Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-50
Haldusasi
ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 10.12.2019 Tallinnas Karjavälja tn 12 kinnistule ehitise püstitamiseks antud projekteerimistingimuste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – ALTAM Konsultatsioonide OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Lidl Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ALTAM Konsultatsioonide OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ALTAM Konsultatsioonide OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-50 muutmata.
Mõista ALTAM Konsultatsioonide OÜ-lt välja 1094,40 eurot (koos käibemaksuga) Lidl Eesti OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-20-50 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinnas Karjavälja tn 12 asuva kinnistu (registriosa nr 13345750, katastritunnus 78401:101:4216) ehitusõigust reguleeris Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldusega nr 61-k kehtestatud Laki tn 25 krundi detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 21.03.2019 otsusega nr 47 nimetatud detailplaneeringu osaliselt (Karjavälja tn 12 kinnistu osas) kehtetuks, arvestades kinnistu omaniku Lidl Eesti OÜ taotlust. ALTAM Konsultatsioonide OÜ vaidlustas 21.03.2019 otsuse nr 47 kohtus, kuid haldusasja nr 3-191434 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu (kohtulahendid jõustusid 24.03.2020).
2.Osaühing Esplan (OÜ Esplan) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 10.09.2019 taotluse, mille eesmärgiks oli projekteerimistingimuste väljastamine kahekorruselise ärihoone püstitamiseks aadressile Karjavälja tn 12, Tallinn.
3.TLPA andis planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 ja ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 4 alusel 10.12.2019 projekteerimistingimused, millega nähti ette Karjavälja tn 12 kinnistule kuni 2640 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga kahekorruselise kuni 12 meetri kõrguse ärihoone projekteerimine. TLPA märkis mh, et „[kuna] projekteerimistingimuste koostamisel on lähtutud [PlanS-s] määratud tingimustest ning piirkonna hoonestuslaadist ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringus on määratud maa-ala hoonestuse üldised tingimused, siis ei ole detailplaneeringu koostamine põhjendatud ja otstarbekas“ ning et „detailplaneeringumenetlus [tooks kaasa] üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule ning oleks aeganõudev olukorras, kus on täidetud kõik tingimused kiirema ja lihtsama menetluse läbiviimiseks“.
4.ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 1 0.12.2019 projekteerimistingimuste tühistamiseks. Kaebus on esitatud PlanS § 141 alusel avalikes huvides. Projekteerimistingimused on varjatult uue detailplaneeringu kehtestamine, mistõttu on kaebajal kaebeõigus. Projekteerimistingimused on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb Karjavälja tn 12 kinnistu detailplaneeringu kohustusega alale, mis on linnaehituslikult olulisem kui muud alad, sest see on määratletud arengualana A-7. Üldplaneering välistab arengualale ehitamise detailplaneeringut koostamata. Samuti ei sisalda kehtiv üldplaneering PlanS § 125 lg 5 p-s 2 nimetatud tingimusi ning selle detailsusaste ei ole selline, et selle alusel oleks võimalik projekteerimistingimusi anda. PlanS §-dest 124 ja 125 tuleneb, et ehitusõiguse andmine projekteerimistingimustega on detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ette nähtud vaid juhul kui üldplaneeringus on selgelt määratud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused. Vaidlustatud projekteerimistingimuste andmise eesmärk oli avalikkust kaasamata minna mööda varem avalikkuse osalusel üldplaneeringus ja detailplaneeringus kokku lepitud arengust, lähtudes üksnes Karjavälja tn 12 omaniku huvist. Vaidlustatud
