lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1786/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 01.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1786/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1786

Määruse kuupäev ja koht

1. oktoober 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

J. T esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/679-1 täitmise peatamise nõudes

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.J. T esitas 19.09.2019 (laekus kohtusse 23.09.2019) Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/679-1 täitmise peatamiseks vaidemenetluse ajaks. Taotluse kohaselt on taotlejal diagnoositud tugevad psüühikahäired, mis tekkisid taotlejal varasemate distsiplinaarkaristuste kandmise tagajärjel. Kaebaja psüühika ei talu kartseritingimusi, kuna taotlejal oli selgroo vigastus ja karistuse kandmise ajal hakkab tal selg tugevalt valutama. Taotlejale on arsti poolt määratud tavalisest paksem madrats, mida ta kasutab ka päevasel ajal. Taotleja ei saa seda teha kartseris, kuna ajavahemikul 6.00-20.00 on madratsi kasutamine keelatud. Taotleja väitel ei küsinud vangla arstilt arvamust, kas ta on võimeline oma terviseseisundi poolest taluma kartseritungimusi. Ühtlasi teatas taotleja, et vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist ka põhjusel, et 28.09.29.09.2019 peab toimuma pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmetega. Järgmisele pikaajalisele kokkusaamisele saab taotleja minna alles 2020. a jaanuaris.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus kohustas 23.09.2019 Viru Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla esitas seisukoha 26.09.2019.
4.Taotleja esitas kohtule 01.10.2019 esialgse õiguskaitse taotluse täienduse. Kohtu seisukoht
5.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Eesialgse õiguskaitse taotluse üheks lubatavuse eelduseks on see, et taotlus on esitatud põhivaidluse esemest lähtudes. Taotleja taotles Viru Vangla 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/679-1 täitmise peatamist vaidemenetluse ajaks. Taotluse eesmärgiks oli vältida käskkirjaga nr 6-3/679-1 määratud karistuse täideviimist (taotleja kartserisse paigutamine). Võttes arvesse, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuse täideviimine on eraldiseisev toiming, siis oleks taotleja pidanud esitama vanglale vaide, milles oleks esitanud nii 19.09.2019 käskkirja nr 63/679-1 kehtetuks tunnistamise nõude kui ka nõude distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise keelamiseks vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 p-dele 1 ja 3. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, kuigi taotleja ei ole vaides sõnaselgelt taotlenud 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/679-1 kehtetuks tunnistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist – keelata määratud karistuse täitmisele pööramine, on selline taotleja soov nähtub tema poolt esitatud vastuväidetest, millele on ta sõnaselgelt viidanud vanglale esitatud vaides. Lisaks sellele, ei pea kohus põhjendatuks heita õigusteadmisteta isikule ette, et ta ei ole vaides sõnaselgelt taotlenud lisaks 19.09.2019 käskkirja nr 6-3/679-1 kehtetuks tunnistamisele määratud karistuse täideviimise peatamist. Seega, on kohtu arvates esialgne õiguskaitse taotlus esitatud põhivaidluse esemest lähtudes. Taotlus on põhjendatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt HKMS § 251 lg-le 1 p-le 1 lubatud. Riigilõiv on tasutud ja esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal.
6.Kohus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
6.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
6.2.HKMS § 250 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Taotleja põhistas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tal esinevad psüühikahäired, mis tekkisid varasemate distsiplinaarkaristuste kandmise tagajärjel. Samuti vajab taotleja esialgset õiguskaitset ka põhjusel, et tal esinevad suured seljavalud, mistõttu ei saa ta olla kartseritingimustes, kus madratsi kasutamine on ajavahemikul 6.00-20.00 on keelatud. Ühtlasi teatas taotleja, et tal on 28.09.-29.09.2019 planeeritud pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmetega ning järgmine kokkusaamine saab toimida vaid 2020. a jaanuaris. Taotluse täienduses teatas taotleja kohtule, et 26.09.2019 toiminud arsti vastuvõtul jättis arst vangla administratsiooni survestamisel distsiplinaarkaristuse kandmise päevaseks ajaks taotlejale madratsi kasutamise määramata ega leevendanud kartseritingimusi.
6.3.Kohus leiab, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Tõsi on, et taotlejal esinevad seljavalud ja arsti poolt on tuvastatud meditsiiniline vajadus tavalisest paksema madratsi järele öörahu ajaks ning taotlejal on diagnoositud mõõdukas depressioon. Samas ei vaidle taotleja selle asjaolu üle, et distsiplinaarkaristuse ajaks oleks vangla keeldunud talle paksema madratsi väljastamisest öörahu ajal. Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele teatas Viru Vangla muu hulgas kohtule, et enne 19.09.2019 käskkirjaga nr 6-3/679-1 määratud distsiplinaarkaristuse täideviimist toimus 22.09.2019 taotlejal arstivisiit. Seda väidet kinnitab

ka väljavõte taotleja tervisekaardist, millest on ühtlasi näha, et visiidi ajal kaebas taotleja seljavalude ja väsimuse üle. Taotleja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et taotleja oleks avaldanud arstile soovi hinnata tema tervist kartserisse paigutamise tingimuse kontekstis. Taotleja on esitanud kohtule 01.10.2019 esialgse õiguskaitse taotluse täienduse. Taotluse täiendusest on võimalik aru saada, et 26.09.2019 toimus taotlejal korduv arsti visiit, kus arst hindas tema võimet viibida kartseritingimustes. Taotluse täiendusest on samuti võimalik aru saada, et arst ei pidanud vajalikuks leevendada taotleja suhtes kartseritingimusi. Sellest tulenevalt on hetkeseisuga arsti poolt tuvastatud, et taotleja on võimeline kandma talle 19.09.2019 käskkirjaga nr 6-3/679-1 määratud distsiplinaarkaristust tavalistes kartseritingimustes. Järelikult on kohus seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

6.4.Kohus selgitab, et jätab tähelepanuta taotleja põhjendused seoses 28.09.-29.09.2019 planeeritud pikaajalise kokkusaamisega, kuna käesolevaks ajaks on see tähtaeg möödunud. Kohus märgib, et Viru Vangla edastas kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas 26.09.2019 (reedel) ning taotleja ise esitas kohtule 01.10.2019 esialgse õiguskaitse taotluse täienduse.
6.5.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse kohta tehtud määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotluse rahuldamata täies ulatuses. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja