Vallavalitsuse 30.04.2019 korralduse nr 2-3/591 tühistamiseks ja Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus eratee nr 4830285 avalikuks kasutamiseks määramise menetluse alustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitajad – H.P. ja M.P., volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja – Saaremaa vald, volitatud esindaja jurist Kaire Müür Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta H.P. ja M.P. kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.11.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-19-1128 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldusega nr 75 otsustati Võhma külas Xxxxxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamine, mille tulemusel moodustati praegune Xxxxxxxx kinnisasi (katastriüksuse tunnus xxxxxxxx). Nimetatud korralduse punktis 4.4 sätestati kohustus mitte takistada ega lõpetada tee kasutamist, mis on vajalik naabermaaüksustele pääsemiseks.
2.H.P. ja M.P. on Võhma külas asuva Xxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxx) ühisomanikud.
3.H. Põld esitas 12.11.2018 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse oma kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Taotluse kohaselt pääses Xxxxxxxx maaüksusele kuni 2018 suveni läbi tee, mis asub Xxxxxxxx maaüksusel (katastritunnus xxxxxxxxxx). Teeregistri andmetel on kõnealune tee nr 4830285 ja nimetusega Eratee – eratee staatuses. H. P. taotles Saaremaa Vallavalitsuselt tee nr 4830285 määramist avalikuks kasutamiseks ja selleks Xxxxxxxx kinnistule sundvalduse seadmist. Taotlust põhjendatakse mh sellega, et sama teed kaudu pääseks erinevatele metsamaa kinnistutele ja teed kasutaksid ka kohalikud jahimehed, samuti oleks nimetatud tee juurdepääsuks taotlejani päästeteenistusel, kiirabil või politseil.
4.Saaremaa Vallavalitsuse 30.04.2019 korraldusega nr 2-3/591 otsustati mitte algatada sundvalduse seadmise menetlust Saaremaa valla kasuks Võhma külas asuvale Xxxxxxxx kinnistule (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxx) kinnistut läbiva eratee nr 4830285 avalikuks kasutamiseks määramiseks.
5.H. P., M. P., I. K., E. V. ja J. K. esitasid 17.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse 30.04.2019 korralduse nr 2-3/591 tühistamiseks ja Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus eratee nr 4830285 avalikuks kasutamiseks määramise menetluse alustamiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 26.07.2019 määruse resolutsiooni punktiga 1 tagastati I. K., E. V. ja J. K. kaebused. Muus osas võeti kaebus menetlusse.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
7.Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuivõrd pole arvesse võetud, et varasema kehtiva haldusaktiga on juba otsustatud, et naaberkinnisasjade omanikel peab olema võimalik kasutada erateed nr 4830285 enda kinnisasjade juurde pääsemiseks. Kehtiva Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korralduse nr 75 punktiga 4.4 on sätestatud, et lubatud ei ole takistada ega lõpetada eratee nr 4830285 kasutamist, mis on vajalik naabermaaüksustele juurdepääsemiseks. Ebaõige on vaidlustatud korralduses toodud seisukoht, et Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldus nr 75 ei oma õiguslikku tähendust.
2(7)
3-19-1128
8.Erateed nr 4830285 kasutatakse avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjade juurde pääsemiseks, mistõttu esineb vajadus määrata see avalikuks kasutamiseks. Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldusega nr 75 on juba otsustatud antud tee avalik kasutus. Kaebajad on ajalooliselt kasutanud antud teed selleks, et pääseda oma kinnisasjade juurde. Samuti puudub kaebajatel võimalus pääseda enda kinnisasja juurde mujalt, kui kõnealuse tee kaudu. Seega esinevad käesoleval juhul Saaremaa Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 27 „Eratee avalikuks kasutamiseks määramise ja erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord“ (edaspidi määrus nr 27) § 3 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud tingimused. Vastustaja on oma vastuses kaebusele viidanud ebaõigesti Saaremaa Vallavolikogu 23.05.2019 määrusele nr 9 „Erateede avalikuks kasutamiseks määramise ja erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord“, kuivõrd see ei kehtinud vaidlustatud korralduse andmise ajal. Ekslik on vastustaja arusaam, et nõutav on planeeringu olemasolu, millega antud tee oleks määratud avalikuks kasutamiseks.
