X OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1214 ja 12 6/17/1221 osaliseks tühistamiseks, 16. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/15-1 tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamise ja nende rahuldamise kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja – Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kristiin Jääger, Kaidi Silm, Kaie Kattai ja Priit Kukk
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte ja kaasatud haldusorgani menetluskulud nende endi kanda.
3.Kuulutada menetlus kaebaja seadusliku esindaja terviseandmeid puudutavas osas (II kd, tl-d 131-131p) kinniseks.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. augustil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
3-18-625 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PRIA määras 11. detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1221 X OÜ-le kliima- ja keskkonnatoetust 25 985,83 eurot, vähendades taotletud toetust 2097,86 euro võrra (I kd, tl-d 6p-7). X OÜ esitas PRIA-le vaide 11. detsembri 2017. a otsuse nr 12-6/17/1221 peale (I kd, tld 8-9).
2.PRIA määras 11. detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1214 X OÜ-le ühtset pindalatoetust 52 724,83 eurot, vähendades taotletud toetust 7849,40 euro võrra (I kd, tl-d 10p-11). X OÜ esitas PRIA-le vaide 11. detsembri 2017. a otsuse nr 12-6/17/1214 peale (I kd, tl-d 12-13).
3.PRIA jättis 16. veebruari 2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/15-1 rahuldamata X OÜ vaided PRIA 11. detsembri 2017. a otsustele nr 12-6/17/1221 ja 12-6/17/1214 (I kd, tl-d 14-17).
4.X OÜ esitas 28. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 11. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1214 ja 12 6/17/1221 osaliseks tühistamiseks, 16. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/15-1 tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamise ja nende rahuldamise kohustamiseks (I kd, tl-d 1-4).
5.Tartu Halduskohus võttis 29. märtsi 2018. a määrusega X OÜ kaebuse menetlusse, kuulutas menetluse kaebaja seadusliku esindaja terviseandmeid sisaldavat tõendit (tl 22) puudutavas osas osaliselt kinniseks, kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti ning andis vastustajale ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebusele vastamiseks (I kd, tl-d 3334).
6.PRIA esitas 27. aprillil 2018 vastuse kaebusele (I kd, tl-d 39-42). Keskkonnaamet esitas
4.mail 2018 arvamuse haldusasjas nr 3-18-625 (I kd, tl-d 100-103).
7.Asjas toimus kohtuistung 20. juunil 2018 (kohtuistungi protokoll II kd, tl-d 47-50).
8.Kaebaja esitas 20. juunil 2018 menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise taotluse (II kd, tl-d 51-53). Vastustaja esitas 19. juulil 2018 seisukoha menetluskulude taotlusele (II kd, tl 139).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb PRIA 11. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1214 ja 12-6/17/1221 osalist tühistamist, 16. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/15-1 tühistamist ning taotluste uuesti läbivaatamise ja nende rahuldamise kohustamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
9.1.Kuivõrd rikkumine (koosluse osaline niitmata jätmine) ei olnud tingitud taotleja kohustuste teadvalt täitmata jätmisest, vaid keerulistest ilmastikutingimusest (sadudest põhjustatud liigniiskus hooldataval kooslusel), ei ole põhjendatud sanktsiooni rakendamine, mis näeb ette taotluse osaliselt rahuldamata jätmise.
3-18-625
9.2.2. oktoobri 2017. a kontrollist teavitas Keskkonnaamet kaebajat ette 29. septembril 2017 ja kaebaja viibis kontrollimise ajal kohapeal. Kontrolli tulemusel rikkumisi ei tuvastatud. Samas ei teavitanud Keskkonnaamet kaebajat, et sama koosluse kontrollimiseks on plaanis korraldada veel teinegi kontrollimine, s.o. 9. oktoobril 2017. Kuivõrd kaebaja ei olnud
9.oktoobri 2017 kontrollist teadlik, ei saanud kaebaja kontrolltoimingute juures viibida. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik nõustuda kohapealse kontrolli kohta koostatud kontrollaruandes ega vaideotsuse märgituga selles, et "09.10.2017 kohapealses kontrollis tuvastati visuaalselt, et koosluse 48651747002 ala nr 2 on osaliselt niitmata ja niide osaliselt kokku kogumata." Aruandele on lisatud 17. novembri 2017. a selgituste leht, milles toodud märkuste kohaselt tuvastati 9. oktoobril 2017 kohapealses visuaalses kontrollis, et koosluse 49651747002 ala nr 2 on osaliselt niitmata ja niide osaliselt kokku kogumata. Kontrollaruanne saadeti kaebajale alles 30. novembril 2017, mis on kuu aega pärast 9. oktoobri 2017 kontrollide läbiviimist. On selge, et kuu aega pärast kooslusel visuaalse mõõtmistoimingu läbiviimist ei olnud kaebajal enam võimalik veenduda, et kontrolli tulemused vastavad tegelikkusele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigus on olulisim õigus, mida haldusorganil tuleb menetluse subjektile tagada.
