Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 15.04.2020, Tartu 3-19-616 Priit Ojamaa Treiali Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 06.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/282 osaliselt tühistamiseks, 06.03.2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi Priit Ojamaa Treiali Talu toetuse taotlus Tartu Halduskohtu 27.09.2019. a otsus Priit Ojamaa Treiali Talu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Priit Ojamaa Treiali Talu Volitatud esindaja v.adv. Sandor Elias Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.09.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 15.05.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 06.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/282 Priit Ojamaa Treiali Talule osaliselt mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse; nõudis tagasi alusetult saadud
mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ning tasaarvestas alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele taotlejal on õigus seoses esitatud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega. Priit Ojamaa Treiali Talu taotles 14.06.2018 toetust põllumassiivil nr 66146539713 asuvale põllule nr 13, põllumassiivil nr 66146673708 asuvale põllule nr 10 ja põllumassiivil nr 66246700727 asuvale põllule nr 8. PRIA jagas 02.10.2018 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena põllu nr 13 kaheks – põldudeks nr 13-1 ja 13-2 ning põllu nr 8 neljaks – põldudeks nr 8-1, 8-2, 8-3 ja 8-4. Põldudele nr 13-1, 10, 8-2 ja 8-4 PRIA toetust ei määranud, kuna selle kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus (maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 8 lg 1, § 22 lg 2 p 1).
2.PRIA jättis 06.03.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/32-2 rahuldamata Priit Ojamaa Treiali Talu vaide PRIA 06.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/282 peale. PRIA leidis, et põldude nr 13-1, 10, 8-2 ja 8-4 (omanik on X) osas ei ole toetuse taotleja õigustatud toetust saama, sest kehtivad rendilepingud nimetatud maade kasutamiseks puuduvad ning väide suulise lepingu kohta Xga ei ole kinnitust leidnud. PRIA arvestas toetuse määramisel maa kasutusõiguse küsimuse lahendamisel kinnistusraamatu kehtivaid andmeid.
3.Priit Ojamaa Treiali Talu esitas 04.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 03.06.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse ning 15.07.2019 ja 26.08.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada PRIA 06.02.2019. a otsus nr 12-6/19/282 kaebajat puudutavas osas ja 06.03.2019. a vaideotsus nr 12-4/19/32-2 ning kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama kaebaja mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse. Kaebaja põhjendused: Kaebaja isa X, mõistmata oma teo tagamaid ja kaebajale teatamata, deklareeris maa, mille oli varem lubanud suuliselt kaebaja kasutusse. X ei lõpetanud 2016. a rendilepingut, vaid selle tähtaeg sai läbi. Kasutusõigus jätkus suulise lepingu alusel. Sellekohase kinnituse sai kaebaja viimati 31.03.2019. a e-kirjaga. Lubaduse vormistas kirjalikult X endine abikaasa ja kaebaja ema Y jaanuaris 2017. Kohtuasjas X ja Farmbalt OÜ vahel kohus kinnitas samalaadse tähtaja ületanud rendilepingu kehtivust rentniku kasuks, kuna seda ei öeldud üles kirjalikult. Tookord PRIA maksis rentnikule toetuse välja. Vastavalt PRIA selgitustele on toetuse saamise eeldusteks nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Kaebaja tegevuse kohta vaidlusalusel maa-alal ning kaebaja karja viibimise kohta sellel ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. PRIA käitumine kaebaja suhtes on ebaõiglane ja diskrimineeriv. Maakatastris on abielupaarile kuuluva maaomandi omanikuks märgitud X ainuisikuliselt, mis ei tähenda, et ta on ainus omanik, kuna maakataster ei ole kinnisomandi olemasolu tõendav register.
