldusasi
Clarisson OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2017. a otsuste nr 126/17/1214 ja 12-6/17/1221 osaliseks tühistamiseks, 16. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/15-1 tühistamiseks ning taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 1. augusti 2018. a otsus Clarisson OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Clarisson Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaasatud haldusorgan - Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. augusti 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. november 2019).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 11. detsembri 2017. a otsustega Clarisson OÜ taotlused kliima- ja keskkonnatoetuse ja ühtse pindalatoetuse saamiseks osaliselt. Kliima- ja keskkonnatoetust määrati taotletud 28 083,69 euro asemel 25 985,83 eurot,
jättes taotluse rahuldamata 2097,86 euro osas (otsus nr 12-6/17/1221). Ühtset pindalatoetust määrati taotletud 60 574,23 euro asemel 52 724,83 eurot ja jäeti taotlus rahuldamata seega 7849,40 euro osas (otsus nr 12-6-/17/1214). Otsuste kohaselt ei olnud taotletav maa osaliselt tähtajaks niidetud. Clarisson OÜ vaide jättis PRIA rahuldamata 16. veebruari 2018. a vaideotsusega nr 124/18/15-1.
2.Clarisson OÜ esitas kaebuse nende otsuste tühistamiseks ning taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt oli osaline niitmata jätmine tingitud keerulistest ilmastikuoludest. Kaebajal ei võimaldatud teisel kohapealsel kontrollil osaleda. Seoses kontrollaruannetega rikuti menetlus- ja vorminõudeid.
3.Tartu Halduskohtu 1. augusti 2018. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlustatud toetuse osaliselt rahuldamata jätmise otsustest ei nähtu, kuidas on PRIA leidnud taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahe 53,03 ha. Riigikohus on siiski leidnud, et PRIA-l on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistlikult keeruliseks (RKHKo 3-3-1-7712; 3-3-1-16-14). Vaideotsusest on pinnaerinevuste selgitus nähtav.
3.2.Kaebaja väide, et osaline niitmata jätmine oli tingitud sadudest põhjustatud liigniiskusest hooldataval kooslusel, näitab, et rikkumine leidis aset.
3.3.Kaebaja heidab ette seda, et ta ei saanud vahetult osaleda teise kontrolli läbiviimise juures. Kohus pidas usutavaks, et kaebajat teavitati sellest, et kontrollimisele kuuluvad kõik toetusalused pinnad. Kaebaja sai 2. oktoobril 2017 (esimese kontrolli läbiviimise aeg) aru, et kogu kooslust ei kontrollitud ja käidi ainult osadel aladel. Kontrolli juures oleku küsimusel ei ole ka määravat tähtsust, sest Euroopa Komisjoni määrusest 809/2014 tuleneb, et kontrolli teostaval asutusel ei ole kohustust kohapealse kontrolli teostamisest ette teatada. Selle määruse artiklist 25 tulenevalt kontrollist võib, aga ei pea ette teatama. Ärakuulamise nõue on sellest hoolimata täidetud, sest kaebaja on saanud esitada kontrollaruandes kajastatud asjaolude kohta arvamusi ja vastuväiteid.
3.4.Vaidlusaluse koosluse mõõtmisel kasutatud vahendid on kontrollaruandes välja toodud, kasutatud GPS-seade oli kalibreeritud. Eesti Akrediteerimiskeskus on asunud seisukohale, et GPSseadme kasutamine ATV küljes ei muuda mõõtmistulemusi.
3.5.Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ § 9 lg 2 järgi peab niidetav poollooduslik kooslus olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Keskkonnaameti poolt 2. oktoobrist 24. oktoobrini 2017 läbi viidud kaebaja poollooduslike koosluste kohapealse kontrolli aruandest nähtuvalt tuvastati 9. oktoobril 2017, et koosluse 48651747002 ala nr 2 oli osaliselt niitmata ja niide osaliselt kokku kogumata. GPS-ga mõõdeti välja seitse maatükki, mis moodustasid kokku 53,24 ha ja mille peal rohi oli niitmata või niide kokku kogumata.
