Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2429
Haldusasi
X kaebus Saue Vallavolikogu 24. septembri 2020. a otsuse nr 40 ja Saue Vallavalitsuse 30. septembri 2020. a korralduse nr 1016 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Saue vald, esindaja KS Kolmas isik – PLR28 OÜ, esindaja v.adv Kristo Kallas
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2429 muutmata.
Mõista X-lt (isikukood XXXXXXXXX) PLR28 OÜ (registrikood 14817325) kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot.
Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. detsembril 2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-20-2429 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavolikogu kehtestas 30.06.2011 otsusega nr 45 Alliku külas Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu (DP), millega muudeti osaliselt Saue valla üldplaneeringut (ÜP). DP-ga määrati mh hoonestustingimused kolme 3-korruselise korterelamu ja lasteaia rajamiseks. DP seletuskirja p 4.2.1 kohaselt tuli DP viia ellu järgmiselt: I ehitusjärgus kohustub arendaja omal kulul rajama 40-kohalise lasteaia; II ehitusjärgus kohustub arendaja omal kulul tellima teeprojekti Instituudi teest kuni Möldre teeni ja taotlema vajalikud ehitusload, rajama Instituudi tee peale- ja mahasõidu ning välja ehitama minimaalselt 5,6 m laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani, rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele tee laiusega 5,6 m, kuni Tallinna piirini ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 m Pilliroo tänaval kuni Möldre teeni ning taotlema eelnimetatud teedele kasutusload; III ehitusjärgus toimub korterelamute rajamine.
2.DP elluviimiseks sõlmisid Saue Vallavalitsus ja Pilliroo Investeeringud OÜ 24.08.2011 kokkuleppe nr 16-8/102/2011. Lepingu p 5 kohaselt kohustus arendaja omal kulul valmis ehitama 40-kohalise lasteaia. Lepingu p 6 järgi on arendajal kohustus tellida omal kulul teeehitusprojekt Instituudi teest kuni Möldre teeni ning kokkulepe p 7 kohaselt kohustub arendaja II ehitusjärgus omal kulul projekteerima ja rajama Instituudi teelt peale- ja mahasõidu ning välja ehitama 6 m laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani, rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele laiusega 6 m kuni Tallinna piirini ning projekteerima ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 m Pilliroo tänavalt kuni Möldre teeni ning taotlema eelnimetatud teedele kasutusload. Lepingu p 8 kohaselt ei väljasta vald enne teede väljaehitamist ehituslube DP-ga kavandatud hoonetele ja lepingu p-s 9 on kokku lepitud, et DP elluviimiseks vajalik ehitusaegne liiklus saab toimuda üksnes Instituudi teelt algava ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee kaudu.
3.DP kehtestamise otsuse peale esitatud kaebus jäeti haldusasjas nr 3-11-2186 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.05.2015 otsuses (p 22), et väikeelamumaa muutmine korruselamumaaks, nähes ette kolme korterelamu (kokku 90 korterit) ja lasteaia rajamise, ei kujuta endast senise olukorra drastilist muutmist. DP-st ei nähtu, et arendaja erahuvisid oleks selgelt eelistatud avalikele huvidele. Seda kinnitab mh asjaolu, et algselt kavandatud nelja korterelamu asemele nähakse DP-s ette kolm korterelamut ning lisaks kohustub arendaja omal kulul rajama DP alale lasteaia, mis peab valmima enne korterelamuid (DP seletuskirja p 4.2.1).
4.Saue Vallavalitsus ja Pilliroo Investeeringud OÜ sõlmisid 24.07.2018 lisakokkuleppe nr 1 järgmise sisuga: arendaja ei pea välja ehitama DP-s ette nähtud 40-kohalist lasteaeda (lepingu p 5), kui arendaja nõustub hiljemalt kolme kalendrikuu jooksul peale lisakokkuleppe sõlmimist andma vallale tasuta üle Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud DP põhijoonisel viidatud üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid, s.o tänased Pilliroo tn 30b (katastritunnus 72701:001:1798, pindala 2377 m2) ja Pilliroo tn 30a (katastritunnus 72701:001:1799, pindala 2132 m2) maaüksused. Arendaja kohustub omal kulul 2(12)
3-20-2429 tellima teeprojekti Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ning taotlema vastavad ehitusload. Tee asukoht on näidatud lisakokkuleppe lisaks 2 oleval plaanil (lepingu p 6). Arendaja kohustub omal kulul rajama Instituudi tee peale- ja mahasõidu ning välja ehitama 6 m laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee Instituudi teest kuni Pilliroo tänavani ja rajama asfaltbetoonkatte Pilliroo tänava sõiduteele laiusega 5 m kuni Tallinna piirini ja projekteerima ja välja ehitama asfaltbetoonkattega kergliiklustee laiusega 2 m Pilliroo tänavalt kuni Möldre teeni ning taotlema eelnimetatud teedele kasutusload. Sõidutee ja kergliiklustee asukoht on näidatud lisakokkuleppe lisaks 2 oleval plaanil (lepingu p 7) Vald ei väljasta ehituslube Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute DP kohastele hoonetele enne, kui arendaja on täitnud oma tee-ehituse kohustused (lepingu p 8). Kui arendaja soovib DP elluviimisel ehitusjärjekorda muuta (korterelamu(te)le ehitusloa/lubade väljastamist enne tee-ehituse kohustuste lõplikku täitmist), peavad deposiidiga olema kaetud kõik ehitusloa väljastamise hetkeks veel täitmata tee väljaehitamisega seotud rahalised kohustused.
5.Pilliroo Investeeringud OÜ võõrandas Pilliroo tn 28a, 28b, 28c ja 28d kinnistud 08.11.2019 PLR28 OÜ-le, kes võttis üle DP-ga määratud teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustused. Saue vald omandas tasuta Pilliroo tn 30a ja 30b maaüksused. Saue Vallavalitsus ja PLR28 OÜ sõlmisid 18.02.2020 lisakokkuleppe nr 2 järgmise sisuga: arendaja avaldab soovi muuta DP elluviimise ehitusjärjekorda selliselt, et korterelamute ehituslubade väljastamine toimuks enne tee-ehituse kohustuste lõplikku täitmist. Arendaja deponeerib korterelamute ehituslubade väljastamise hetkeks veel teostamata tee väljaehitamisega seotud rahalised kohustused valla arveldusarvele. Tee ehitusmaksumust arvestatakse vastavalt arendaja poolt tee-ehitajaga sõlmitud ehituslepingule ning selle osaks olevale mahutabelile.