9.Asjakohatu on vastustaja väide, et kaebajate kinnisasi (Xxxxxxxx kinnistu) piirneb avalikult kasutatava 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala teega, kus on mahasõit eratee nr 4830286 kaudu, mis asub Xxxxxxxx kinnisasjal. Antud juurdepääsu on võimalik kasutada juurdepääsuks Niidu kinnisasjale, mitte Xxxxxxxx kinnisasja hoonestatud osale. Vastustaja plaanil märgitud „juurdepääs II“ ei ole faktiliselt võimalik valdavas osas juurdepääsuna kasutada, kuna tegelikkuses on tegemist põllumaaga. Suurema osa aastast on see tavasõidukiga läbimatu maaala, eriti kohas, kuhu vastustaja poolt esitatud kaardil on oranžiga märgitud juurdepääs.
10.Asjakohatu on vastustaja väide, et juurdepääsu soovi korral üle Xxxxxxxx kinnistu on vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-le 1 võimalik kokku leppida Xxxxxxxx kinnisasja omanikuga juurdepääsu tingimustes.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on välja antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eelkõige ei ole alustatud sundvalduse menetlusega, sest vaidlusalune tee ei vasta määruse nr 27 nõuetele.
12.Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldusega nr 75 ei ole seatud seadusjärgset kitsendust Xxxxxxxx kinnistule. Kitsendused saavad tekkida vastavalt seadusele, mis kantakse kinnistusraamatusse või ehitisregistrisse ja Maa-ameti kaardirakendusele (sundvaldus), mis laienevad kinnistu igakordsele omanikule. Xxxxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistutel puuduvad kinnistusraamatus kitsendused juurdepääsude osas. Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korralduse nr 75 p-s 4.4 toodud kitsendused on informatiivse tähendusega. Need tingimused ei saa olla ka kõrvaltingimused, kuivõrd ei ole seotud haldusakti põhiregulatsiooniga. Korraldus on välja antud tol hetkel kehtinud maareformi seaduse alusel, millega määratakse kindlaks maasuhete ümberkorraldamise alused, mitte aga tee kasutamine või juurdepääsud kinnistutele. Nimetatud korraldus ei ole vastustajale siduv ega täitmiseks kohustuslik. Kaebajatel ei saanud tekkida õigustatud ootust Mustjala Vallavalitsuse korralduse alusel tee kasutamiseks ilma kinnistusraamatukandeta. 13. Vastustaja hinnangul puuduvad asjaolud eratee määramiseks avalikuks kasutamiseks. Samuti puudub avalik huvi ja vajadus tagada igaühele liiklemise võimalus. Ka puuduvad asjaolud, mis koostoimes oleksid piisavalt kaalukad, et eratee avalikuks kasutuseks määrata. Teeregistri andmetel on tee nr 4830285, nimetusega Eratee – eratee staatuses. Kehtestatud ei ole detailplaneeringut ega muud teemaplaneeringut, mille kohaselt peaks Xxxxxxxx kinnistut läbiv tee olema avalikus kasutuses. Üksiku elamu juurde viiva juurdepääsu tagamine ei ole avalik huvi, vaid erahuvi. Sundvaldust saab seada ainult avalikult 3(7)
3-19-1128 kasutatava tee kasutamiseks. Peale Xxxxxxxx kinnistu ei ole vaidlusaluse eratee ääres ühtegi majapidamist, mis vajaks täna avalikult kasutatavat teed. Lisaks puuduvad vastustajal rahalised vahendid, et erateid, mis ei ole vajalikud otseselt elamute juurde viimiseks, võtta avalikku kasutusse ja võtta sellega endale kohustusi.
14.Põhjendatud ei ole kaebajate väide, et on möödapääsmatu määrata juurdepääs üle vaidlusaluse eratee. Xxxxxxxx kinnistu piirneb avalikult kasutatava 21129 OrissaareLeisiMustjala teega, millel on mahasõit eratee nr 4830286 kaudu. Eratee nr 4830286 asub Xxxxxxxx kinnistul. Kohtule esitatud asendiplaanile on märgitud kaks võimalikku juurdepääsu Xxxxxxxx hoonestuseni. Variant I on juurdepääs üle Xxxxxxxx kinnistu, sisuliselt naabri õuest läbi, mistõttu koormab naaberkinnistut (Xxxxxxxx). Variant II on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. See juurdepääs viib Maanteeameti kaardirakendusest nähtuvalt Niidu kinnistuni, kuid reaalselt on seda võimalik kasutada ka Xxxxxxxx kinnistu hoonestuseni.