9.3.Kaebaja ei nõustu kaevatava vaideotsuse seisukohaga, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 25 näeb Keskkonnaametile ette õiguse toetusõigusliku pinna suhtes kontrolli läbiviival asutusel ette nähtud kohustust kohapealsete kontrollide toimumisest taotlejale ette teatada. Kaebaja möönab, et selline õigus haldusorganile komisjoni rakendusmäärusest tuleneb, paraku ei ole PRIA seisukoht käesoleva menetluse seisukohalt põhjendatud, kuivõrd haldusorgan otsustas taotleja kohapealse kontrolli läbiviimisse kaasata. Taotleja osaleski 2. oktoobri 2017. a kontrolli juures. Seega on haldusorgani poolt äärmiselt kummastav ja taotleja suhtes reeturlik viia kohapealne kontroll ilma taotleja juuresolekuta uuesti läbi ning tuvastada väidetav rikkumine.
9.4.Kaebajale jääb ka arusaamatuks, mis põhjustas kontrollaruande saatmise kaebajale kuu aega peale kontrollide teostamist, samuti jääb kaebajale arusaamatuks, mitu kontrolli tervikuna läbi viidi. Vastustaja väide, et kaebaja andis nõusoleku alade kontrollimiseks ATV-d kasutada, ei tähendanud, et kaebaja andis loa ilma tema kohalolekuta kontrollimiseks ATV-ga. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-s 25 sätestatu kohaselt võib kohapealsest kontrollist ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust. Antud juhul sai kontrollide eesmärk kahjustatud ning vähenes kontrolli tõhusus. Kaebaja ei saanud kohapeal anda selgitusi olukorra kohta, samuti ei saanud kaebaja veenduda, et kontrollaruandes olevad andmed on korrektsed, kuna kontrollaruande kaebajale esitamise ajaks olid ilmastikuolud täiesti muutunud ja võimatu oli veenduda, kas kontrollaktis kajastatu vastab ka looduses tegelikule.
9.5.Kontrollaruandest nr 170031-015 nähtub üksnes GPS-seadme seerianumber. Kontrollaktist ei selgu põllu pindala määramise kasutatud mõõtmise viis, s.o. kas mõõtmine teostati jalgsi või ATV-ga. Mõõtmistulemus pole usaldusväärne, kui pole selgelt arusaadav, kas mõõtmised teostati jalgsi või ATV-ga, kuna jalgsi ja autoga liikudes on kiiruste vahe selline, mis mõjutab mõõtmistulemust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-1109). PRIA ei ole kontrollaruandes ega selle lisas fikseerinud mõõtja liikumiskiirust (jalgsi või ATV-ga) ega seda, kui kaugel põllu piirist mõõtmist teostati. Seega ei ole mõõtmistulemused usaldusväärsed. Samuti on kontrollaruandele lisatud fotodelt võimatu aru saada, kus fotol kajastatud olukord looduses täpselt asub.
9.6.Ebaselgeks jääb vaideotsuse p-s 3 toodud põhjendus hooldamata ala suuruse kohta. Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ala suurusega 53,24 ha on hooldamata. Kuna poolloodusliku koosluse ala kattus ühtse pindalatoetuse taotletud põlluga, leiti administratiivselt poolloodusliku koosluse nõuetele mittevastava pinna ja taotletud ühtse
3-18-625 pindalatoetuse põllu ühisosa 53,13 ha, millest omakorda arvestati maha 0,1 ha, kuna kindlakstehtud toetusõiguslik pind oli 723,72 ha, mitte taotletud 723,62 ha. Kaebajale jääb vaideotsusest arusaamatuks, millistel alusel on administratiivselt pinnaerinevus leitud. Samuti ei ole võimalik aru saada kontrollaruandes nr 170031-015 toodud selgitustest, kuidas tekivad pinnaerinevused. Eeltoodust tulenevalt ei vasta haldusakt HMS § 55 lg 1 nõuetele.
9.7.Kaebaja ei nõustu vaideotsuse seisukohaga, et taotleja ei esitanud teavitust alal nr 2 liigniiskuse esinemise kohta õigeaegselt, vaid alles siis, kui rikkumine oli juba tuvastatud. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lg 2 kohaselt peab toetusesaaja või temalt sellekohase õiguse saanud isik teavitama pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik ja esitama pädeva ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid. Kaebajal ei olnud võimalik varasemalt saata PRIA-le liigniiskuse teadet.
9.8.PRIA märgib, et on tellinud Riigi Ilmateenistuselt sademe ja temperatuuride andmed piirkondade ja kuupäevade lõikes. Väidetavalt piirkonnas, kus asus kaebaja vaidlusalune põld nr 2, ei esinenud liigniiskust Riigi Ilmateenistusest saadud andmetel. PRIA ei ole oma nimetatud väidet tõendanud, vaid paljasõnaliselt kinnitanud, et sel perioodil oli HTK alla 2,00 ning kaebaja ei ole liigniiskuse esinemisest vaidlusalusel põllul nõuete kohaselt teavitanud. PRIA nimetab, et tal ei ole võimalik tagasiulatuvalt tuvastada, kas liigniiskus takistas kogu 2017. aasta põllutööde tegemise perioodil taotlejal põldude hooldamist või millal liigniiskus kaebaja põldudele tekkis. Ka kaebaja ei saa veenduda tagasiulatuvalt tehtud mõõtmistulemuste õigsuses.