6.Saue Vallavolikogu tunnistas 24.09.2020 otsusega nr 40 Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud Alliku külas Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks. Seletuskirja tekstist jäeti välja p 4.2.1 „Planeeringu elluviimise ehitusjärjekord“ ning jooniste hulgast jäeti välja joonis 3-1 „Detailplaneeringu ehitusjärkude skeem“. DP rajatiste väljaehitamise kohustus jäi PLR28 OÜ kanda vastavalt 24.08.2011 kokkuleppele nr 16-8/247/2011 ning selle lisakokkulepetele nr 1 ja nr 2. Tegemist ei ole DP olemusliku muutmisega, sest DP-s sätestatud ehitusõigust ega maakasutuse tingimusi ei muudeta. Lasteaia osas märgiti, et valla omandis olev lasteaia ehitusõigusega kinnistu annab vallale võimaluse vajalikul hetkel kas lasteaed ise ehitada või lasta seda teha erasektoril näiteks hoonestusõiguse avaliku konkursi kaudu (seades viimasel juhul hoonestusõiguse tingimuseks ka lasteaia käigus hoidmise kohustuse, mis praegu DP-s puudub). Selliselt oleks muudatuse tulemusena oluliselt paremini tagatud DP-ga kavandatud avaliku huvi realiseerimine valla poolt kontrollitaval viisil. Avaliku huvi seisukohalt on oluline ka üldkasutatava maa kinnistu tasuta saamine valla omandisse, sest vastasel korral olnuks vald sunnitud tulevikus selle kinnisasja avalikes huvides arendajalt õiglase hüvitise eest (st turuhinnaga) välja ostma.
7.Saue Vallavalitsus väljastas 30.09.2020 korraldusega nr 1016 ehitusload Pilliroo tn 28a, 28b ja 28c kinnistutele korterelamute püstitamiseks. Hoonetele antud ehitusload jõustuvad pärast seda, kui DP-ga kavandatud Instituudi teelt algava ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee ehitamise kohustuse täitmise tagamiseks on deponeeritud Saue Vallavalitsuse arveldusarvele tee ehitamise maksumus. Hoonete ehitamisega seonduv transport peab kulgema läbi katastriüksuste 72601:001:0394; 72601:001:0387 ja 19801:001:4144. Hoonetele väljastatakse kasutusload üksnes pärast Instituudi teelt algava ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartalite vahele rajatava tee koos valgustusega, samuti planeeringus nimetatud Pilliroo tänava kergtee ning Pilliroo tänavale paigaldatava asfaltkate valmimist (kasutusloa väljastamist).
3(12)
3-20-2429
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2020 kaebuse Saue Vallavolikogu 24.09.2020 otsuse nr 40 ja Saue Vallavalitsuse 30.09.2020 korralduse nr 1016 tühistamiseks. DP järgi pidi arendaja ehitama omal kulul välja eralasteaia, kuid vald loobus sellest tingimusel, et arendaja andis vallale tasuta üle üldkasutatava maa ja lasteaia ehitamiseks mõeldud kinnistud. Selliselt käitudes ei arvestanud vastustaja avaliku huviga (vt Saue valla ÜP seletuskiri, lk 22), vaid lähtus üksnes arendaja erahuvist. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, miks ei ole lasteaia valmisehitamine vajalik. Lasteaia rajamata jäämine kahjustab piirkonna elanike (sh uusasukate) laste huve. Saue vallas esineb vajadus lasteaiakohtade (eelkõige sõimerühma kohtade) järele ja lasteaias käivate laste arv ei ole viimastel aastatel kuigivõrd muutunud. Ka ei nähtu otsusest arendaja varalise kohustuse suurus lasteaia ehitamise korral. Pole põhjendatud, et kinnistute vallale tasuta üleandmisega on säästetud maksumaksja raha. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud kinnistute väärtust. Oluliselt on muudetud liikluskorraldust, sest juurdepääs DP alale pidi toimuma Instituudi teelt ning Veskimöldre ja Metsavahi kvartali vahele jääva rajatava tee kaudu. Juurdepääsu muudeti nii, et Instituudi tee rekonstrueerimisel suletakse eraldiseisvad mahasõidud külgnevatesse elurajoonidesse ja ainus väljapääs Instituudi teele on Väriheina tee poolt. See ei ole aga kooskõlas DP seletuskirja p-ga 4.5. Kortermajade ehitamisega suureneb piirkonna liikluskoormus. Kaebajale ei antud võimalust avaldada otsuse eelnõu kohta arvamust. Kaebajal on õiguspärane ootus, et DP viiakse ellu, sh ehitatakse lasteaed. Kaebajal on 5 alaealist last, kellest noorimal oleks lasteaia ehitamise korral võimalus käia kodu kõrval lasteaias kuni kooli minekuni 31.08.2023. Ehituslubade väljastamist ei ole piisavalt põhjendatud ja korraldus on kaalutlusvigadega, samuti ei tagatud ärakuulamisõigust. Ehituslubade andmisel ei ole kontrollitud mürataset, puudub sademevee ärajuhtimise projekt ning korterelamute ehitusprojekte ei ole ehitisregistris. Korterelamute ehitamisega seonduvalt esineb oht, et kaebaja jääb ilma veeta.