3.6.Komisjoni määruse (EL) nr 640/2014 (Määrus 640/2014) art 4 lg 2 järgi peab toetusesaaja teavitama pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik ja esitama nõutavad asjakohased tõendid. Kaebaja esitas PRIA-le teate vaidlusalusel kooslusel liigniiskuse esinemise kohta 2017. aastal alles
7.detsembril 2017. Kohus ei pidanud usutavaks väidet, et kaebajal ei olnud võimalik saata liigniiskuse kohta teadet varem. Kaebaja esindaja viibis küll ravil 25. augustist 4. septembrini 2017, mille kohta on arstitõend, ning ta on selgitanud, et tal oli liikumisvõimetuks tegev haigus, mis lõppes hiljem kui haigusleht, kuid kohus pidas seda otsitud põhjenduseks. Kohus märkis, et kui kaebaja esindaja sai osaleda 2. oktoobril 2017 Keskkonnaameti kontrollitoimingute juures ja viis samal päeval ka karja lauda juurde tagasi, siis ei olnud ta ilmselgelt enam voodirežiimil ning ei nähtu põhjust, miks ta ei saanud teavitada PRIA-t liigniiskusest.
4.Clarisson OÜ apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Ühtse pindalatoetuse vähendamine on kaalutlusotsus ning PRIA oleks pidanud teostama kaalutlusõigust.
4.2.Kuna koosluse osaline niitmata jätmine oli tingitud sadudest põhjustatud liigniiskusest, ei olnud põhjendatud taotluse osaline rahuldamata jätmine. Kohus ei võtnud selle kohta seisukohta.
4.3.Vastustaja poolt vaideotsuses toodud põhjendus hooldamata ala suuruse kohta ei ole selge. PRIA otsused polnud nõuetekohaselt põhjendatud ja see viga polnud kõrvaldatud ka vaideotsuses. Ka piiratud põhjendamiskohustuse puhul peavad rakendatud sanktsioonide aluseks olnud asjaolud selguma samast haldusaktist.
4.4.Kaebajat ei teavitatud täiendavast kontrollist ning kohtu järeldus, et kaebaja pidi teistkordsest kontrollist teadma, ei põhine tõenditel. Kuna käesolevas asjas on keskseks küsimuseks mõõtmistulemuste õigsus, ei asenda kontrolli juurde kaasamata jätmist hilisem vastuväidete esitamise võimalus. Kaasamata ja ära kuulamata jätmisega rikuti olulisi haldusmenetluse põhimõtteid.
4.5.Riigikohus on sarnases olukorras GPS-seadmega mõõtmisel pidanud oluliseks seda, kas liiguti jalgsi või autoga ning viidanud PRIA kohustusele tõendada, et mõõtmine teostati kooskõlas mõõtemetoodikaga (RKHKo 3-3-1-11-09, p 33). Käesoleval juhul ei selgu põllu pindala määramisel kasutatud mõõtmise viis, fikseeritud pole mõõtja liikumiskiirus ega see, kui kaugel põllu piirist mõõtmist teostati. PRIA pole tõendanud, et ei rikutud mõõtemetoodikat ja et ATV liikumiskiirus ja kaugus põllupiirist olid sellised, mis mõõtmistulemust ei mõjutanud.
4.6.Samuti on kontrollaruandele lisatud fotodelt võimatu aru saada, kus fotol kajastatud olukord looduses täpselt asub.
4.7.Olukorras, kus kontrollaruandest ei selgu, kui kaugel põllu piirist mõõtmist teostati, ei ole mõõtmistulemused usaldusväärsed.
4.8.Kui mõõtmistulemused on vaidluse all, ei saa olla ka eelhaldusakti (kontrollakti) algandmed usaldusväärsed ning sellises olukorras eelhaldusakti alusel välja antud haldusaktid on õigusvastased.
4.9.Kaebaja esitas liigniiskuse kohta teate ning töövõimetuslehe esimesel võimalusel.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Määruse nr 640/2014 art-st 19a tuleneb, et kui pindalade erinevus on 3% või 2 hektarit, siis tuleb toetus arvutada kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus. Seega ei ole vastustajal kaalutlusõigust teistsuguse toetuse arvutamiseks. PRIA on kohaldanud ka art 19a lg-t 2, mis võimaldas halduskaristust vähendada 50% võrra.
