ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Tallinna Linnavolikogu 21.03.2019 otsuse nr 47 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: ALTAM Konsultatsioonide OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht; Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb; Kolmas isik: Lidl Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
4.Mõista ALTAM Konsultatsioonide OÜ-lt (registrikood 11166703) (registrikood 14131773) kasuks välja menetluskulu 1504 eurot.
Lidl Eesti OÜ
5.Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
6.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuselt 26.07.2019 tasutud riigilõiv 15 eurot selle kandmisega advokaadibüroo LINKLaw OÜ arveldusarvele nr EE782200221061614405 (Swedbank AS). Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas 26.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 21.03.2019 otsuse nr 47 tühistamiseks. Ühes kaebusega oli esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohus jättis 06.08.2019 määrusega rahuldamata.
2.Kohus võttis kaebuse 12.08.2019 määrusega menetlusse, mh kaasas kolmanda isikuna menetlusse Lidl Eesti OÜ. Kohus määras kaebajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha esitamiseks ja
vajadusel tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, millele oli vastustajal ja kolmandal isikul õigus kohtu määratud tähtajaks esitada omapoolne seisukoht.
3.ALTAM Konsultatsioonide OÜ leiab, et tema poolt 26.07.2019 esitatud kaebus on tähtaegne. 3.1 Tallinna linna poolt 22.03.2019 Tallinna linna kodulehel, 25.03.2019 Eesti Päevalehes ning 26.03.2019 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teated ei ole avaldatud kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg-ga 5 ja § 139 lg-tega 3 ja 5. Üheski eelnevalt nimetatud teates pole viidet PlanS § 139 lg-s 5 toodud asjaoludele, st puudub lühikokkuvõte, millised on DP osalise kehtetuks tunnistamise majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud. Samuti puudus teadetes otseviide vaidlustatud otsusele ega olnud selgitust, kus oleks võimalik otsusega tutvuda. Eelnevad puudujäägid raskendasid seda, et kaebaja oleks saanud infokanaleid jälgides tuvastada, et otsusega rikutakse avalikku huvi. Ametlikest Teadannetest nähtuvalt on näiteks Rapla Vallavalitsus 06.05.2019 teatanud DP osalise kehtetuks tunnistamise otsusest ning kajastatud on PlanS § 139 lg-s 5 nõutud lühikokkuvõte ja lisatud link vastavale otsusele, st oli loodud vahetu DP osalise kehtetuks tunnistamise otsusega tutvumise võimalus ja seeläbi teadasaamine kaebuse esitamise tähtajast. Samamoodi on Viimsi Vallavalitsus 16.04.2019 avaldatud teadaandes esile toonud põhjendused, miks 26.03.2019 otsusega DP osaliselt kehtetuks tunnistati ning lisatud on link otsusele. Käesolevas juhul TLPA selliseid asjaolusid Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes ja Tallinna linna veebilehel ei avaldanud ega selgitanud, mis on DP osalise kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ning millised on selle mõjud. Järelikult ei olnud teated DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta nõuetekohaselt avaldatud ega saa kaebaja jaoks kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. 3.2 Kuivõrd DP osalise kehtetuks tunnistamise teated ei ole avaldatud nõuetekohaselt, siis pole võimalik kohaldada Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-36-12 esitatud seisukohta, mille järgi peaks isik planeeringu kehtestamisest teada saama vastava teate nõuetekohase avaldamisega. Kuigi PlanS § 139 lg 5 räägib DP kehtestamisest, siis on seal sätestatud nõuded kehtivad analoogia korras ka DP osalisele kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja polnud antud DP osalise kehtetuks tunnistamise raames huvitatud isikuks, sest ta on vaidlustanud otsust populaarkaebusena, lähtudes avalikest huvidest. Kaebaja ei ole seega huvitatud isikuks, kellele saaks kohaldada eelviidatud Riigikohtu lahendis selgitatud põhimõtet ning lugeda, et kaebaja pidi DP osalisest kehtetuks tunnistamisest teada saama vastava teate nõuetekohasest avaldamisest. Huvitatud isikuna võinuks käsitleda DP ala vahetuid naabreid või esmast DP taotlejat. 3.3 Kaebaja leiab, et põhjendatud oli kaebuse esitamise tähtaja arvestamine alates 27.06.2019, mil avaldati ERR artikkel, milles oli kajastatud ka DP osalise kehtetuks tunnistamise eesmärk. Sellest artiklist sai kaebaja esmakordselt teada otsuse tegemisest ning tegemist oli esimese üldsusele suunatud teatega, kus olid avaldatud ka PlanS § 139 lg-s 5 nimetatud asjaolud. Alles seejärel oli võimalik esitada kaebus avalikes huvides. Seega on kaebus tähtaegne. Teadmata otsuse tegelikku sisu ning selle tegemise tagamaid ja põhjendusi, ei ole võimalik teada saada avalike huvide rikkumisest ning nende kaitsmise vajadusest.