4.Tartu Halduskohus jättis 27.09.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Maa toetusõiguslikkusele ette nähtud kriteeriumi järgi peab maa, millele toetusi taotletakse, olema taotleja kasutuses õiguslikul alusel ning taotleja peab maad hooldama. PRIA leidis õigesti, et põldudele nr 13-1, 10, 8-2 ja 8-4 toetust ei arvesta, kuna põllu või selle osa kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus. 2) X 31.03.2019. a teatis, et ta on P. Ojamaal lubanud rohumaadel loomi karjatada ka 20172018, ei saa mõjutada vaidlustatud otsuste õiguspärasust, sest otsuste tegemisel ei saanud vastustaja sellega arvestada. PRIA sai arvestada X vaidemenetluses väidetuga (tl 109), et pindalatoetuse taotluses esitatud maad on X omandis ja viimase rendilepingu lõpetas P. Ojamaa kirjaliku teatisega 2016. aastal. Kuigi kaebaja väidab, et võlaõigusseadusele tuginedes ei lõppenud rendileping 2016. aastal, vaid muutus tähtajatuks, sest X seda üles ei ütelnud, on kaebaja siiski sõlminud 03.01.2017 uue kirjaliku rendilepingu. Kui sama maa topelt
deklareerimine oleks tulenenud taotlejate eksimusest ning maa kasutamiseks oli tegelikult kokkulepe olemas, nagu kaebaja väidab, siis oleksid kaebaja ja X saanud oma taotlused vastavusse viia taotluste menetlemise etapis, kui PRIA topelt taotlemisest taotlejaid teavitas. 3) X selgitas 12.09.2018. a vastuses, et Y rendileping kaebajaga Saage ja Lingi maade osas on õigustühine ning rendileping lõppes 2016. a, seda ei pikendatud (tl 113). 21.12.2018. a vaide lisas kinnitas X veelkord, et kaebaja osutas tema omandis olevatel püsirohumaadel talle oma loomadega söötmisteenust rendilepingut omamata (tl 119). Need asjaolud ei kinnita kaebaja väidet, et X ei saanud toetust taotledes aru oma teo tagamaadest. 4) Kaebaja väidab, et tema kasutuses on kohtuotsus, mis tugineb terve rea maade rendi puhul Y loa olemasolule, mistõttu on Yl kinnisvaralisi õigusi, mida kinnistusregister ei kajasta, kuid mida PRIA ei tunnista. Arusaamatu on, miks kaebaja ei ole selliseid tõendeid PRIA-le edastanud. Vastustaja selgitas 11.09.2018. a järelepärimises, et kaebajal tuleb esitada põllumajandusmaa kasutusõigust tõendavad dokumendid (tl 123).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Priit Ojamaa Treiali Talu esitas 28.10.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.09.2019. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus jättis tähelepanuta, et rendilepingu lõpetamise avaldus käis teise rendilepingu kohta ning tõendatud ei ole, et Saage ja Lingi maade rendileping oleks lõppenud. Kaebajal oli kasutusõigus, kuna rendilepingu ülesütlemine ei ole tõendatud. Kaebaja valdus on tuvastatud ja valduse seaduslikkust eeldatakse vastupidise tõendamiseni. X on tänaseks kinnitanud, et kaebajal oli vaidlusalusel ajal Saage ja Lingi katastriüksuste kasutamise õigus. 2) Kohus jättis tähelepanuta, et ehkki maad kasutati toetuse kriteeriumitele vastavalt, ei saanud toetust lisaks kaebajale maa kasutajana ka X maa omanikuna. Kohus kohaldas ebaõigesti määruse nr 53 § 8 lg-t 1 ja § 22 lg 2 p-i 1 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 13 lg-t 5. 2) Kohus jättis tähelepanuta, et PRIA-l puudus õiguslik alus ja vajadus otsustada maa kasutusõiguse tsiviilõigusliku vaidluse üle ning sel alusel keelduda kaebajale toetuse arvestamisest. PRIA ja kohus jätsid tähelepanuta, et topelt toetuse saamise välistas maa faktilise kasutuse puudumine X poolt, mistõttu Xle toetust ei eraldatud.
