Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon
Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 12.08.2021, Tallinn 3-20-2429 X kaebus Saue Vallavolikogu 24.09.2020 otsuse nr 40 ja Saue Vallavalitsuse 30.09.2020 korralduse nr 1016 tühistamiseks Kaebaja: X, lepinguline esindaja Merike Roosileht Vastustaja: Saue vald, seaduslik esindaja Kirsti Saar Kolmas isik: PLR28 OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Istung 08.06.2021
Jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Välja mõista kaebajalt menetluskulu 3120 eurot PLR28 OÜ (registrikood 14817325) kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.09.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(18)
1.Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestati Alliku külas Pilliroo tn 26 (katastritunnusega 72701:005:2480) ja Pilliroo tn 28 (katastritunnusega 72701:005:0522) detailplaneering (edaspidi DP), millega muudeti osaliselt Saue valla üldplaneeringut. DP eesmärgiks on kinnistute kruntimine, sihtotstarbe osaline muutmine ning määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus ning hoonestustingimused kolme 3-korruselise korterelamu ning lasteaia rajamiseks. DP tuli ellu viia sellise järjekorras (DP seletuskirja tekst p 4.2.1): I ehitusjärk: • Arendaja kohustub omal kulul I ehitusjärgus rajama detailplaneeringu kohaselt 40-kohalise lasteaia. II ehitusjärk: • Arendaja kohustub omal kulul tellima teeprojekti Instituudi teest kuni Möldre teeni ja taotlema Maanteeametilt, Tallinna Linnavalitsuselt ja Saue Vallavalitsuselt ehitusload. • Arendaja kohustub omal kulul II ehitusjärgus rajama Instituudi tee peale- ja mahasõidu ning välja ehitama minimaalselt 5,6 meetri laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani, rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele tee laiusega 5,6 meetrit, kuni Tallinna piirini ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 meetrit Pilliroo tänaval kuni Möldre teeni ning taotlema Maanteeametilt, Tallinna Linnavalitsuselt ja Saue vallavalitsuselt eelnimetatud teedele kasutusload. III ehitusjärk: •Korterelamute rajamine. DP täitmiseks sõlmisid Saue Vallavalitsus ja Pilliroo Investeeringud OÜ 24.08.2011 kokkuleppe nr.16-8/102/2011 (edaspidi Leping, vastustaja 25.05.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Lepingu punkti 5 kohaselt kohustus arendaja omal kulul valmis ehitama 40-kohalise lasteaia. Lepingu punktis 6 on arendajal kohustus tellida omal kulul tee-ehitusprojekt Instituudi teest kuni Möldre teeni ja kokkulepe punkti nr 7 kohaselt kohustub Arendaja II ehitusjärgus omal kulul projekteerima ja rajama Instituudi teelt peale- ja maha sõidu ning välja ehitama 6 (kuue) meetri laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani, rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele laiusega 6 (kuus) meetrit kuni Tallinna piirini ja projekteerima ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 (kaks) meetrit Pilliroo tänavalt kuni Möldre teeni ning taotlema Maanteeametilt, Tallinna Linnavalitsuselt ja Saue Vallavalitsuselt eelnimetatud teedele kasutusload. Lepingu punkti nr 8 kohaselt ei väljasta Vald enne teede väljaehitamist ehituslube Alliku küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ning sama kokkuleppe punkti nr 9 kohaselt on kokku lepitud, et ka planeeringu elluviimiseks vajalik ehitusaegne liiklus saab toimuda üksnes Instituudi teelt algava ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee kaudu.
2.DP vaidlustati ning kohus menetles seda haldusasjas nr 3-11-2186. Kaebus DP tühistamiseks jäeti kohtu poolt rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.05.2015 otsuses (p 22) järgmist. Väikeelamumaa muutmine korruselamumaaks, nähes ette kolme korterelamu (kokku 90 korteriga) ja lasteaia rajamise, ei kujuta endast senise olukorraga võrreldes drastilist muutust. Praegusel juhul ei nähtu, et vaidlustatud detailplaneeringus ei oleks arvesse võetud avalikke huve või et arendaja erahuvi oleks selgelt eelistatud avalikele huvidele. Muu hulgas kinnitab seda asjaolu, et algselt planeeritud nelja korterelamu asemele nähakse detailplaneeringus ette kolm 2(18)
korterelamut ning lisaks kohustub arendaja omal kulul rajama detailplaneeringu alale lasteaia, mis peab valmima enne korterelamuid (detailplaneeringu seletuskirja p 4.2.1). Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud kasu, mida sellest saavad detailplaneeringu lähipiirkonna elanikud.
3.Vastustaja (Saue Vallavalitsuse esindajate kaudu) ja Pilliroo Investeeringud OÜ sõlmisid 24.07.2018 järgmise sisuga lisakokkuleppe 1 (Lepingu muudatused): Arendaja ei pea välja ehitama Detailplaneeringu kohaselt ettenähtud 40- kohalist lasteaeda (lepingu punkt 5) kui Arendaja nõustub Vallale tasuta üle andma hiljemalt 3 kalendrikuu jooksul peale käesoleva Lisakokkuleppe sõlmimist Saue Vallavolikogu 30.06.2011.a otsusega nr 45 kehtestatud Alliku küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu põhijoonisel viidatud üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehituste maa sihtotstarbega krundid, tänaseks maaüksused nimega Pilliroo tn 30b (katastritunnusega 72701:001:1798, pindalaga 2377 m2, sihtotstarbega 100% ühiskondlike ehitiste maa) ja Pilliroo tn 30a (katastritunnusega 72701:001:1799, pindalaga 2132 m2, sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa). Arendaja kohustub omal kulul tellima teeprojekti Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ning taotlema vastavad ehitusload. Tee asukoht on näidatud käesoleva Lisakokkuleppe lisaks 2 oleval plaanil (lepingu p 6). Arendaja kohustub omal kulul rajama Instituudi tee peale- ja mahasõidu ning välja ehitama kuue (6) meetri laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ja rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele laiusega 5 (viis) meetrit kuni Tallinna piirini ja projekteerima ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 (kaks) meetrit Pilliroo tänavalt kuni Möldre teeni ning taotlema Maanteeametilt, Tallinna Linnavalitsuselt ja Saue Vallavalitsuselt eelnimetatud teedele kasutusload. Sõidutee ja kergliiklustee asukoht on näidatud käesoleva Lisakokkuleppe lisaks 2 oleval plaanil (rajatav uus kergliiklustee on tähistatud rohelisega ja olemasolevale sõiduteele asfaltkatte paigaldamine on tähistatud punasega) (lepingu p 7) Vald ei väljasta ehituslube Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringukohastele hoonetele enne kui Arendaja on täitnud oma tee-ehituse kohustused (lepingu p 8). Kui Arendaja soovib DP elluviimisel ehitusjärjekorda muuta (korterelamu(te)le ehitusloa/lubade väljastamist enne teeehituse kohustuste lõplikku täitmist), peavad deposiidiga olema kaetud kõik ehitusloa väljastamise hetkeks veel täitmata tee väljaehitamisega seotud rahalised kohustused.
4.Pilliroo Investeeringud OÜ võõrandas 08.11.2019 Pilliroo tn 28a, 28b, 28c, 28d kinnistud PLR28 OÜ-le (edaspidi kolmas isik), kes võttis seoses sellega üle DP-ga määratud teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustused. Vastustaja omandas tasuta Pilliroo tn 30a ja Pilliroo tn 30b maaüksused. Vastustaja (Saue Vallavalitsuse esindajate kaudu) ja kolmas isik sõlmisid 18.02.2020 järgmise sisuga lisakokkuleppe 2 (Lepingu muudatused): Arendaja avaldab soovi muuta DP elluviimise ehitusjärjekorda selliselt, et korterelamute ehituslubade väljastamine toimuks enne tee-ehituse kohustuste lõplikku täitmist. Arendaja deponeerib korterelamute ehituslubade väljastamise hetkeks veel teostamata tee väljaehitamisega seotud rahalised kohustused Valla arveldusarvele. Tee ehitusmaksumust arvestatakse vastavalt Arendaja poolt tee-ehitajaga sõlmitud ehituslepingule ning selle osaks olevale mahutabelile.