2(9)
3-20-50 projekteerimistingimustest ei nähtu, milliseid avaliku huviga seotud asjaolusid arvesse võeti, kui otsustati määrata ehitusõigus kindlaks detailplaneeringut koostamata ja samas nii, et uus ehitusmaht erineb oluliselt varasemast. Vastustaja ei ole piisavalt kaalunud kavandatud lahenduse sobivust ümbritsevasse miljöösse, arvestades et kõnealune lahendus erineb oluliselt varem kehtinud detailplaneeringus ette nähtust. Projekteerimistingimustes puudub analüüs, milline on selle mõju piirkonna hoonestuskontseptsioonile, ega ole selgitatud, miks ei ole enam vaja arvestada tänava äärde hoonestusfrondi loomisega. Projekteerimistingimustest ei selgu, millist mõju see tegelikkuses ümberkaudsetele detailplaneeringutele avaldab. Vastustaja oleks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p-st 10 tulenevalt pidanud andma eelhinnangu kavandatava lahenduse keskkonnamõjudele. Projekteerimistingimustes puudub liikluskorralduse muutuse (sh parkimiskorralduse muutuste mõju) analüüs. Varasemas detailplaneeringus ette nähtuga võrreldes muutub projekteerimistingimustes näidatud lahenduse realiseerimisel olukord märkimisväärselt, kuna rajatav kauplus ei toimiks vaid lähikonna elanike esmatarbe kauplusena, vaid muutuks suuremale osale Mustamäe elanikest külastuskohaks, mis toob piirkonda lisaliiklust ja on vastuolus üldplaneeringuga. PlanS § 140 lg 2 ja § 125 lg 5 regulatsioon ei ole seadusandja tahte ja mõtte kohaselt mõeldud kasutamiseks „skeemina“ selleks, et kehtivast ebasobivast detailplaneeringust vabaneda ning seejärel saada planeerimismenetlust läbimata ja avalikkust kaasamata endale sobiv ehitusõigus projekteerimistingimuste kaudu. PlanS § 125 lg 5 on erisus, mida kohaldatakse vaid piiratud juhtudel, kui kõik vastavad eeldused on täidetud ning kui ka detailplaneeringu lihtsustatud korras menetlemine ei oma sisulist väärtust, kuid toob kaasa tarbetu ressursikulu. Antud juhul see nii ei ole, sest kehtis detailplaneering, mis oli läbinud 13 aasta jooksul põhjaliku ja avalikkuse kaasamisega toimunud planeerimismenetluse. Projekteerimistingimuste andmine oli ennatlik, kuna kaebaja oli kohtus vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 21.03.2019 otsuse nr 47 ning kohtumenetlus oli pooleli.
Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole PlanS § 141 alusel lubatav. Tegemist pole detailplaneeringu varjatud kehtestamisega, kuna projekteerimistingimuste andmine sellises olukorras on seadusega ette nähtud. Puudub vastuolu Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. PlanS § 125 lg 5 p 2 ja lg 6 järgi eeldab detailplaneeringu asemel projekteerimistingimuste andmine seda, et üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mis võimaldavad projekteerimistingimustes ette näha sellised EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimused, mis on konkreetsel juhul asjakohased. Karjavälja tn 12 jääb linna/ linnaosa keskuse/ äriehitiste/ elamute arengualale A-7, kuhu on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud ärimaad, mille puhul on võimalik keskuse ja elufunktsioonide integreerimine ning kus kogu parkimine tuleb lahendada oma krundil ja tagada seal ka heakorrastatud haljasmaa osakaal vähemalt 10% planeeritavate maade pindalast, samuti alasiseselt kergliiklusteede võrgustik. Üldplaneeringus on arengualadele antud suhteliselt vaba arengu võimalused ning täpsustatud arhitektuursed ja ehitustingimused on üldplaneeringus ette näha vaid olemasoleva miljöö säilimisega aladele. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas võiks projekteerimistingimuste realiseerimine eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust. Isegi kui Karjavälja tn 12 kinnistule ehitamiseks oleks koostatud uus detailplaneering, puudunuks keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus. 3(9)
3-20-50 Liikluskorraldus on endiselt ette nähtud Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldusega nr 61-k kehtestatud Laki tn 25 krundi detailplaneeringus, mille kohaselt on Karjavälja tn 12 kinnistule tagatud juurdepääs nii Laki kui ka Aiandi tänavalt, kusjuures suurema liiklusega Laki tänavale on planeeritud lisarada, et planeeritud kinnistutele sõitvad autod ei takistaks Laki tänava liiklusvoogu. Võib eeldada, et kaupluse külastajaid võib olla rohkem kui büroo külastajaid, kuid arvestades Karjavälja tn 12 asukohta, olemasolevat teedevõrku ja rajatavat lisarada, on muutused liiklusvoogudes ebaolulised. Naaberkinnistu Aiandi tn 22 omanik on andnud Karjavälja tn 12 asendiplaanile tingimusliku kooskõlastatuse. Projekteerimistingimuste teisel leheküljel on toodud ümbritsevate ehitiste otstarbed, kõrgused ja ehitisealused pinnad ehk kaalutud kavandatava hoone piirkonda sobivust. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada väidet, et kavandatud hoone ei sobi miljöösse, arvestades et Karjavälja tn 12 kinnistut ümbritsevad erinevast ajast ja eriilmelised äri- ja kaubandushooned ning garaažikompleksid. Projekteerimistingimustes 250 m2 võrra suurema ehitisealuse pinna lubamisel ei ole piirkonnas märkimisväärset linnaruumilist mõju, arvestades Karjavälja tn 12 krundi suurust (5979 m2). Pooleliolev kohtumenetlus ei mõjuta vaidlustatud haldusakti kehtivust.
Lidl Eesti OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.
Populaarkaebuse esitamine ei ole lubatav. Kaebaja on kaebeõigust kuritarvitanud, kuna kaebajaks olevat advokaatide äriühingut kasutatakse tegelikku huvitatud isikut varjates kinnistu arendamise ja Lidli turule tuleku takistamiseks. Projekteerimistingimuste andmine oli PlanS § 125 lg 5 kohaselt võimalik ning vastustaja on seda piisavalt kaalunud. Väited, nagu ei pruugiks hoone sobituda ümbritsevasse miljöösse, on põhistamata, eriti kuna kõnealusel alal on keeruline rääkida väljakujunenud miljööst. Mustamäe linnaosa üldplaneering võimaldab vaidlustatud projekteerimistingimuste andmist, kuna esiteks uue ehitise sobivust saab võrrelda väljakujunenud keskkonna ja piirkonna hoonestuslaadiga ning üldplaneeringus on sätestatud kõnealuse ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering on projekteerimistingimuste andmiseks piisavalt detailne. Täpsed tingimused ehitise püstitamiseks määrataksegi EhS § 26 lg 4 kohaselt kindlaks projekteerimistingimustega. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste all on silmas peetud üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi. Pole mingit alust arvata, et kavandataval tegevusel võiks olla oluline keskkonnamõju, mis tähendab, et keskkonnamõju strateegiline hindamine ei olnuks vajalik ka detailplaneeringu koostamise korral. Ühe kaupluse ehitamine ei kuulu KeHJS § 6 lg-tes 1 või 2 nimetatud tegevuste hulka ning sellega ei muudeta ka üldplaneeringut. Sisutud on kaebaja väiteid, mille järgi vaidlustatud haldusaktiga kujundatakse ümber varem kehtinud detailplaneeringut. Kõnealune detailplaneering on Karjavälja tn 12 kinnistu osas kehtetuks tunnistatud. Asjaolust, et üldplaneering ei viita otseselt võimalusele ehitada kauplusehooneid projekteerimistingimuste andmise läbi ilma detailplaneeringut koostamata, ei kujuta endast üldplaneeringu ümberkujundamist. Vaidlustatud haldusakti kohase lahenduse linnaruumiline mõju on varasemas detailplaneeringus kavandatuga võrreldes väiksem. Ehitada võib madalama hoone, mis tähendab väiksemat kasutuskoormust kinnistule, sh eeldatavalt väiksemat autoliiklust. Varasema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja projekteerimistingimuste andmisega ei muutunud olemuslikult maakasutus, sest ka kehtetuks tunnistatud detailplaneering võimaldas kaubanduspindade rajamist, täpsemalt hoone kaks alumist korrust olid ette nähtud enamjaolt