5.2.Kaebaja jättis täitmata kohustuse teavitada PRIA-t väidetavast liigniiskusest 15 päeva jooksul vastavalt Määruse nr 640/2014 art 4 lg-le 2. Kaebaja hakkas alles pärast kontrollitulemustest teadasaamist otsima põhjendusi tööde tegematajätmisele. Kaebaja seadusliku esindaja haigestumine ja ravi kestis tervisetõendi järgi 25. augustist kuni 4. septembrini 2017, kuid ta pole esitanud põhjendusi, miks ta ei saanud teavitada liigniiskusest pärast seda mõistliku aja jooksul, vaid tegi seda alles pärast kontrollitulemustest teadasaamist 7. detsembril 2017. Kaebaja seaduslik esindaja osales 2. oktoobril 2017 läbi viidud kontrollitoimingute läbiviimise juures ja seega puudusid tal vähemalt sel ajal takistused teate esitamiseks.
5.3.Riigi Ilmateenistuselt saadud andmed liigniiskust vaidlusalusel alal ja perioodil ei kinnitanud. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.
5.4.Vastustaja möönab, et taotlejate suure arvu tõttu oli otsus minimaalselt põhjendatud, kuid nii vaideotsuses kui vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud, kuidas pinnaerinevused tekkisid ning
kuidas leiti pindalade vahe. Seda on selgitanud ka halduskohus otsuse p-s 18. Jääb arusaamatuks, milline osa vastustaja põhjendustest on kaebajale endiselt selgusetu.
5.5.Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et ala nr 4 ja põld nr 2 (kokku 269,58 ha) olid niitmata ja/või niide kokku kogumata 53,24 ha ulatuses. Niitmata ala koosnes seitsmest maatükist, mis mõõdeti välja GPS seadmega. Kuna poolloodusliku koosluse ala kattus ühtse pindalatoetuse taotlusega hõlmatud põlluga, moodustas mõõtmise tulemusena poolloodusliku koosluse nõuetele mittevastava pinna ja taotletud ühtse pindalatoetuse põllu ühisosa 53,13 ha ehk teisisõnu ei kattunud sama maa-ala poolloodusliku koosluse ala 2 ja ühtse pindalatoetuse põllu nr 2 taotletud piirid looduses üks-ühele sada protsenti.
5.6.Väites, et kaebaja ei saanud aru kontrolli jätkumisest, jätab kaebaja tähelepanuta kontrolli läbi viinud Keskkonnaameti esindaja kohtus antud ütlused. Keskkonnaameti esindajad jäid kohtuistungil kindlaks, et kaebajat informeeriti suuliselt sellest, et lähipäevil jätkatakse kontrollkäikudega. Kaebaja ei avaldanud selget soovi järgnevatel kontrollkäikudel osalemiseks. Sealjuures ei ole määruse (EL) nr 809/2014 art 25 järgi kontrolli teostaval asutusel üldse kohustust kohapealse kontrolli teostamisest ette teatada.
5.7.Ärakuulamiseks piisab, kui isikule antakse võimalus arvamuse või vastuväidete esitamiseks vaid ühes vormis, kirjalikus või suulises. Kaebaja sai tutvuda kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes märgitud asjaoludega ning esitas 14. detsembril 2017 Keskkonnaametile pretensiooni kohapealse kontrolli tulemuste kohta. Kaebaja esitas küll vastuväited pärast haldusakti andmist, kuid nendega arvestati vaidemenetluses ning need ei viinud teistsuguse otsuse tegemiseni.
5.8.Kaebaja on Eesti Akrediteerimiskeskuse väljastatud tõenditega tõendanud, et GPS-seade oli nõuetekohaselt kalibreeritud ja et selle kasutamine ATV küljes ei muuda mõõtmistulemuse täpsust. Kaebaja ei ole selgitanud, millele tugineb tema veendumus mõõtmistulemuste ebaõigsuse kohta. Keskkonnaameti kontrollaruande lisas on ka välja toodud, kas mõõtmisi teostati jalgsi või ATV-ga.