5.24.08.2011 lepingu muudatustest tulenevalt võttis Saue Vallavolikogu 24.09.2020 vastu otsuse nr 40 (edaspidi otsus), millega tunnistas osaliselt kehtetuks DP. Seletuskirja tekstist välja punkt 4.2.1 Planeeringu elluviimise ehitusjärjekord ning jooniste hulgast välja Joonis 3-1 Detailplaneeringu ehitusjärkude skeem. DP rajatiste väljaehitamise kohustus jäi kolmanda isiku kanda (24.08.2011 sõlmitud kokkulepe nr 16-8/247/2011 ja selle lisakokkulepped nr 1 ja 2). Otsuses leitakse, et tegemist ei ole DP olemusliku muutmisega, 3(18)
kuivõrd otsusega ei muudeta DP-s sätestatud ehitusõigust ega ka maakasutustingimusi. Otsust põhjendatakse lasteaia osas järgmiselt: valla omandis olev lasteaia ehitusõigusega kinnistu annab vallale võimaluse vajalikul hetkel kas ise ehitada lasteaed või lasta seda teha erasektoril näiteks hoonestusõiguse avaliku konkursi kaudu (viimasel juhul seades hoonestusõiguse tingimuseks ka lasteaia käigushoidmise kohustuse, mis praegu planeeringus puudub). Selliselt oleks muudatuse tulemusena oluliselt paremini tagatud antud planeeringuga kavandatud avaliku huvi realiseerimine valla poolt kontrollitaval viisil. Avaliku huvi seisukohalt on oluline ka üldkasutatava maa kinnistu tasuta saamine valla omandisse, kuna vastasel korral oleks tulevikus vald olnud sunnitud selle kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt õiglase hüvitise eest (st turuhinnaga) arendajalt välja ostma. DP muudatuse järgselt andis Saue Vallavalitsuse 30.09.2020 korralduse nr 1016 (Ehituslubade väljastamine Pilliroo tn 28 a, Pilliroo tn 28B ja Pilliroo tn 28C kinnistutele (edaspidi korraldus).
6.X (edaspidi kaebaja) esitas 04.12.2020 kaebuse Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus), taotledes otsuse ja korralduse tühistamist. Kohus võttis 15.12.2020 kaebuse nendes nõuetes menetlusse. Kohus selgitas, et DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsust saab vaidlustada subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi rikkumise väidete kaudu. Kaebajal tuli täpsustada, kas otsuse tühistamise nõue lähtub üksnes avaliku huvi rikkumisest või ka subjektiivsete õiguste rikkumisest. Ehitusluba saab vaidlustada üksnes väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu. Kohus kohustas kaebajat selgitama, kuidas ehitusload rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Kohus arutas asja 08.06.2021 toimunud istungil. Kaebaja seisukohad
7.Otsuse tühistamisnõue põhineb järgnevatel väidetel.
7.1.DP-s oli ettenähtud eralasteaia valmisehitamise kohustus arendaja poolt ja kulul. Vastustaja on sellest kohustusest loobunud tingimusel, et arendaja andis vastustajale tasuta üle üldkasutatava maa ja lasteaia ehitamiseks mõeldud kinnistu. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja selliselt käitudes arvestanud avaliku huviga, vaid on üksnes lähtunud arendaja erahuvist. Kui DP-ga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus DP koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms) rajamisel või muul viisil rajamises osalemisel (Saue valla üldplaneeringu, edaspidi ÜP, seletuskiri, lk 22).
7.2.Vald on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna otsusest ei selgu, miks ei ole vaja lasteaeda valmis ehitada. Kui eralasteaeda ei ehitata, on kahjustatud selle piirkonna olemasolevate elanike, sh uusasukate laste huvid. Saue valla erinevatest arengukavades nähtub vajadus lasteaiakohtade järele, eelkõige lastesõime eas lasteaia kohtade järele. Lasteaias käivate laste arv on viimase viie aasta jooksul püsinud enamvähem samal tasemel.
7.3.Otsusega muudeti oluliselt liikluskorraldust. Planeeritavale alale pidi juurdepääsu toimuma Instituudi teelt ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartali vahele jääva rajatava tee kaudu. Juurdepääsu on muudetud selliselt, et Instituudi tee rekonstrueerimisel suletakse eraldiseisvad maha sõidud külgnevatesse elurajoonidesse ja ainus väljapääs Instituudi teele on Väriheina tee 4(18)
poolt. Selline muudatus ei ole kooskõlas DP seletuskirja p-ga 4.5. Kortermajade ehitamisega suureneb piirkonna liikluskoormus.
7.4.Otsusest ei nähtu arendaja varalise kohustuse suurus lasteaia ehitamise korral. Otsuses ei ole põhjendatud, et kinnistute vallale tasuta üleandmisega on säästetud maksumaksja raha. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud kinnistute väärtust.
7.5.Kaebajale ei antud võimalust avaldada arvamust otsuse eelnõu kohta. Kaebajal oli ja on olnud õiguspärane ootus, et DP viiakse ellu ulatuses, et ehitatakse lasteaed. Kaebajal on 5 alaealist last, kellest noorimal oleks lasteaia ehitamisel võimalus käia kodu kõrval lasteaias kuni kooli minekuni 31.08.2023.
8.Korralduse tühistamisnõude aluseks on väide, et korraldus ei ole piisavalt põhjendatud, on kaalutusvigadega. Samuti ei ole kaebaja saanud esitada arvamust korralduse eelnõu kohta.
8.1.Korraldusega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, sest ei ole kontrollitud mürataset, puudub sademevee ärajuhtimise projekt, korterelamute ehitusprojekte ei ole ehitusregistris. Seoses korterelamute ehitamisega on oht, et kaebaja jääb ilma veeta. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja taotleb otsuse ja korralduse tühistamise menetluse lõpetamist kaebeõiguse puudumise tõttu.
9.1.Kaebeõigus avalikes huvides puudub, sest PlanS § 141 annab õiguse avalikes huvides vaidlustada üksnes DP kehtestamise otsust, mitte DP osalist kehtetuks tunnistamise otsust.
9.2.Kaebeõigus subjektiivsete õiguste kaitseks puudub, sest kaebaja ei ole arusaadavalt väljendanud, kuidas rikub vaidlustatud otsus tema subjektiivset õigust. Kaebaja on märkinud, et tema subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes selles, et ta ei saa oma 5-aastast last viia DP-ga kavandatud lasteaeda. Kaebajal puudub õigus nõuda lasteaeda just vaatlusalusele kinnistule. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust tagada kaebajale lasteaiakohta just tema soovitud maaüksusel ja tema soovitud teenusepakkuja juures. Seega ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda see, et kaebaja puudub võimalus viia last DP-ga kavandatud lasteaeda. Kaebaja lapsele on tagatud lasteaiakoht Tuleviku Lasteaias. DP elluviimine on arendaja õigus, mitte kohustus. Seetõttu puudus vastustajal sisuliselt kontroll selle üle, kas ja millal lastead (kui avaliku huviga objekt) ehitatakse. DP-s sätestatud eralasteaia hoone valmisehitamise kohustuse kõrval selle avamiseks ning käigushoidmiseks valla kasuks seatud kohustused ja tagatised puudusid. Eraomandis olevate maaüksuste omandamisega DP alal saavutas vastustaja olukorra, kus vastustaja saab vajadusel ehitada DP-s ette nähtud maaüksusele munitsipaallasteaia ja pakkuda vajalikke lasteaiakohti. Kui vastavalt kaebaja soovile otsused tühistada ja taastada eelnev olukord. Kui tänaseks vallale kuuluvad kinnistud oleksid uuesti arendaja omandis, siis puuduks vallal jätkuvalt igasugune võimalus arendajat sundida antud kinnistule avalikes huvides hoonet rajama ja kaebajal ei oleks kuidagi paremas olukorras võrreldes käesolevaga. Kaebaja noorim laps saab 25.02.2021 viieaastaseks. See tähendab, et 2023.a saab laps kooliealiseks. Kui käesoleval hetkel asuda lasteaia projekteerimisele ja ehitamisele, ei saaks 5(18)
hoone valmis enne 2022. a sügist. Lisaks hoone ehitamisele tuleks arvestada sisustamisele ja teenuse osutamise dokumentatsiooni vormistamisele kuluvat aega. Arvestades eeltoodut, ei oleks võimalik lasteaeda antud kinnistul avada enne seda, kui kaebaja laps saab kooliealiseks. Arvestades eeltoodut ei saaks vaidlustatud otsuse tühistamisel ja endise olukorra taastamisel kaebaja oma 5-aastast last viia detailplaneeringuga kavandatud lasteaeda, kuna see ei valmiks enne seda, kui tema laps saaks kooliealiseks.