4(9)
3-20-50 kaubanduspindadeks. Kuigi projekteerimistingimused lubavad ehitada ühe kümnendiku võrra suurema ehitisealuse pinnaga hoone, loob projekteerimistingimustega kavandatud lahendus meeldivama linnakeskkonna, kui see olnuks võimalik luua kehtetuks tunnistatud detailplaneeringu alusel, sest kavandatav hoone paikneb enam Karjavälja tänava pool ning selliselt on kavandatud tänava äärest ulatusliku parkimise viimine enamasti hoonesse ja selle asemel rajatakse haljasvöönd. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine ei takistanud vaidlustatud haldusakti andmist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata (p 1) ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3800 eurot (p 2). Kohtupraktikas ei peeta võimalikuks projekteerimistingimuste vaidlustamist avalikes huvides. Kuna kaebaja ei tugine kaebuses oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, tuleb kaebus jätta rahuldamata, ilma et oleks võimalik asuda hindama kaebaja ülejäänud väiteid, sh kontrollida, kas PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eelduseks olevad tingimused olid täidetud. PlanS §-s 141 on sõnaselgelt ette nähtud igaühe õigus vaidlustada avalikes huvides detailplaneeringu kehtestamise otsust. Avalikes huvides kaebuse esitamise õigus on erand, mille kohaldamisala ei saa analoogia alusel laiendada seadusandja maha märgitud piiridest kaugemale. PlanS §-st 141 ega ka seaduse üldisest ülesehitusest ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud allutada avalikes huvides teostatava kaebeõiguse andmise teel avalikkuse kontrollile igasuguse detailplaneeringu kohustusega alale jääva krundile ehitusõiguse andmist puudutava tegevuse. Nii ei saaks avalikes huvides vaidlustada kehtiva detailplaneeringuga vastuolus olevat ehitusluba, kuigi vastuolule detailplaneeringuga saaks ehitusloa vaidlustamisel edukalt tugineda isik, kelle subjektiivseid õigusi asjaomane ehitusluba rikub. Iseenesest on tõsi, et ehitustegevuse vastu detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel on suur avalik huvi, kuna sellise ala ruumilise planeerimise tulemus on igapäevaselt tajutav suurele hulgale inimestest ning võib mõjutada nende elukvaliteeti või väljakujunenud harjumusi. Teatud haldusotsustuse suur avalik mõju iseenesest ei nõua aga võimalust vaidlustada otsust avalikes huvides. Avalikkuse kontroll halbade haldusotsuste üle saab toimida ka muul moel, eeskätt demokraatlike protsesside kaudu. Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole seaduse kohaselt lubatud isegi juhul, kui projekteerimistingimustega ehitusõiguse andmise eesmärgiks oli detailplaneeringu koostamise vältimine või kui üldplaneering ei võimalda konkreetsel juhul PlanS § 125 lg 5 kohaldamist. Avalikes huvides kaebuse esitamise õigust ei saa tuletada sellest, et varasema detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ja projekteerimistingimuste andmise tulemuseks on varasemast põhjaliku menetluse tulemusena kehtestatud detailplaneeringust hälbiv ehitusõiguse andmine. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada avalikes huvides krundi ehitusõiguse määramist kui sellist, vaid ehitusõiguse määramist saab sel moel vaidlustada vaid juhul, kui see on otsustatud detailplaneeringu kehtestamisel. Ilmselt olnuks mõeldav käesolevas kaebuses esitatud sisulistele argumentidele tuginedes vaidlustada varasema detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, lähtudes kohtupraktikast, mis samastab detailplaneeringu muutmise uue detailplaneeringu kehtestamisega. Selle vaidluse kaebaja ka ette võttis, ent see lõppes menetluse lõpetamisega kaebetähtaja rikkumise tõttu. Praeguses asjas vaidluse all olevat olukorda ei saa samastada ka varasema detailplaneeringu muutmisega, sest see otsustati ära juba linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 47 ja selle vaidlustamise võimalused on kaebaja jaoks ammendunud. Kolmas isik on esitanud taotluse mõista kaebajalt välja 5085 euro suurune menetluskulu, mis vastab esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt õigusabikulule 44 advokaadi töötunni 5(9)