6.PRIA esitas 18.11.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Toetusõiguslikkuse nõue näeb ette, et maa, millele toetusi taotletakse, peab olema taotleja kasutuses õiguslikul alusel ning taotleja peab maad ka tegelikult kasutama. Õigusliku aluse teatud määral sekkuda ja maakasutusõigust kontrollida annab ELÜPS § 13 lg 5 ning määruse nr 53 § 8 lg 1 ja § 22 lg 2 p 1. PRIA sekkub isikute tsiviilõigussuhtesse üksnes toetustaotluse menetlemiseks vajalikus ulatuses. PRIA tegi kõik võimaliku asjaolude väljaselgitamiseks taotluse menetlemise etapis ja vaidemenetluses.
7.Priit Ojamaa Treiali Talu märkis 11.02.2020. a täiendavas seisukohas, et X ei ole 01.04.2004. a rendilepingu lõpetamist tõendanud, kuna tema poolt PRIA-le saadetud lepingu lõpetamise kirjavahetus ei puudutanud vaidlusaluseid maatükke. Seega pidi PRIA järeldama, et rendileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 352 järgi muutunud tähtajatuks. Maa kasutusõiguse lõppemine on tsiviilõiguslik küsimus, milles ei saa lähtuda üksnes ühe poole tahteavaldusest. Ükski vastustaja viidatud õigusnorm ei sätesta õiguslikku alust keelduda toetuse maksmisest maa kasutusõiguse väidetava puudumise tõttu, s.h olukorras, kus kasutusõiguse olemasolu osas on tsiviilõiguslik eriarvamus rendileandja ja rentniku vahel.
8.PRIA väitis 17.02.2020. a vastuses kaebaja täiendavale seisukohale, et kõnealuste maade rendilepingute pikenemine pärast rendilepingu lõppemist 31.12.2016 ei ole tõendatud ning kaebaja ja Y vahel sõlmitud rendilepingut ei saa arvestada. PRIA väitel ükski õigusnorm ei kohusta PRIA-t toetust määrama samale maale topelt taotluse esitanud taotlejatest vähemalt ühele, kui selleks puudub õiguslik alus, s.t kui taotlejad ei suuda tõendada enda maakasutusõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse resolutsiooni tühistamise, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle üle, kas PRIA jättis kaebaja 2018. a taotluse alusel põllule nr 13-1 (põllumassiiv 66146539713, Saage katastriüksus 18501:001:0123), põllule nr 10 (põllumassiiv 66146673708, Lingi katastriüksus 18501:001:0562), põllule nr 8-2 (põllumassiiv 66246609035, Saage katastriüksus 18501:001:0120) ja põllule nr 8-4 (põllumassiiv 66146687420, Lingi katastriüksus 18501:001:0562) mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse õigesti määramata põhjendusega, et taotlejal puudus põldude kasutamiseks õiguslik alus.
11.Otsuse tegemisel tugines PRIA määruse nr 53 § 8 lõikele 1 ning § 22 lõike 2 punktile 1. Määruse nr 53 § 8 lg-st 1 tulenevalt on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud maa. Määruse nr 53 § 22 lg 2 p 1 järgi esitab taotleja PRIA-le maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-s 151, § 152 lõike 1 punktides 1-10, 12, 13 ja 15, § 152 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 153 nimetatud andmed. Määruse nr 32 § 152 lõike 1 järgi tuleb andmed esitada kogu taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida taotlejal on õigus kasutada, iga põllu kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal pidi eeltoodust tulenevalt olema põldude nr 13-1, 10, 8-2 ja 8-4 kasutamiseks õiguslik alus ning põllud pidid olema kaebaja kasutuses. PRIA ei ole otsuses ega vaideotsuses põldude kasutust kahtluse alla seadnud, küll aga seda, et kaebajal puudus põldude kasutamiseks õiguslik alus.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistusregistri andmete kohaselt on vaidlusalused põllud ainuisikuliselt X omandis (tl 124, 126); samuti mitte selle üle, et põllu nr 10 (Lingi katastriüksus) on X omandanud pärimise teel (tl 122). Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p 2 järgi moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinkel alusel või pärimise teel. X on ka ise 17.09.2018. a e-kirjas PRIA-le viitega oma 12.09.2018. a e-kirjale selgitanud, et Lingi maade puhul ei ole tegemist ühisvaraga (tl 113). Seega käsitles PRIA põldu nr 10 Lingi katastriüksusel õigesti X lahusvarana (tl 4).