9.3.Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. DP seletuskirja p 4.5 „Liikluskorraldus“ näeb ette, et korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt ehitatava Tihniku tänava kaudu. Korterelamute ehitamiseks ei kasutata Pilliroo tänavat. Arvestades eeltoodut ja kaebaja kinnistu paiknemist võrreldes korterelamutega, leiab vastustaja, et korterelamutega esinev võimalik mürahäiring ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited sademevee ärajuhtimise ja hoonete projektide puudumise osas on alusetud: kõik projektid on ehitisregistris olemas. Kuna sademeveekanalisatsioon on Pilliroo tn 28a, 28b ja 28c hoonetega seotud rajatis, siis on selle ehitusprojekt üks osa hoonete ehitusprojektist. Hoonete projekti juures on projekt vee- ja kanalisatsiooniosa kohta ning selle punkt 3.2 käsitleb sademeveekanalisatsiooni ja kuivendusdrenaaži ja punkt 3.3 hoone drenaaži.
10.Alternatiivselt taotleb vastustaja menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja märkis 14.12.2020 vastuses kohtunõudele, et kaebaja sai otsuse kätte 03.11.2020, kui ta sisenes ehitusregistrisse ID-kaardiga ja avas seal olevad dokumendid. Kaebaja selgitus ei vasta tõele. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 58 lg 1 kohaselt on ehitisregistri eesmärk hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitisregistris ei hoita detailplaneeringuid ja planeeringutega seonduvaid otsuseid. Kaebaja ei saanud avada 03.11.2020 ehitusregistris otsust, kuna nimetatud otsust ei ole kunagi ehitisregistris olnud ega ole ka käesoleval ajal. Vastustaja nõustub kolmanda isikuga, et kaebusele lisatud ekraanipilt 03.11.2020 kuupäevaga ei tõenda, millal kaebaja tegelikult vaidlustatud otsuse kätte sai. Ekraanipildil olev kuupäev näitab, millal fail on alla laetud. Iga allalaadimine loob faili loomisel uue kuupäeva. Kaebaja ei vaidle vastu, et talle on saadetud vaidlustatud otsus e-kirjaga 29.09.2020. Dokumendihaldussüsteemi Amphora IP aadresside logist nähtub, et kaebaja on ajavahemikul 29.09.2020 kuni 05.10.2020 talle edastatud e-kirja avanud vähemalt kolme erineva seadmega, mille IP aadressid on: 66.102.9.175; 90.190.38.227 ja 194.204.21.205. Usutav ei ole, et ühegi avatud seadmega ei õnnestunud kaebajal edastatud otsusega tutvuda. Dokumendihaldussüsteemi Amphora IP aadresside logist nähtuvalt on kaebaja avanud talle edastatud kirja mitmeid ja mitmeid kordi. Kui tõele vastaks kaebaja väide, et nimetatud seadmetega ei olnud võimalik edastatud otsuse sisuga tutvuda, siis jääb arusaamatuks, miks on kaebaja sedavõrd mitmeid kordi ikkagi proovinud edastatud otsust avada, teades juba ammu, et see ei õnnestu. Pigem saab sellest järeldada, et kaebaja poolt kasutatud seadmetega oli kogu edastatud e-kirja sisu avatav ja loetav ja tegelikult sai kaebaja otsusega tutvuda juba 29.09.2020. Vastustaja edastas korralduse 06.10.2020 kaebaja kaebuses näidatud aadressil xxxxxxxx. Seega on nimetatud aadress kasutatav kaebaja poolt. Saue Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kohaselt avati esmakordselt nimetatud korralduse 06.10.2020. Korraldust on korduvalt avatud 6(18)
sama seadmega, millega on avatud otsust. Lähtuvalt eeltoodust ei ole usutav, et vaatlusaluse seadmega ei olnud vaidlustatud otsus ja korraldus avatavad. Lisaks selgitame, et vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ta on kinnitanud, et edastas kaebajale korralduse alles 04.11.2020. Vastustaja 04.11.2020 kiri tõendab, et kaebajale on edastatud ehitusloa teade 04.11.2020 dokumendihaldussüsteemi ja teenistuja e-posti vahendusel. Nimetatu ei tõenda, et vastustaja ei ole kaebajale varem nimetatud dokumente edastanud.
11.Kui kohus jätab taotlused rahuldamata, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata.
11.1.Vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 10 lõikele 1 loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. See tähendab, et kõigil KELS § 10 lg-s 1 nimetatud lastel on õigus lasteaiakohale ning vallad ja linnad on kohustatud lasteaiakohad tagama. DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et vald vabaneks oma kohustusest tagada kaebaja lasteaiaealistele lastele lasteaiakoht. Planeeringuala omaniku vahetumiseni puudus vastustajal kindlus, kas ning millal asutakse planeeringut ellu viima, millal võiks sellega seoses valmida kavandatud eralasteaed ning millistel tingimustel see pakuks teenust. Seetõttu puudus vastustajal kontroll lasteaia kui avaliku huviga objekti elluviimise üle. Planeeringus sätestatud eralasteaia hoone valmisehitamise kohustuse kõrval selle avamiseks ning käigushoidmiseks valla kasuks seatud kohustused ja tagatised puudusid. Vastustaja analüüsis otsuses, millisel kujul mõjutab lasteaia ehitamise kohustusest loobumine teiste Saue valla lasteaedade koormust ning sellega lasteaia järjekordi. Eraomandis olevate maaüksuste tasuta omandamisega DP alal saavutas vastustaja olukorra, kus vastustaja saab vajadusel ehitada DP-s ette nähtud maaüksusele munitsipaallasteaia ja seeläbi pakkuda vajalikke lasteaiakohti seadusega ette nähtud viisil. Eralasteaiad on kasumit taotlevad äriühingud. Lasteaiateenuse ostmine eraisikult toob vastustajale kaasa lisaks jooksvatele majandus- ja palgakulule ka hoone ehituskulu ning eraõigusliku isiku kasumi hüvitamise. Vastustaja maksaks arendaja investeeringu ca 7-10 aastaga (eraarendaja oodatav tootlus) kinni, samas lasteaiakinnistu omanikuks vastustaja ei saaks. Hoone amortiseerumisperiood on ca 50 aastat. Arvestades seaduses sätestatud lasteaiakoha tagamise kohustust, on omavalitsuse lasteaiateenus suhteliselt stabiilne ja seetõttu on otstarbekam ise kinnisvara omada. Arvestades eeltoodut ei ole vastustaja nõus, et DP kehtetuks tunnistamisega ei ole üldse arvestatud avaliku huviga ja arvestatud on üksnes arendaja huve. DP osalisel kehtetuks tunnistamisel on arvestatud eelkõige avalikku huvi kui ka vastustaja finantshuve.
11.2.Kaebaja on leidnud, et otsus on vastuolus Saue valla ÜP-ga, kuna seal on sätestatud, et kui DP-ga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus ka DP koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms) rajamisel või muul viisil rajamises osalemisel. Vastustaja selgitab, et ÜP-s kasutatakse sõnastust “või muul viisil rajamises osalemisel“.