3-20-50 ulatuses. Vaidluse sisu ja mahtu silmas pidades tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõistetavaid kulusid vähendada umbes 1/4 võrra ning mõista välja 3800 eurot. Esitatud kaebuses on tõstatatud küll põhimõttelised küsimused, mis seonduvad kaebeõiguse olemasolu ja PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eeldustega, ent kaebus ei olnud detailide osas kuigi mahukas, määruskaebuse menetluses ning oma täiendavates seisukohtades märkis kaebaja vähe uut ning ka kolmanda isiku seisukohad on põhimõtteliselt läbi menetlusdokumentide kordunud. Neil asjaoludel näib kokku 44-tunnise mahuga õigusabikulu mõnevõrra ülepaisutatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.ALTAM Konsultatsioonide OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus kohaldas vääralt PlanS §-i 141 ja § 125 lg-t 5. Vaidlustatud haldusakt tähendas sisuliselt uue detailplaneeringu kehtestamist (Karjavälja tn 12 kinnistu suhtes anti ehitusõigus) olukorras, kus oleks pidanud läbi viima detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu „varjatud muutmist“ peab saama vaidlustada ka avalikes huvides. PlanS § 125 lg 5 eelduste täidetuse kontroll ei eelda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohale, et viidatud normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Projekteerimistingimuste avalikes huvides vaidlustamise võimalusele on viidatud halduskohtu 09.09.2019 määruses nr 3-19-1627. Kaebajalt võeti võimalus olla kaasatud asja menetlusse, sh esitada kaebus projekteerimistingimuste andmise otsuse peale. Kohtud leidsid ka asjas nr 318-835, et õigusvastaselt väljastatud ja piisavalt kaalumata projekteerimistingimused tuleb tühistada. PlanS § 140 lg-t 2 ja § 125 lg-t 5 ei saa kasutada „skeemina“ ebasobivast detailplaneeringust vabanemiseks ning projekteerimistingimuste kaudu sobiva ehitusõiguse saamiseks, läbimata seejuures kohast ja avalikkust kaasavat planeerimismenetlust. See oleks vastuolus PlanS § 140 lg-ga 7, § 124 lg-ga 4 ja hea halduse põhimõttega. PlanS § 125 lg-t 5 tohib kohaldada vaid väga erandlikul juhul ja kõigi selles sättes toodud eelduste täitmise korral. Kui apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, tuleb vähendada kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust. Halduskohtu otsus on selles osas nõuetekohaselt motiveerimata.
9.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kuigi ka projekteerimistingimustega antakse ehitusõigus, teeb seadusandja projekteerimistingimustel ja detailplaneeringul selget vahet. Projekteerimistingimused saab anda vaid PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimustel. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kohtusse pöördumise õiguse ette vaid detailplaneeringu puhul ja seda õigust ei saa meelevaldselt laiendada projekteerimistingimuste vaidlustamisele.
10.Lidl Eesti OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajal puudub õigus vaidlustada 10.12.2019 projekteerimistingimusi avalikes huvides. Seda kinnitab nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 10 ja Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 11. Vaidlustatud projekteerimistingimusi ei saa käsitada uue detailplaneeringu kehtestamisena, mis annaks kaebajale populaarkaebuse esitamise õiguse. Apellatsioonkaebuses viidatud lahendid ei ole praeguses vaidluses asjakohased ja halduskohus ei pidanud neid arvestama. Lisaks pole kohus seotud poole õiguslike argumentidega.