5.9.Keskkonnaamet on esitanud kohtuasja materjalide juurde plaani fotografeerimise suundade kohta, mis annab piisavat infot fotode tegemise suuna ja põldude piiride kohta.
6.Keskkonnaameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse samuti see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.Kaebaja rikkumised olid fikseeritud kontrollaruandes ja sellega seotud dokumentides.
6.2.Kaebaja seaduslikku esindajat informeeriti 2. oktoobril 2017 sellest, et lähipäevil kontrollkäikudega jätkatakse. Lisaks puudus haldusorganil tegelikult teavitamise kohustus.
6.3.Kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et kontrollaruanne on eelhaldusakt, siis ei saa kaebaja käesolevas vaidluses esitada argumente, mis seonduvad kontrollaruande õigusvastasusega.
6.4.Mõõtmine oli teostatud nõuetekohaselt, kontrollaruandest selgub, et mõõdeti ATV-ga, mõõtmisseade oli kalibreeritud ja mõõtmise täpsust ei mõjutanud see, et liiguti ATV-ga.
6.5.Kontrolli teostamise hetkel (oktoobris) esines tõesti liigniiskust, kuid vajalikud tööd tuli teha
1.septembriks, mistõttu ei saa niiskuse esinemisest oktoobris teha järeldust, et see esines ka siis, kui kaebaja pidi nõutavaid töid tegema.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Vaidlus on tõusetunud sellest, et kaebaja taotlused kliima- ja keskkonnatoetuse ja ühtse pindalatoetuse saamiseks jäeti osaliselt rahuldamata põhjendusel, et maa ei olnud tähtaegselt niidetud. Kaebaja ei eita sisuliselt niitmata jätmist, kuid põhjendab seda vääramatu jõuga – liigniiskusega. Sellest õigeaegselt teatamata jätmist põhjendas ta enda seadusliku esindaja
haigusega. Kaebaja arvates oleks PRIA pidanud jõudma kaalutlusõiguse kaudu selleni, et toetust ei oleks vähendatud.
9.Kaalutlusõigusega seoses on nii PRIA kui halduskohus selgitanud, et tegelikult piirasid kohaldamisele kuuluvad Euroopa Liidu õiguse normid käesoleval juhul kaalutlusõigust oluliselt. Määruse nr 640/2014 art 19a sätestab, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse artikli 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3 % või on rohkem kui 2 hektarit. Seega näeb säte ette, et toetuse määramisel tuleb lähtuda kindlaksmääratud pindalast, mitte toetuse saamiseks deklareeritud pindalast, ning et siis, kui nende erinevus on rohkem kui 3% või 2 hektarit, tuleb kindlaksmääratud pindalast lahutada veel 1,5 kordne leitud erinevus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et see regulatsioon ei näe ette kaalutlusõigust. Kaebaja küll väidab, et kaalutlusõigus on PRIA-l olemas, ent ei seleta lahti, kuidas sellest normist kaalutlusõigus tuleneb.
10.Võimalik on mõista kaebajat ka nii, et kaebaja arvates on PRIA-l kaalutlusõigus küsimuses, kas üldse esines toetuse vähendamiseks alus, kuna puudulik niitmine oli põhjustatud sadudest tingitud liigniiskusest hooldataval alal. Kaebaja nägemuses oli see vääramatu jõud, mis ei sõltunud kaebajast ja seega ei ole seetõttu niitmata jätmine toetuse vähendamise aluseks.
11.Ringkonnakohus märgib esiteks, et kaebaja ei ole viidanud konkreetsele õigusnormile, mis annaks aluse vääramatust jõust tingitud takistuse korral toetuse vähendamata jätta. Kaebaja on selle asemel viidanud proportsionaalsuse põhimõttele ja haldusmenetluse läbiviimise efektiivsuse nõudele. Ringkonnakohtu arvates ei ole kumbki põhimõte praegu argumendiks, mis annaks aluse toetus vähendamata jätta. Toetuse vähendamine ei oleks ebaproportsionaalne, kuna heina niitmata või koristamata jätmisel ei ole isik teinud ka selleks kulutusi ning vastavalt on õigustatud selle eest toetust mitte maksta. Põllumajandustoetuste eesmärk on eeskätt taotleja poolt tehtud kulutuste hüvitamine. Seetõttu on pigem proportsionaalne just see, kui tegemata töö eest toetust ei maksta. Haldusmenetluse efektiivse läbiviimise põhimõte ei välista samuti kuidagi tegemata kulutuste eest toetuse maksmata jätmist.