7(18)
Planeeritava ala arendaja on vastustajale tasuta üle andnud kaks kinnistut (sh lasteaia rajamiseks ette nähtud kinnistu): Pilliroo tn 30a (katastritunnus 72701:001:1799, pindala 2132 m2, aadress Pilliroo tn 30a, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond) ja Pilliroo tn 30b (katastritunnus 72701:001:1798, pindala 2377 m2, aadress Pilliroo tn 30b, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond), mille üle andmist kehtestatud detailplaneering ja sellega seotud varasemad kohustused ette ei näinud. Otsuses on märgitud: „Läbirääkimiste tulemusel nõustus arendaja vallale tasuta üle andma mõlemad sotsiaalmaa kinnistud (st nii lasteaia ehitamiseks mõeldud kinnistu kui ka selle kõrval asuva üldkasutatava maa kinnistu) ning loobuma eralasteaia ehitamise õigusest/kohustusest.“ Seega on planeeritava ala arendaja panustanud uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalsete infrastruktuuriobjektide rajamisse ja otsus ei ole vastuolus Saue valla ÜP-ga. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et DP osaline kehtetuks tunnistamine ehitusjärjekorra osas on vastuolus ÜP nõuetega, kuna Saue valla ÜP sätestab, et DP-s võidakse ette näha selle etapiviisiline elluviimine: enne igat järgneva etapi alustamist peab olema ellu viidud sellele eelnev etapp. Nimetatud säte näeb ette etapiviisilise ehitamise võimaluse, mitte ei välista mitteetapilist ehitamist. Arvestades eeltoodut ei ole otsus vastuolus ÜP-ga.
11.3.Kaebaja leiab, et DP seletuskirja tekstist punkti 4.2.1 (planeeringu elluviimise ehitusjärjekord) ning joonis 3-1 (detailplaneeringu ehitusjärkude skeem) välja jätmisega suletakse üksikud eraldiseisvad mahasõidud külgnevatesse elurajoonidesse ja nii kujuneb rajatavast teelõigust ainul väljapääs magistraalteele Väriheina tee poole. Vastustaja nimetatuga ei nõustu. DP seletuskirjas ja põhijoonisel märgitud liikluskorraldus jäid kehtima, neid vaidlustatud otsusega ei muudetud.
11.4.Ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine tähendas sisuliselt DP elluviimise ajalise järjekorra kehtetuks tunnistamist, mitte aga DP-s sisalduvate ehitiste ehitusõiguse, maakasutuse või muu olulise asjaolu ulatuslikku muutmist. Otsusega ei muudetud Saue Valla kehtivat ÜP. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kuna DP on kehtinud üheksa aastat, siis on elanikel tekkinud õigustatud ootus kortermajade ehitamisega koos 2-rühmalise eralasteaia ning avaliku tee valmimisest. Vastavalt PlanS § 124 lg 2 teisele lausele on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. Käesoleval juhul ei ole üheksa aastat asutud DP ellu viima. Õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta. Kuna PlanS § 140 lg 1 p 1 võimaldab juba kehtestatud planeeringud kas osaliselt või tervenisti kehtetuks tunnistada ja/või uue planeeringu kehtestada, siis ei saa kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et see, mis ligikaudu kümme aastat tagasi kehtestati, jääb igavesti kehtima.
11.5.Kaebaja oli kaasatud DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlusse: seda tõendab 25.03.2020 elanike pöördumisele lisatud allkirjaleht, millest nähtuvalt on kaebaja ühinenud pöördumisega. Vastavalt ehitusseadustiku § 42 lg 6 kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Sama sätte lõike 7 punkti 2 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. DP alusel ehituslubade väljastamine ei puuduta kaebaja õigusi ega huve, kuna kortermaja kinnistud ei piirne kaebaja kinnistuga ja ehitusload on väljastatud kehtiva DP alusel. DP osaline kehtetuks tunnistamise menetlus viidi läbi avatud menetluse põhimõtete kohaselt kooskõlas seadusega, sh toimus vastav avalik arutelu. Arvestades, et DP kehtetuks tunnistamise menetlus oli otseselt seotud ehituslubade väljastamise menetlusega, on kaebaja saanud sisuliselt avaldada oma arvamust hoonete ehitamise osas. 8(18)
12.Kohus esitas 07.05.2021 määruses vastustajale järgmise küsimuse. DP elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik. Kui aga DP on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-ga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et DP-ga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras (Riigikohtu 05.03.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p 12). DP-st ja selle seletuskirjast saavad tuleneda kaebajale subjektiivsed õigused (sama otsus p-d 10 ja 11). Kas eeltoodust arvestades kaalus vastustaja, et kui arendaja loobub lasteaia ehitusõiguse realiseerimisest, mis oli korterelamute ehitusõiguse teostamise eelduseks, tähendab see, et ei tagata planeeringu terviklahenduse elluviimist (PlanS § 140 lg 2)? Vastustaja ei nõustu sellega, et arendaja lasteaia ehitusõiguse realiseerimisest loobumine välistaks planeeringu terviklahenduse elluviimise (vastustaja 25.05.2021 menetlusdokument). Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) ei sätesta reegleid, millises osas võib DP kehtetuks tunnistada, seega on kohalikule omavalitsusele jäetud ulatuslik kaalutlusruum. DP võib kehtetuks tunnistada juhul, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine ka pärast DP osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS § 140 lg 2). Seega tuleb DP kehtetuks tunnistamisel analüüsida, kuidas hakatakse planeeringut ellu viima, kui osa planeeringust enam ei kehti. Saue Vallavolikogu on analüüsinud ja kaalunud DP terviklahenduse elluviimise võimalusi, olukorras, kus arendajal ei ole lasteaia ehitamise kohustust. Volikogu leidis, et DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamise puhul on endiselt tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine, kuna otsusega ei muudetud DP-s sätestatud ehitusõigust ega maakasutustingimusi. Valla omandis olev lasteaia ehitusõigusega kinnistu annab vallale võimaluse vajalikul hetkel kas ise lasteaed ehitada või lasta seda teha erasektoril näiteks hoonestusõiguse avaliku konkursi kaudu (viimasel juhul seades hoonestusõiguse tingimuseks ka lasteaia käigushoidmise kohustuse). Arvestades eeltoodut leidis volikogu, et planeeringus ehitusjärjekorra kaudu realiseeritud eesmärk tagada vajadusel piirkonnas lasteaia/hoiu teenuse olemasolu ei saa DP osalise kehtetuks tunnistamise korral kahjustatud ja planeering on ka osalise kehtetuks tunnistamise korral terviklahendusena ellu viidav. Samuti peame vajalikuks märkida, et valla avalike teenuste võrgustiku planeerimise dokumentideks on valla arengukava ja eelarvestrateegia. Nimetatud dokumentides ei ole antud lasteaeda kunagi kajastatud, kuivõrd omandisuhte tõttu ei olnud vallal võimalik kavandada nimetatud kinnistu kasutamist. Seetõttu ei ole antud lasteaed tänasel päeval käsitletav valla strateegilise haridusvõrgu osana.