6(9)
3-20-50 Halduskohus ei ületanud menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire, mistõttu puudub alus selles osas kohtuotsust muuta. Kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus olid praktiliselt võrdsed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja on öelnud selgesõnaliselt, et vaidlustab 10.12.2019 projekteerimistingimusi avalikes huvides. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et projekteerimistingimuste vaidlustamiseks ei ole populaarkaebus lubatud, mistõttu puudub vajadus kontrollida vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega ja selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
12.PlanS § 125 lg 1 p 1 järgi on linnades kui asustusüksustes hoone püstitamiseks üldjuhul nõutav detailplaneeringu koostamine. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel püstitada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda (sh hoonestuslaadi) ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused (sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused) ning ehitise püstitamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
13.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib HKMS § 44 lg 2 kohaselt kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS § 141 sätestab, et igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
14.Ringkonnakohus on varem korduvalt leidnud ja jääb ka praeguses asjas seisukohale, et PlanS § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning selles sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada projekteerimistingimuste vaidlustamisele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 10–11; 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141, p 10; 25.04.2019 otsus nr 3-18-1117, p-d 12–13; 17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p 17; 04.08.2017 määrus nr 316-489, p 9; 09.11.2017 määrus nr 3-17-2023, p 18; sama Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2017 otsus nr 3-16-2611, p-d 21–23; vrd ka Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 11).
15.Praeguses asjas ei ole tegemist detailplaneeringu (varjatud) muutmisega, mida kaebaja hinnangul peaks samuti saama vaidlustada mh avalikes huvides. Tallinnas Karjavälja tn 12 asuva kinnistu ehitusõigust reguleeris Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldusega kehtestatud Laki tn 25 krundi detailplaneering, mille Tallinna Linnavolikogu tunnistas Karjavälja tn 12 kinnistu osas kehtetuks 21.03.2019 otsusega nr 47. Kaebaja vaidlustas otsuse nr 47 halduskohtus ja selles haldusajas pidas Tallinna Ringkonnakohus tõepoolest võimalikuks, et PlanS § 141 alusel saab populaarkaebusega vaidlustada ka olemasoleva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsust (s.o sisuliselt detailplaneeringu muutmise otsuse ehk detailplaneeringu muudetud kujul kehtestamise otsust; vt 11.11.2019 määrus nr 3-19-1434, p-d 9–14). Kõnealune vaidlus ei olnud aga kaebaja jaoks edukas – haldusasja nr 3-19-1434 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu. Otsus nr 47 Laki tn 25 detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise kohta on seega kehtiv haldusakt ja kõigile 7(9)
3-20-50 täitmiseks kohustuslik. Praeguses asjas on kaebuse esemeks 10.12.2019 antud projekteerimistingimused. Sellisel viisil ehitusõiguse andmise põhimõttelise võimaluse näeb ette PlanS § 125 lg 5, seega ei ole tegemist ka (varjatult) uue detailplaneeringu kehtestamisega.
16.Järelikult saab kaebuse rahuldamise aluseks olla üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna kaebaja on juriidiline isik, saavad vaidlusalused projekteerimistingimused rikkuda eeskätt tema ettevõtlusvabadust või omandiõigust (põhiseaduse §-d 31 ja 32). Lisaks võib kaebaja subjektiivne õigus tuleneda üldplaneeringust (praegusel juhul nt Mustamäe linnaosa üldplaneeringust) eeldusel, et üldplaneeringu eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve.
