P. P kaebus Pärnu Linnavalitsuse 07.11.2017 korralduse nr 599 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 02. oktoober 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – P. P; Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.10.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus andis 07.11.2017 korraldusega nr 599 detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused .... kinnistu osas (tl 8-9).
2.... korteriomandi omanik P. P esitas 04.12.2017 eelnimetatud projekteerimistingimuste peale vaide (tl 10), mida täiendas 19.12.2017.
3.Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2018 (allkirjastatud 25.01.2018) korraldusega nr 60 jäeti vaie rahuldamata (tl 15-17).
4.P. P esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2018 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 07.11.2017 korralduse nr 599 tühistamiseks (tl 5-7).
5.Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2018 määrusega kaebuse selguse huvides käiguta (tl 22).
6.Kaebaja teatas 29.03.2018 esitatud täpsustuses, et vaidlustab korralduse nr 599 tervikuna, sest oli algusest peale vaidlustanud parkimislahendust ja ka vastustaja on kaevatavas korralduses käsitlenud parkimist ja haljastust ühtse küsimusena, kuigi projekteerimistingimustes on nad eraldi punktidena.
7.Tallinna Halduskohtu 02.04.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse. Pärnu linn vastas 27.04.2018.
8.Tallinna Halduskohtu 20.09.2019 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg.
9.Kohtuistungil jäid menetlusosalised üldjoontes oma varasemate seisukohtade juurde kindlaks (kohtuistungi protokoll, tl 49-50).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.P. P leiab, et .... korterelamu ehitamiseks välja antud projekteerimistingimused ei vasta kehtivale detailplaneeringule ja rikuvad kaebaja õigust oma omandit kasutada ja vallata. Haldusakt ei vasta ka vorminõuetele nii olulises osas, et ei ole kontrollitav ja on seega õigusvastane. Kaevatavas haldusaktis ei sisaldu sisulisi põhjendusi, miks peaks 2004. aasta detailplaneering, mis on faktiliselt ellu viidud, muutmisele minema. Neljast kortermajast on tänaseks valmis kolm ja selles olukorras puudub linnaarengu seisukohalt vajadus muuta midagi neljanda ja viimase kortermaja osas. Soklikorruse lisamine selliselt, et tegelikult tekib kuues korrus, ületab oluliselt lubatud 10%. Korraldusest nr 599 ei nähtu, et sellega on arvestatud (puuduvad igasugused arvutused). Veenev põhjendus puudus ka vaideotsuses. Kehtivas detailplaneeringus on ette nähtud 29 parkimiskohta, kuid ei olnud ette nähtud korterite arvu. Märkides projekteerimistingimustes põhimõtte 1 korter = 1 parkimiskoht, kuid parkimiskohtade üldarvu ei märgita, jääb arusaamatuks, mitu korterit soovitakse ehitada. Kaebaja elab kõrvalmajas ja tema jaoks on oluline, et piirkond ei oleks ülerahvastatud. Kaebaja ei nõustu ka krundi kasutamissihtotstarbe muutmise/täpsustamisega vahemikuna 5-15%. Kaebaja soovib, et jääks 15% ärimaad ja tuleks täpsustada ka ärimaale vajalik parkimiskohtade arv.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus on põhjedamatu, sest detailplaneeringut täpsustavatel projekteerimistingimustel ei ole iseseisvalt õiguslikku mõju. Kuivõrd tegemist on kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks antud projekteerimistingimustega, tuleb neid käsitleda üksnes koos detailplaneeringuga.