9.9.Liigniiskuse näol on tegemist n-ö force majore olukorraga, mis üldjuhul välistab rikkunud poole vastutuse õigustatud poole ees. Põllumassiivil niitmise või loomade karjatamisega oleks lõhutud põllu pinnas ja tekitatud olulisi ning ilmselt ka pöördumatuid kahjulikke tagajärgi Matsalu looduskaitsealal asuvale põllumassiivile, mis kuulub Natura 2000 koosseisu. PRIA-l on õigus teha kaalutlusotsus, millest peavad selguma kaalutavad otsustused, st otsus peab olema nõuetekohaselt motiveeritud. Kaebaja esitas liigniiskuse teate ning töövõimetuslehe esimesel võimalusel. Kaebaja ei saanud varasemalt töövõimetuslehte esitada ning esitas töövõimetuslehe esimesel võimalusel.
9.10.Põhjendamatu on PRIA väide, et vaidlustatud otsuse väljavõttel ei ole võimalik välja tuua mahukat arvutust, millistel põldudel ja millises ulatuses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus tekkis. Haldusakt peab olema selge, kaebaja ei pea mõistatama, mis arvutused on PRIA teinud ning millist maa-ala täpsemalt arvestanud.
9.11.Kaebajale jäävad arusaamatuks vaideotsuses toodud arvutused toetuse summa vähendamise osas. Vaideotsuses on välja toodud, et kaebajale kohaldatakse halduskaristust summas 3329,57 eurot, kindlaksmääratud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus on aga summas 25 985,83 eurot. Otsuse nr 12-6/17/1221 kohaselt moodustab taotluse rahuldamata osa 2097,86 eurot. Vaideotsuses ei ole vähimalgi määral analüüsitud otsuse nr 12-6/17/1221 "2017 aastal kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osalise määramise" arvutuskäiku.
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.Asjaolu, et haldusakt on vähemmotiveeritum tavanõudest ei tähenda veel seda, et haldusakt on põhjendamata või õigusvastane. Kontrolliaruanne koostoimes toetuste määramise otsustega tagab otsuste motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ning seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Arvestades PRIA-le esitatavate taotluste massilisust ning seaduses sätestatud tähtaegadest tulenevalt korraga tehtavate otsuste
3-18-625 paljusust, on PRIA menetlused formaliseeritud ning PRIA otsuste põhjendamine on piiratud. Kaebaja on vaidemenetluse läbinud, PRIA on vaideotsuses kaebajale toetuste osalist määramist põhjendanud ning otsuste ja vaideotsuse põhjendused ei ole kaebaja kohtulikku kaebeõigust takistanud.
10.2.Tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-st 25 võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust. Kontrolli teostaval pädeval asutusel ei ole seega kohustust tingimata kohapealse kontrolli toimumisest ette teatada ning ette teatamata jätmine ei tähenda ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaluse minetamist. Üldjuhul siiski kontrolli toimumisest ette teatatakse ning kontrolliaruande saamise järgselt on taotlejal alati võimalus avaldada kontrolli kohta arvamusi ja vastuväiteid. Kontrolliaruandest nr 170031015 nähtuvalt teavitati 29. septembril 2017 X OÜ juhatuse liiget A. B.i kontrolli toimumisest ning A. B. viibis 2. oktoobril 2017 toimunud kohapealse kontrolli juures.
10.3.Hoolimata asjaolust, et kaebaja ei viibinud kõikide kontrollide juures, on täidetud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kaebaja ärakuulamiskohustus, sest kaebaja on saanud kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrolliaruandes kajastatud asjaolude kohta esitada arvamusi ja vastuväiteid.
10.4.Kaebaja on kirjalikult kinnitanud kontrolliaruandel nõusolekut ATV-ga mõõtmiseks. Kontrollis kasutatud GPS seade nr 5510451915 on kalibreeritud, mida tõendab 29. juunil 2017 Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt välja antud kalibreerimistunnistus nr G17121. Mõõtmistulemusi ei mõjuta asjaolu, kas GPS seade asub mõõtmisel jalgsi liikuva inimese käes, või on seade kinnitatud liikuva ATV külge. Vaidlusaluse maa-ala mõõtmised toimusid kooskõlas juhenditega, mõõtmisel ATV-d kasutades ei ületatud juhendis lubatud piirkiirust, GPS mõõteseade oli kalibreeritud ning mõõtmistulemused on usaldusväärsed.
10.5.Alusetu on kaebaja etteheide pinnaerinevuste arvestuse ebaselguse kohta, sest PRIA on vaideotsuses selgitanud pindala erinevuste tulemusena arvestatud toetuste osalise määramise arvutuse metoodikat. Kaebaja taotles pindalatoetust alal 723,62 hektarit, kuid PRIA mõõtis selleks kontrolli läbiviimise aastal tehtud satelliidipiltide põhjal 723,72 hektarit. Poollooduslikul kooslusel (PLK) tuvastatud rikkumine pinna ja taotletud ühtse pindalatoetuse (ÜPT) põllu ühisosa 53,13 ha leiti geoinfosüsteemis põldude geomeetria võrdlusega, milles avaldus, et PLK koosluse 48651747002 ala 2 ja ÜPT massiivi nr 48651627996 põllu 2 taotletud piirid ei kattu üksteisega 100% ulatuses. Tuginedes eelnevale kujunes lõplikuks pinnaerinevuseks 53,03 ha.