4.Juhul, kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. 4.1 Mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Kuivõrd kaebaja ei olnud teadlik 2019. a märtsikuus avaldatud teadetest ajalehes ja veebilehtedel ning nägi esmakordselt alles ERR-i poolt 27.06.2019 avaldatud artiklit, milles kajastati DP osalist kehtetuks tunnistamist ja selle eesmärke, siis tuvastas ta alles 27.06.2019 artikliga ja vaidlusaluse otsuse sisuga tutvumise järel vajaduse esitada kaebus otsuse peale. Kaebaja ei osanud aimata, et kaebetähtaega võidakse arvestada mingist varasemast kuupäevast, sest vaidlusalune otsus ning selle
eesmärgid said laiemat meediakajastust alles 27.06.2019. Tallinna dokumendiregistrist ega EhR-ist ei ole võimalik leida otsusega seoses ühtegi märget viitega Karjavälja 12 kinnistule, kuna kogu kirjavahetus ja muu informatsioon liikus vaid eksitava pealkirjaga „Laki tn 25 krundi detailplaneering“. Seega ei olnud avalikkusel võimalik, sh otsides, aru saada, et Karjavälja 12 kinnistu osas selliseid toiminguid tehakse. Ka see on mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. 4.2 Tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus, milleks on suur avalik huvi asja menetluse vastu. Kaebaja leiab, et ühe kinnistu väljaarvamine suuremast planeeringualast ja sinna teistsuguse hoonestuse ette nägemine avalikku planeerimismenetlust kordamata ei ole kooskõlas avaliku huviga ega ruumilise arengu süstemaatilise suunamise printsiibiga. Avalikkusel peab olema võimalus säärases menetluses kaasa rääkida. Kaebaja hinnangul tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ülekaaluka avaliku huvi tõttu ka seepärast, et vältida sellise ebaõige praktikaga kaasneda võivat potentsiaalset korruptsiooni. Kaebaja leiab, et avalik huvi asja põhjaliku ja avaliku menetlemise vastu on sedavõrd suur, et see ei tohi üksnes kaebuse esitamise tähtaja väidetava möödalaskmise tõttu saada kahjustatud.
5.Tallinna linn leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 5.1 Ajalehtedes avaldatud teated on nõuetekohased. Teadetes on täpselt ära toodud, millist DP-d osaliselt kehtetuks tunnistatakse kui ka see, millise kinnistu osas seda tehakse. Teated on ühemõttelised ja arusaadavad. DP kehtetuks tunnistamisel majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid enamasti ei ole ja seega ei ole neid võimalik ka teates kirjeldada. Antud juhul on tegemist hoonestamata krundiga (Karjavälja tn 12 krunt). Kui DP või selle osa kehtetuks tunnistatakse, siis tähendab see, et vastaval alal tunnistatakse kehtetuks ehitusõigus – ehitusõiguse kehtetuks tunnistamise tagajärg on, et kinnistul säilib status quo. DP kehtetuks tunnistamine ei anna ehitusõigust, vaid võtab selle ära. Seega ei kaasne hoonestamata kinnistu osas DP kehtetuks tunnistamisega senise olukorra muutust, mis tooks kaasa uusi majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, mida hoonestamata kinnistul seni ei olnud. Selleks, et kolmas isik saaks kõneksolevale krundile hoonet püstitada, on tal tarvis taotleda uue DP koostamist või projekteerimistingimuste väljastamist. Vaidlusaluse otsuse seletuskirjas on selgitatud, et DP osalise kehtetuks tunnistamise taotleja sooviks on taotleda hoone püstitamiseks projekteerimistingimused. See, kas ja millise ehitusõiguse kolmas isik Karjavälja tn 12 kinnistule projekteerimistingimustega saada võiks, selgub alles projekteerimistingimuste menetluses. Väär on kaebaja väide, nagu oleks ajalehe teadetes puudunud link, mis oleks viinud vaidlustatud otsuseni. Kõikides teadetes on esitatud link Tallinna planeeringute registrile, kust viidatud otsus on hõlpsasti leitav. Vastustaja nõustub 06.08.2019 määruses toodud kohtu selgitustega kaebetähtaja kulgema hakkamisega seonduvalt ning leiab, et kaebetähtaeg hakkas kulgema vaidlustatud otsusest ettenähtud moel teavitamisest. Seega 30-päevane kaebuse esitamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks ammu möödunud. 