Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-22-1315 10. märts 2025 Maria Lõbus Anne Ojasaare kaebus Väike-Maarja valla kohustamiseks tagada Väike-Maarja vallas Võivere külas Võivere-Kalveti tee (registrinumber 1610236) avalik kasutus kogu ulatuses, alternatiivselt kohustada Väike-Maarja valda muutma Võivere-Kalveti tee Sepa kinnistu (registriosa nr 3710231) katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks Kaebaja – Anne Ojasaar, esindaja Margit Halop Vastustaja – Väike-Maarja vald, esindaja Indrek Kesküla Kolmas isik Rein Miller Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Anne Ojasaare kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 9. aprill 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-1315 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Anne Ojasaarele (edaspidi kaebaja) kuulub Väike-Maarja vallas Võivere külas asuv Sepa kinnistu. Kinnistu koosseisu kuuluva kahe katastriüksuse 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 osas sõlmisid kaebaja ja Väike-Maarja vald 27. augustil 2007 lepingu eratee avalikuks kasutamiseks nr 390/07. Kaebaja kinnistult pääseb avalikult kasutatava EbavereSimuna teeni otse mööda kaebaja kinnistul asuvat pinnasteed või mööda katastriüksustel 92801:001:0149, 16101:001:0331 ja 92801:001:0148 asuvat kruusateed. 2020. aastast alates on Mõisa kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse 92801:001:0149 omanik Rein Miller (edaspidi kolmas isik) soovinud piirata kaebaja ligipääsu Ebavere-Simuna teeni üle katastriüksuse 92801:001:0149. Katastriüksusi 16101:001:0149, 16101:001:0148, 92801:001:0149, 16101:001:0331 ja 92801:001:0148 läbiva tee nimi on Võivere-Kalveti tee.
2.Kaebaja esitas 26. juulil 2020 Väike-Maarja Vallavalitsusele avalduse teha Sepa kinnistu pinnastee aastaringselt sõidetavaks vallale kuuluvate vahenditega. Kaebaja selgitas, et põllumaal asuv pinnastee on kasutatav ainult kuival ajal ning Mõisa kinnistu omanik ei luba oma kinnistul asuvat teed kasutada. Väike-Maarja Vallavalitsus selgitas 7. augusti 2020. a vastuses, et juurdepääsu nõude lahendamisel arvestatakse, kas juurdepääsu on võimalik tagada mujalt kui ainult ühe naaberkinnisasja kaudu. Kuna kaebajale on juurdepääs avalikule teele tagatud üle talle kuuluva Sepa kinnistu, ei ole ilmselgelt alust nõuda juurdepääsu üle teise kinnisasja. Kuna avalik huvi puudub, ei ole vallal võimalik avalikku raha kasutada eratee aastaringselt sõidetavaks muutmiseks.
3.Kaebaja esitas 29. aprillil 2021 Väike-Maarja Vallavalitsusele avalduse, et vald tegeleks Mõisa kinnistul asuvale teele sundvalduse seadmisega või muudaks Sepa kinnistul asuva pinnastee aastaringselt läbitavaks. Väike-Maarja Vallavalitsus selgitas 26. mai 2021. a vastuses, et puudub avalik huvi Mõisa kinnistul asuva tee kasutamiseks. Tee läheb Mõisa kinnistul läbi koduhoovi. Sundvalduse seadmine Mõisa kinnistul asuvale Võivere-Kalveti teele oleks ebaproportsionaalne ja piiraks alusetult Mõisa kinnistu omaniku õigusi. Samuti ei ole põhjendatud avalikku raha kasutada Sepa kinnistul asuva pinnastee parendamiseks.
4.Kaebaja esitas 31. märtsil 2022 Väike-Maarja Vallavalitsusele nõude täita 27. augustil 2007 sõlmitud lepingut eratee avalikuks kasutamiseks nr 390/07. Kaebaja leidis, et vallal on kohustus muuta Sepa kinnistut läbiv tee aastaringselt sõidetavaks või taastada endine olukord selliselt, et juurdepääs avalikule teele toimub Mõisa kinnistut läbiva eratee kaudu. VäikeMaarja Vallavalitsus selgitas 7. aprilli 2022. a vastuses, et 27. augustil 2007 sõlmitud lepingu punktis 3 on kokku lepitud, et kinnistu omanik delegeerib osaliselt oma kohustused eratee korrashoiu ja järelevalve osas vallale. Lepingu punktis 5 on sätestatud konkreetsed valla kohustused, kuid nendest tulenevalt ei ole vald võtnud kohustust hoida teed kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Samuti ei tulene lepingust valla kohustust teostada teel olulisi parendusi ja tee remonti, milleks pinnastee aastaringselt sõidetavaks muutmine kahtlemata on. Lepingus on sätestatud valla kohustustena teehooldustööde osas vajadusel lumetõrje ja greiderdamise teostamine. Lumetõrjet on vald jooksval aastal korduvalt teostanud. Greiderdamise vajadus ja võimalused selgitatakse välja vahetult enne Simuna piirkonnas 2
3-22-1315 greiderdamistööde alustamist. Mõisa kinnistu omaniku suhtes ei kehti Võivere-Kalveti tee avaliku kasutamise lepingut.