10.6.Kaebaja väide liigniiskuse teavituse õigeaegse esitamise kohta PRIA-le on väär ja eksitav. Toetusesaaja peab kirjalikult teavitama pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik ja esitama selleks vastavad tõendid. Kaebaja esitas haigestumise kohta arstitõendi kolm kuud peale haigestumist ning seitse päeva peale kontrollitulemuste kaebajale teatavaks tegemist, seejuures mitte selgitades, miks tal ei olnud võimalik antud tõendit PRIA-le esitada 15 tööpäeva jooksul haiguslehe väljastamisest arvates. Kaebaja poolt 7. detsembril 2017 PRIA-le esitatud arstitõendit ja teavitust liigniiskuse esinemise kohta ning taotluse muudatusavaldust rikkumisega seotud alade väljaarvamiseks ei saa lugeda esimesel võimalusel esitatuks, ning seega ei pidanud PRIA neid arvestama.
10.7.Kui taotleja teavitab vastavalt ettenähtule liigniiskuse olemasolust ning kui Riigi Ilmateenistuselt saadud andmed liigniiskuse osas erinevad taotleja poolt esitatud teabest, teostab PRIA või pädev kontrolliasutus kohapealse kontrolli ning selgitab välja tegeliku olukorra. Antud juhul selline võimalus puudus taotlejast tuleneva hoolsuskohustuse õigeaegselt täitmata jätmise tõttu, ning PRIA oli õigustatud lähtuma Ilmateenistuselt saadud andmetest, mis liigniiskust vaidlusalusel alal nr 2 ei kinnitanud. Vastavalt
3-18-625 kontrolliaruandele ei esinenud niitmise teel hooldatud PLK aladel nr 3 ja 4 liigniiskust, kuigi need külgnesid vahetult vaidlusaluse alaga nr 2.
10.8.Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 art 19a alusel on taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral ette nähtud kindel õiguslik tagajärg sõltuvalt taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse ulatusest. Sealjuures on juba arvestatud proportsionaalsuse põhimõttega, ning on leitud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral üle kolme protsendi või kahe hektari on toetuse vähendamine pindalaerinevuse 1,5 kordses ulatuses proportsionaalne meede. Antud juhul moodustas pindalade erinevus 53,03 ha ehk 7,907%.
11.1.Kontrollaruandel nr 170031-015 kajastatu on õige ja PRIA oli õigustatud kontrolliaruande alusel vastu võtma otsuseid. Keskkonnaameti 4. jaanuari 2018. a vastuses kaebaja
14.detsembri 2017 pretensioonile selgitas Keskkonnaamet, et määruse nr 38 § 9 lg 2 kohaselt peab niidetav PLK olema niidetud ja kokku kogutud 1. septembriks. Oktoobris teostatud kontrolli läbiviimise ajaks oli koosluse ala nr 2 osaliselt niitmata ja osaliselt koristamata niitega. Eeltoodu on fikseeritud fotodel ja selgitatud kontrolli teostajate poolt ka suuliselt. Kaebaja viibimine kontrolli juures ei oleks saanud muuta kontrolli lõpptulemust. Ka kaebaja vastuväidetes ja kaebuses on viidatud üksnes võimalikele kontrolli menetluse rikkumistele, kuid ei ole tegelikult esitatud põhjendatud ja tõendatud selgitust, et kohustus niita ja niide koristada 1. septembriks oli tema poolt täielikult või osaliselt täidetud.
11.2.Kaebajale oli teada, et lisaks 2. oktoobril 2017 kontrollitud aladele, kontrollitakse ka teisi alasid. Lisaks on arusaamatu väide, et kaebajal ei olnud võimalik veenduda, kas kontrolli tulemused vastasid tegelikkusele, sest kaebajale peaks olema teada, kas tema enda maad on 1. septembriks hooldatud nõuetekohaselt.
11.3.Kaebaja viibimine kontrolli juures ei oleks saanud muuta kontrolli tulemust, ning kui tal olid kontrolliaktis esitatust vastupidised andmed, oleks ta saanud need esitada juba vaidemenetluses või siis hiljemalt kaebuse esitamisel. Lähtudes Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art-st 25, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, kuid kontrolli teostaval pädeval asutusel ei ole tingimata kohustust kontrolli toimumisest ette teatada. Ette teatamata ei jätmine ei tähenda ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaluse minetamist.
11.4.Kaebaja on olnud ärakuulatud, kaebajale on antud võimalus kontrolliaruandele vastuväiteid ja selgitusi esitada. Kaebaja on seda õigust ka 14. detsembril 2017 kasutanud, kuid tema arvamused ja vastuväited ei andnud alust kontrollakti muutmiseks.
11.5.Vaidlusaluse maa-ala mõõtmised toimusid kooskõlas juhenditega ning mõõtmistulemused on usaldusväärsed.
11.6.Kaebaja poolt 7. detsembril 2017 PRIA-le esitatud arstitõendit ja teavitust liigniiskuse esinemise kohta ning taotluse muutmisavaldust rikkumisega seotud alade väljaarvamiseks ei saa lugeda esimesel võimalusel esitatuks ning PRIA-l oli õigus jätta need arvestamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3-18-625
13.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 15. mail 2017 PRIA-le pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse nr 110171104566 (vorm PT50, II kd, tl-d 65-67). Pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse lisa kohaselt taotles kaebaja toetust 30 põllumassiivile, mille pindala taotluse esitamise hetkel oli kokku 721 ha (vorm PT50A, II kd, tl-d 67p-68). Kaebaja esitas samal päeval PRIA-le pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse nr 110171104566 muudatusavalduse (II kd, tl-d 97-99). Pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse lisa kohaselt taotles kaebaja toetust 31 põllumassiivile, mille pindala taotluse esitamise hetkel oli kokku 723,62 ha, seega erinevus oli ühe põllumassiivi osas 2,62 ha (II kd, tl-d 99p-100). PRIA mõõtis kaugseire abil toetusõigusliku pinna suuruseks 723,72 ha. Kaugseirel mõõdetakse kontrollivalimis olevate taotlusaluste põldude toetusõiguslikud pinnad kontrolli läbiviimise aastal tehtud satelliidipiltide järgi (erinevused olid põllumassiivil nr 48952006211, põldudel nr 16 ja 16-1; põllumassiivil nr 48551919954, põllul nr 11-1; põllumassiivil nr 47952952982, põllul nr 56).
14.Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 4. ptk 1. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks on kindlaks määratud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrusega nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32). Lisaks eeltoodule on ühtse pindalatoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, komisjoni rakendusmäärusega (EL) 809/2014, komisjoni delegeeritud määrustega (EL) nr 640/2014 ja 639/2014 ning põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded ning kord on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1306/2013 ja 1307/2013, komisjoni delegeeritud määrustega (EL) nr 639/2014 ja 640/2014.
15.Määruse nr 32 § 18 lg 1 sätestab, et PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2016/1393 muudeti delegeeritud määrust (EL) nr 640/2014. Muudatusega lisati art 19a, mille lg-d 1 ja 2 sätestavad järgmist. Kui määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1., 2., 4. ja 5. ptk-ga ning V jaotisega ette nähtud pindalatoetuskavade ning määruse (EL) nr 1305/2013 art-tega 30 ja 31 ette nähtud pindalapõhiste toetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab art 17 lg-s 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse art 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 ha. Halduskaristus ei tohi olla suurem kui 100% summadest, mis on arvutatud deklareeritud pindala alusel. Kui toetusesaajale ei ole määratud halduskaristust lg-s 1 osutatud pindala üledeklareerimise eest asjaomase toetuskava või -meetme puhul, vähendatakse kõnealuses lõikes osutatud halduskaristust 50% võrra, kui erinevus deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahel ei ole suurem kui 10% kindlaksmääratud pindalast. Rakenduv toetuse vähendamise kord on artiklis kindlaks määratud ja rakendatav imperatiivne õigusnorm ei anna PRIA-le kaalutlusruumi toetussumma vähendamise ulatuse osas.
3-18-625
16.Vaidlusaluses 11. detsembri 2017. a otsuses nr 12-6/17/1214 leidis PRIA, et toetust vähendatakse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra (delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a). Kuna erinevus oli 53,03 ha, siis taotletud (723,62 ha) ja kindlaksmääratud (670,59 ha) pindala erinevus on suurem kui 3% või 2 ha kindlaksmääratud pindalast, kuid mitte rohkem kui 10%. PRIA vähendas toetust tuvastatud pindala erinevuse 1,5 kordses ulatuses. Kuna pindala erinevus on tuvastatud esmakordselt, vähendati halduskaristust 50% (määrus nr 32 § 18 lg 1; komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a lg-d 1 ja 2).
17.Kaebaja leiab, et põhjendus hooldamata ala suuruse kohta ei ole selge. Kaebaja viitab vaideotsuse p-le 3, märkides, et jääb arusaamatuks, millisel alusel on administratiivselt pinnaerinevus leitud. Samuti ei ole kaebaja sõnutsi võimalik aru saada kontrollaruandes nr 170031-015 toodud selgitustest, kuidas tekivad pinnaerinevused. Kohus möönab, et vaidlusalustest otsustest nr 12-6/17/1214 ja 12-6/17/1221 ei nähtu, kuidas on PRIA leidnud taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahe 53,03 ha. Siiski leiab kohus, et otsuste puudulik põhjendamine selles osas ei too kaasa PRIA otsuste õigusvastasust. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsusest nr 3-3-1-77-12 ja 10. aprilli 2014. a otsusest nr 33-1-16-14 tuleneb, et PRIA asjades on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 110 lg 1). PRIA läbiviidavate haldusmenetluste erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Kohtu hinnangul on vaideotsuse p 3 selgitus pinnaerinevuste kohta piisav, kuigi mõnevõrra keeruliselt sõnastatud. Samas on siiski vaideotsuse p-st 3 ja kontrollaruandest nr 170031-015 nähtav, miks taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahe on 53,03 ha.
