Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2224
Haldusasi
XX kaebus Lääne-Saare Vallavolikogu 27.09.2017 otsuse nr 1-3/17/59 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja YY Vastustaja – Saaremaa vald (Lääne-Saare valla õigusjärglane), esindajad Liis Juulik ja Kaire Müür
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.05.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Saaremaa valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Saaremaa valla apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 17.05.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2224. Teha uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
Mõista XX-lt Saaremaa valla kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.10.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-2224 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne-Saare Vallavolikogu kehtestas 20.05.2015 otsusega nr 31 Lääne-Saare vallas Nasva alevikus asuva Jõeveere kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, milles nähti ette planeeritava ala jagamine kaheks krundiks ning sinna külaplatsi ja supelranna ning neid teenindavate ehitiste (parkla, slipp, paadi- ja võrgukuur, ujuvsild, kogunemisala, lõkkekoht, katusealused, istumiskohad, kiiged, pallimänguväljak ja spordirajatised, rannahoone, käimlad) rajamine. Külaplats planeeriti olemasolevale Jõeveere kinnistule ning supelranna- ja puhkeala Mere tänavast kagus asuvale reformimata riigimaale (lähiaadressi ettepanek Mere tn 13).
2.XX vaidlustas Lääne-Saare Vallavolikogu 20.05.2015 otsuse nr 31 kohtus (haldusasi nr 315-1636). Kaebaja selgitas, et planeeringuala piirneb kaebajale kuuluva Jalaka kinnistuga (katastritunnus 34804:001:0214). Planeeringuga kavandatud Mere tn 13 krunt ulatub osaliselt kaebaja omandis olevale kinnisasjale. Jalaka kinnistu merepoolne piir kulgeb mööda rannajoont, ent mere taandumise tõttu on rannajoon katastriüksuse moodustamise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lg 1 kohaselt ulatub kaebaja kinnisomand praeguse tegeliku kaldajooneni. Kaldajoone asukoha tuvastamisel ei saa lähtuda kaldajoone asukohast põhikaardil. Jõeveere maaüksusest (katastritunnus 34804:001:0091) kaebaja kinnistu poole jääva maa näol ei ole tegemist reformimata riigimaaga. See maa on tekkinud kaldajoone muutumise tulemusena mere arvelt, mille võrra suureneb varem kaldajoonega piirnevate kinnistute pindala, mitte ei teki uut kinnisasja.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas XX kaebuse ja tühistas 09.10.2015 otsusega nr 3-15-1636 Lääne Saare Vallavolikogu 20.05.2015 otsuse nr 31, sest vald jättis nõuetekohaselt tuvastamata XX omandis oleva kinnisasja ulatuse ja seetõttu puudub selgus, kas kaebaja kinnistu ulatub planeeringualale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.09.2016 otsusega nr 315-1636 halduskohtu otsuse muutmata. Kohtuotsused jõustusid 18.10.2016.
4.Lääne-Saare Vallavolikogu kehtestas 24.05.2017 otsusega nr 1-3/17/30 Jõeveere kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osaliselt (Lääne-Saare valla omandis oleva Jõeveere kinnistu osas).
5.Lääne-Saare Vallavolikogu kehtestas 27.09.2017 otsusega nr 1-3/17/59 Jõeveere kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osaliselt (planeeritava Mere tn 13 maaüksuse osas). Mere tänavast kagusse planeeritakse supelranna- ja puhkeala. Planeeringuala piirneb Jalaka kinnistuga. Haldusasjas nr 3-15-1636 antud suuniseid arvestades küsis vallavalitsus Maaametilt seisukohta tegeliku kaldajoone määramise korra ning Mere tn 13 maaüksuse kuuluvuse ja ulatuse kohta. Tulenevalt Maa-ameti 22.12.2016 selgitustest tellis vallavalitsus Gromaticus OÜ-lt kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ kaldajoone mõõdistamise ja esitas tulemused Maa-ametile ülevaatamiseks. Maa-amet pidas 03.08.2017 kirjas tulemusi usaldusväärseks. Mõõdistamise tulemused kinnitavad Eesti põhikaardile märgitud kaldajoone asukoha õigsust. Maa-amet selgitas 22.12.2016 kirjas veel, et Jalaka katastriüksuse moodustamise ajal oli Mere tn 13 katastriüksuse piiridesse jääv ala suures osas 2(5)
3-17-2224 olemas, s.o tegemist on reformimata riigimaaga, mis ei kuulu mõne teise kaldakinnisasja koosseisu. Vallavalitsus taotleb pärast detailplaneeringu kehtestamist Mere tn 13 maaüksuse munitsipaalomandisse.