13.Vaide- ja kohtumenetluses leiab kaebaja, et tal oli 2018. aastal vaidlusaluste põldude kasutamiseks õiguslik alus rendilepingute näol olemas, sest tal oli nii suuline rendileping Xga kui ka 03.01.2017 sõlmitud kirjalik rendileping X abikaasa Yga põldude rendile andmiseks (tl 8). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et asjas esitatud tõendid kogumis kaebajal 2018. aastal põldude osas kehtiva rendilepingu olemasolu ei kinnita.
14.Ringkonnakohus tugineb oma järelduses järgmistele tõenditele kogumis: 1) X ja P. Ojamaa vahel 01.04.2004 sõlmitud rendileping Saage ja Lingi maade osas, mis lepingust nähtuvalt kehtis kuni 31.12.2016 (tl 9); 2) X 12.09.2018. a e-kiri PRIA esindajale, milles X selgitab, et ta on katastriüksuse 18501:001:0562, põllumassiiv nr 661466737081 seaduslik omanik ja õigustatud isik toetuste taotlemisel ning P. Ojamaaga sõlmitud rendileping selle rohumaa osas lõppes 31.12.2016 (tl 110p); 3) X 05.12.2018. a vaie PRIA-le, milles X selgitab, et tema omandis olevatel maadel ei ole kehtivat rendilepingut ja viimase rendilepingu lõpetas ta kaebajaga 2016. aastal (tl. 109); 4) X 21.12.2018. a e-kiri PRIA-le, milles X selgitab, et P. Ojamaa osutas tema omandis olevatel püsirohumaadel talle oma loomadega söötmisteenust, rendilepingut omamata (tl 119).
15.Lisaks eeltoodule on PRIA kindlaks teinud, et 2018. aastal taotlesid P. Ojamaa ja X mõlemad toetust samal põllumassiivil nr 66146539713 asuvatele põldudele. PRIA 11.09.2018. a järelepärimisest P. Ojamaa Treiali Talule 2018. aasta pindalataotluste kohta nähtub, et 2018. aasta pindalataotluste kontrollimisel tuvastas PRIA, et samal põllumassiivil nr 66146673708 taotles toetusi samuti korraga kaks taotlejat – X (põld nr 3) ja P. Ojamaa Treiali Talu (põld nr 10). PRIA selgitas järelepärimises, et ühele ja samale maale ei saa ega või saada samaaegselt toetust kaks erinevat taotlejat (tl 123). Seega on ilmne, et X mitte ainult ei väitnud PRIA-le oma e-kirjades ja vaietes, vaid ka tegutses viisil, mis ei võimaldanud kaebajal oma väidetavate rendilepingute järgseid õigusi suhetes PRIA-ga faktiliselt realiseerida. Selline käitumine viitab samuti sellele, nagu poleks X kaebajaga rendilepinguid vaidlusaluste põldude suhtes 2018. aastal sõlminud ega neid jätkanud.