15.Vastustaja on selgitanud H. P.le, et AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.
16.Vastustaja on ekslikult viidanud oma menetlusdokumendis Saaremaa Vallavolikogu 30.04.2019 määrusele nr 9 „Erateede avalikuks kasutamiseks määramise ja erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord“. Vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on määrus nr 27.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud sundvalduse seadmise menetluse alustamata seoses eratee nr 4830285 muutmiseks avalikult kasutatavaks teeks.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul puuduvad õiguslikud alused eratee nr 4830285 muutmiseks avalikult kasutatavaks teeks. Seda järgmistel põhjustel.
20.Vaidlust ei ole küsimuses, et Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korralduse nr 75 punktist 4.4 tuleneb Xxxxxxxx kinnistu omanikule kohustus mitte takistada ega lõpetada nimetatud tee kasutamist. Viidatud tee all on silmas peetud käesoleval ajal teeregistrisse kantud erateed nr 4830285. Ekslik on aga kaebajate seisukoht, et nimetatud korraldus annab neile õigusliku aluse nõuda juurdepääsu oma kinnistule Xxxxxxxx kinnistut läbiva eratee kaudu.
21.Vastustaja on õigesti selgitanud, et kitsendused saavad tekkida vastavalt seadusele, mis kantakse kinnistusraamatusse või ehitisregistrisse ja Maa-ameti kaardirakendusele (sundvaldus), mis laienevad kinnistu igakordsele omanikule. Kohus nõustub vastustajaga osas, et Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldusega nr 75 ei ole seatud seadusjärgset kitsendust Xxxxxxxx kinnistule ning Xxxxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistutel puuduvad kinnistusraamatus kitsendused juurdepääsude osas.
22.Riigikohus on selgitanud, et mh maa erastamisdokumendid ei ole sundvalduse seadmist lubavaks aluseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 13). Vaidlust ei ole, et Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldus on maa erastamisdokument. Samuti ei ole vaidlust ka selles, et nimetatud korralduses puudub viide, justkui asuks Xxxxxxxx 4(7)
3-19-1128 kinnistul avalikult kasutatav tee. Seega ei tulene Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldusest nr 75 õiguslikku alust muuta eratee nr 4830285 avalikult kasutatavaks teeks. Järelikult on ekslik kaebajate seisukoht, et Mustjala Vallavalitsuse 13.03.2006 korraldusega on otsustatud tee avaliku kasutamise küsimus.
23.Saaremaa Vallavalitsuse 30.04.2019 korralduse nr 2-3/591 õiguslikeks alusteks on märgitud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 1, ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 2, määruse nr 27 § 3 ning Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 1 lg 3.
24.KAHOS § 39 lõike 1 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise isik, kelle pädevuses on EhS kohaselt välja anda ehitusluba või otsustada eratee avalikuks kasutamiseks määramine. Selle üle, et Saaremaa vald oli pädev otsustama sundvalduse seadmine või selle menetluse mittealgatamine, pooled ei vaidle. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui KAHOS 8. peatükist ei tulene teisiti. KAHOS § 2 lg 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. Kinnisasja on lubatud omandada eratee avalikuks kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus (KAHOS § 4 lg 2). Eeltoodust nähtub, et sundvalduse seadmine kinnisasjale on lubatav, kui selle eesmärgiks on eratee muutmine avalikuks kasutamiseks ning seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muul moel.
25.Määruses nr 27 on täpsustatud tingimusi, mis peavad olema täidetud selleks, et eratee saaks määrata avalikuks kasutamiseks. Nimelt sätestatakse määruse nr 27 § 3 lõikes 1, et eratee määratakse avalikuks kasutamiseks lähtudes avalikust huvist ning eesmärgiga tagada liiklemise võimalus igaühele. Sama sätte teise lõike kohaselt saab eratee määrata avalikuks kasutamiseks, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: 1) erateed pidi kulgeb ühistranspordivõi õpilasliin; 2) eratee lõik moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatava tee marsruudist; 3) eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku kasutusega kinnistule, sh kallasrajale; 4) esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad, et eratee avalikuks kasutuseks määrata.