12.1.Kohus esitas 07.05.2021 määruses vastustajale järgmise küsimuse. Millisest planeerimisdokumendist nähtub vastustaja tahe ehitada eralasteaia asemele munitsipaallasteaed? Vastustaja selgitas (vastustaja 25.05.2021 menetlusdokument), et vastustaja ei ole omalt poolt väljendanud kindlat seisukohta, et kinnistule tuleb munitsipaallasteaed. Otsuses märgitakse, et „Saue Vallavalitsus on otsinud võimalusi, kuidas saavutada kontrolli lasteaia kui avaliku huviga objekti elluviimise üle ning pidanud selleks arendajaga läbirääkimisi.” See ei ole vastustaja seisukohalt samatähenduslik. Ükski vastustaja arengudokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele, ei näe käesoleval ajal ette vaatlusalusesse piirkonda munitsipaallasteaia rajamist, seega ei olegi võimalik nimetatud lasteaeda käsitleda valla haridusvõrgu osana. 9(18)
13.Kaebaja väited, et ehitusluba rikub tema subjektiivseid õigusi, on alusetud. Kaebaja väidab, et ei ole kontrollitud mürataset, puudub sademevee ärajuhtimise projekt, puuduvad korterelamute ehitusprojektid. Arvatavasti peab kaebaja mürahäiringu all silmas ehitusaegset müra. DP seletuskirja p 4.5 „Liikluskorraldus“ näeb ette, et korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt ehitatava Tihniku tänava kaudu. Korterelamute ehitamiseks ei kasutata Pilliroo tänavat. Arvestades eeltoodut ja kaebaja kinnistu paiknemist võrreldes korterelamutega, leiab vastustaja, et korterelamutega esinev võimalik mürahäiring ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited sademevee ärajuhtimise ja hoonete projektide puudumise osas on alusetud, kõik projektid on ehitisregistris olemas ja kõigile kättesaadavad. Kuna sademeveekanalisatsioon on Pilliroo tn 28a, 28b ja 28c hoonetega seotud rajatis siis on selle ehitusprojekt üks osa hoonete ehitusprojektist. Hoonete projekti juures on projekt vee- ja kanalisatsiooniosa kohta ning selle punkt 3.2 käsitleb sademeveekanalisatsiooni ja kuivendusdrenaaži ja punkt 3.3 hoone drenaaži. Kolmanda isiku seisukohad
14.Kolmas isik taotleb menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu.
14.1.Kaebaja väide, et ta ei saanud tervelt ühe kuu vältel Saue valla dokumendihaldussüsteemi külastamisel dokumenti avada, ei ole usutav. Isegi kui eeldada, et kaebajal oli tehniline tõrge, et ta ei saanud mitmest erinevast arvutist dokumendihaldussüsteemist kõnealust dokumenti avada, ei teinud kaebaja midagi selleks, et seda dokumenti muul viisil saada. Ei ole ka usutav, et kaebaja püüdis korduvalt dokumendiregistrist dokumenti avada, ent tal see ei õnnestunud. Isegi, kui see vastaks tõele, oleks kaebaja mõistlikult käituva isikuna pidanud leidma muud viisid dokumendi kättesaamiseks. Kaebetähtaeg hakkab kulgema mitte üksnes ajast, mil isik sai haldusaktist teada, vaid ka ajast, mil ta pidi teada saama. Ehkki HKMS § 46 lg 1 sõnastab kaebetähtaja pisut erinevalt PlanS § 141 sõnastusest, tuleb lähtuda just viimasest, ehk kaebetähtaja kulgemist tuleb arvestada ajast, mil isik pidi kaevatavast haldusaktist teada saama (seega mitte üksnes ajast, mil ta reaalselt sellest teada sai). Vastasel korral on võimalik kasutada oma menetlusõigusi pahauskselt ja manipuleerida kaebetähtaja kulgemisega, nagu kaebaja seda teinud on (tagastamise alus HKMS § 121 lg 2 p 22 tähenduses). Sellist menetlusõiguste kuritarvitamist ei tohi kuidagi toetada. Ei ole õige lähtuda HMS § 27 dokumendi elektroonilise kättesaamise regulatsioonist. Kohus on 15.12.2020 määruse põhjendava osa punktis 3 märkinud, et „Asjaolu, et Amphora võimaldab registreerida adressaadile edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda, et isiku elektronposti aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel.“ Kolmas isik ei nõustu, nagu kohalduks see regulatsioon ka praegusel juhul kaebaja suhtes kaevatava haldusakti dokumendihaldussüsteemi kaudu kättetoimetamisele. HMS-s käsitletav on üldnormiks, kuid selle suhtes on erinorm PlanS § 141, mis seab kaebetähtaja sõltuvusse siiski ka ajast, mil isik pidi haldusaktist teada saama. Kaebaja ei olnud isik, kellele pidanuks otsuse tingimata kätte toimetama, ammugi ei olnud sellist kohustust elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Seetõttu tuleb HMS § 27 jätta arvesse võtmata. Lisaks, nagu on esile toonud 10(18)
Saue vald, ei anna PlanS § 141 õigust planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks, seega pole võimalik vaidlustada ka osalist kehtetuks tunnistamist. Kaebaja puhul tuleb seega kaebetähtaja kulgemise alguseks pidada aega, mil ta sai kaevatava otsuse vastuvõtmise kohta teate ja tal avanes võimalus seda mistahes viisil endale hankida. Asjaolu, et dokumendiregistrist see dokument (väidetavalt) kaebajal ei avanenud, ei takistanud tal kuidagi seda dokumenti muul viisil saada, paluda selle saatmist endale muul viisil või külastades Saue valla ametiruume ja nõuda endale dokumenti paberkandjal. Kaebaja ei ole aga mistahes neid alternatiivseid viise kasutanud, mistõttu on ise olnud hooletu. Kaebaja pidanuks seega kaevatavast otsusest nr 40 teada saama juba 29.09.2020. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 29.10.2020, mistõttu kaebuse esitamisega 03.12.2020 on kaebaja ilmselgelt kaebetähtaja ületanud.
15.Alternatiivselt taotleb kolmas isik kaebuse läbivaatamata jätmist.
15.1.Kaebus on perspektiivitu, kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, samuti on kaebaja võimalike huvide ning avalike huvide riive olematu või väheintensiivne, mistõttu tuleb kaebus tagastada. Kaebusest nähtuvalt tundub kaebaja huvi olevat suunatud üksnes sellele, et rajataks Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega kehtestatud detailplaneeringus ette nähtud lasteaed ning et tema laps saaks sinna lasteaiakoha. Mistahes kaebaja viited võimalike avaliku huvi rikkumisele on näilised ja otsitud ning esitatud ilmselgelt üksnes soovist toetada kaebaja menetluslikku positsiooni tema subjektiivsete õiguste kaitsel. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja on võtnud ette kuluka kohtutee selleks, et kaitsta avalikes huvides lasteaia ehitamist. Kaebaja huvi, lisaks sellele või pigem isegi selle asemel, et tal võib olla huvi saada oma lapsele lasteaiakoht kodu lähedale, on ilmselgelt see, et vahetult tema kodu kõrvale ei ehitataks kortermaju. Samas ei ole kaebajal selle suhtes kaebeõigust, kuivõrd kortermajade ehitamist nägi ette juba 2011. aastal kehtestatud DP ning mistahes kaebetähtajad selle vaidlustamiseks on möödunud. Lisaks, kuna vaidlustatud ehitusluba kortermajade ehitamiseks tugineb kehtivale DP-le, ei ole kaebajal õigust ka seda vaidlustada. Kaebaja eesmärk saada oma lapsele lasteaiakoht 2011. aastal kehtestatud DP-ga ettenähtud lasteaeda ei ole aga kaebusega kuidagi saavutatav, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Nagu Saue vald oma vastuses veenvalt selgitas, ei ole ka suurima pingutuse korral reaalne, et kõnealune lasteaed valmiks ja hakkaks toimima veel enne, kui kaebaja praegu 5 aasta vanune laps saab kooliealiseks. Seega, kui kohus peaks kaebuse rahuldama ja kohe asutama ka lasteaia ehitamist kavandama ja ehitama, ei valmiks ega hakkaks see lasteaiana tööle varem kui 2 aasta möödudes. Selleks ajaks on aga kaebaja laps 7-aastane, ehk kooliealine, mistõttu puudub tal vajadus lasteaiakoha järele, arvestamata siin isegi asjaolu, et Saue vallal ei ole kohustust kaebaja lapsele anda lasteaiakohta sellesse rajatavasse lasteaeda. Teiseks tuleks kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 või p 22 alusel. Isegi juhul, kui kaebaja subjektiivset õigust lasteaiakoha nõudmiseks konkreetsesse lasteaeda võiks jaatada (millega kolmas isik ei nõustu), ei saa selle õiguse rikkumine olla nii intensiivne, et õigustada kolmanda isiku huvide kahjustamist ja kahju tekkimist. Nagu Saue vald selgitas, on kaebaja lapsel 11(18)