5.2 Kaebaja ei ole esitanud ühtki mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebetähtaeg järgida. DP või selle osa kehtetuks tunnistamisel ei kehti DP koostamise menetluse reeglid ja DP kehtetuks tunnistamise menetlust ei viida läbi avatud menetlusena (PlanS § 140 lg-d 1-6). Seda just seetõttu, et DP kehtetuks tunnistamisega ei anta ehitusõigust, vaid võetakse ära, st säilib olemasolev olukord. Kaebaja viitab justkui eksimus kaebetähtajaga juhtus tal oma kogenematuse pärast, mistõttu ei saanud ta õigeaegselt aru kaebuse esitamise vajadusest. Vastustaja hinnangul on tegemist eluliselt ebausutava väitega. ALTAM Konsultatsioonide OÜ ei ole kogenematu, kuna mõlemad juhatuse liikmed Toomas Tamme ja Ain Alvin kuuluvad Eesti Advokatuuri. Äriregistri andmetel on kaebaja varasem ja praeguseks kehtetu nimi Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ.
6.Lidl Eesti OÜ leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Tallinna linn avaldanud teated Laki 25 DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta Karjavälja 12 kinnistu osas nõuetekohaselt. Lisaks teadetele Tallinna linna veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja Eesti Päevalehes, avaldati teade ka 01.04.2019 ajalehes Pealinn ehk asjakohase kohaliku omavalitsuse linnalehes. Kõigis teadetes on näidatud osaliselt kehtetuks tunnistatava DP täpsed andmed ja teadetes sisaldus link/internetiaadress Tallinna linna planeeringute registrile. Sisestades planeeringute registri esilehel olevasse kiirotsingusse „Laki 25“ (teadetes näidatud info), avaneb kogu vastava DP info, sh otselink vaidlusalusele otsusele ja selle seletuskirjale. Seega oli avalikku huvi kaitsta soovival isikul avaldatud teadete alusel lihtne tuvastada otsuse sisu ja selle võimalik mõju. 6.2 Usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et talle endale või üldsusele sai esmakordselt 27.06.2019 ERR-i artikliga teatavaks, et Karjavälja 12 kinnistule soovitakse ehitada kauplust ja seetõttu tunnistati osaliselt kehtetuks varasem DP. Kui avalike huvide eest seisvale kaebajale on peamiseks teabeallikaks linnaruumi kujunemise osas ERR-i portaal, siis ei saanud talle jääda tähelepanuta ERR-i 18.12.2018 uudis „Lidl soetas Tallinnas järjekordse kinnistu“. Selle uudise valguses ei saanud mõistlik isik mõista PlanS § 139 lg 3 alusel avaldatud teateid teisiti, kui et DP Karjavälja 12 kinnistu osas kehtetuks tunnistamise mõju on tulevikus ilmselt kaupluse ehitamine kinnistule. Eelnevast tulenevalt pidi kaebaja olema hiljemalt 18.12.2018 teadlik sellest, et Karjavälja 12 kinnistule kavandatakse tulevikus Lidli kauplust ja hiljemalt 01.04.2019 sellest, et varasem DP on Karjavälja 12 kinnistu osas kehtetuks tunnistatud. Seetõttu ei saa kaebetähtaega arvestada hilisemast ajast kui 01.04.2019. 6.3 Tähtsusetud on kaebaja viited kahele muude kohaliku omavalitsuse üksuste poolt avaldatud teadetele DP kehtetuks tunnistamise kohta. Neil teadetel puudub käesoleva vaidlusega puutumus. Ebaõige on kaebaja käsitlus, nagu võiks populaarkaebust esitada pikema aja jooksul, kui võib haldusakti vaidlustada huvitatud isik, või nagu algaks populaarkaebuse esitamise tähtaja arvutamine mingist hilisemast ajast. Haldusaktist puudutatud isikud (praegusel juhul Lidl Eesti OÜ) ei saa piiramatu aja jooksul kanda riski, et keegi vaidlustab haldusakti kas isiklikust või avalikust huvist kantuna. 