26.Vaidlustatud korralduse kohaselt ei ole täidetud määruse nr 27 § 3 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud tingimused, mistõttu on jäetud eratee nr 4830285 avalikult kasutatavaks teeks määramata. Seejuures on korralduses selgitatud võimalust sõlmida AÕS § 156 lg 1 alusel Xxxxxxxx kinnistu omanikuga kokkulepe juurdepääsu tingimuste osas või pöörduma kohtusse juurdepääsu määramiseks üle Xxxxxxxx kinnistu.
27.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
28.Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud haldusaktis esitatud piisavalt selgelt põhjendusi, miks on haldusorgan leidnud, et 1) puuduvad asjaolud eratee määramiseks avalikuks kasutamiseks, 2) puudub avalik huvi ja vajadus tagada igaühele liiklemiseks võimalus ning 3) ei esine ka asjaolusid, mis koostoimes oleksid piisavalt kaalukad, et eratee avalikuks kasutamiseks määrata. Näiteks ei ole korralduses käsitletud kaebaja esitatud taotluses märgitut, et Xxxxxxxx kinnistut läbiva eratee kaudu pääses Xxxxxxxx maaüksuseni kuni 2018. a suveni; sama teed kaudu pääseks erinevatele metsamaa kinnistutele ja teed kasutaksid ka kohalikud jahimehed
5(7)
3-19-1128 ning nimetatud tee oleks juurdepääsuks Xxxxxxxx kinnistuni päästeteenistusel, kiirabil või politseil. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist põhjendamispuudustega haldusaktiga. 29. Samas tuleneb kohtupraktikast, et haldusorganil on võimalik põhjendamispuudused kõrvaldada ka kohtumenetluses. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15).
30.Käesoleval juhul on Saaremaa vald selgitanud vastuses kaebusele, et üksiku elamu juurde viiva juurdepääsu tagamine ei ole avalik huvi, vaid erahuvi; tegemist on olukorraga, kus eratee läbib nn kahte majapidamist (kus reaalselt ka elatakse), millel on täna vajadus juurdepääsuks; Xxxxxxxx kinnistu (elamu) külgneb avalikult kasutatava teega ning juurdepääsu vajadus vaidlusalust erateed kasutades on täna vaid kaebajatel; peale Xxxxxxxx kinnistu ei ole vaidlusaluse eratee ääres ühtegi majapidamist, mis vajaks täna avalikult kasutatavat tee; sundvalduse seadmine vastustaja kasuks eratee avalikuks kasutamiseks tähendab ka seda, et vastustajale lähevad üle kõik eratee omaniku õigused ja kohustuse, kui ei lepita kokku teisiti; Xxxxxxxx kinnistu piirneb avalikult kasutatava 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala teega, millel on mahasõit eratee nr 4830286 kaudu; eratee nr 4830286 asub Xxxxxxxx kinnistul; Xxxxxxxx kinnistuni on 2 võimalikku juurdepääsu – esimene juurdepääs on üle Xxxxxxxx kinnistu, sisuliselt naabri õuest läbi ning teine juurdepääs on avalikult kasutatavalt teelt; see juurdepääs viibi Maanteeameti kaardirakendusest nähtuvalt Niidu kinnistuni, kuid reaalselt on seda võimalik kasutada ka Xxxxxxxx kinnistu hoonestuseni (tl 25).
31.Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus erateelt soovitakse juurdepääsu eraomandis oleva kinnistuni, ei saa sellist eraomaniku huvi pidada avalikuks huviks. Ka juhul, kui nimetatud erateed sooviksid kasutada nt jahimehed, ei saa sellist huvi pidada avalikuks huviks, mis kaaluks üle eraomandi vaba kasutamise. Erateele sundvalduse seadmine piiraks oluliselt omandiõigust ning selline kitsendus peab olema seatud eesmärgiga tagada avalik huvi. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kohtule esitatud tõenditste nähtuvalt ei ole Xxxxxxxx kinnistule ainukeseks juurdepääsuks Xxxxxxxx kinnistul asuv eratee. Nimelt on vastustaja esitanud kohtule asendiplaani, millelt nähtub, et Xxxxxxxx kinnistuni on võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt nr 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala, millel on mahasõit eratee nr 4830286 kaudu ning nimetatud eratee asub Xxxxxxxx kinnistul.