12.Teiseks ei vii kaebaja see argument kaebuse rahuldamiseni seetõttu, et väidetav liigniiskus on tegelikult jäänud tuvastamata. Selle kohta on üksnes kaebaja väited, ent puuduvad igasugused seda kinnitavad tõendid. Samas on PRIA juba vaideotsuses viidanud Riigi Ilmateenistuselt saadud andmetele, mille järgi ei esinenud piirkonnas, kus asus vaidlusalune põld nr 2, kõnealustel perioodidel sadudest põhjustatud liigniiskust (tl 15p, kd I). Seda on PRIA selgitanud ka vastuses kaebusele (tl 41-41p, kd I) ning esitanud ka vastavad tõendid, st Keskkonnaagentuuri väljastatud meteoroloogilised andmed (tl 85-95, kd I). Kaebaja ei esita apellatsioonkaebuses mingeid tõendeid ega viita ka asjaoludele, mis võiksid PRIA seisukoha kahtluse alla seada. Kaebaja väidetega, et PRIA seisukohad on selles osas vastuolulised, ringkonnakohus ei nõustu, sest nagu ülal märgitud, on PRIA olnud nii vaide- kui kohtumenetluses läbivalt seisukohal, et liigniiskuse esinemine ei ole millegagi tõendatud ning et Riigi Ilmateenistuse andmed kinnitavad hoopis vastupidist. Kaebaja seisukoht, et vaidlust liigniiskuse üle olla ei saa, kuna see on fikseeritud Keskkonnaameti kontrollaktis ja see on näha 9. oktoobril 2017 tehtud fotodelt, on aga täiesti asjakohatu. Kaebaja jätab täielikult tähelepanuta, et tema põhjendas tööde tegemata jätmist liigniiskusega tööde tegemiseks ette nähtud ajal, st 5. juuli – 31. august ja 10. juuli – 31. august, ent kohapealne kontroll viidi läbi oktoobris. Arvestades üldteadaolevat fakti, et sügis on Eestis reeglina sajune aastaaeg, ei
saa oktoobris esinevast liigniiskusest teha järeldust, et samasugune olukord valitses ka juulis ja augustis. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja väidetud liigniiskuse esinemine ei ole millegagi tõendatud. Vastavalt ei ole kaebaja poolt vaidlusaluste alade niitmata jätmine millegagi õigustatav ning toetuse vähendamine oli põhjendatud.
13.Lisaks välistaks väidetavale liigniiskusele kui vabandavale asjaolule tuginemise ka see, et kaebaja ei teavitanud PRIA-t sellest õigeaegselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas teate liigniiskusest alles 7. detsembril 2017 (ehk pärast rikkumise tuvastamist), ehkki Määruse nr 640/2014 art 4 lg 2 järgi peab isik teavitama vääramatust jõust ja erandlikest asjaoludest haldusorganit kirjalikult 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik. Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et kaebaja seaduslik esindaja oli 25. augustist 2017 kuni 4. septembrini 2017 töövõimetu ja viitab sellekohasele arstitõendile. Samas ei selgita kaebaja apellatsioonkaebuses sugugi seda, kuidas õigustab töövõimetus kuni 4. septembrini 2017 teate esitamist alles 7. detsembril 2017, st ca kolm kuud pärast töövõimetuse lõppemist, ehkki see oleks tulnud teha 15 päeva jooksul. Neid asjaolusid arvestades on ilmne, et kaebaja rikkus teavitamiskohustuse tähtaega. Ei nähtu midagi, mis õigustaks teate esitamata jätmist selleks ettenähtud tähtaja jooksul pärast töövõimetuslehe lõppu, st 15 päeva jooksul alates 4. septembrist 2017, või veelgi enam, mis õigustaks seda, et teade esitati alles kolm kuud pärast töövõimetuslehe lõppu. Vastustaja on põhjendatult viidanud sellele, et kaebaja tervislik seisund võimaldas tal viibida 2. oktoobril 2017 kohapealse kontrolli juures ning järelikult olnuks tal võimalik vajalik teade esitada hiljemalt siis. Kuna kaebaja õigeaegselt liigniiskusest ei teavitanud, ei saa ta sellele tugineda tagantjärgi.