6.XX esitas 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Saare Vallavolikogu 27.09.2017 otsuse nr 1-3/17/59 tühistamiseks. Jõeveere kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestati muutmata kujul. See rikub kaebaja omandiõigust. AÕS § 133 lg 1 järgi ulatub kinnisomand avaliku veekogu kaldajooneni, s.o veekogu tavalise piirini. Kaebaja jääb haldusasjas nr 3-15-1636 avaldatud seisukohtade juurde. Planeeringuga hõlmatud maa on merepõhi, millelt on vesi pealt läinud ning see on reformitud, mitte reformimata riigimaa. Kui merepõhja pealt läheb vesi ära, siis ulatub rannaäärne kinnistu kaldajooneni. Vastustaja mõõtis üle Maa-ameti põhikaardile kantud kaldajoone, kuid looduses on piir seal, kus laine loksub ja kuhu tahetakse rajada supelranda.
Saaremaa vald palus jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja järgis kohtute ja Maa-ameti juhiseid ning tellis kaldajoone mõõdistamise. Mõõdistamise tulemusi arvestades sai detailplaneeringu kehtestada muutmata kujul. Vaidlustatud otsuse lisaks oleval kaardil on näidatud planeeringuala piir. Joonise parema loetavuse eesmärgil on planeeringuala piir märgitud kaebaja kinnistule, kuid planeeringuala asub vaid reformimata riigimaal ega hõlma Jalaka maaüksust. Maa-amet andis 13.11.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/1091 Mere tn 13 maaüksuse Saaremaa valla munitsipaalomandisse.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.05.2019 otsusega kaebuse ja tühistas Lääne-Saare Vallavolikogu 27.09.2017 otsuse nr 1-3/17/59. Vastustaja ei ole jätkuvalt kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Maa-ameti kirjas peeti vastustaja tellitud mõõdistust usaldusväärseks, kuid mõõdistamisel lähtuti põhikaardi kaldajoonest ja kinnitati selle õigsust tegelikku looduslikku olukorda arvestamata. See nähtub ka mõõdistamise seletuskirjast, milles on lähtematerjalina nimetatud Maa-ameti avalikku kaardiserverit, Jalaka katastriüksuse plaani ja põhikaardi rannajoont. Põhikaardile kantud veekogu piiri ja n-ö laine loksumise vahe on ca 600 m. Vastustaja ei ole hinnanud, kas tegemist on nii kuiva alaga, et selle võiks lugeda mere arvelt juurde tekkinuks, mille tõttu on muutunud ka kaldajoone asukoht. Maa-amet pidas 22.12.2016 kirjas tõenäoliseks, et Jalaka katastriüksuse tegelik merepoolne piir on alates selle moodustamisest laienenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Saaremaa vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata. Halduskohus hindas tõendeid valesti ja kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata. 2016. a-l kehtestatud detailplaneering osutus õigusvastaseks, sest vastustaja ei olnud kontrollinud kaldajoone asukohta. Vastustaja kõrvaldas selle vea, arvestades Maa-ametilt saadud suuniseid. Mõõdistamine telliti Jalaka maaüksuse tegeliku kaldajoone asukoha väljaselgitamiseks ja selle tulemusena selgus, et põhikaardi järgne kaldajoon ei ole muutunud. Maa-ameti kinnitusel oli Jalaka katastriüksuse moodustamise ajal Mere tn 13 maaüksuse piiresse jääv ala suures osas olemas, s.o tegemist oli reformimata riigimaaga. Seega võis detailplaneeringu kehtestada muutmata kujul. Detailplaneeringu ülesanne ei ole maa omandiõiguse kindlaksmääramine. Pärast planeeringu kehtestamist saab teostada mõõdistustööd ja selgitada välja tegelikud piirid. Vastustajal on õigus igal ajal oma omandi piire mõõta või täpsustada. Kaebaja on teinud detailplaneeringu vaidlusest piirivaidluse. Eelnevat arvestades ei riku vaidlustatud haldusakt kaebaja omandiõigust.
3(5)
3-17-2224
10.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebajale kuuluva Jalaka kinnistu üheks piiriks on 27.04.1999 koostatud piiriprotokolli järgi rannajoon (kaldajoon). AÕS § 133 lg 1 järgi ulatub kaebaja kinnisasi seega veekogu tavalise piirini.
12.Lääne-Saare Vallavolikogu 10.05.2015 otsus nr 31 tühistati haldusasjas nr 3-15-1636 tehtud kohtuotsusega põhjusel, et enne detailplaneeringu kehtestamist ei olnud nõuetekohaselt välja selgitatud kaebajale kuuluva Jalaka kinnistu kaldajoone võimalikku muutumist ja seetõttu puudus selgus, kas Eesti põhikaart, millest vastustaja otsusega nr 31 kehtestatud detailplaneeringus lähtus, kajastas kõnealuses piirkonnas tegelikku kaldajoont. Kaldajoone asukohast sõltus see, kas planeeringuga hõlmatud ala ulatus ka Jalaka kinnistule.