18.Asja materjalidest nähtub, et põllumassiivi nr 48651627996 pindalaga 404,84 ha 2014-2020 poollooduslike kooslustega ühisosa on 401,74 ha (II kd, tl 89). Kaebaja taotles põllumassiivile nr 48651627996 põllule nr 2 pindalatoetust pindalale 337,28 ha (II kd, tl-d 68, 89p). Poollooduslikul kooslusel tuvastatud rikkumise pinna ja taotletud ühtse pindalatoetuse põllu ühisosa 53,13 ha leiti administratiivselt järgmiselt. Geoinfosüsteemis võrreldi taotletud ühtse pindalatoetuse põllumassiivi nr 48651627996 põllu 2 geomeetriat taotletud poolloodusliku koosluse nr 48651747002 ala 2 geomeetriaga ning leiti kahe ühisosa 53,13 ha. Poolloodusliku koosluse nr 48651747002 ala 2 ja ühtse pindalatoetuse põllumassiivi nr 48651627996 põllu 2 taotletud piirid ei kattu üksteisega 100%. Pind, millel poolloodusliku koosluse nõuet rikuti, oli 53,24 ha, millest ühtse pindalatoetuse põllumassiivile jääb 53,13 ha. See moodustab pindalade erinevuse 0,11 ha ehk poolloodusliku koosluse rikutud pind, mis ei kattu ühtse pindalatoetuse põllumassiivi põlluga. Võttes aluseks ühisosa 53,13 ha, on mõõtmise tulemusena saadud põllul nr 2 lahustükk, mis arvestati pinnaerinevusse. Kuna kaugseire tulemuste põhjal tekkis kogu taotluse peale pinnaerinevus +0,1 ha (vt kohtuotsuse p 13), siis vähendas see ühtse pindalatoetuse otsuses lõplikku pinnaerinevust 0,1 ha võrra ning lõplikuks pinnaerinevuseks kujunes 53,03 ha (pindalade erinevus 7,907%).
19.Kaebaja seisukohad niitmise kohta on kohtu hinnangul mõnevõrra vastuolulised. Esmalt märgib kaebaja, et koosluse osaline niitmata jätmine oli tingitud sadudest põhjustatud liigniiskusest hooldataval kooslusel. Seega kaebaja tunnistab, et rikkumine leidis aset, aga põhjuseks olid keerulised ilmastikutingimused. Seda sama kinnitab ka kaebaja väide, et ta ei saanud anda selgitusi liigniiskuse tõttu takistatud hooldustööde tegemise kohta. Samuti on
3-18-625 kaebaja 7. detsembril 2017 esitanud PRIA-le avalduse, millest tuleneb, et poolloodusliku koosluse nr 48651747002 alal nr 2 ei saanud 21,6 ha-l maad tähtajaks niita ega koristada, põhjuseks ala liigniiskus (II kd, tl 132). Teisalt selgitab kaebaja, et kuivõrd ta ei saanud viibida
9.oktoobri 2017. a kontrolltoimingute juures, ei ole tal mingil juhul võimalik nõustuda kontrollaruandes ja vaideotsuses märgituga, et koosluse 48651747002 ala nr 2 on osaliselt niitmata ja niide osaliselt kokku kogumata. Sellest seisukohast võib järeldada, et kooslus oli niidetud.
20.Kaebaja heidab ette, et ta ei saanud vahetult osaleda kontrolli läbiviimise juures. Kaebaja peab haldusorgani käitumist kummastavaks, isegi reeturlikuks, sest esimese kontrolli läbiviimise juurde 2. oktoobril 2017 oli kaebaja kaasatud. Keskkonnaameti peadirektori 6. juuli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/253 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuste kohapealse kontrolli läbiviimise ja hekseldamiseks loa andmise juhendite kinnitamine“ (I kd, tl 110) lisaga 1 kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi“ p 3.5 kohaselt lepib kontrolli läbiviija taotlejaga kontrolli toimumise ajas kokku (I kd, tl 118). Seega teavitatakse Keskkonnaameti praktikas üldjuhul taotlejat kontrolli läbiviimisest. Praegusel juhtumil on pooled erineval seisukohal selles, kas kaebajat teavitati teise kontrolli läbiviimisest. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga. Kuna kaebajal oli toetusaluseid alasid kokku viis, ei jõudnud Keskkonnaamet kõiki alasid 2. oktoobril 2017 kontrollida. Kohtule tundub usutav, et kaebajat teavitati asjaolust, et kontrollimisele kuuluvad kõik toetusalused pinnad. Kohtuistungil vastas kaebaja esindaja jaatavalt küsimusele: „Kas saite 2. oktoobril aru, et kogu kooslust ei kontrollitud, et käidi ainult osadel aladel?“ (II kd, tl 48p).