9.Saue vald palus vastuses jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt lõpetada menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, kuidas rikub DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tema subjektiivseid õigusi. Samuti ei riku kaebaja õigusi ehitusload. Kaebus on lisaks esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja sai tegelikult tutvuda otsusega 29.09.2020 ja korraldusega 06.10.2020. DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et vastustaja vabaneks koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 toodud kohustusest tagada lasteaiaealistele lastele lasteaiakoht. Vallal puudus senini kindlus, kas ja millal asutakse DP-d ellu viima, millal võiks valmida kavandatud eralasteaed ja millistel tingimustel see teenust pakuks. Vastustaja on analüüsinud, kuidas mõjutaks lasteaia ehitamise kohustusest loobumine teiste Saue valla lasteaedade koormust ja lasteaiajärjekordi. Pilliroo tn 30a ja 30b sotsiaalmaa kinnistute tasuta omandamisega saavutas vastustaja võimaluse ehitada DP alale vajaduse korral munitsipaallasteaed. Eralasteaialt teenuse ostmine oleks vallale pikemas perspektiivis kulukam ja samas ei saaks vald kinnistu omanikuks. DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel ei arvestatud mitte arendaja huvidega, vaid eelkõige avalike huvidega (sh vastustaja finantshuvi). Kinnistute tasuta üleandmisega on arendaja panustanud uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalsete infrastruktuuri objektide rajamisse ja puudub vastuolu Saue valla ÜP-ga. Vaidlustatud otsusega ei ole muudetud DP seletuskirjas ja põhijoonisel märgitud liikluskorraldust. DP on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2), kuid praegusel juhul ei ole DP-d asutud üheksa aasta jooksul ellu viima. Kaebaja oli DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlusse kaasatud, kuna ta on ühinenud elanike 25.03.2020 pöördumisega, ja kuna DP osaliselt kehtetuks tunnistamine oli otseselt seotud ehituslubade väljastamise menetlusega, sai kaebaja sisuliselt avaldada oma arvamust ka hoonete ehitamise osas. DP võib osaliselt kehtetuks tunnistada, kui jätkuvalt on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine (PlanS § 140 lg 2). Ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei takista terviklahenduse elluviimist, sest ehitusõigust ja maakasutustingimusi ei muudetud. Vastustaja saab vajadusel munitsipaallasteaia rajada, kuigi seda praegu ei kavandata. 4(12)
3-20-2429 Kuna korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt ehitatava Tihniku tänava kaudu ja Pilliroo tänavat ei kasutata, siis ei riku võimalik mürahäiring kaebaja subjektiivseid õigusi. Projektid on kättesaadavad ehitisregistrist. Sademeveekanalisatsioon on Pilliroo tn 28a, 28b ja 28c hoonetega seotud rajatis ning selle ehitusprojekt on üks osa hoonete ehitusprojektist (p-d 3.2 ja 3.3).
10.Kolmas isik PLR28 OÜ palus haldusasja menetlus lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.
11.Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2021 otsusega rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada menetlus (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja mõistis kaebajalt PLR28 OÜ kasuks välja menetluskulu 3120 eurot (resolutsiooni p 4). Kaebuse keskne väide, mis seondub nii subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi rikkumisega, on see, et vastustaja vabastas arendaja otsusega põhjendamatult DP-s ettenähtud eralasteaia valmisehitamise kohustusest. Tegelikult loobus vald arendajale pandud kohustest ehitada lasteaed juba 24.07.2018 lisakokkuleppega nr 1. Seega asus vald kokkuleppel arendajaga DP elluviimist muutma, mis sai 24.09.2020 otsusega volikogu heakskiidu. Kaebajal on alates DP kehtestamisest olnud huvi, et tema lapsed saavad käia kohe kodu juures asuvas lasteaias. Kuigi PlanS § 141 tekst viitab DP kehtestamise otsuse vaidlustamisele, tuleb normi sisustamisel lähtuda selle eesmärgist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-1434, p 14). Seega tuleb kaebaja kaebeõigust PlanS § 141 alusel jaatada nii subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitseks. Kaebajale edastati teade otsuse kohta 29.09.2020 ja korralduse kohta 06.10.2020, kuid vastustaja ei ole kaebajalt küsinud kinnitust nende kättesaamise kohta ja kaebaja ei ole nende kättesaamist kinnitanud (HMS § 27 lg 2 p 2). Dokumendihaldusprogrammi kaudu saadetud e-kirjade avamisest ei järeldu, et haldusaktid olid neil kuupäevadel kaebajale kätte toimetatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 12). Seega ei saa väita, et kaebetähtaega oleks ületatud. DP kehtestamine on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3; nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 14). Sama kehtib ka DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse puhul. Vastustaja on DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses tuginenud PlanS § 140 lg 1 p-le 2, pidades DP elluviimise takistuseks, et planeeringus ettenähtud lasteaed oleks eralasteaed ja vald ei saaks kohustada arendajat osutama lasteaiateenust DP ala naabruses elavatele lastele. Kohus nõustub, et lasteaeda saab avaliku huvi objektina kasutada kohalike elanike huvides üksnes juhul, kui vastustajal oleks õigus kinnistu omanikku selleks kohustada, kuid eralasteaia puhul selline võimalus puudub. DP elluviimist takistas ka asjaolu, et arendajal (Pilliroo Investeeringud OÜ) puudus pärast pikka kohtumenetlust (haldusasja nr 3-11-2186 menetlus lõppes 14.10.2015) huvi DP-d kehtestatud tingimustel realiseerida ning vallal puudus kuni planeeringuala omaniku vahetumiseni kindlus, kas ja millal asutakse DP-d ellu viima. Kuna DP jäi kohtumenetluse tulemusel kehtima, selgitab see vastustaja huvi, et arendaja viiks DP ellu, ning läbirääkimiste käigus see tulemus ka saavutati. Vastustaja on põhjendanud, et ei ole pärast kinnistute omandamist (30.10.2018) munitsipaallasteaia ehitamist alustanud seetõttu, et lasteaiakohtade nõudlus on ajas väga volatiilne ning see on aastatel 2019–2020 vähenenud, võrreldes DP kehtestamise ajaga. Samuti on pärast DP kehtestamist lähipiirkonda rajatud 14 lasteaiarühma ja kavandatakse täiendavat kuuerühmalist munitsipaallasteaeda (kokku 480 lasteaiakohta). Seega ei ole äratuntav, et enne vaidlustatud haldusaktide andmist oli hädavajalik ehitada 40-kohaline lasteaed. Vastustaja saab vajaduse korral ehitada munitsipaallasteaia ning määrav ei ole, et valla arengukava ei sätesta, millal lasteaed kavatsetakse ehitada. Veenev on vastustaja põhjendus, et DP alale kavandatava lasteaiaga ei saanud arengukavas arvestada, sest 5(12)