16.Halduskohus tugines tõendite hindamisel ka P. Ojamaa 18.10.2016. a rendilepingu lõpetamise kirjale (otsuse p 18). Kaebaja arvates jättis halduskohus tähelepanuta, et P. Ojamaa rendilepingu lõpetamise avaldus Saage ja Lingi maid ei puudutanud ning tõendatud ei ole, et vastavate maade rendileping oleks lõppenud. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga. P. Ojamaa 18.10.2016. a kirjas (tl 111) käib jutt ilmselgelt nendest rendilepingutest (nt Ansi kinnistu rendile andmine, tl 112), mille alusel andis P. Ojamaa enda maid rendile Xle, mitte vastupidi. Samas võib kirja imperatiivsest toonist („Ma ei luba, et nendele maadele külvataks veel selle 2016. sügisel vilju, mis takistaksid minul neid põlde kasutada 2017. aastal“), rendilepingu lõpetamisest 2016. a viimasel päeval ning kaebaja kavatsusest, kasutada põlde alates 2017. aastast ise, eeldada, et kaebaja otsus võis olla seotud X samaväärse käitumisega ehk sooviga lõpetada 2016. a lõpus ka enda rendilepingud kaebajaga. Seega toetab kiri kaudselt teisi asjas kogutud tõendeid.
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et eelviidatud tõendid kogumis kaaluvad üles kaebaja väite suulise rendilepingu sõlmimise kohta Xga. Ka ei ole eeltoodud tõendite valguses veenev kaebaja väide, et X ei teavitanud P. Ojamaad aegsasti enne 01.04.2004 sõlmitud rendilepingu lõppemist 31.12.2016 enda kavatsusest lepingut mitte pikendada. VÕS § 352 sätestab: „Kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul ei teata kumbki lepingupool vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks. Sellest rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.“ Võttes arvesse nii X kinnitust PRIA-le, et ta lõpetas rendilepingu 2016. aastal kui ka seda, et P. Ojamaa ise teatas 2016. a oktoobris Xle rendile antud maade rendilepingute lõpetamisest, ei ole usutav, et X kaebajat viimase kasuks sõlmitud
See on põld nr 10 Lingi katastriüksusel – kohtu märkus
rendilepingu lõpetamisest ei teavitanud ning laskis lepingu lõpetamisest teavitamise tähtajal vaikides mööda minna.
18.Asjaolule, et kaebaja pidi Xga rendilepingu lõpetamisest 2016. aastal teadlik olema ning VÕS § 352 alusel lepingu pikenemist ei toimunud, viitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et kaebaja sõlmis 03.01.2017 kirjaliku rendilepingu X abikaasa Yga (tl 8). Lepingu automaatsel pikenemisel puudunuks kaebajal uue lepingu sõlmimiseks eraldiseisev vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA ja halduskohus õigesti leidnud, et eelviidatud lepingust olenemata puudus kaebajal põldude kasutusõigus (vt halduskohtu otsuse p 24). PRIA on siinkohal tuginenud asjaolule, et kinnistusraamatu andmetel olid põllud X omandis ning muudest asjas kogutud tõenditest nähtub, et X ei andnud nõusolekut maade kaebajale rendile andmiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga. Tõendeid, mis kinnitaksid, et Y tegutses kaebajaga rendilepingut sõlmides ka oma abikaasa eest ja nimel, ei ole kaebaja haldusmenetluses PRIA-le esitanud. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt PRIA seisukohaga, et põld nr 10 (Lingi katastriüksus) oli X lahusvara (otsuse p 12). Seega pidanuks Yl põllu nr 10 suhtes kaebajaga rendilepingu sõlmimiseks olema X kirjalik nõusolek või volikiri. Vastavaid tõendeid ei ole kaebaja PRIA-le esitanud. Ringkonnakohus nendib, et tõendeid, et Y tegutses rendilepingut sõlmides X teadmisel ja nõusolekul ei ole kaebaja PRIA-le esitanud ka teiste, kinnistusraamatu kohaselt X ainuomandis olevate põldude osas.