14.Jätkuvalt leiab kaebaja, et rikuti tema kaasamise ja ärakuulamise nõuet. Siin näeb kaebaja rikkumist eeskätt selles, et ta ei saanud vahetult osaleda kontrolli läbiviimise juures. Täpsemalt osales kaebaja küll 2. oktoobril 2017 toimunud kontrolli juures, kuid ei osalenud teistel päevadel toimunud kontrollitoimingutel (9., 20. ja 24. oktoobril). Kaebaja väitel ei antud talle hiljem toimunud kontrollist teada. Ringkonnakohus märgib esiteks, et isegi kui kaebajat ei teavitatud kõikidest kohapealse kontrolli aegadest, siis ei ole ikkagi tegemist sellise menetlusnõude rikkumisega, mis viiks haldusakti tühistamiseni. Kontrolli juures viibimine ei ole samaväärne menetlusõigus nagu ärakuulamise õigus. Keskne on haldusmenetluses siiski ärakuulamisõigus, st isiku õigus anda kavandatava haldusakti suhtes vastuväiteid ning selgitusi (HMS 40) ning see ei hõlma endas seda, et isik peaks saama tingimata viibida kõigi haldusmenetluse toimingute juures. Vaidlust pole, et ärakuulamine seoses nende kontrollkäikudega oli kaebajale tagatud, st talle edastati kontrolliaruanded ning anti võimalus nende kohta selgituste ja vastuväidete esitamiseks (tl 40, kd I). Seda, et isikul ei ole absoluutset õigust kontrolli juures viibida, kinnitab ka Euroopa komisjoni määruse (EL) 809/2014 art 25, mille järgi kontrollist üksnes võib ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust. See tähendab, et see säte ei pane haldusorganile kohustust alati isikule kontrollist ette teatada. Asjaolu, et Keskkonnaameti praktikas seda üldjuhul tehakse, ei tähenda, et selle tegemata jätmine käesoleval juhul oleks olnud õigusvastane, kuna õigusaktid seda tegelikult ei nõua. Kohapealse kontrolli juurde kaasamata jätmine võiks omada tähtsust siis, kui kaebaja puudumine mõjutaks kuidagi kontrollitulemusi selliselt, et ilma kaebajata tuvastaks haldusorgan asjaolud ebaõigesti. Käesolevas asjas niisuguseid asjaolusid ringkonnakohus ei näe. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad kaebajapoolseid rikkumisi piisavalt asjas tehtud fotod ning fotode tegemise suundi kirjeldav skeem (tl 23-36, kd II). Lisaks on, nagu korduvalt välja toodud, kaebaja ise
möönnud niitmata jätmist või heina koristamata jätmist, mis tähendab, et tegelikult ei ole vaidlust, et rikkumine esines. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja väidetav kohapealsesse kontrolli kaasamata jätmine ei kujuta endast menetlusõigusnormi rikkumist ning see ei viiks kaebuse rahuldamiseni. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhjalikumalt süüvida sellesse, kas kaebajat teavitati tegelikult ülejäänud kohapealsete kontrollide aegadest suuliselt, nagu väidab vastustaja, või mitte. Ringkonnakohus märgib siiski, et kui kaebaja pidas kohapealse kontrolli juures viibimist nii oluliseks, siis olukorras, kus kaebaja seaduslik esindaja sai enda kinnitusel 2. oktoobril 2017 aru, et kogu kooslust ei kontrollitud ja et käidi ainult osadel aladel (tl 48p), saanuks kaebaja väljendada haldusorganile hõlpsasti oma soovi, et ta soovib osaleda ka ülejäänud kontrollides. Kaebaja seadusliku esindaja ütlused kohtuistungil (tl 48, kd II) selgesõnaliselt sellise soovi väljendamist ei kinnita (seal öeldakse, et kui „on vaja edasi kontrollida, olen alati juures olnud, et siis saan probleemsed kohad üle vaadata“, tl 48, kd II). Et kaebaja sellekohast soovi ei avaldanud, viitab kas sellele, et tal tegelikult puudus soov teiste kontrollide juures viibida või siis vastupidi, sellele, mida kinnitab vastustaja – et talle oli suuliselt uute kontrollide aegadest teada antud. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamise aluseks see, et kaebaja ei osalenud kõigil kohapealsetel kontrollidel.