32.Kaebajad on küll väitnud, et nimetatud erateed nr 4830286 ei ole faktiliselt võimalik valdavas osas juurdepääsuna kasutada, kuna tegelikkuses on tegemist põllumaaga; suurema osa aastast on see tavasõidukiga läbimatu maa-ala, eriti kohas, kuhu vastustaja poolt esitatud kaardil on oranžiga märgitud juurdepääs. Kohus mõistab, et kaebajate huviks on kasutada oma kinnistu juurdepääsuks teed, mida on varasemalt harjutud kasutama. See aga ei ole eratee avalikult kasutatavaks määramise õiguslikuks aluseks. Asjaolu, et põllumaal kulgevat teed ei ole kaebajad pidanud vajalikuks hooldada viisil, mis tagaks neile aastaringse juurdepääsu oma kinnistuni, ei õigusta naaberkinnistu omandiõiguse riivet. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle; omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
33.Ekslik on kaebajate seisukoht, et täidetud on määruse nr 27 § 3 lg 2 p-s 2 nimetatud tingimus. Teeregistri andmetel on eratee nr 4830285 eratee staatuses, mistõttu ei saa see moodustada osa jätkuvast avalikult kasutatava tee marsruudist.
6(7)
3-19-1128
34.Kohus nõustub vastustajaga, et ei esine ka muid asjaolusid, mis koostoimes on piisavalt kaalukad, et eratee avalikuks kasutuseks määrata (määrus nr 27 § 3 lg 2 p 4). Esmalt tuleb määruse nr 27 § 3 lg 2 punkti 4 sisustada koosmõjus sama sätte lõikega 1, mis näeb selgelt ette, et eratee määramine avalikuks kasutamiseks peab toimuma avalikes huvides. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et erateed nr 4830285 soovivad kasutada kaebajad oma kinnistuni pääsemiseks. Avaliku huviga oleks tegemist juhul, kui erateelt oleks ainuke võimalik juurdepääs avaliku huvi objektiks oleva rajatiseni või elamukvartalini. Selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Asjaolu, et erateed nr 4830285 kasutaksid ka jahimehed või teiste lähedal asuvate kinnistute omanikud, ei ole käsitletav avaliku huvina.
35.Samas on asjas tõendatud, et Xxxxxxxx kinnistule on juurdepääs võimalik ka eratee nr 4830286 kaudu, mistõttu isegi juhul, kui jätta kõrvale nõue, et tee kasutamiseks peab esinema avalik huvi, siis on kaebajate taotletav eesmärk saavutatav ka ilma Xxxxxxxx kinnistu omaniku omandiõiguse riiveta. Kaebajate taotletav eesmärk on saavutatav eratee nr 4830286 kasutamisega. Seejuures ei pea kohus ebamõistlikuks nõuet, et eratee nr 4830286 omanik tagaks tee korrashoiu määral, mis võimaldaks selle aastaringset kasutamist.
Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja kõrvaldanud vaidlustatud korralduse põhjendamispuudused kohtumenetluses ning puudub alus korralduse tühistamiseks.
37.Kaebajate hinnangul on ekslik vastustaja arusaam, et nõutav on planeeringu olemasolu.
38.Kohus selgitab, et eratee määramine avalikult kasutatavaks teeks võib olla põhjendatud ka juhul, kui see on ette nähtud planeeringudokumendis. Käesoleval juhul on vastustaja välistanud sellise olukorra, selgitades, et kehtestatud ei ole detailplaneeringut ega muud teemaplaneeringut, mille kohaselt peaks Xxxxxxxx kinnistut läbiv tee olema avalikus kasutuses.
39.Kohus selgitab, et vastustaja viide AÕS §-le 156 ei olnud kaalutlus, millest lähtuti kaebajate taotluse rahuldamata jätmisel. Tegemist on haldusorgani selgitamiskohustuse täitmisega, kus vald on selgitanud kaebajatele võimalust taotleda maakohtust teeservituudi seadmist.
40.Kaebajad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et vastustaja on vastuses kaebusele viidanud Saaremaa Vallavolikogu 23.05.2019 määrusele nr 9, mis aga ei kehtinud vaidlustatud korralduse andmise ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on kirjaveaga ning vastustaja on silmas pidanud 24.05.2018 määrust nr 27. See on märgitud ka vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks.
41.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitajate kahjuks, mistõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.