19.Ringkonnakohus leiab, et vastavate tõendite esitamine olnuks vajalik ka juhul, kui eeldada, et tegemist oli abikaasade ühisvaraga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega oli PRIA-l alus eeldada, et kinnistud on X ainuomandis. PKS § 28 lg 1 ls 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Põldude rendile andmist ei saa ringkonnakohtu hinnangul kindlasti käsitada igapäevaste vajaduste rahuldamiseks mõeldud tehinguna. Kohtupraktikas on tunnistatud kummagi abikaasa õigust sõlmida iseseisvalt võlaõiguslikke lepinguid kolmandate isikutega, nt sõlmida võlaõiguslik üürileping abikaasade ühisvaras oleva kinnistu kasutusse andmiseks kolmandale isikule teise abikaasa tahteavalduseta. Selline üürileping ei seo aga iseenesest teist abikaasat ja sellest ei tulene kohustusi teisele abikaasale. Selline üürileping ei anna üürnikule õiguslikku alust kinnisasja vallata teise abikaasa suhtes (RKTK 31.10.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 29.1). Seega ei andnud X ja Y vahel sõlmitud rendileping kaebajale Xle omandiõiguse alusel kuuluvate põldude suhtes täiendavaid õigusi, sh õigust, taotleda X asemel ning viimast kõrvale jättes PRIA-lt toetust Xle kuuluvatele põldudele. Eeltoodust lähtudes leidis PRIA õigesti, et X ja Y vahel sõlmitud rendilepinguga ei saa kaebaja toetustaotluse menetlemisel arvestada.
20.Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust (RKHK otsused haldusasjades 3-16-1048, p 16; 3-3-1-39-14, p 13; 3-3-1-16-14, p 23). Seega taotles kaebaja PRIA-lt soodustava haldusakti andmist. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud esitama haldusorganile talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebaja toetuse taotlejana pidi käesolevas haldusmenetluses tõendama, et tal oli põldude nr 13-1, 10, 8-2 ja 8-4 kasutamiseks õiguslik alus (vt käesoleva otsuse p 11). Kui taotluses esitatud andmed on PRIA hinnangul ebapiisavad, puudub PRIA-l üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid. PRIA
peab taotlejalt küsima täiendavaid andmeid, kui ta kahtleb toetustaotluse vastavuses EL õiguse eesmärkidele (st kui tekib küsimus, mida esialgses taotluses ei tulnudki käsitleda) (RKHK otsus haldusasjas 3-3-1-16-14, p 23).
21.Käesoleval juhul on PRIA teavitanud kaebajat pindalatoetuste kattuvusest ning palunud esitada põllumajandusmaa kasutusõigust tõendavad dokumendid (tl 123). PRIA on suhelnud kaebajaga e-kirja teel kinnistusraamatu järgi Xle kuuluvate põllumassiivide omandiõiguse küsimuses (tl 4-5, 31-33, 110-114, 120-121). Eeltoodut arvestades on PRIA oma uurimiskohustuse vaidlusaluses haldusmenetluses täitnud. Kuna PRIA-l puudusid tõendid selle kohta, et Y ja kaebaja vahel sõlmitud rendileping oli ka X jaoks siduv ning kirjalikud tõendid rendilepingu lõpetamise kohta kaalusid üles kaebaja väite rendilepingu automaatsest pikenemisest ja suulisest rendilepingust, tekkis kaebajal vastukaaluks omapoolne tõendamiskoorem. Ringkonnakohus sedastab, et kaebajal ei ole õnnestunud X tahte kohta maade kaebajale rendile andmiseks tõsikindlaid tõendeid esitada. Halduskohus on põhjendatult X 31.03.2019. a e-kirja (tl 5) P. Ojamaale tõendina kõrvale jätnud (otsuse p 20). Ringkonnakohus leiab, et kuna vastav e-kiri esitati alles pärast PRIA 06.02.2019. a otsuse ja 06.03.2019. a otsuse tegemist, ei ole e-kiri usaldusväärne ega tõenda X luba P. Ojamaale, karjatada loomi kaebaja omandis olevatel rohumaadel. Ka ei selgita e-kiri X poolt PRIA-le varem esitatud vastupidiseid kirjalikke seisukohti. Eeltoodust tulenevalt on PRIA otsus ja vaideotsus õiguspärased ning halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
22.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.09.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi X ja Y vahel sõlmitud rendilepingut puudutavas osas vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning PRIA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.