lasteaiakoht olemas, seega seadusega pandud kohustus lasteaiakohustuse tagamiseks on täidetud. Seega ei saa võimalikku riivet kaebaja lapsele kodule lähemal asuvasse lasteaeda koha andmata jätmisel pidada oluliseks. Ka kaebaja viited avalike huvide kahjustamisele ei ole tõsiseltvõetavad ega olulised. Seevastu tuleb arvestada, et kolmas isik on rajanud juba suures mahus avalikes huvides olevaid teid ja tehnovõrke ning asunud DP-i avalikes huvides realiseerima. Otsusega tunnistati 2011. a DP kehtetuks üksnes ehitusjärjekorda määrava tingimuse osas, kuid ehitusõigused ise jäid muutmata. Kui lasteaeda ei ole ehitatud detailplaneeringu vastuvõtmisest möödunud 10 aasta vältel, ei saa selle ehitamise täiendav edasilükkumine olla mistahes avalikke huve arvestades ülemäära riivav. Olud on võrreldes 10 aasta taguse ajaga muutunud ning ka vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele ei ole sama, mis oli 2011. aasta detailplaneeringu kehtestamise ajal. Vastasel korral oleks see lasteaed ilmselgelt juba ammu ehitatud. Kaebaja seisukoht, justkui oleks otsusega osaliselt kehtetuks tunnistatud DP-s avalikus huvides oleva lasteaia rajamine välistatud, ei ole asjakohane. Kui ÜP muutmisel oligi avalike huvide väljenduseks eramaale lasteaia kinnistu ja ehitusõiguse ettenägemine, siis üksnes ehitusjärjekorra muutmine ei välista avalike huvide realiseerumist. Pigem vastupidi, lasteaiakinnistu vallale üleandmine võimaldab vallal paindlikumalt otsustada, kas ja millal sinna lasteaeda rajada, või kui tekib vajadus seda kinnistut kasutada muul viisil avalikes huvides, siis kasutada kinnistut teisiti. Hetkel aga ei ole lasteaia rajamist sinna välistatud ega ehitusõigust muudetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus otsuse ja korralduse tühistamise nõuetes tuleb jätta rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus kaebeõigusega seonduvat (I), seejärel kaebuse tähtaegsust (II), otsuse ja korralduse tühistamisnõudeid (III) ning viimaseks lahendab menetluskulude küsimused (IV). I
16.Kohus jätab määrusega kaebuse läbivaatamata, kui pärast kaebuse menetluse võtmist ilmnevad asjaolud, mis oleksid andnud aluse kaebus tagastada (HKMS § 151 lg 1 p 1, § 151 lg 2 p 1).
16.1.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mille tõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. Kohus märgib, et kaebaja väidete põhjendatust ja nendega seotud subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi rikkumist ning kaebeõiguse olemasolu kaebuse menetlusse võtmiseks hinnatakse erinevate normide alusel. PlanS §-st 141 tulenevalt on isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või on vastuolus avaliku huviga. Kaebaja subjektiivsete õiguste ning avaliku huvi rikkumise väiteid tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Kuigi PlanS § 141 tekst kasutab sõnastust detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks leiab kohus, et eelkõige tuleb selle normi sisustamisel lähtuda eesmärgist. Vastustaja poolt 30.06.2011 kehtestatud DP koosnes kolmest osast (DP seletuskiri p 4.2.1.): 1) arendaja kohustus ehitada 40-kohaline lasteaed 2) arendaja kohustus tee-ehituslikud kohustused 3) arendajale vastustaja poolt antud õigus ehitada korterelamud (DP seletuskiri p 4.2.1., kaebuse lisa 9). 12(18)
Saue Vallavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 006 kehtestatud ÜP nägi planeeritava ala ulatuses maa sihtotstarbeks väikeelamumaad. DP nähti ette maa sihtotstarbe muutmist väikeelamumaast korruselamumaaks. Seega muutis DP Saue valla ÜP-i. Kuna DP-ga ÜP muutmine on erandlik, peab selle kasuks rääkima avalik huvi. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli lisaks tee-ehituse kohustusele selleks avalikuks huviks lasteaia ehitamine. Planeeritav lahendus näeb detailplaneeringu realiseerimise esimeses ehitusetapis ette planeeringualale lasteaia rajamise, mis on väga vajalik positiivne arvestades nii potentsiaalsetele uusasukatele (noored pered) kui ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Väärtus väljendub ainuüksi seetõttu, et annab kinnisvaraturul võrreldes analoogsete arendustega, kus põhimureks on just laste eest hoolitsemine, hea eelise, kuna kaob mure viia lapsi kaugele lasteaeda. Uued elanikud on valla seisukohalt teretulnud nähtus, sest toob omavalitsusele juurde maksumaksjaid ning samas pole 90 korterist juurdelisanduv elanikkond nii suur kogum, mis sunniks juurde planeerima uusi ühiskondlike objekte peale lasteaia (DP seletuskiri p 3 Üldised printsiibid). DP on terviklik õiguste ja kohustuste kogum, mis tekib planeerimismenetluse tulemuse arvestades kohalike inimeste, arendaja ja kohaliku omavalitsuse huvisid. Planeeringu elluviimisel tuleb võimalike küsitavuste või vastuolude lahendamisel lähtuda konkreetse planeeringu tervikliku planeeringulahenduse mõttest ja sõnastusest (Riigikohtu 05.03.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p 11). DP elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt DP realiseerimist. Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-ga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et DP-ga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikku huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras (Riigikohtu 05.03.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p 11). Kaebuse keskne väide, mis seondub nii subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi rikkumisega, on järgmine: DP-s oli ettenähtud eralasteaia valmisehitamise kohustus arendaja poolt ja kulul, millest vastustaja otsusega loobus. Vastustaja, Saue vallavalitsuse kujul, loobus tegelikult arendajale pandud kohustest ehitada lasteaed juba 24.07.2018 sõlmitud lisakokkuleppega 1 (Lepingu muudatused): Arendaja ei pea välja ehitama Detailplaneeringu kohaselt ettenähtud 40- kohalist lasteaeda (lepingu punkt 5) kui Arendaja nõustub Vallale tasuta üle andma hiljemalt 3 kalendrikuu jooksul peale käesoleva Lisakokkuleppe sõlmimist üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehituste maa sihtotstarbega krundid (Pilliroo tn 30b ja Pilliroo tn 30a). Seega asus Saue Vallavalitsus kokkuleppel arendajaga muutma DP elluviimist, mis sai heakskiidu volikogu poolt otsuse kujul. Selline vastustaja tegevus võis kaasa tuua naabrite õiguste ja avaliku huvi kahjustamise, mida tuleb kohtul hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Vastustaja on otsuses märkinud, et lasteaed on avaliku huvi objekt. Kohus nõustub sellega. Kaebajal on alates DP kehtestamisest olnud huvi, et tema lapsed saavad käia kohe kodu juures asuvas lasteaias. 13(18)
Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kaebaja kaebeõigust PlanS § 141 alusel jaatada nii subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitsel. Seda seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus (p 14) asjas nr 3-19-1434, milles kohus leidis, et PlanS §-s 141 sätestatut on õige tõlgendada selliselt, et see võimaldab populaarkaebuse esitamist nii DP kehtestamise otsuse kui ka DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks. Juhul kui kohus peaks leidma, et DP tühistamisnõue on põhjendatud, kuna vastustaja loobus õigusvastaselt arendajale DP-ga pandud kohustusest, siis on otsuse alusel antud DP õigusvastane. See tooks omakorda kaasa otsuse alusel antud ehitusloa õigusvastasuse. Nimelt on korralduses märgitud järgmist: Ehituslubade menetlemise protsessis on arvesse võetud, et 24.09.2020 võeti Saue Vallavolikogus vastu otsus nr 40 “Saue Vallavolikogu 30. juuni 2011. aasta otsusega nr 45 kehtestatud Alliku küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ehitusjärjekorra osas” (edaspidi otsus), millega tunnistati detailplaneering ehitusjärjekorra osas kehtetuks.