6.4 Kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebust esitada tähtaegselt. Asjaolu, et kaebaja ei olnud teadlik 2019. a märtsis avaldatud teadetest, ei kujuta endast mõjuvat põhjust HKMS § 71 lg 1 mõttes. PlanS § 139 lg-s 3 ja § 140 lg-s 5 sätestatud teadete avaldamise eesmärk on teavitada avalikkust kehtestatud ja kehtetuks tunnistatud DP-dest. Seda eesmärki arvestades ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks nende teadete mittejälgimist. PlanS § 139 lg-s 3 ettenähtud teadetega tutvumata jätmine on isikust olenev põhjus ja seda ei saa käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kaebajat ei saa pidada kogenematuks isikuks ning kaebajale pidi olema teada nii Ametlikes Teadaannetes kui ka teistes PlanS § 139 lg 3 kohastes publikatsioonides avaldatavate teadete õiguslik tähendus kui ka kaebetähtajad ja vajadus neid järgida. Tõsiseltvõetav ei ole väide, nagu olnuks info leidmine raskendatud, kuna kogu kirjavahetus ja muu teave liikus kaebaja väitel eksitava pealkirjaga „Laki tn 25 krundi detailplaneering“. Just selline on kõnealuse DP nimi ning selle osalise kehtetuks tunnistamise kohta Karjavälja 12 osas avaldati ka teated. 6.5 Väidetav avalik huvi ei kaalu üles õigushüvesid, mida tähtaja ennistamine kahjustaks ja puudutatud isiku huve. Kuigi kõigi planeeringuid puudutavate asjade puhul tuleb mõningast avalikku huvi jaatada, ei ole praeguses asjas tuvastatav ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks hilinenult esitatud kaebuse menetlemist. Tähtaja ennistamine kahjustaks oluliselt õiguskindlust ning kolmanda isiku huve ja õigusi, eeskätt ettevõtlusõigust ja omandiõigust. Kaebetähtaegade eesmärk on vältida kindlusetust, mis kaasneks sellega, kui haldusakte saaks vaidlustada piiramatu aja
jooksul. Kaebus ei ole esitatud mõnepäevase hilinemisega, vaid mitu kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Selleks ajaks oli kolmandal isikul põhjendatud alus eeldada, et otsus jääb kehtima ja seda ei ole vaidlustatud. Kolmas isik on asunud tuginema vaidlusalusele otsusele ning kavandama sellest lähtuvalt oma tegevust ja tegema vastavalt kulutusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
8.HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. PlanS § 141 sätestab kaebetähtaja osas eriregulatsiooni, andes otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva alates päevast, kui isik sai teada planeeringu kehtestamisest. Kaebajal oli 21.03.2019 otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva alates päevast, kui ta sai teada planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest.
9.Praegusel juhul on kaebetähtaegsuse küsimuse lahendamiseks seega oluline tuvastada, millal kaebaja sai DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsusest teada või pidi teada saama. 9.1 PlanS § 140 lg 5 kohaselt teavitatakse DP osalisest kehtetuks tunnistamisest PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes käesoleva seaduse § 139 lg-tes 3 ja 5 sätestatud nõuetest. PlanS § 139 lg 3 kohaselt avaldatakse DP kehtestamise teade 30 päeva jooksul DP kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. PlanS § 139 lg 5 kohaselt tuleb DP kehtestamisest teatamisel anda lühikokkuvõte DP sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda DP elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. 9.2 Vaidlust ei ole, et Tallinna linn on DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta avaldanud kooskõlas PlanS § 140 lg-ga 5 ja § 139 lg-ga 3 teate 22.03.2019 Tallinna linna kodulehel, 25.03.2019 Eesti Päevalehes, 26.03.2019 Ametlikes Teadaannetes ning 01.04.2019 Tallinna linna ajalehes Pealinn. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei kuulu isikute hulka, keda oleks tulnud vaidlusalusest otsusest teavitada isiklikult. Riigikohus on 28.12.2012 määruses asjas nr 3-3-1-69-12 selgitanud, et on mõistlik ja planeerimisseadusega kooskõlas eeldada, et planeeringu kehtestamise teadet otsitakse kas veebilehelt, vallalehest, maakonnalehest või päevalehest tingimusel, et valitud avaldamiskoht on nõuetekohane. Juhtudel, kui huvitatud isik pole planeeringu kehtestamise teadet märganud, loetakse isik planeeringu kehtestamisest teada saama pidanuks vastava teate nõuetekohase avaldamisega (p 14). Eelviidatud seisukoht on kohaldatav ka planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teadasaamise aja kindlakstegemisel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema puhul ei ole eelviidatud Riigikohtu lahend kohaldatav, kuna teda ei saa pidada huvitatud isikuks nagu planeeringuala naabreid või DP taotlejat. Kohtu hinnangul ei saa kõnealusest Riigikohtu seisukohast kuidagi välja lugeda seda, et üksnes PlanS § 127 lg-s 2 nimetatud isikute puhul, kes on üldjuhul planeeringumenetlusse kaasatud ja kellele nende õigusi ja huve puudutavad otsused teadmiseks edastatakse, hakkab kaebetähtaeg kulgema DP kehtestamise või osalise kehtetuks tunnistamise kohta teate nõuetekohasel viisil avaldamisega. Samuti ei tehta seaduses DP kehtestamise ega osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuste
vaidlustamisel kaebetähtaja arvestamisel vahet, kas otsust vaidlustatakse enda subjektiivsete õiguste või avalike huvide kaitseks. Kohus jääb 06.08.2019 määruses avaldatud seisukoha juurde, et populaarkaebusega planeerimisotsuseid vaidlustada sooviv isik peab ise jälgima infokanaleid, mille kaudu kohalik omavalitsus vastavat teavet avaldab. Kuna vastustaja on teated DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta avaldanud nõuetekohastes avaldamiskohtades, siis tuleb lugeda, et kaebaja pidanuks saama planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teada sellest ettenähtud moel teavitamisest alates, s.o praegusel juhul seega hiljemalt 01.04.2019 ehk alates teate avaldamisest linnalehes Pealinn. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 26.07.2019, s.o pärast vastustaja poolt teate avaldamisega seotud ühekuulise kaebetähtaja möödumist. 9.3 Kaebetähtaja kulgema hakkamist DP osalisest kehtetuks tunnistamisest nõuetekohastes infokanalites avaldamisest alates ei mõjuta asjaolu, et teadetes ei olnud avatud DP osalise kehtetuks tunnistamise eesmärke ega sellega kaasnevaid mõjusid. Käesolevas asjas kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja osundatud Rapla ja Viimsi valla poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teated. Vaidlust pole, et vastustaja poolt avaldatud teadetes on selgelt ära märgitud, milline DP osaliselt kehtetuks tunnistati ja millise kinnistu osas. Põhjendatud on vastustaja selgitused, et hoonestamata kinnistu osas DP kehtetuks tunnistamine ei too kaasa senise olukorra muutust, mille puhul saaks rääkida kaasnevatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest, mida oleks saanud teadetes välja tuua. Teadetes sisaldub link/viide internetiaadressile https://tpr.tallinn.ee/, kust on vaidlustatud otsus osaliselt kehtetuks tunnistatud DP nime järgi hõlpsasti leitav. Vastustaja oli DP osalisest kehtetuks tunnistamisest nõuetekohastes avaldamiskohtades teada andnud ning huvitatud isikul oli teadetega tutvumisel võimalus vastav otsus kerge vaevaga üles leida ja selle sisuga tutvuda. Teadetes otsuse lühikokkuvõtte puudumine ei tähenda, et kaebetähtaega ei saa hakata lugema alates vastava teate avaldamisest alates. Samuti ei vabanda see kaebaja tegevusetust ise välja selgitada, kas selline otsus võiks rikkuda tema subjektiivseid õigusi või avalikke huve. 9.4 Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et 26.07.2019 kaebus on esitatud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades.