5.Kaebaja esitas 16. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Väike-Maarja valla kohustamiseks tagada Võivere-Kalveti tee avalik kasutus kogu ulatuses, alternatiivselt kohustada Väike-Maarja valda muutma Võivere-Kalveti tee Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks. Kaebaja selgitas, et Võivere-Kalveti eratee on määratud avalikuks kasutamiseks Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 “Avanduse valla kohalike maanteede, tänavate ja erateede nimekirja registreerimine” (Avanduse ja Väike-Maarja vallad ühinesid alates 1. juulist 2005). See määrus on kehtiv ja vastustajale täitmiseks kohustuslik. Väike-Maarja valla avalikuks kasutuseks määratud erateed on kajastatud valla kehtiva üldplaneeringu materjalide lisa 3 tabelis 17. Tee on kantud Maanteeameti poolt peetavasse riiklikusse andmekogusse teeregistrisse. Olukorras, kus tee on volikogu otsusega määratud avalikuks kasutamiseks, andis vastustaja nõusoleku avaliku tee ühe teeosa sulgemiseks. Kaebajal ei ole enam võimalik läbida tee kruusakattega osa, samas kui tee pinnaskattega osa ei ole aastaringselt sõltuvalt ilmastikuoludest läbitav. Kaebajal ei olekski vajadust kasutada tee Mõisa katastriüksust läbivat osa, kui Sepa katastriüksustel olev teeosa oleks aastaringselt läbitav. Kaebaja on pöördunud vastustaja poole korduvalt palvega muuta Sepa katastriüksuseid läbiva pinnastee osa aastaringselt sõidetavaks. Väike-Maarja valla vastused pöördumistele on olnud keelduvad.
27.augustil 2007 sõlmitud lepinguga on vastustaja võtnud endale teeomaniku kohustused. Riigikohus on selgitanud asjas 3-3-1-6-17, viitega asjale 3-3-1-57-16, et otsusega tunnistada tee avalikult kasutatavaks muutub eratee avalikult kasutatavaks ning sellega tekib ühtlasi asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lõikes 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt igaühe õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. AÕS § 155 lõikest 1 tuleneb samuti, et kinnisasja omaniku vahetumisel ei või uus omanik, sõltumata kitsenduse kandmisest kinnistusraamatusse, takistada avalikult kasutatavaks määratud tee kasutust (3-3-1-57-16, p 15). Vaidlusaluse tee puhul kehtib ka praegu ehitusseadustiku (EhS) § 94 lõige 5, mille kohaselt on kohalik tee avalikult kasutatav ning seda võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. EhS § 94 lõike 3 järgi lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Eeltoodust tulenevalt oli vastustaja tegevus, lubades Mõisa kinnistu omanikul avalik tee sulgeda, õigusvastane. Vastavalt EhS § 94 lõikele 2 tuleb vastustajal seada erateele sundvaldus või tee omandada.