16.2.Kohus ei nõustu kolmanda isikuga, et kaebus oleks tulnud tagastada kaebusega kaitstava õiguse väheintensiivsuse tõttu. Nagu öeldud, et on lasteaed avaliku huviga objekt. Esialgse DP seletuskirjas on tõdetud, et lasteaia ehitamine on nii olemasolevate kui ka kortermajadesse elama asuvate perede huvides. Seega oleks lasteaed piirkonna elanikke tulevikus teenindavaks sotsiaalasutuseks. Seetõttu ei nõustu kohus kolmanda isikuga, et tõsikindlalt saab väita, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
16.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused kaebuse läbivaatamata jätmiseks. II
17.Otsuse ja korralduse tühistamisnõuded tuleb esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Käesoleval juhul tunnistas vastustaja osaliselt kehtetuks varasema haldusakti, mille mõju oli kaebaja kahjuks. Seetõttu tuli haldusakt teha teatavaks kättetoimetamise teel (HKMS § 62 lg 2 p 2). Vastustaja valis haldusakti elektroonilise kättetoimetamise Amphora dokumendihaldusprogrammi kaudu (https://sauevald.ee/dokumendiregister). Dokumendihaldusprogrammi väljavõttest nähtub, et otsuse teade edastati 29.09.2019 ning kaebaja on e-kirja avanud 29.09.2019 (vastustaja 10.12.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Korralduse teade edastati 06.10.2020 ning e-kiri avati 06.10.2020 (vastustaja 10.12.2020 menetlusdokumendi lisa 4). Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.06.2020 otsuses asjas nr 3-19-1376 p-s 12, et Amphora on dokumendihaldusprogramm, mille kaudu saab muu hulgas elektrooniliselt dokumente edastada ja jälgida saadetud kirjade teekonda. Sel juhul on kättetoimetamise viisiks dokumendi edastamine elektronposti aadressile (HMS § 27 lg 2 p 2). Asjaolu, et Amphora võimaldab registreerida adressaadile edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda, et isiku elektronposti aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud kinnitust ning kaebaja ei ole kinnitanud otsuse ja korralduse kättesaamist (HMS § 27 lg 2 p 2). 14(18)
Eeltoodust tulenevalt ei saa ainuüksi e-kirjade avamisest teha järeldust, et haldusaktid olid sel kuupäeval kaebajale kättetoimetatud. Vastustaja poolt esitatud väljavõttest dokumentide avamise kohta ei saa teha tõsikindlat järeldust, et dokumendid olid kaebaja jaoks avatavad. Seega leiab kohus, et kaebetähtaja osas ei saa lähtuda vastustaja poolt märgitud kuupäevadest – 29.09.2020 ja 06.10.2020. Järelikult puudub alus väita, et kaebaja on kaebetähtaega ületanud, mistõttu jätab kohus rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu. III
18.Detailplaneeringu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire on korduvalt selgitanud Riigikohus (vt nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 14). Sama põhimõte kehtib detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse korral. Olukorras, kus DP elluviimise esialgselt kehtestatud kujul ei osutu võimalikuks, on kohaliku omavalitsuse pädevuses tunnistada DP osaliselt kehtetuks. Sellele alusele – PlanS § 140 lg 1 p 2 - on vastustaja haldusaktis viidanud.
18.1.DP elluviimise takistusena nägi vastustaja asjaolu, et arendajal oli küll kohustus omal kulul ehitada lasteaed, kuid vastav kinnistu ei kuulunud vastustajale. Sellest tulenevalt oleks tegemist olnud eralasteaiaga ning vastustajal puudunuks õigus kohustada arendajat osutama lasteaia teenust DP ala naabruses elavatele lastele. Kohus nõustub vastustajaga, et lasteaeda saab avaliku huvi objektina kohalike elanike huvides kasutada üksnes juhul, kui vastustajal on õiguslik võimalus kohustada kinnistu omanikku vastavalt. Eralasteaia puhul selline võimalus puudub.
18.2.Samuti oli DP elluviimise takistuseks asjaolu, et Pilliroo Investeeringud OÜ-l kui arendajal puudus pärast pikka kohtumenetlust (kaebuse menetlus haldusasjas nr 3-11-2186 lõppes 14.10.2015, kui Riigikohus ei võtnud kaebajate kassatsioonkaebust menetlusse) huvi DP kehtestatud tingimustel ellu viia. Seetõttu on põhjendatud otsuses väidetu, et kuni planeeringuala omaniku vahetumiseni eelmisel aastal puudus vastustajal kindlus, kas ning millal asutakse planeeringut ellu viima. Kuivõrd DP jäi kohtumenetluse tulemusel kehtima, siis selgitab see kohtu hinnangul vastustaja huvi, et arendaja jätkaks DP elluviimist. Selleks pidas vastustaja arendajaga läbirääkimisi ja saavutas tulemuse, et arendaja täidab tee-ehituse kohustused, annab vastustajale tasuta kaks kinnistut ning vald võtab sisuliselt üle kohustuse munitsipaallasteaed ehitada.
18.3.Vastustaja põhjendas otsuses asjaolu, miks ta ei ole pärast kinnistu tasuta omandamist 30.10.2018 alustanud lasteaia ehitamist sellega, et lasteaiakohtade nõudlus on ajas väga volatiilne. Vastustaja esitas kohtule andmed laste arvu muutumise kohta (vastustaja 09.12.2020 menetlusdokument), millest nähtub, et aastatel 2019-2020 on vajadus lasteaiakohtade järele vähenenud ning on väiksem kui DP kehtestamise ajal. Samuti selgitas vastustaja, et ta on pärast 15(18)
DP kehtestamist rajanud lähipiirkonda 14 lasteaiarühma ning on kavandamas täiendavalt kuuerühmalist munitsipaallasteaeda, mis tähendab kokku 480 lasteaiakohta. Seega ei ole kohtu jaoks äratuntav, et 40-kohalise lasteaia ehitamine enne otsuse ja korralduse andmist oli hädavajalik. Vastustajal on sõltuvalt vajadusest võimalik planeerida munitsipaallasteaia ehitamist. Asjaolu, et Saue Valla arengukavas ei ole ette nähtud aega, millal lasteaed kavatsetakse ehitada, ei ole määrav. Kohtu jaoks on veenev vastustaja põhjendus (vastustaja 25.05.2021 menetlusdokument), et DP alale kavandatava lasteaiaga ei saanud arengukavas arvestada, kuivõrd puudus kindlus selle kohta, kas kinnistu, mille arendaja vallale tasuta üle andis, jääb lõplikult valla omandisse.
18.4.Eeltoodust tulenevalt on vald otsuses piisavalt selgitanud oma kaalutlusotsust DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel. Kuivõrd vallal on jätkuvalt vastava vajaduse tekkides võimalik ehitada DP alale lasteaed, siis on jätkuvalt tagatud DP terviklahenduse elluviimine (PlanS § 140 lg 2). Saue Vallavalitsusel oli õigus sõlmida arendajatega lepinguid, mis oli aluseks volikogu poolt otsuse vastuvõtmisele. Vallavalitsus ei ületanud pädevust, kui sõlmis vastavad lepingud, mis said hilisemalt volikogu heakskiidu DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmisega.