3-20-2429 puudus kindlus, et kinnistu jääb lõplikult valla omandisse. Vastustaja on DP osaliselt kehtetuks tunnistamist otsuses piisavalt selgitanud. Kuna vallal on vajaduse tekkides jätkuvalt võimalik ehitada DP alale lasteaed, siis on tagatud DP terviklahenduse elluviimine (PlanS § 140 lg 2). Vallavalitsus ei ületanud arendajatega lepingute sõlmimisel oma pädevust ja volikogu on need DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmisega hiljem heaks kiitnud. Kuna DP terviklahendus on endiselt elluviidav, siis ei saa 24.09.2020 otsus rikkuda avalikku huvi. Vastustaja on õigesti selgitanud, et Saue valla ÜP-st ei tulene kohustust lasteaed rajada, vaid see võimaldab alternatiivselt osaleda uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamises muul viisil. Praegusel juhul on arendaja panustanud kinnistu tasuta üleandmisega, kuhu vastustaja saab ehitada munitsipaallasteaia, ja vastuolu Saue valla ÜP-ga ei esine. Kaebajal ei saanud DP-st tekkida eeldust, et vastustaja tagab lasteaiakohad tema lastele, sest varasem leping nägi ette, et arendaja ehitab eralasteaia, ning arendajal puudunuks kohustust teenindada munitsipaallasteaia järjekorra lapsi. Sellisel kujul ei andnud DP kaebajale realiseeritavat õigust nõuda vastustajalt lasteaiakoha teenuse osutamist DP alal. DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et vastustaja vabaneks KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustusest tagada kaebaja lasteaiaealistele lastele lasteaiakoht. Kaebaja viieaastane laps käib Veskitammi lasteaias (3,57 km kodust), mis on vastustaja peetav munitsipaallasteaed. Kaebaja möönis istungil, et Veskitammi lasteaed on tema elukohajärgne munitsipaallasteaed ja kuigi tal oli lootus, et lapsed saavad käia kodu lähedal lasteaias, ei saa öelda, et subjektiivset õigust lasteaiakohale oleks rikutud. Seega loobus kaebaja väitest, et DP-s ettenähtud lasteaia ehitamata jätmine rikub tema subjektiivset õigust. Ekslik on seisukoht, et vaidlustatud otsusega muudeti liikluskorraldust, sest seda ei ole tehtud. Kolmas isik on ehitanud Tihniku tänava, mis võimaldab juurdepääsu Instituudi teelt. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud, sest otsuse eelnõu kohta oli piirkonna elanikel võimalik esitada oma arvamus, mida nad ka tegid. Teiste hulgas oli 23.08.2020 arvamuse andjaks kaebaja abikaasa W. Eeltoodud põhjustel tuleb 24.09.2020 otsuse tühistamise nõue jätta rahuldamata. Vallavalitsuse 30.09.2020 korraldusega väljastatud ehitusload on antud volikogu 24.09.2020 otsuse kui kehtiva haldusakti alusel. Kaebaja saab korraldust vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks, kuid väide subjektiivsete õiguste teostamise kohta on tõendamata. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas ületab ehituslubade alusel toimuv ehitustegevus mürataset. DP seletuskirja p 4.5 näeb ette, et korterelamute ehitusaegne liiklus toimub Instituudi teelt algava arendaja poolt ehitatava Tihniku tänava kaudu ja Pilliroo tänavat selleks ei kasutata. Iga suurema ehitusega kaasneb teatavav mürahäiring, kuid see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kortermajade ehitusprojekti seletuskirja (p-d 3.2–3.3) järgi on projekti osadeks sademeveekanalisatsioon ja kuivendusdrenaaž ning hoone drenaaž. Ehitusprojekt on kättesaadav ehitisregistri kaud ja väide projektdokumentatsiooni puudumise kohta on seega alusetu. Kaebaja ei ole suutnud põhjendada ega selgitada väidet, et jääb kortermajade ehituse tõttu veeta. Kaebaja on esitatud üksnes ühe piirkonna elaniku arvamuse, kuid see ei selgita, kuidas on ehitusprojekti seletuskirja p-s 2.3 kirjeldatud eeldatavad kortermaja elanike poolt tarbitavad veehulgad seotud kaebaja kinnistu veevarustusega. Eeltoodu põhjal jääb ka 30.09.2020 korralduse tühistamise nõue rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X palub 13.09.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 18.10.2022) tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite põhjal saab väita, et DP terviklahendus on endiselt elluviidav ja seetõttu ei saa 24.09.2020 otsus rikkuda avalikku huvi ning arendaja on panustanud uute elanike teenindamiseks sotsiaalsete infrastruktuuride rajamisse ja 24.09.2020 otsus ei ole seega vastuolus Saue valla ÜP-ga. Kohtu põhjendused Saue valla ÜP osas on vastuolulised (vt otsuse 6(12)
3-20-2429 p-d 16.1, 18.4, 19). DP osaliselt kehtetuks tunnistamise tühistamise nõue on põhjendatud, sest vastustaja loobus õigusvastaselt arendajale DP-ga pandud eralasteaia ehitamise kohustusest, mis oli kolme korterelamu püstitamise eelduseks. DP ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamisel ei ole tagatud DP terviklahenduse elluviimine PlanS § 140 lg 2 tähenduses, sest puudub vaidlus, et arendaja on lasteaia ehitusõiguse realiseerimisest loobunud, ning kuigi lasteaia maa on alates 01.11.2018 vastustaja omandis, ei ole Saue vald pidanud lasteaia rajamist vajalikuks, vaatamata sellele, et Saue valla arengukavast nähtuvalt on vajadus lasteaiakohtade järele suurenenud (st vald on eralasteaedade ja -hoidudega sõlminud varasema 59 lepingu asemel 68 teenuslepingut). Vastustaja ei ole avalikku huvi kõnealuse eralasteaia rajamise vastu sisuliselt üldse kaalunud ega DP osaliselt kehtetuks tunnistamist piisavalt põhjendanud, vaid lähtus arendaja erahuvidest (arendaja on hinnanguliselt säästnud 2,5 miljonit eurot). Halduskohus ei ole selgitanud, milliste tõendite põhjal ta jõudis teistsugusele järeldusele (mh ei ole hinnatud vallavanema 07.09.2020 pöördumist volikogu liikmete poole). Vaidlus 30.06.2011 kehtestatud DP õiguspärasuse üle on lõplikult lahendatud haldusasjas nr 3-11-2186 ning DP kehtib ja see on täitmiseks kohustuslik (sellele on juhtinud valla tähelepanu ka õiguskantsler 18.06.2020 pöördumises). Vastustaja on 24.09.2020 otsusega asunud sisuliselt muutma 14.10.2015 jõustunud kohtuotsust. Halduskohus rõhutas, et DP seletuskiri on osa kehtestatud planeeringust, kuid pole arusaadav, kuidas saab DP terviklahenduse elluviimine olla tagatud, kui DP on tunnistatud ehitusjärjekorra osas kehtetuks ja eralasteaed jääb seetõttu rajamata. DP muutmiseks oleks tulnud koostada uus sama planeeringuala hõlmav DP. Varem oli lasteaia ehitamine DP-st tulenev kohustus ja nüüd on lasteaia ehitamine üksnes võimalus. Seega ei saa väita, et lasteaia ehitamiseks vajaliku maa vallale tasuta üleandmisega on justkui asendatud varasem lasteaia ehitamise nõue. Vastustaja ei ole lisaks tõendanud kavatsust ja võimekust ehitada eralasteaia asemele munitsipaallasteaed. DP-s ettenähtud ehitusjärkude muutmise tulemusel on arendajal võimalik rajada korterelamud mh enne avalike teede väljaehitamist. Samas oli lasteaia ja teede väljaehitamine korterelamute püstitamise oluline eeldus ning DP vajalik lisatingimus. Vastustaja on asunud oma väidet, et DP kehtestamise ajaga võrreldes ei ole piirkonnas enam lasteaiakohtade puudust, statistiliste andmetega põhjendama alles kohtumenetluses (sh ei ole teada, kas andmed on adekvaatsed). Samuti on arusaamatu, et kui väidetavalt on vallas lapsi vähem, siis miks planeerib vastustaja täiendavat kuuerühmalist lasteaeda olukorras, kus pärast DP kehtestamist on Saue valda juba rajatud 14 lasteaiarühma. Võib eeldada, et tegelikkuses on laste arv Saue vallas kasvutrendis ja ei ole teada, kas pärast kortermajade rajamist suudetakse tagada vajalik lasteaiakohtade arv. Vastustaja ei ole eeltoodut kaalunud ega põhjendanud, mis annab aluse 24.09.2020 otsus tühistada. DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise korral tuleb tühistada ka selle alusel antud 30.09.2020 korraldusega väljastatud ehitusload.