21.Samas ei oma teavitamise asjaolu haldusasja lahendamisel tähtsust, sest Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014 tulenevalt ei ole kontrolli teostaval pädeval asutusel kohustust kohapealse kontrolli teostamisest ette teatada. Viidatud määruse art 25 sätestab, et kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. Seega tuleneb määrusest, et kontrollist ei teatata ette juhtudel kui see kahjustab kontrolli eesmärki ja vähendab kontrolli tõhusust. Teistel juhtudel võib, aga ei pea, kohapealsest kontrollist ette teatada. Kohus nõustub vastustajaga, et hoolimata asjaolust, et kaebaja ei viibinud kõikide kontrollide juures, on täidetud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kaebaja ärakuulamiskohustus, sest kaebaja on saanud kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes kajastatud asjaolude kohta esitada arvamusi ja vastuväiteid. Kaebaja on kasutanud õigust kontrollaruandele vastuväiteid ja selgitusi esitada, esitades Keskkonnaametile 14. detsembril 2017 pretensiooni kohapealse kontrolli kohta kooslusel 49651747002 alal nr 2 (I kd, tl 19). Arvamused ja vastuväited ei andnud alust kontrollakti muutmiseks.
22.Kaebaja on kahtluse alla seadnud Keskkonnaameti mõõtmistulemuse usaldusväärsuse, kuna kontrollaktist ei selgu, kas mõõtmine teostati jalgsi või ATV-ga. Kaebaja leiab ka, et kontrollaruandele lisatud fotodelt on võimatu aru saada, kus fotol kajastatud olukord looduses täpselt asub. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega mõõtmistulemuste ebausaldusväärsuse kohta. Kontrollaruandest nähtub, et vaidlusaluse koosluse nr 48651747002 ala nr 2, mis oli kontrolltulemuste järgi osaliselt nõuetekohaselt hooldamata, mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet GPS seerianumbriga 5510451915, mõõtmine on toimunud ATV-d kasutades (I kd, tl 26). Kontrolliaruandel märgitud teistel aladel ATV-ga mõõtmisi ei teostatud ning selle tõttu aruandes vastav märge puudub. Kontrollis kasutatud GPS-mõõtur on 30. mail 2017 kalibreeritud, mida tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 29. juunil 2017 välja antud
3-18-625 kalibreerimistunnistus nr G17121 (I kd, tl 44). Eesti Akrediteerimiskeskus on hinnanud maatüki pindala mõõtmisi laserkaugusmõõturitega ning ATV küljes oleva GPS seadmega ning on asunud seisukohale, et ATV küljes oleva seadme kasutamine ei muuda olemasoleva akrediteerimisulatuse mõõteulatust ega mõõtmise tulemuse täpsust ning mittevastavusi selles osas hindamisel ei avastatud (I kd, tl 45). Seega nõustub kohus vastustajaga, et mõõtmistulemusi ei mõjuta asjaolu, kas GPS seade asub mõõtmisel jalgsi liikuva inimese käes või on seade kinnitatud ATV külge.
23.Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusega nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) on kehtestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise tingimused ning kord. Selle määruse § 9 lg 2 kohaselt peab niidetav poollooduslik kooslus olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kohtumenetlusse kaasatud haldusorgani selgituste kohaselt tähendab praktikas niite kokku kogumine niitmise nõude täitmisel seda, et hein on kokku kogutud heinakuhjadesse eesmärgiga need hiljem koristada, või on pressitud heina- või silopallideks. Kooskõlas määruses sätestatuga käsitleb Keskkonnaamet koosluse niitmata jätmist ning niite kokku kogumata jätmist sama rikkumisena (kontrollaruandel alapõhine puuduse kood KPLKA8, I kd, tl 29).
24.Keskkonnaamet viis 2. oktoobrist 24. oktoobrini 2017 läbi kaebaja poollooduslike koosluste kohapealse kontrolli. Kontrollaruandest nähtuvalt tuvastati 9. oktoobri 2017 kohapealses kontrollis visuaalselt, et koosluse 48651747002 ala nr 2 on osaliselt niitmata ja niide osaliselt kokku kogumata. GPS seadmega mõõdeti välja seitse maatükki pindaladega: 1) 0,9 ha; 2) 1,33 ha; 3) 0,24 ha; 4) 0,68 ha; 5) 0,04 ha; 6) 0,1 ha; 7) 49,95 ha (kokku 53,24), mille peal rohi oli niitmata ja/või niide kokku kogumata. Kooskõlas määruse nr 38 sätestatuga käsitles Keskkonnaamet koosluse niitmata jätmist ning niite kokku kogumata jätmist sama rikkumisena.
25.Kohus nõustub kaasatud haldusorgani seisukohaga, et arusaamatuks jäävad kaebaja väited, et tal ei olnud võimalik veenduda, et kontrolli tulemused vastasid tegelikkusele. Kaebajale, kui hooldamise kohustuse võtnud isikule, pidi olema teada, kas 1. septembriks on tema maad hooldatud nõuetekohaselt või mitte. Kui kaebajal olid maade hooldamise ja seisukorra osas kontrollaktis esitatust vastupidised andmed, oleks ta saanud need esitada vaidemenetluses või kohtule kaebuse esitamisel. Kaebaja ei ole esitanud põhistatud andmeid, et kohustus niita ja niide koristada, oli erinevalt kontrollaktis märgitust, siiski täidetud.