17.Kaebaja ei ole oma menetlusdokumentides ära näidanud mitte mingit puutumust 10.12.2019 projekteerimistingimuste või Karjavälja tn 12 kinnistuga (vt ka kolmanda isiku 20.01.2020 seisukoha lisa 1 – www.teatmik.ee teave kaebaja kohta –, mille järgi on kaebaja töötajate ja käibeta äriühing, kelle omandis pole Tallinnas ühtki kinnistut). Kaebaja soovib praeguses vaidluses kaitsta üksnes avalikku huvi (projekteerimistingimuste kooskõla Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga; plaanitava ehitise miljöösse sobivus; keskkonnamõjude ja liikluskorralduse täiendav analüüs), mis pole aga kehtiva õiguse järgi võimalik. Selles osas erineb praegune vaidlus ka kaebaja välja toodud haldusasjadest nr 3-17-2721 ja 318-835. Nimetatud asjades olid PlanS § 125 lg 5 alusel välja antud projekteerimistingimuste vaidlustajateks naaberkinnistute omanikud. Ringkonnakohus pidas 25.02.2019 otsuses nr 317-2721 võimalikuks, et projekteerimistingimuste alusel rajatava hoone teistsuguse paiknemise korral võinuks riive kaebaja õigustele (sh seoses insolatsiooni ja müraga) olla väiksem või puududa sootuks (vt p-d 3 ja 13). Ka 19.06.2019 otsuses nr 3-18-835 arvestas ringkonnakohus PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimuste täidetust hinnates mh kaebaja väiteid, et projekteerimistingimustega ettenähtud hoone rajamine riivab ebaproportsionaalselt tema privaatsusõigust ja vähendab insolatsiooni (Tallinna linn ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses kaebaja õiguste riive võimalikkust, vt p-d 3 ja 7).
18.Eelnevat arvestades võis halduskohus jätta kaebuse rahuldamata ainuüksi põhjusel, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, hindamata kaebuses toodud väidete alusel selle haldusakti õiguspärasust.
19.Kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistetakse välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Neid norme arvestades tuli kaebajal kanda kolmanda isiku vajalikud ja põhjalikud menetluskulud.
20.Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus olid kokku 5085 eurot, millest halduskohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks 3800 eurot. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud veelgi vähendama kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust.
21.Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes juhul, kui madalama astme kohus on teinud õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus praeguses asjas teinud sellist ilmset viga. Kuigi halduskohtu põhjendused menetluskulude väljamõistmise ulatuse kohta on napid, on halduskohus siiski selgelt hinnanud kaebuses tõstatatud küsimuste olulisust ja kaebuse detailsusastet ning menetluse käiku, sh kaebaja algatatud määruskaebemenetlust ja kaebaja 8(9)
3-20-50 poolt täiendavate seisukohtade esitamist. Need asjaolud mõjutavad ilmselgelt ka aega, mis kolmanda isiku advokaadist esindajal menetlusdokumentide koostamisele kulus. Samuti arvestas halduskohus kolmanda isiku menetlusdokumentides sisalduvaid kordusi. Neil asjaoludel ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks järeldust, et vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on umbes 3⁄4 kolmanda isiku tõendatud kuludest.
22.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kolmas isik on taotlenud õigusabikulude hüvitamist 1136 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kuludokumentide (23.09.2020 lisa 2, dtl 462, 464, 466, 468) kohaselt on apellatsioonimenetlusega seoses esitatud arveid 1219,20 euro ulatuses ning seda koos käibemaksuga (91,20 + 144 + 681,60 + 302,40 = 1219,20). Seejuures on apellatsioonimenetlusega seotud 31.03.2020 arvel nr 20200297 kaks viimast kulurida (31.03.2020 toimingud). Ringkonnakohtule ei ole esitatud 22.09.2020 toimingutega seotud arvet. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mis kuuluks teise menetlusosalise poolt hüvitamisele, ei saa pidada toimiku täiendamisega seotud kulusid. Toimik on menetlusosalistele ja nende esindajatele e-toimiku veebipõhises infosüsteemis digitaalsel kujul tasuta kättesaadav. Ringkonnakohus peab asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1094,40 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kaebajalt HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.