12.Pärnu Linnavalitsuse 23.04.2004 korraldusega nr 395 kehtestati Riia mnt, A. H.Tammsaare pst ja Mai tn vahelise maa-ala detailplaneering, millega kavandati muuhulgas muudatused ka .... maaüksusele. .... eelnev aadress oli .... ja alates 10.06.2004 on selle krundi aadressiks ..... Kuivõrd nimetatud detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud pea 14 aastat, pidas vastustaja huvitatud isiku taotlust detailplaneeringu projekteerimistingimustega täpsustamiseks ja ajakohastamiseks põhjendatuks ning kohaseks. Pärnu Linnavalitsus andis 07.11.2017 korraldusega nr 599 „Detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused“, millega täpsustati detailplaneeringut .... krundi osas hoone korruselisuse (§ 27 lg 4 p 3 ja 4), hoone kasutamise sihtotstarbe (§ 27 lg 4 p 1), parkimislahenduse (§ 27 lg 4 p 7) ja haljastusnõuete (§ 27 lg 4 p 7) osas. Detailplaneeringuga ei määratud korterite arvu korterelamus. Korterite arvu määramine ei olnud detailplaneeringu kehtestamise ajal (PlanS v.r § 9 lg 2) ega ole ka täna (PlanS § 126 lg 1) detailplaneeringu ülesandeks. Detailplaneeringuga on liikluse korraldamiseks määratud parkimiskohtade arv krundil, kohustusega lahendada parkimisvajadus oma krundi piires. Kuivõrd detailplaneeringuga ei olnud korterite arvu määratud, tuli korterite arv tuletada
detailplaneeringuga määratud parkimiskohtade arvust. Projekteerimistingimused on lisanud detailplaneeringuga kavandatule selgust, kõrvaldatud on tuletis parkimiskohtade ja korterite arvu vahel. Üheselt mõistetav korterite arv annab avalikkusele teada .... krundile püstitava korterelamuga kaasnevast koormusest, sh liikluskoormusest, mis ei ole kindlasti suurem kui oli detailplaneeringuga kavandatud. Projekteerimistingimustega ei ole lubatud .... krundile püstitatava elamu üldkõrgust muuta, lubatud on soklikorrus, mille maa-alune osa ei või ületada 1,9 m. Kui elamule tehakse soklikorrus, siis sellega ei suurene parkimiskohtade arv, mis tähendab, et ei saa suureneda ka korterite arv. Projekteerimistingimused pigem piiravad .... korterelamu omanike arvu. Detailplaneeringuga on .... korterelamu kavandatud kuni 19 m kõrge. Kuivõrd .... krunt on nn „nurgapealne“ krunt, siis selle hoone kõrguse tõstmine ei ole linnaruumi kujundamisel mõistlik ega lubatud, sügavusse suundumine linnaruumi ruumiliselt ei mõjuta. Tulenevalt tehnoloogiliste lahenduste ja energiatõhususe nõuete muutumisest, on igati kohane detailplaneeringu lahenduse täpsustamine, sest .... korterelamu soklikorrusele (hoone üldkõrgust muutmata) saab ruumid panipaikadele ja kaasaegsetele tehnoseadmetele. Kuigi kaebaja naaberkinnistul oleva haljasala suurus ei ole küll kaitstav kaebaja hüvena (RK 3-3-1-29-10), on projekteerimistingimustele arvamuse esitajate arutelu käigus kokkulepitu detailplaneeringusse projekteerimistingimuste punktiga 1.4. sisse viidud. .... krunt asub liiklussõlme vahetus läheduses ning on seetõttu väga aktiivses tsoonis. Seega on detailplaneeringuga nähtud ette kõrvalsihtotstarbena 15% ulatuses ärimaa. Detailplaneeringuga ei ole piiratud ega määratud, millises valdkonnas peab .... krundil äritegevus toimuma. .... krundile äriotstarbelise kasutusvõimaluse säilitamine vahemikus 5-15% on avalikke huvisid ja isikute õigusi arvestades igati kohane. Projekteerimistingimustega ei ole äri liigi võimalusi käsitletud, sest detailplaneeringus ei ole äri liiki määratud. Isegi kui kaebuse esitaja on nõus projekteerimistingimustega kõrghaljastuse osas, ei ole ka see tingimus sõnastatud taotleja või projekteerija kohustusena. Kaebaja ei ole märkinud, millisest õigusaktist on temal tekkinud ootus, et Mai tn ristmikule tuleb kas väike toitlustus või hambaravi vmt. .... krunti puudutav detailplaneering räägib küll 15% suurusest äriotstarbest krundil, kuid ei määra – milles äritegevus peaks seisnema (see peab sobituma elurajooni). Ei ole ühtegi õigusakti, millele tuginedes saaks kaebaja väita, et temal just selliste teenuseliikide osas ootus sai tekkida. Detailplaneeringu täpsustamisega ei suurene korterite arv .... korterelamus, ei kahane haljastus ega suurene elamu kõrgus ning säilib paindlik võimalus äriotstarbeliseks kasutuseks. Asjaolu, et suveperioodil võidakse sõidukeid parkida kõrvaltänavatele, ei ole kuidagi seotud detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimustega. Detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri huvi või võimalik õiguse riive.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse andis 07.11.2017 korraldust nr 599 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega andis kohalik omavalitsus detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused .... kinnistu osas. Projekteerimistingimuste taotluse oli esitanud Kooli Investeeringud OÜ ning nende andmine oli korraldatud avatud menetlusena.
14.Vaidlustatud korraldusega täpsustati Pärnu Linnavalitsuse 23.04.2004 korraldusega nr 395 kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja ning kruntimisplaani ja hoonestamistingimusi lubades muuta .... kinnistule määratud korruselisust 5-korruselisest 6-korruseliseks, kuid lisades soklikorruse selliselt, et hoone üdkõrgus ei muutuks. Samuti lubati täpsustada korruselemu kasutusotstarvete aluseks oleva krundi sihtotstarvete osakaalu nii, et ärimaa osakaal moodustab sellest 5-15% ja korruselamumumaa 85-95%. Parkimislahendust täpsustati selliselt, et iga kavandatava korteri kohta jääks vähemalt üks parkimiskoht ning haljastuse osas taoliselt, et Tammsaare puiestee ääres säiliks kinnistul paiknev väärtuslik kõrghaljastus. Muus osas jäeti detailplaneering kehtima endisel kujul.