26.Kaebaja ei nõustu vaideotsuse seisukohaga, et taotleja ei esitanud teavitust alal nr 2 liigniiskuse esinemise kohta õigeaegselt, vaid alles siis, kui rikkumine oli juba tuvastatud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 7. detsembril 2017 PRIA-le teate poollooduslikel kooslustel nr 48651747002 alal nr 2 liigniiskuse esinemise kohta 2017. aastal (II kd, tl 131). Kaebaja selgitab, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lg 2 kohaselt peab toetusesaaja või temalt sellekohase õiguse saanud isik teavitama pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik ja esitama pädeva ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid. Kaebaja on seisukohal, et tal ei olnud võimalik varasemalt saata PRIA-le liigniiskuse teadet. Kohus ei pea sellist väidet usutavaks. Kohtule esitatud tervishoiuteenuse osutaja 5. detsembri 2017. a arstitõendist nähtub, et kaebaja esindaja viibis tervishoiuteenuse osutaja juures ravil
25.augustist kuni 4. septembrini 2017 (I kd, tl 22). Kaebaja esitas PRIA-le arstitõendi
7.detsembril 2017, mis on kolm kuud pärast haigestumist. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et pärast haiguslehte ei esitatud PRIA-le taotlust, kuna oli liikumisvõimetuks tegev haigus, mis lõppes hiljem kui haigusleht. Kohus peab seda otsitud põhjuseks. Kui kaebaja sai osaleda 2. oktoobril 2017 Keskkonnaameti kontrollitoimingute juures ja viis samal päeval
3-18-625 ka karja lauda juurde tagasi (I kd, tl 2, II kd, tl 48), seega ilmselgelt ei olnud kaebaja enam voodirežiimil, siis ei näe ühtki põhjust, miks ta ei saanud teavitada pädevat ametiasutust liigniiskusest. Ka oma 7. detsembri 2017. a teates on kaebaja selgitanud, et „OÜ X ainus juhatuse liige, A. B. vigastas Kose vallas, Harjumaal vanemate juures talutöödel abiks olles 25.08.2017 lülisamba nimmeosa ja vaagnat. Lülisamba vigastusega kaasnesid tal väga tugevad valud, mille tõttu oli A. B.il ajavahemikul 25.08.2007-04.09.2017 liikumine äärmiselt raskendatud või üldse võimatu. /---/ Valu tõttu lülisambas, mis kiirgas ka alaselga, ei suutnud A. B ajavahemikul 25.08.2007-04.09.2017 tegeleda muude küsimustega, kui iseenda ravimisega.“ (II kd, tl 131). Kuigi kohus ei kahtle kaebaja väites, et lülisamba vigastusest põhjustatud valu ei olnud päriselt möödunud ka 2017. a detsembriks, oli A. B.i liikumine raskendatud eelkõige ajavahemikul 25. augustist 2017 (kaebaja ekslikult märkinud 2007) kuni
4.septembrini 2017.
27.Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja poolt 7. detsembril 2017 PRIA-le esitatud arstitõendit ja teavitust liigniiskuse esinemise kohta ning taotluse muudatusavaldust rikkumisega seotud alade väljaarvamiseks ei saa lugeda esimesel võimalusel esitatuks. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 15 lg 3 sätestab, et kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumisest või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei ole nõuete rikkumisega seotud põldude puhul muudatuste tegemine enam lubatud. Erandlikest asjaoludest teavitamiseks ettenähtud tähtaeg kaotaks oma eesmärgi, kui PRIA peaks arvestama taotleja teavitust erandlikust asjaolust või vääramatu jõu ilmnemisest pärast rikkumise tuvastamist ja kontrolliaruande koopia kättesaamise järgselt, kui teavituse ja tõendite esitamiseks varasemalt takistus puudus.
28.Arusaamatu on kaebaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta ning põhjendus, kuidas see printsiip on seotud kaebaja taotlusega liigniiskuse esinemise kohta. Nagu kaebaja ka ise märgib ei ole kaebaja kui isik ja vastustaja kui haldusorgan samas olukorras olevad isikud, kuid ebavõrdselt saab kohelda vaid samas olukorras olevaid isikuid.
29.Neil põhjustel leiab kohus, et PRIA 11. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1214 ja 12-6/17/1221 osaliseks tühistamiseks ning 16. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/15-1 tühistamiseks puudub alus. Vaidlusaluste haldusaktidega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid ning PRIA ei ole sanktsiooni rakendanud õigusvastaselt. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsused ja vaideotsus õigusvastased.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka nende potentsiaalsed menetluskulud nende endi kanda.
31.Kohus kuulutas 29. märtsi 2018. a määrusega menetluse kaebaja seadusliku esindaja terviseandmeid sisaldavat tõendit (I kd, tl 22) puudutavas osas osaliselt kinniseks. Samadel alustel kuulutab kohus menetluse kinniseks ka toimikulehekülgede 131-131p osas (II kd), kuna
3-18-625 need sisaldavad endas andmeid kaebaja seadusliku esindaja tervise kohta, mis on käsiteltavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes, ning selles osas asja kinniseks kuulutamine on vajalik isiku eraelu kaitseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.