13.Saue vald palub 13.10.2021 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus märkis õigesti, et kuna vallal on vajaduse tekkides jätkuvalt võimalik ehitada DP alale lasteaed, siis on DP terviklahenduse elluviimine jätkuvalt tagatud. Saue valla ÜP (kehtis kuni 10.07.2021) nägi ette, et kui DP-s kavandatakse uusi eluasemeid, tuleb lepingus määrata ka DP koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamisel või muul viisil rajamises osalemisel. Praegusel juhul seisneb arendaja panus selles, et vastustajale anti tasuta üle kinnistu, kuhu on võimalik ehitada munitsipaallasteaed. Seetõttu puudub ka vastuolu Saue valla ÜP-ga. Halduskohtu põhjendused ei ole vastuolulised, sest DP terviklikkus ei tähenda, et DP-d ei võiks põhjendatud juhtudel muuta või kehtetuks tunnistada (sh osaliselt). Kaebaja viited Saue valla arengukavades märgitud eralasteaedade või -hoidudega sõlmitud lepingute arvule ei tõenda suuremat vajadust lasteaiakohtade järele, vaid see peegeldab üksnes lapsevanemate suurenenud valikuvõimalusi, et leida kõige sobilikum lahendus. KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust saab
7(12)
3-20-2429 vald siiski esmajärjekorras täita munitsipaallasteaedade baasil, mis omakorda eeldab, et vald on lasteaiakinnistu omanik. Vastustaja on DP-s märgitud eralasteaia rajamise vajadust DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel piisavalt kaalunud ja põhjendanud. Kuna tegemist olnuks eralasteaiaga, siis ei oleks vallal olnud võimalik kohustada arendajat osutama lasteaiateenust DP ala lähistel elavatele lastele. Seevastu annab lasteaia ehitusõigusega kinnistu omanikuks saamine vallale võimaluse vajalikul hetkel ehitada lasteaed ise või koostöös erasektoriga, seades tingimuseks ka lasteaia käigushoidmise. Järelikult on muudatuse tulemusel oluliselt paremini tagatud DP-s avalikes huvides kavandatu realiseerimine valla poolt kontrollitaval viisil. Vastustajal puudub hetkel kavatsus ehitada DP alale igal juhul munitsipaallasteaed ja seda ei saa otsustada enne praeguse kohtuvaidluse lõppu, sest 24.09.2020 otsuse tühistamise korral tuleks vallal kinnistud tagastada. Ka DP järgi oli arendaja „kohustus“ eralasteaed ehitada üksnes teoreetiline, sest vald ei saanuks sundida arendajat DP-d realiseerima. Saue vallavanema 07.09.2020 kiri ei tõenda lähtumist arendaja erahuvidest, sest see ei kinnita, et arendaja olnuks valmis DP ellu viima ka algselt määratud tingimustel. Avalik huvi on praeguses olukorras kaitstud kordades paremini, võrreldes ajaga, kui vaidlusalused kinnistud ei kuulunud vallale. Seejuures on valla arengukava järgi valla üheks arengupõhimõtteks olnud, et mh perspektiivsete haridusasutuste alused maad peaksid kuuluma vallale. Vastustaja võimekust lasteaed vajaduse korral rajada (st kui see projekt lisatakse valla arengukavasse) kinnitab nt oluliselt suurema Kotka lasteaia ehitus, mis valmib 2022. a sügiseks.