19.Kuna kohus leidis eelnevalt, et DP terviklahendus on endiselt elluviidav, siis ei saa otsus rikkuda avalikku huvi. Avaliku huvi rikkumist ei saa jaatada ka sellest tulenevalt, et kaebaja väitel on lasteaia ehitamise kohustus tuletatav Saue valla ÜP-st. Saue valla ÜP-s on sätestatud, et kui DP-ga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus ka DP koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms) rajamisel või muul viisil rajamises osalemisel. Kohus nõustub vastustaja poolt selgitatuga (15.02.2021 menetlusdokument), et tegemist on alternatiivse lahendusega, kuivõrd ÜP-s kasutatakse sõnastust “või muul viisil rajamises osalemisel“. Arendaja andis vastustajale tasuta üle kinnistu, kuhu vastustaja saab munitsipaallasteaia ehitada. Seega on arendaja panustanud uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalsete infrastruktuuriobjektide rajamisse ja otsus ei ole vastuolus Saue valla ÜP-ga.
20.Kolmas isik märkis õigesti (01.06.2021 menetlusdokument), et kaebaja eksib selles, et esialgse DP-ga oleks vastustaja poolt tagatud kaebajale lasteaiakohad. Sellist eeldust ei saanud kaebajal tekkida. DP-ga seotud leping selleaegse arendajaga nägi ette, et arendaja ehitab eralasteaia. Seega, nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei oleks vastustajal olnud õiguslikult võimalik tagada kaebajale lasteaiakoha teenust. Arendajal puudunuks kohustust teenindada munitsipaallasteaia järjekorra lapsi. Seega ei saa järeldada, et DP oleks loonud kaebajale realiseeritava subjektiivse õiguse lasteaiakoha näol. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et sellisel kujul ei andnud DP kaebajale realiseeritavat õigust nõuda vastustajalt lasteaiakoha teenuse osutamist DP alal.
21.Lisaks tuleb hinnata, kas eralasteaia ehitamata jätmisel jääb vastustaja poolt täitmata lasteaiakoha teenuse võimaldamine kaebajale. Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (KELS § 10 lg 1). DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et vald vabaneks oma kohustusest tagada kaebaja lasteaiaealistele lastele lasteaiakoht. 16(18)
Kaebaja subjektiivsete õiguste võimalikku rikkumist tuleb hinnata haldusakti andmise seisuga. Kaebajal on viieaastane laps, kelle suhtes kehtib vastustaja kohustus tagada talle lasteaiakoht. 25.05.2021 menetlusdokumendis väidab kaebaja, et 2016.a sündinud Y käib Veskitammi lasteaias (3,57 km kodust), see tähendab vastustaja poolt hallatavas munitsipaal-lasteaias. Subjektiivseks õiguseks on õigus lasteaiakohale. Kohus küsis kaebajalt istungil (istungi protokoll 10:10:36), kas Veskitammi lasteaed on kaebaja elukohajärgne munitsipaal-lasteaed. Kaebaja vastas sellele jaatavalt, kuid lisas, et tal on olnud ootus, et lapsed saavad käia kodu lähedal lasteaias. Kohtu küsimusele, kas sellises olukorras saab öelda, et subjektiivset õigust on rikutud, vastas kaebaja, et ei ole rikutud (istungi salvestis 10:13:46). Seega loobus kaebaja istungil väitest, et DP ettenähtud lasteaia ehitamata jätmine rikub tema subjektiivset õigust. Vastustaja tegevus kaebaja lapsele lasteaia koha võimaldamisel on kooskõlas KELS § 10 lg-ga 1, mistõttu ei ole vastustaja tegevus haldusakti andmisel õigusvastane.
22.Kaebaja seisukoht, et otsusega muudeti liikluskorraldust, on ekslik. DP seletuskirjas ja põhijoonisel märgitud liikluskorraldus jäid kehtima, neid vaidlustatud otsusega ei muudetud. Kolmas isik on ehitanud Tihniku tänava, mis võimaldab juurdepääsu Instituudi teelt.
23.Kohus ei nõustu, et kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigust. Otsuse eelnõu kohta oli piirkonna elanikel võimalik esitada oma arvamus (kolmanda isiku 09.12.2021 menetlusdokument, lisa 3), mida nad kasutasid. Muuhulgas avaldas otsuse eelnõu kohta 23.08.2020 arvamust kaebaja abikaasa Q. Seega oli vastustaja poolt tagatud kaebaja ärakuulamine.
24.Eeltoodud põhjustel tuleb otsuse tühistamise nõue jätta rahuldamata.
25.Korraldusega antud ehitusload on antud otsuse kui kehtiva haldusakti alusel. Kaebaja saab korraldust vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja väide subjektiivsete õiguste teostamise kohta on tõendamata.
25.1.Kaebaja ei ole näidanud, kuidas ületab ehituslubade alusel teostatav ehitustegevus mürataset. Ehitusaegse mürataseme ületamise väide ei ole ka põhjendatud, kuna DP seletuskirja p 4.5 „Liikluskorraldus“ näeb ette, et korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt ehitatava Tihniku tänava kaudu. Korterelamute ehitamiseks ei kasutata Pilliroo tänavat. Iga suurema ehitusega kaasneb teatavav mürahäiring, kuid see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
25.2.Vastustaja esitas kortermajade ehitusprojekti (vastustaja 15.02.2021 menetlusdokumendi lisa), mille seletuskirjast on näha, et projekti osadeks on sademeveekanalisatsioon ja kuivendusdrenaaž (punkt 3.2) ja hoone drenaaži (punkt 3.3). Ehitusprojekt on ehitisregistri kaudu kättesaadav. Seega on alusetud kaebaja väited projektdokumentatsiooni puudumise kohta. Kaebaja ei ole menetlusdokumentides põhjendanud ega suutnud istungil (istungi salvestis 10:27:37) selgitada väidet, et kortermajade ehituse tõttu jääb kaebaja veeta. Kaebaja 18.01.2021 menetlusdokumendi lisas 9 on esitatud üksnes ühe piirkonna elaniku (T) arvamus, mis ei selgita, kuidas on ehitusprojektis kirjeldatud eeldatavad kortermaja elanike poolt tarbitavad veehulgad (seletuskiri p 2.3) seotud kaebaja kinnistu veevarustusega.
26.Eeltoodud põhjustel tuleb korralduse tühistamise nõue jätta rahuldamata. 17(18)
IV
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust.
27.1.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik esitas menetluskulude taotluse summas 7 449,00 eurot (õigusabi kokku 47h 45m, hind 156 eurot koos km). Kaebaja esitas järgmised vastuväited: 1) menetluskulude hulgast tuleb välja arvata need toimingud, mille kolmas isik tegi omal algatusel (kohtu tegevus oli suunatud vastustaja poolt toimingu tegemisele); 2) ülejäänud menetlustoimingute ajakulu ei ole sellises mahus põhjendatud; 3) Poolteks on eelkõige vastustaja ja kaebaja. Kolmas isik on menetlusse kaasatud, kuivõrd kohtuotsus puudutab tema huve. Kolmanda isiku menetluskulude kaebaja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
27.2.Kohus märgib esmalt, et HKMS § 108 lg 1 ja lg 6 koosmõjus tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku kui menetlusosalise (HKMS § 15 lg 1 p 2) kulud. Kolmandal isikul kui menetlusosalisel oli õigus esitada seisukohad oma õiguste kaitseks. Seega oli kolmandal isikul õigus esitada oma seisukoht kõikide kohtunõuete osas, mis olid menetluse seisukohalt olulised. Seda vaatamata sellele, et kohtunõue võis olla adresseeritud üksnes vastustajale (04.12.2020 kohtunõue). Nimetatud kohtunõue oli seotud esialgse õiguskaitse taotluse hindamise vajadusega. Seega oli kolmandal isikul õigus esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta. HKMS § 108 lg 8 sõnastus samade reeglite järgi tähendab, et kolmanda isiku menetluskulude puhul hindab kohus nende vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohus nõustub kaebajaga selles, et kolmanda isiku menetluskulud selles ulatuses ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide tutvumisega ning kliendiga, vastustajaga või büroosisese suhtlemisega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, arvestades asja mahukust ja keerukust, on põhjendatud ajakulu õigusabile 20 h. Töötunni hinnaks on 156 eurot. Seega on kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaks õigusabi kuluks 3120 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.