15.Kaebaja konstruktsiooniga, et kontrollakt kujutas endast eelhaldusakti toetuste osalise rahuldamise otsustele, ja et järelikult oleks kaebaja tulnud ära kuulata juba enne kontrollakti andmist, ringkonnakohus ei nõustu. Kuskilt ei tulene, et kontrollaktil oleks iseseisva eelhaldusakti tähendus, st et sellega tehtaks siduvalt kindlaks asjaolud lõpliku haldusakti jaoks. Pigem vastupidi, asjaolu, et kaebajale anti kontrollakti suhtes võimalus vastuväidete ja selgituste esitamiseks, viitab sellele, et kui kaebaja oleks kontrollaktis tuvastatu enne lõpliku haldusakti andmist ümber lükanud, oleks antud teistsugune lõplik haldusakt. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et ta oleks tulnud tingimata ära kuulata juba enne kontrollakti andmist.
16.On tõsi, et kaebaja jõudis oma seisukohad kontrollaktile esitada alles kolm päeva pärast seda, kui vaidlustatud otsused olid juba välja antud. Samas oli võimalus seisukohtade esitamiseks antud kaebajale siiski enne nende otsuste andmist (kontrollakt anti 30. novembril 2017, vaidlustatud otsused 14. detsembril 2017). Kuna kaebaja poolt esitatud seisukohad ei viinud ei vaide- ega kohtumenetluses vaidlustatud haldusaktide tühistamiseni, ei oma kaebuse rahuldamisel enam tähendust see, kas kaebajale võis jääda oma seisukohtade esitamiseks liiga vähe aega või kas PRIA kiirustas vaidlustatud otsuste andmisega liigselt, ootamata ära kaebaja vastuväiteid.
17.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses seda, et vaideotsuse põhjendus hooldamata ala suuruse kohta ei ole selge. Ka edasi arutleb kaebaja apellatsioonkaebuses haldusaktide ja vaideotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise üle vaidlusaluse ala suuruse kindlaksmääramise aspektist. Seega on kaebaja soovinudki vaidlustada eeskätt vaidlustatud otsuste motiveerimispuudusi, mitte niivõrd vaidlustatud ala suurust. Seepärast ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi selle kohta, kuidas vaidlusaluse hooldamata ala suurus kindlaks määrati (halduskohtu otsuse p 18). Seoses taotluse osalise rahuldamise otsuste puuduliku põhjendamisega on halduskohus viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi on PRIA otsuse puhul piiratud põhjendamiskohustus (RKHKo 3-3-1-77-12; 3-3-1-16-14). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses neile Riigikohtu otsustele tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus nendib, et seda praktikat peab arvestama ka ringkonnakohus ning seetõttu ei vii kaebuse rahuldamiseni see, et PRIA esialgsetest toetuse osalise rahuldamise otsustest ei ilmnenud see, kuidas nõuetekohaselt hooldamata ala suurus kindlaks tehti.
Ehkki algsetele haldusaktidele on kõnealune põhjendamispuudus etteheidetav, pidi kaebajale vaideotsusest ning ka hilisemas kohtumenetluses selguma, kuidas kõnealuse ala suurus kujunes.