13.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on nimetatud puuduse 27.09.2017 otsusega nr 13/17/59 kõrvaldanud. Kohtute antud juhiseid arvestades tellis vastustaja Gromaticus OÜ-lt Jalaka kinnistu kaldajoone mõõdistamise. Mõõdistamise tulemustest saab järeldada, et Jalaka katastriüksuse plaanile märgitud varasema piiriga võrreldes on kaldajoon nihkunud veidi mere poole (vt maamõõtja Jüri Linde poolt 08.05.2017 koostatud joonis ja seletuskiri, tl 51–52), kuid Jalaka kinnistu ei ulatu planeeringualale.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta JL mõõtmistulemusi kõrvale kui ebausaldusväärseid pelgalt selle tõttu, et JL mõõdistatud kaldajoon ühtib põhimõtteliselt Eesti põhikaardile (seisuga 01.05.2017) märgitud kaldajoonega ega asu kohas, kus kaebaja selgituse järgi „laine loksub“. Kuigi AÕS § 133 lg 1 määratleb kaldajoone kui veekogu tavalise piiri, ei sätesta AÕS täpsemalt, kuidas mere kaldajoont määratleda. Eesti rannikule iseloomulike roostike või pikkade laugete randade puhul on kaldajoon ebamäärane. Ka käesolevas asjas saab menetlusosaliste poolt halduskohtu istungil antud selgitustest järeldada, et 03.08.2017 mõõdistatud kaldajoone ja n-ö laine loksumise vahele jääb ca 600 m pillirooga kaetud pehmet ja niisket ala. Sellises olukorras on põhjendatud määrata kaldajoon arvutuslikult. JL tööle lisatud seletuskirjast saab järeldada, et Jalaka kinnistu kaldajoon on kindlaks tehtud kõrgusandmeid arvestades. Maa-ameti veebilehel antud selgituse järgi saabki tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi arvestades kõige täpsema tulemuse, kui lähtuda kaldajoone mõõdistamisel kõrgusandmetest, sest see võimaldab määrata kaldajoone keskmise veetaseme järgi.1 Kaebaja ei väida, et JL rikkus mõõdistamise läbiviimisel õigusaktide nõudeid (vt eeskätt sel ajal kehtinud määruse nr 264 § 10). Kaebaja väitel pole tal alust arvata ka seda, et mõõtmist ei teostatud seletuskirjas kirjeldatud viisil (vt halduskohtu 22.04.2019 istungi helisalvestis kell 14:24:07). Maa-amet on 03.08.2017 kirjas samuti hinnanud mõõtmistulemusi usaldusväärseks, võttes arvesse mõõtmise teostajat, kasutatud mõõteinstrumenti ja mõõdistamise tingimusi, samuti asjaolu, et kaldajoon on määratud ühtlast kõrgusväärtust, mitte visuaalset vaatlust kasutades (tl 35–38). Õige pole kaebaja arusaam, et tema varasem mereäärne kinnistu muutub planeeringu kehtestamisega kinnistuks, millel pole merepiiri – Jalaka maaüksuse üheks piiriks on endiselt kaldajoon.
15.Ringkonnakohus leidis 15.09.2016 otsuses nr 3-15-1636, et võttes aluseks Eesti põhikaardile märgitud kaldajoone, ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et planeeringuala ei ulatuks Jalaka kinnistule isegi siis, kui selle kinnistu piire oleks AÕS § 133 lg 1 alusel 1 Vt nt https://www.maaamet.ee/et/uudised/maa-amet-eesti-territooriumi-suurus-soltub-nii-kaldajoone-
muutustest-kui-ka-tapsetest
4(5)
3-17-2224 laiendatud kuni põhikaardil märgitud kaldajooneni. Kaebajal on õigustatud ootus oma maaomandi laiendamiseks üksnes kuni lähima kaldajooneni ja osas, milles mere taganemise tõttu juurde tekkinud maa külgneb Mere tn ääres paikneva reformimata maaga, on suurenenud hoopis nimetatud maatükk ning sarnaselt algse maatüki staatusega on seegi maareformi seaduse § 31 lg 2 kohaselt riigi omandis (otsuse p 9). Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde. Kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas sellega seonduvalt mingeid uusi sisulisi väiteid või tõendeid esitanud.
16.Eelnevat arvestades on Saaremaa valla apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada ning halduskohtu 17.05.2019 otsus tühistada.
17.HKMS § 109 lg 4 alusel muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse XX kahjuks, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Saaremaa vald on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, mis tuleb kaebajalt välja mõista. Muude kulude kandmise kohta ei ole Saaremaa vald kuludokumente esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.