15.Vaidlustatud projekteerimistingimuste andmisel on lähtutud ehitusseadustiku § 27 lg 1 punktist 1, mille kohaselt võis pädev asutus anda detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi kui detailplaneeringu kehtestamisest oli möödas üle viie aasta. Antud juhul oli sellest möödas tunduvalt enam kui 5 aastat. Vastustaja on juhindunud ka sama seaduse ja paragrahvi neljanda lõike punktidest 1, 3, 4 ja 7, mille kohaselt võis projekteerimistingimustega täpsustada hoone või olulise rajatise kasutamise otstarvet, sealhulgas elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud (p 1), kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest (p 3), arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi (p 4) ning haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid (p 7).
16.Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lõikele 3 ei või anda projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, kuid antud juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et varasemat detailplaneeringut oleks soovitud olemuslikult muuta. Kaebaja vastupidise sisuga väited jäävad seejuures paljasõnalisteks. 2004. aasta korraldusega nr 395 kehtestatud detailplaneeringu vastavad väljavõtted on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud (tl 35-39). Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis antud hinnangutega ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 väga detailselt välja tuua või üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
17.Täiendavalt peab kohus vajalikuks siiski märkida, et kaebaja etteheidete puhul on suures osas tegemist nõndanimetatud populaarkaebusele omaste pretensioonidega, mille alusel saaks vaidlustada planeeringuid, kuid mitte projekteerimistingimusi ning seda isegi sel juhul kui vastavate projekteerimistingimustega on varasemat detailplaneeringut täpsustatud. Projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides ja projekteerimistingimuste vaidlustamise aluseks ei saa olla ka pelgalt väide, et haldusaktis ei sisaldu (piisvalt) sisulisi põhjendusi, miks peaks faktiliselt ellu viidud 2004. aasta detailplaneering muutmisele (täpsustamisele) minema. Mis puutub küsimusse sellest kas kolme kortermaja valmimise järgselt oleks vaja midagi linnaarengu seisukohast muuta või mitte, siis on see vastustaja hinnata ning kaebaja subjektiivsete õigustega ei seostu. Naabruses asuva kortermaja suhtes määratud ärimaa osakaal ei ole samuti kaebaja õigustega puutumuses, kuid olenemata eelnimetatust ei nähtu, et korruselemu kasutusotstarvete aluseks oleva krundi sihtotstarvete osakaalu ei oleks võinud täpsustada, sest vastvalt ehitusseadustiku § 27 lg 4 punktile 1 oli see võimalik, sest 15protsendiline ärimaa ulatus oli kõrvalsihtotstarbena 2004. aasta planeeringuga ette nähtud (tl 35). Hoone üldkõrguse samaks jäämise korral ei saa sisuliselt mõjutada kaebaja õigusi ka see kui hoonele tekib viie korruse asemele kuus korrust ja samuti tuleb vastustajaga nõustuda, et see ei pruugi mõjutada kavandatavate korterite arvu. Kaebaja ei saa eeldada etteulatuvalt hoone üldkõrguse muutumist, sest projekteerimistingimuste kohaselt see ei muutu. Mis puutub naabruses asuva korerelemu parkimislahendusse, siis märgib vastustaja õigesti, et selles osas loovad projekteerimistingimused (isegi) täiendavat selgust, detailplaneeringuga see vastuolus ei ole ning kaebajale see subjektiivsete õiguste riivet tekitada ei saa. Kõrghaljastuse säilitamise nõue ei saa samuti planeeringuga vastuolus olla. Kaebaja väitel ei ole kõrgahaljastuse säilitamise nõudest (täiel määral) kinni peetud, kusjuures küsimus võib olla ka kõrvalkrundil asuva kuuseheki mahavõtmises või selle mahavõtmise lubatvuses (kohtuistungi protokoll, tl 50), kuid see käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse nõudega otseselt ei seostu. Projekteerimistingimused reguleerivad haljastuse küsimust .... kinnistul ja kui selles osas on ilmnenud või tekib ehitamise käigus mingisuguseid minetusi, siis on see esmajärjekorras ehitusjärelevalve teema ning ei mõjuta projekteerimistingimuste õiguspärasuse küsimust, mida hinnatakse üldjuhul alati haldusakti andmise ajahetke seisuga. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et projekteerimistingimuste väljastamisega üldjuhul veel ka neid tagajärgi, mida võidakse mõnikord karta, ei kaasneks ning subjektiivseid õigusi saaks rikkuda alles vastav ehitustegevus, kuid
seoses eelnimetatuga ei saa etteulatuvalt eeldada, et vastavat kooskõlastusreeglistikku ning ehitamiseks ettenähtud norme ei järgita. See oleks ennatlik.
18.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust, sest vaidlustatud projekteerimistingimused on piisavalt põhjendatud, ehitusseadustiku nõuetega kooskõlas ning kaebaja subjektiivsete õiguste olemuslikku riivet ei ilmnenud samuti.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.