10.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebust esitada. 10.1 Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks esines objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). 10.2 Kaebaja toob välja, et ta ei olnud teadlik 2019. a märtsis vastustaja poolt avaldatud teadetest veebilehel ja ajalehtedes. Kaebaja nägi alles 27.06.2019 ERR-is avaldatud artiklit, kus kajastati DP osalist kehtetuks tunnistamist ega osanud aimata, et kaebetähtaega võidakse arvestada mingist varasemast kuupäevast, sest vaidlusalune otsus sai laiemat meediakajastust alles 27.06.2019. Kohus leiab, et eeltoodud kaebaja põhjendused ei too kaasa tähtaja ennistamist. Kohus nõustub vastustaja
selgitustega selles osas, miks kaebajat ei saa pidada õiguslikes küsimustes kogenematuks isikuks. Kaebajal ei olnud kehtivate õigusaktide ega kohtupraktika valguses mingit alust eeldada, et kaebetähtaja kulgema hakkamine on seatud sõltuvusse ajast, mil vaidlusalust otsust hakatakse meedias kajastama. Sageli ei leiagi DP-de kehtestamise või kehtetuks tunnistamise otsused meedias kajastamist ning see ei tähenda, et neid saaks kohtus vaidlustada määramatu aja jooksul. Praegusel juhul ei olnud kaebaja ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebusega kohtu poole pöördumise kord, sh tähtaeg. Asjaolu, et kaebaja lihtsalt ei märganud 2019. a märtsis erinevates väljaannetes avaldatud teateid DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta, ei ole käsitletav tähtaja ennistamist kaasa toova mõjuva põhjusena. 10.3 Mõjuva põhjusena ei ole käsitletav ka see, et kaebaja ei suutnud Tallinna dokumendiregistrist ega EhR-ist leida ühtegi märget viitega Karjavälja 12 kinnistule, kuna informatsioon liikus eksitava pealkirjaga „Laki tn 25 krundi detailplaneering“. Tegemist on selle DP nimetusega, mis vaidlustatud otsusega osaliselt kehtetuks tunnistati ning on igati loogiline eeldada, et just vastava märksõna otsinguga kuvatakse dokumendiregistris kogu informatsioon seonduvalt selle DP menetlusega (sh info osalise kehtetuks tunnistamise kohta). Vastustaja poolt avaldatud teated sisaldasid infot Laki tn 25 krundi DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta ning kaebaja viide eksitavale pealkirjale on alusetu. Kasutades Tallinna planeeringute registri esilehel olevas kiirotsingus märksõna „Laki 25“ või „Laki tn 25“ avaneb muu hulgas otselink vaidlusalusele otsusele ja selle seletuskirjale. 10.4 Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel on asjasse puutumatud kaebaja viited väidetavale korruptsiooniohule. Kaebaja arvamus ebaõigest praktikast ja potentsiaalsest korruptsioonist ei too kaasa seda, et kohus menetleks seaduse nõudeid mittejärgivat kaebust. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke huve ning põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset ega kaalukat asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamist.
11.Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks ning käesoleva haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
12.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist Lidl Eesti OÜ kasuks summas 2245 eurot (s.o õigusabikulu 2241 eurot ja äriregistri väljavõtte tegemise kulu 4 eurot) ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri, õigusabiteenuse arved ja maksekorraldused.
13.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6), arvestades ka õigluse ja mõistlikkuse kriteeriumi (HKMS § 108 lg 11).
Kolmas isik on käesolevas asjas kohtule esitanud 05.08.2019 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ning 11.09.2019 vastuse kaebuse tähtaegsuse/tähtaja ennistamise taotluse osas. Kolmanda isiku esitatud taotlusest ja kuludokumentidest nähtuvalt on käesoleva kohtuasjaga seoses teostatud toimingutele kulutatud kokku 19,30 h. Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulu kogu ulatuses põhjendatuks pidada ning väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu tuleb vähendada. Kohus arvestab põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramisel sellega, et kuigi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames hinnatakse muu hulgas kaebuse põhjendatust ja perspektiivi, ei eelda see kaebusele vastuse esitamisega samaväärset õiguslikku analüüsi. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et juba vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele on kolmas isik muu hulgas analüüsinud kaebetähtaegsuse küsimust, mistõttu ei nõudnud 11.09.2019 vastuse koostamine enam niivõrd põhjalikku eeltööd. Asja ei saa pidada ka sisuliselt niivõrd keerukaks, mis õigustaks kolmanda isiku taotletud mahus menetluskulusid. Arvestades seejuures asja menetluslikku staadiumi (st asi ei ole jõudnud sisulise menetluseni), vähendab kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks õigusabikuludena välja 1500 eurot, mis vastab ligikaudu 13 tunnile vandeadvokaadi tööle, arvestades, et teenuse tunnihinnaks oli 120 eurot. Kokkuvõttes tuleb kaebajalt seega kolmanda isiku kasuks välja mõista 1504 eurot (s.o õigusabikulu 1500 eurot + äriregistri väljavõtte kulu 4 eurot). Kohtu hinnangul on selles ulatuses menetluskulude kaebaja kanda jätmine põhjendatud ja mõistlik. Muus osas tuleb jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
14.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 15 eurot). Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna kohus lahendas taotluse sisuliselt (st lõivustatud toiming on tehtud).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.