6.Vastustaja palus 16. oktoobri 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrus nr 1 “Avanduse valla kohalike maanteede, tänavate ja erateede nimekirja registreerimine” ei ole kehtiv ega täitmiseks kohustuslik. Kaebaja on kohtule esitatud kaebusele lisanud lingi ja pdf formaadis määruse, milles on Riigi Teatajas leitavad kohaliku omavalitsuse üksuste poolt avaldamiseks edastatud ja avaldatud määrused algtekstidena. Algtekstil võivad olla märgitud jõustumisandmed, kuid nende kehtivuses ei saa Riigi Teataja võrguväljaandele tugineda. Kehtivuse aega ja seisu on võimalik saada ainult terviktekstide kohta alates 2002. aasta 1. juunist. Tervikteksti antud määruse kohta Riigi Teatajas ei ole. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrus nr 1 „Avanduse valla kohalike maanteede, tänavate ja erateede nimekirja registreerimine“ on antud teeseaduse alusel, mis koos kõigi volitusnormidega on kehtetu alates 1. juulist 2015. Seega ei ole Võivere-Kalveti erateed volikogu poolt määratud avalikult kasutatavaks ning ei ole tekkinud AÕS § 155 lõikes 1 sätestatud seadusjärgset kitsendust ja sellest tulenevalt igaühe õigust tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. Võivere-Kalveti teed ei ole avalikuks kasutamiseks 3
3-22-1315 teeseaduses ja EhS-s toodud korras ka määruse sisust tulenevalt volikogu poolt määratud. Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 on määruse punkti 3 kohaselt ainult registreeritud Avanduse valla kohalikus teeregistris kohalikud maanteed, tänavad ja erateed (lisa 2). Nimetatu tulenes määruse andmise ajal kehtinud teeseaduse § 11 lõikest 3. Määruses ja selle lisas ei ole sätestatud, et Võivere-Kalveti tee oleks määratud avalikuks kasutamiseks. Määruse punktis 1 on sätestatud kohalike teede nimekirja võetud teed (lisa 1). Võivere-Kalveti teed selles nimekirjas ei ole. Üldplaneeringu lk 23 on sätestatud, et kohalikud teed ja erateed Väike-Maarja vallas on välja toodud planeeringu lisas 3, tabelid 16 ja 17. Tabelis 16 on toodud Väike-Maarja valla kohalikud teed. Võivere-Kalveti teed selles nimekirjas ei ole. Tabelis 17 on toodud Väike-Maarja vallas asuvad erateed. Tegemist on teede loeteluga. Üldplaneeringust ei nähtu, et tegemist oleks Väike-Maarja vallas avalikuks kasutuseks määratud erateedega. 27. augusti 2007. a lepingus toodud kohustused ei käsitle pinnastee muutmist kruusateeks. Tegemist on olulise investeeringuga, milles ei ole lepingus kokku lepitud. Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiva pinnastee kasutamine on vaid Sepa kinnistu omaniku huvides. Kinnistu parendamine ei saa olla avalikes huvides juhul, kui selle ainsaks eesmärgiks on ühele eraõiguslikule isikule mingi hüve andmine. See ei saa toimuda avalikust rahast.
7.Vastustaja esitas 15. jaanuaril 2025 kohtule Väike-Maarja Vallavalitsuse 23. novembri 2023. a korralduse nr 795, millega otsustati lõpetada 31. detsembril 2023 kaebaja ja vastustaja vahel 27. augustil 2007 sõlmitud leping.
8.Kaebaja selgitas 17. jaanuari 2025. a täiendavas seisukohas, et Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määruse vastuvõtmise ajal ei olnud määruse jõustumine seotud Riigi Teatajas avaldamisega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 23 lõige 1 (2004. aasta redaktsioonis) sätestas, et volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis. KOKS § 23 lõige 6 (2004. aasta redaktsioonis) kehtis järgmises sõnastuses: “Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.” Riigi Teataja seadusega (RTS), mis jõustus 1. juunil 2010, täiendati KOKS § 7 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena“ ning KOKS § 23 lõige 6 tunnistati kehtetuks ja lõiget 1 muudeti ning sõnastati järgmiselt: “Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.” RTS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et seni kehtiv RTS näeb ette üksnes nende omavalitsusüksuste määruste avaldamise Riigi Teatajas, mis on avaldamiseks esitatud. KOKS § 23 lõike 6 kohaselt saadetakse volikogu üldist tähtsust omavad määrused Riigikantseleile avaldamiseks, see tähendab, et tehakse vahet üldist tähtsust omavate ja mitteomavate volikogu määruste vahel. KOKS ei näe ette kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganite määruste Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu näeb ette kõikide omavalitsusüksuse määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Vastustaja väide, et määrus on antud teeseaduse volitusnormi alusel ja kuna teeseadus on alates 1. juulist 2015 kehtetu, siis on ka määrus kehtetu, ei ole üks-üheselt käsitletav. Haldusmenetluse seaduse käsiraamatus selgitatakse, et arusaam, mis lähtub üksnes põhimõttest, et volitusnormi kehtetuks muutumisel muutub kehtetuks ka selle alusel antav määrus, võib viia vastuoluni põhiseaduses sätestatud muude põhimõtetega (nt õiguskindlus). Vastustaja sõnul on talle määruse kehtetus selgunud praeguse 4
3-22-1315 kohtuasja raames. Lähtuvalt sellest on õiguskindluse seisukohast kindlam viis vastav määrus pärast volitusnormi kehtetuks tunnistamist selle andja poolt sõnaselgelt kehtetuks tunnistada.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Väike-Maarja valla kohustamiseks tagada Võivere-Kalveti tee avalik kasutus kogu ulatuses, alternatiivselt kohustada Väike-Maarja valda muutma Võivere-Kalveti tee Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks.
10.Riigikohus on selgitanud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (riigivastutuse seaduse § 6 lõige 1; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 20; Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p 44).
11.Kaebaja on seisukohal, et Võivere-Kalveti eratee määrati avalikuks kasutamiseks Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 “Avanduse valla kohalike maanteede, tänavate ja erateede nimekirja registreerimine”. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kõnealuse määrusega sätestati: „Lähtudes teeseaduse § 11 lõikest 3, § 5 lõikest 6 ja § 4 lõikest 4, Avanduse Vallavolikogu
29.oktoobri 2003. a otsusest nr 35 «Teeregistri asutamine» ning 28. novembri 2003. a määrusest nr 22 «Teeregistri pidamise põhimääruse kinnitamine», vallavolikogu määrab:
1.Võtta kohalike teede nimekirja järgmised maanteed (lisa 1).
3.Registreerida Avanduse valla kohalikus teeregistris järgmised kohalikud maanteed, tänavad ja erateed (lisa 2).
4.Määrus jõustub 12. jaanuaril 2004. a.“ Võivere-Kalveti tee on nimetatud määruse lisas 2 „Avanduse valla teede nimekiri“ erateede kategoorias. Määrusest ei nähtu, et lisas 2 nimetatud erateed oleksid määratud avalikuks kasutamiseks. Määruse andmise ajal kehtinud TeeS (TeeS v.r) § 11 lõige 3, millele on määruses õigusliku alusena ka viidatud, sätestas, et kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning eratee registreeritakse kohalikus teeregistris. TeeS v.r-st ei nähtu, et eratee teeregistris registreerimisega oleksid kaasnenud mingid õiguslikud tagajärjed, sh eratee õigusliku staatuse muutumine. Õigusaktidest ei tulene, et tee kohta teeregistrisse kantud andmetel oleks muu kui informatiivne tähendus, st eesmärk oli vaid teede arvelevõtmine. (Vrd Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-05-63, punkt 13.) Määruse punktis 2 on küll märgitud, et vallavalitsusel tuleb sõlmida erateede omanikega lepingud erateede avalikuks kasutamiseks, kuid see punkt ise ei määra erateid avalikku kasutusse, vaid üksnes annab vallavalitsusele juhise vastavate lepingute sõlmimiseks. Seda käsitlust kinnitab ka TeeS v.r § 4 lõige 4, mille kohaselt tuli eratee avaliku kasutuse saavutamiseks kõigepealt sõlmida valla- või linnavalitsusel tee omanikuga leping ning seejärel sai valla- või linnavolikogu määrata lepingu alusel tee avalikku kasutusse. Seega ei saanudki Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega Võivere-Kalveti erateed avalikku kasutusse määrata, sest puudusid vallavalitsuse ja eratee omanike vahel sõlmitud lepingud.
5
3-22-1315 Kuna kohus on tuvastanud, et Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 ei määratud Võivere-Kalveti erateed avalikku kasutusse, ei pea kohus vajalikuks käsitleda menetlusosaliste väiteid selle kohta, kas kõnealune määrus on ikka veel kehtiv seoses Riigi Teatajas avaldamise korraga ja volitusnormi kehtetuks muutumisega.
12.Praegu kehtib Väike-Maarja Vallavolikogu 27. märtsi 2024. a otsusega nr 80 kehtestatud Väike-Maarja valla üldplaneering1. Üldplaneeringu seletuskirjast ega muudest materjalidest ei ilmne, et Võivere-Kalveti tee oleks määratud avalikku kasutusse. Joonisel taristu kohta2 on Võivere-Kalveti tee tähistatud helehalli joonena, st kohaliku tähtsusega sõiduteena, mitte punase peenikese joonena, st avalikku kasutusse määratava sõiduteena.