14.PLR28 OÜ palub 13.10.2021 kirjalikus seisukohas (täiendatud 06.10.2022) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebus on perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Kaebaja on väitnud, et soovib saada oma lapsele lasteaiakoha kodu kõrval, kuid möönis, et tema ainsal veel lasteaia eas oleval lapsel on lasteaiakoht tegelikult olemas. Seega ei ole rikutud kaebaja õigust saada lapsele lasteaiakoht, sest puudub subjektiivne õigus nõuda kohta konkreetses lasteaias ja vastustaja ei oleks kuidagi saanud arendajat sundida andma kohta just kaebaja lapsele. DP-s ettenähtud teed ja trassid on valmis ehitatud samal ajal korterelamute ehitamisega ning need on praeguseks juba valminud ja ekspluatatsiooni antud. Valminud või lõppjärgus on ka korterelamud ning enamik korteritest on müüdud ja kasutuses. Halduskohus leidis õigesti, et 24.09.2020 otsuse andmisel arvestati avalikke huve ja seda on ka põhjendatud ning ehitusjärjekorra muutmisele vaatamata on DP terviklahendus sama ja jätkuvalt elluviidav. Kohtu põhjendused ei ole vastuolulised. Kaebaja ei ole mõistnud, et isegi kui miski võib olla tema huvides, ei tulene sellest talle veel nõudeõigust kõnealuse huvi realiseerimiseks. Täiendavate lasteaiakohtade rajamine on vastustaja otsustada ning seda tuleb teha kaalutletult ja otstarbekalt. Vastustaja on põhjendanud, miks oli vajalik muuta ehitusjärjekorda ja omandada lasteaiakinnistu ning miks ei olnud enam otstarbekas lähtuda DP-s ettenähtud ehitusjärjekorrast. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja kaalutlustega, ei tähenda, et vastustaja poleks kaalumist teostanud või otsust põhjendanud. Viited kortermajadesse elama asuvate perede huvidele tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei puuduta kaebaja õigusi. Saue vallavanema 07.09.2020 kirjast ei saa järeldada, et DP-s ettenähtud lasteaed tuleb tingimata rajada. Haldusasjaga nr 3-11-2186 seonduvad väited ei ole asjassepuutuvad, sest sellest ei tulene keeldu DP-d muuta või osaliselt kehtetuks tunnistada. Ehitusjärkudest sõltumata ei ole kolmandal isikul olnud kunagi kohustust lasteaed rajada, sest sellekohased kokkulepped sõlmiti varasema arendajaga ja neid ka muudeti enne, kui PLR28 OÜ sai DP ala kinnistute omanikuks. Vastustaja ei pidanud 24.09.2020 otsuses esitama statistilisi andmeid, mis kinnitavad lasteaiakohtade vajaduse vähenemist. Haldusakti põhjendamise maht ei ole täpselt kindlaks määratud ja sellele ei pea lisama tõendeid. Vastustajal on õigus ise otsustada, kuhu ja millises järjekorras lasteaiakohti rajada ning kui suuri lasteaedu ehitada. Vastustaja senine tegevus kinnitab, et tal on võimekus vajaduse korral lasteaed rajada. 8(12)
3-20-2429
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Vaidlust ei ole selle üle, et Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute DP seletuskirja p 4.2.1 nägi DP elluviimise järjekorra ette selliselt, et esmalt tuli rajada 40-kohaline lasteaed ja seejärel teed ning alles kõige viimases etapis võis püstitada korterelamud. Peamine vaidlusküsimus on selles, kas Saue Vallavolikogu 24.09.2020 otsusega nr 40 DP osaliselt kehtetuks tunnistamine (planeeringu elluviimise ehitusjärjekorra osas) oli kooskõlas PlanS § 140 lg-tega 1 ja 2 ning Saue valla ÜP-ga või kujutas see endast DP muutmist, milleks tulnuks koostada uus sama planeeringuala hõlmav DP (vt PlanS § 140 lg 7).
16.Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saab DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsust PlanS § 141 kohaselt vaidlustada nii enda subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus nr 319-1434, p-d 10–14). Saue Vallavalitsuse 30.09.2020 korraldusega nr 1016 antud ehituslube on seevastu võimalik vaidlustada üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Halduskohus on lisaks lugenud kaebuse õigesti tähtaegseks, sest haldusmenetluse käigus koostatud dokumendi saab füüsilisele isikule elektronpostiga saatmise korral lugeda kättetoimetatuks alles siis, kui adressaat on kinnitanud selle kättesaamist (HMS § 27 lg 2 p 2). Dokumendihaldusprogrammi oleks võimalik käsitada asjakohase infosüsteemina HMS § 27 lg 2 p 1 tähenduses vaid juhul, kui adressaadil on võimalik temale kättesaadavaks tehtud dokumendiga kõnealuses programmis tutvuda (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus nr 3-21-2724, p 11). Praeguses asjas on selge, et dokumendihaldusprogrammi vahendusel saadeti vaidlustatud haldusaktid kaebajale tegelikult elektronpostiga ja HMS § 27 lg 2 p 1 ei ole asjakohane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 12).
17.Saue Vallavolikogu tugines 24.09.2020 otsuses nr 40 DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel PlanS § 140 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2. Otsuse põhjendustest nähtuvalt ei asunud DP ala kinnistute varasem omanik (Pilliroo Investeeringud OÜ) pika aja vältel Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 45 kehtestatud DP-d ellu viima ning DP elluviimist on küll 2020. a-l alustatud ja väljastatud on ehitusluba tee (st Tihniku tänava) ehitamiseks (vt Saue Vallavalitsuse 13.11.2019 korraldus nr 1341), kuid ilma 24.07.2018 ja 18.02.2020 lisakokkulepete sõlmimiseta oleks DP ala kinnistute omanik planeeringu elluviimisest loobunud. PlanS § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib DP või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Kuna DP on tunnistatud kehtetuks planeeringu elluviimise ehitusjärjekorra osas (seletuskirja p 4.2.1, joonis 3-1), kuid 24.09.2020 otsusega ei tunnistatud kehtetuks DP-s ettenähtud lasteaia ehitusõigust, on sisuliselt loobutud üksnes nõudest, et lasteaed ja teed peavad olema valmis ehitatud enne korterelamute rajamist, kusjuures lasteaia ehitamiseks ei nähta üldse ette mingit tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul saab kujunenud olukorda kirjeldada selliselt, et DP-s ettenähtud lasteaia rajamisest on loobutud tingimuslikult ehk kuni lasteaiakohtade vajaduse (taas)tekkimiseni. Kuigi on selge, et volikogu 24.09.2020 otsuse vastuvõtmise ajaks ei olnud arendajal PLR28 OÜ-l (Pilliroo tn 28a, 28b, 28c ja 28d kinnistute omanik alates 18.11.2019) enam mingit soovi loobuda DP elluviimisest teda eelkõige huvitavas osas (korterelamute rajamine), oli samas kujunenud olukord, et Saue vallal kui planeeringu koostamise korraldajal (PlanS § 124 lg 10) ning ühtlasi Pilliroo tn 30a ja 30b kinnistute omanikul alates 01.11.2018 puudus selleks hetkeks soov realiseerida DP-s ettenähtud lasteaia ehitusõigust (krunt pos 4, praegune Pilliroo tn 30b). Olenemata sellest, et vaidlusalune otsus on koostatud sisuliselt varem toimunu tagantjärele n-ö seadustamiseks (vt õiguskantsleri 18.06.2020 märgukirja nr 7-5/201047/2003583, milles juhiti vastustaja tähelepanu, et kehtivat DP-d tuleb järgida mh arendajaga kokkuleppeid sõlmides), sai planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise aluseks 24.09.2020 seisuga olla ka vastustaja soov vähemasti ajutiselt loobuda DP elluviimisest lasteaia rajamist puudutavas osas. Seega oli PlanS § 140 lg 1 p 2 tingimus täidetud. 9(12)
3-20-2429
18.PlanS § 140 lg 2 seab DP osaliselt kehtetuks tunnistamisele täiendava nõude, et ka pärast DP osalist kehtetuks tunnistamist peab olema tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine. PlanS ei sätesta, mida tuleb mõista DP terviklahenduse all, kuid PlanS-i eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 571 SE) seletuskirjas (lk 180) on viidatud, et üle viie aasta vanuste DP-de puhul on DP kehtestaja valida, kas tunnistada DP kehtetuks või väljastada ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimused (PT) vananenud DP täpsustamiseks. EhS § 27 lg 3 järgi ei saa EhS § 27 lg 1 alusel PT-d anda mh DP-s kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. EhS-i eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 555 SE) seletuskirja (lk 54) kohaselt tähendab DP olemuslik muutmine, et varasemalt kokku lepitud lahendusse sekkutakse nii, et seda ei ole enam põhimõtteliselt võimalik ellu viia (st PT-d ei tohiks väljastada olukorras, kus tegelikkuses tuleks koostada uus DP). Eeltoodust lähtudes tuleks PlanS § 140 lg 2 tähenduses planeeringu terviklahenduse elluviimise võimatusena käsitada sellist olukorda, kus DP osaliselt kehtetuks tunnistamine muudaks kehtestatud planeeringulahendust EhS § 27 lg 3 tähenduses olemuslikult. EhS-i eelnõu seletuskirja (lk 54) järgi seisneb DP olemus ehitusõiguses.
19.DP terviklahendust on peetud PlanS § 140 lg 2 tähenduses võimalikuks jätkuvalt ellu viia nt juhul, kui tööstuspargi rajamiseks koostatud DP tunnistatakse kehtetuks 4 krundi osas 9-st (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 3-18-715, p 13). Ringkonnakohtute praktikas on DP olemuslikuks muutmiseks EhS § 27 lg 3 tähenduses hinnatud nt soovi PT-ga vähendada DP-s ettenähtud ehituskeeluvööndit (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-162496, p 11), samuti olukorda, kus DP kohaselt oli kinnistule lubatud püstitada 4–8 korteriga elamu, kuid taotleti PT andmist 2–3 korteriga elamu püstitamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-674, p 22), või 150 korteriga elamu asemel on soovitud püstitada 350 eluruumiga ühiselamu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1344, p-d 14– 15). DP olemuslikku muutmist on lisaks nähtud selles, kui DP-s kavandatud gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone asemele kavandatakse hoopis tavandihoone-krematoorium (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 otsus nr 3-19-1749, p-d 30–37) või muudetakse oluliselt krundi hoonestusala paiknemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-712, p 31). Seevastu ei ole peetud DP olemuslikuks muutmiseks, kui planeeringuala kõrval asuvale kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks pikendatakse DP-s ettenähtud tupikteed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 3-15-1873, p 18) või PT-ga täpsustatakse tänava liikluskorraldust selliselt, et DP kohaselt jalakäijatele eraldatud alale suunatakse ka jalgratturid ja teised kergliiklejad (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 otsus nr 3-21-1611, p-d 17–18).
20.Praegusel juhul ei muutunud DP-s sätestatud ehitusjärjekorra kehtetuks tunnistamisega ühegi planeeringualale jääva kinnistu ehitusõiguse sisu ega ulatus. Vajaduse korral on Pilliroo tn 30b kinnistule jätkuvalt võimalik ehitada lasteaed. Kuigi DP elluviimise ehitusjärjekord võis planeeringu kehtestamise ajal moodustada olulise osa terviklahendusest, ei pruukinud sellel olla samasugust tähendust enam kui 9 aastat pärast DP kehtestamist. Kuigi 24.09.2020 otsuses ei ole eraldi toodud välja andmeid lasteaiakohtade n-ö aktuaalse vajaduse kohta, nähtub otsusest siiski, et nõudlus on muutlik ja vald ei pea praegu lasteaia rajamist vajalikuks ega otstarbekaks. Kohtumenetluses on vastustaja täpsustanud, et kui DP menetluse ajal (2008) oli Alliku külas sündide arv rekordiline ja lasteaiakohtade puudus suurim, siis hiljem on sündide arv langenud ja samas on läheduses pärast DP kehtestamist rajatud või rajamisel kokku 480 lasteaiakohta. Kaebaja on küll avaldanud kahtlust, et vastustaja esitatud statistika ei pruugi olla adekvaatne, kuid ei ole seda millegagi põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et vastustaja on esitanud kohtule teadvalt valeandmeid. Järeldust, et lasteaiakohtade vajadus on tegelikult suurenenud, ei saa teha mh asjaolust, et vastustaja on sõlminud lepingud varasemast rohkemate eralasteaedade ja -hoidudega, sest esiteks võib olla tõusnud vallas lapsehoiuteenust osutavate isikute arv ja teiseks võib vastustaja soovida pakkuda vanematele suuremaid valikuvõimalusi. KELS § 10 lg-s 1 sätestatud lasteaiakoha tagamise kohustuse asendamine lapsehoiuteenusega 10(12)
3-20-2429 on 1,5–3-aastaste laste puhul seaduses ettenähtud võimalus, ehkki selle kasutamine eeldab mh vanema nõusolekut. Isegi kui laste arv oleks kasvutrendis, viitab ka kaebaja, et vastustaja on juba ehitamas täiendavat 160-kohalist lasteaeda (Alliku külas asuv Kotka Lasteaed alustas tööd 01.09.2022) ning sellest ei saa järeldada, et 2 km eemale tuleks rajada veel 40-kohaline lasteaed.