18.Samuti vaidlustab kaebaja jätkuvalt vaidlusaluste maade mõõtmisel kasutatud mõõtmismetoodikat. Siin on halduskohus viidanud vastustaja selgitustele, et tegemist oli kalibreeritud GPS-mõõturiga ja et Eesti Akrediteerimiskeskuse kinnitusel ei muuda mõõtmistulemuste täpsust see, kas GPS-i kasutatakse ATV-ga või jalgsi liikudes (halduskohtu otsuse p 22). Kaebaja ei võta apellatsioonkaebuses neid põhjendusi üldse arvesse, korrates juba varem esitatud seisukohti. Olukorras, kus PRIA on esitanud tõendi (Eesti Akrediteerimiskinnituse kalibreerimistunnistus ning seisukoht, et GPS-i kasutamine ATV-ga ei mõjuta mõõtmistulemusi, tl 44-45, kd I) ei piisa mõõtmistulemuste õigsuses kahtlemiseks üksnes sellest, et kaebaja neid jätkuvalt lihtsalt kahtluse alla seab, ilma et ta esitaks argumente, mis PRIA poolt esitatud tõendid ümber lükkaks. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-11-09 pole siinkohal asjakohane, sest seal on Riigikohus selgitanud, et kui on kahtlus, kas mõõtja järgis mõõtmisel mõõtemetoodikat, siis lasub PRIA-l kohustus tõendada, et GPS-mõõturiga mõõtmisel ei rikutud mõõtemetoodikat (otsuse p 33). Käesoleval juhul ongi PRIA ringkonnakohtu arvates seda piisavalt tõendanud. Paika ei pea kaebaja väide, et kontrollaruandest pole tuvastatav, kas mõõtmine teostati jalgsi või ATV-ga. Kontrollaruande lisast „Poollooduslike koosluste alade kontroll-leht“ p-s 17 on märgitud mõõtmisviis ning vaidlusaluse ala puhul on mõõtmisviisiks märgitud „ATV-ga“ (tl 26p, kd I). Samuti on vastustaja esitanud kohtumenetluses GPS-seadme logi tabeli (tl 48-81, kd I), millest nähtub liikumiskiirus ja mis ei ületa valideerimistestides saadud lubatud maksimaalset kiirust 30 km/h. Seoses maa-ala mõõtmise piiridega on Keskkonnaamet oma vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et põllupiirist kauguse mõõtmine ei omanud tähtsust, kuna mõõdeti rikkumisega maaala piiri. Samuti on Keskkonnaamet viidanud ka Keskkonnaameti peadirektori kohapealse kontrolli läbiviimise juhendile, mille järgi on juhul, kui mingit piirilõiku pole nt üleujutuse tõttu võimalik mõõta, lubatud kasutada selle lõigu osas taotletud ala piiri või visuaalset vaatlust. Nii on Keskkonnaamet ka toiminud ning ringkonnakohus ei näe alust pidada seda õigusvastaseks. Seega ei ole alust nõustuda kaebaja väidetega, et mõõtmise nõudeid on rikutud.
19.Eeltoodust tulenevalt ei vii ükski kaebaja apellatsioonkaebuse väide selle rahuldamiseni ega halduskohtu otsuse muutmiseni. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (õigusabikulud 2363,02 eurot ja riigilõiv 15 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
20.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Käesolevas asjas ilmnevad olulised asjaolud piisavalt selgelt asja materjalidest ning menetlusosalistelt täiendavate ütluste või tõendite saamiseks kohtuistungil puudub vajadus. Valdav osa kaebaja väidetest on õiguslikku laadi. Lisaks on asja arutatud istungil halduskohtus ning kaebaja on saanud istungil osaleda. Suur osa apellatsioonkaebuse väidetest on sellised, mis on esitatud juba kaebuses ning mida halduskohus on oma otsuses käsitlenud, kuid mis on apellatsioonkaebuses esitatud uuesti, arvestamata halduskohtu poolt nende väidetega seoses juba
esitatud seisukohti. Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus käesolevas asjas istungi korraldamist vajalikuks. Asja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks räägib ka asjaolu, et see võimaldab ringkonnakohtul käesolevas asjas otsuse teha märksa kiiremini ja säästa samal ajal ressurssi ka teiste ringkonnakohtu menetluses olevate asjade kiiremaks lahendamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.