13.Vastustaja kinnitusel ei ole ta teinud otsust, millega tunnistataks Mõisa kinnistut läbiv eratee avalikult kasutatavaks.
14.Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 8 kohaselt võib kinnisasja avalikes huvides omandada eratee avalikuks kasutamiseks. KAHOS § 4 lõige 2 sätestab, et kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui KAHOS 8. peatükist ei tulene teisiti (KAHOS § 39 lõige 2). KAHOS § 2 lõike 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. Eeltoodust nähtub, et kinnisasja omandamine, sh sundvõõrandamine ja sundvalduse seadmine kinnisasjale on lubatav, kui selle eesmärgiks on eratee muutmine avalikuks kasutamiseks ning seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muul moel. Nendest sätetest koostoimes ilmneb, et eratee avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil sundvalduse seadmine või eratee omandamine saab toimuda üksnes siis, kui on olemas avalik huvi eratee kasutamiseks.
15.Kaebaja soovib kasutada Mõisa kinnistut selleks, et pääseda avalikule Ebavere-Simuna teele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole ühelgi teisel kinnistuomanikul ega avalikkusel laiemalt vajadust Mõisa kinnistul asuvat teed kasutada. Seega soovib kaebaja Mõisa kinnistul asuva tee avalikku kasutusse määramist üksnes enda huvides. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebajale kuuluv Sepa kinnistu külgneb Ebavere-Simuna teega ning kaebajal on Sepa kinnistult otse juurdepääs Ebavere-Simuna teele. Kaebaja soovib juurdepääsu Ebavere-Simuna teele läbi Mõisa kinnistu, sest sellel kinnistul asuv tee on paremas seisukorras ja aastaringselt läbitav, seevastu kaebaja kinnistul asuv tee on läbitav üksnes kuiva ilmaga. Kolmas isik on aga selgitanud, et tema kinnistul asuv tee kulgeb läbi tema koduhoovi. Kohus leiab, et kaebaja erahuvi kasutada Mõisa kinnistul asuvat teed ei saa pidada avalikuks huviks, mis õigustaks Mõisa kinnistul asuvale erateele avaliku kasutamise eesmärgil sundvalduse seadmist või eratee sundvõõrandamist. Erateele sundvalduse seadmine või selle sundvõõrandamine riivaks oluliselt kolmanda isiku omandiõigust ning selline tegevus peab olema kantud eesmärgist tagada avalik huvi. Nagu öeldud, ei ole avalik huvi praegusel juhul tuvastatav. Kaebajal on võimalik enda kinnistul asuva tee seisukorda parandada, et see oleks aasta ringi läbitav. Asja materjalidest nähtuvalt on kolmas isik selleks kaebajale ka abi pakkunud, kuid kaebaja on sellest keeldunud. 2021. aastal Väike-Maarja Haldusteenuste poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt maksnuks kaebaja kinnistul asuva tee seisukorra parandamine kaebajale 1300 eurot, mida ei saa pidada ebamõistlikult suureks kuluks. Asjaolu, et kaebaja kinnistul asuva tee kordategemine toob talle kaasa kulutusi ja talle oleks soodsam 1
3-22-1315 kasutada Mõisa kinnistul asuvat teed, ei anna kaebajale õiguslikku alust nõuda Mõisa kinnistul asuva eratee avalikult kasutatavaks määramist. (Vrd Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1128, punktid 3132.)
16.Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata kaebaja põhinõue Väike-Maarja valla kohustamiseks tagada Võivere-Kalveti tee avalik kasutus kogu ulatuses.
17.Kaebaja alternatiivne nõue Väike-Maarja valla kohustamiseks muuta Võivere-Kalveti tee Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks põhines 27. augusti 2007. a lepingul, st tegemist oli lepingu täitmise nõudega. Vastustaja on aga kohtumenetluse jooksul Väike-Maarja Vallavalitsuse 23. novembri 2023. a korraldusega nr 795 otsustanud lõpetada 31. detsembril 2023 kaebaja ja vastustaja vahel 27. augustil 2007 sõlmitud lepingu. Seega ei ole see leping enam kehtiv ning kaebaja ei saa selle alusel nõuda tema kinnistul asuva tee kordategemist. Kaebajale ei tulene ka kuskilt mujalt õiguslikku alust nõudmaks vastustaja poolt ja kulul tema kinnistul asuva eratee muutmist aastaringselt sõidetavaks. Seetõttu tuleb ka kaebaja alternatiivne kohustamisnõue jätta rahuldamata.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
19.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.