21.Vastustaja on asjakohaselt ja piisavalt selgitanud, miks on peetud avalikku huvi paremini kaitsvaks lahendust, et arendaja annab DP-s ettenähtud üldkasutatava maa (Pilliroo tn 30a) ja ühiskondlike hoonete maa (Pilliroo tn 30b) kinnistud tasuta üle vallale, kes saab vajaduse korral ehitada hiljem sinna munitsipaallasteaia, võrreldes sellega, et arendaja rajab planeeringualale ise eralasteaia, mille puhul ei saa vastustaja olla kindel, et see ka tegelikult aitaks võimalikku lasteaiakohtade nappust piirkonnas leevendada (st vastustajal puuduks kontroll, et eralasteaed pakuks järjepidevalt teenust ja sinna võetaks vastu just DP ala lähistel elavaid lapsi). Kas ja kui suures ulatuses on arendaja säästnud sellega, et vabanes kahe kinnistu (kogupindala 4509 m2) vallale tasuta üleandmisega lasteaia ehitamise kohustusest, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest tegemist on eeskätt vastustaja otstarbekusotsusega, mida kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus leidis õigesti, et Saue valla ÜP-st (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 ja kehtis kuni Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 uue Saue valla ÜP kehtestamiseni) ei tulenenud vältimatut nõuet, et DP-ga uute eluasemete kavandamise korral tuleb DP-st huvitatud isikul endal rajada uute elanike teenindamiseks vajalikud sotsiaalse infrastruktuuri objektid (sh nt lasteaed), vaid arendaja panus võis seisneda ka selliste objektide rajamises „muul viisil“ osalemises (vt ÜP seletuskirja p 14, lk 22). Üheks selliseks võimaluseks on kahtlemata anda sotsiaalse infrastruktuuri objekti rajamiseks vajalik maa vallale tasuta üle, nagu see on toimunud praegusel juhul. Kaebaja viidatud vallavanema 07.09.2020 pöördumine volikogu liikmete poole (kaebaja 26.05.2021 seisukoha lisa 7) ei kinnita, et vaidlustatud otsuses oleks silmas peetud üksnes arendaja huve, vaid sellest nähtub selgelt, et valla primaarne huvi oli DP elluviimine eeskätt seoses teede (Tihniku tänava ja Pilliroo tänava kõnnitee) rajamisega.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastustaja võimekuses rajada vajaduse korral Pilliroo tn 30b kinnistule 40-kohaline munitsipaallasteaed. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et Saue vald on pärast DP kehtestamist rajanud mitmeid oluliselt suuremaid lasteaedu. Kuna Saue vallal puudub praegu soov DP alale vaidlusalune lasteaed ehitada, siis ei saanud ega pidanud vastustaja esitama tõendeid, et vald kavatseb munitsipaallasteaia ehitada. Kuna kaebaja lasteaiaealisele lapsele (sünd. 25.02.2016) on olnud tagatud koht teeninduspiirkonna järgses munitsipaallasteaias, siis ei saa DP-s ettenähtud lasteaia rajamata jätmine rikkuda tema KELS § 10 lg-st 1 tulenevat õigust.
23.DP osaliselt kehtetuks tunnistamine ei olnud õigusvastane ka DP kohaste avalike teede väljaehitamisega seonduvalt, sest 24.09.2020 otsusega ei ole muudetud DP seletuskirja p-s 4.5 sätestatud nõuet, et korterelamute ehitusaegne liiklus peab toimuma rajatava Tihniku tänava kaudu ning 24.07.2018 lisakokkuleppe nr 1 p-ga 1.3 ja 18.02.2020 lisakokkuleppega nr 2 oli tagatud, et arendaja tee-ehituse alased kohustused saavad igal juhul täidetud (st vajaduse korral täidab need vald ise arendaja antud finantstagatise arvelt).
24.Kaebaja leiab ka ekslikult, et vastustaja on 24.09.2020 otsusega asunud sisuliselt muutma 14.10.2015 jõustunud Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsust ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2015 otsust haldusasjas nr 3-11-2186, mis on täitmiseks kohustuslikud. Tuleb arvestada, et haldusasjas nr 3-11-2186 jätsid kohtud Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 45 (s.o DP kehtestamine) peale esitatud kaebused rahuldamata. Kohtuotsustes ei ole tehtud vallale mingeid ettekirjutusi, mida vastustajal tulnuks täita. Seetõttu on kaebaja viited kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise korral rahatrahvi määramise võimalusele asjakohatud. Ka õiguskantsler juhtis vastustaja tähelepanu üksnes kohustusele täita kehtivat ja kohtute poolt õiguspäraseks hinnatud 11(12)
3-20-2429 DP-d, mitte ei märkinud, et täidetud poleks kohtuotsuseid. Asjaolust, et DP kehtestamise otsus on läbinud kohtuliku kontrolli ja tunnistatud õiguspäraseks, ei piira iseenesest vastustaja õigust tunnistada sama DP hiljem (osaliselt) kehtetuks, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus ja kaalumine toimub õiguspäraselt.
25.Kuna DP osaliselt kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane ja kaebus 24.09.2020 otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata ning apellatsiooniastmes ei ole 30.09.2020 korraldusele eraldi vastuväiteid esitatud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi, et korterelamute püstitamiseks väljastatud ehituslubade tühistamiseks ei ole alust (HKMS § 201 lg 4). Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebuse nõuete muutmist tulenevalt sellest, et praeguseks on Pilliroo tn 28a ja 28b korterelamutele vastavalt Saue Vallavalitsuse 02.02.2022 korraldusega nr 120 ja 01.06.2022 korraldusega nr 655 väljastatud kasutusload ning seega ei ole nendele hoonetele väljastatud ehituslube enam võimalik tühistada (nt Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 18–21).
26.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.08.2021 otsus muutmata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 1356 eurot (koos käibemaksuga, vastab esindaja 15 töötunnile tunnihinnaga 70 või 80 eurot + käibemaks). Nimetatud kulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on õigusbüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Saue vald ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
28.PLR28 OÜ on palunud mõista kaebajalt tema kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindajakulu 2080 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 16 töötunnile tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks). Sellise kulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud kulu osaliselt ülepaisutatud, sest vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole esimese astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud ja menetlusosalised on suuresti korranud oma varasemaid väiteid. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 1300 eurot, mis tuleb kaebajalt HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kolmanda isiku kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
29.Kolmanda isiku taotlus kohustada kaebajat tasuma kolmandale isikule hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses jääb rahuldamata. Menetluskuludelt tasutava viivise väljamõistmine on küll võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (nt Riigikohtu 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27). HKMS § 1 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku üksnes HKMS-s sätestatud juhtudel. (allkirjastatud digitaalselt) 12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.