OÜ Vertrag kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.2018. a korralduse nr 463 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Vertrag määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja OÜ Vertrag Esindaja v-adv Raul Ainla Vastustaja Narva-Jõesuu linn Esindaja v-adv Enno Heringson
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määrus muutmata.
EDASIMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav
1.Narva-Jõesuu Linnavalitsus otsustas 10.01.2018. a korraldusega nr 11 (korraldus nr 11) määrata Narva-Jõesuu linnas asuvale katlamajale aadressiks Aia tn 52, selle teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ca 354 m2 ning maakasutuse sihtotstarbeks tootmismaa.
2.Määruskaebuse esitaja esitas haldusasjas nr 3-18-628 Tartu Halduskohtule 29.03.2018 kaebuse korralduse nr 11 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel oli korraldus nr 11 õigusvastane ning tuli tühistada, sest see riivas tema õigust maareformi seaduse (MaaRS) § 221 lg 6 kohaselt nõuda ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist. Vastustaja poolt ehitise teenindusmaaks määratud 354 m2 oli määruskaebuse esitaja hinnangul ebapiisav ja õigusaktidega vastuolus, sest krunt on kindlaks määratud ja selle piiride muutmine ei oleks otstarbekas, mistõttu puudus vajadus määrata
uus teenindusmaa. Määruskaebuse esitaja arvates oli maakorralduse nõuetega kooskõlas kogu maaüksuse suurusega 4873 m2 erastamine.
3.Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas 31.10.2018. a korraldusega nr 463 (korraldus nr 463) korralduse nr 11 kehtetuks.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 30.11.2018. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-18-628 menetluse, kuivõrd kaebuses vaidlustatud korraldus nr 11 oli korraldusega nr 463 kehtetuks tunnistatud. Tartu Halduskohtu kohtumäärus haldusasjas 3-18-628 menetluse lõpetamise kohta jõustus 07.03.2019.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 06.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse korralduse nr 463 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja leidis, et korraldus nr 463 riivab ilmselgelt tema MaaRS § 221 lg-st 6 tulenevat õigust nõuda ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramist ning maa erastamist. Vaidlustatud korralduse tühistamata jätmise korral kaotab määruskaebuse esitaja õiguse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ja selle maa erastamiseks.
6.Vastustaja esitas 31.01.2019 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles leidis, et määruskaebuse esitaja kaebusel puudub eduperspektiiv. Haldusasjas nr 3-18-628 tuvastati, et vastustaja 12.11.2008. a korraldus nr 349, millega otsustati keelduda määruskaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamisest Narva-Jõesuus Aia 48 asuva ehitise juurde, on jõustunud ning kehtiv. Määruskaebuse esitaja kaebuste eesmärgiks on saavutada Narva-Jõesuus Aia 52 (endine Aia 48) asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamine. Määruskaebuse esitaja ei saa seda enam taotleda, kuivõrd tema vastav õigus on korraldusega nr 349 lõppenud. Määruskaebuse esitaja kaebus ei saa kaasa tuua korralduse nr 349 kehtetust.
7.Tartu Halduskohus tagastas 18.06.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus tugines vastustaja selgitustele, et katlamaja ja puhkebaasi hoone on olemuslikult seotud ning seega keeldus vastustaja 12.11.2008. a korraldusega ka katlamaja korda tegemata jätmisega seonduvalt maa ostueesõigusega erastamisest, mistõttu ei saa määruskaebuse esitaja taotleda Narva-Jõesuus Aia 52 asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamist. 25.10.2017. a ehitise ülevaatuse aktist nähtus, et katlamaja on lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav. Eelnevast tulenevalt ei saaks määruskaebuse esitajale ka tulevikus MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt katlamajaga seonduvalt maad ostueesõigusega erastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse ning jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud vastustaja kanda. Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja on oma tegevusega andnud hinnangu selle kohta, et kaebajale kuuluv katlamaja ei ole lagunenud ja kasutusest väljalangenud või maastikupilti kahjustav ning et katlamaja pole ka olemuslikult puhkekodu hoonega enam seotud. Vastustaja viis katlamaja juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus tehtud toimingute ja haldusaktidega määruskaebuse esitaja lubamatult eksimusse, et temale kuuluva katlamaja juurde erastatakse maad. Tulenevalt komisjoni poolt koostatud ülevaatuse aktist ja 12.11.2008. a korraldusest ei ole katlamaja lagunenud ja maastikupilti kahjustav, sest aktis ja korralduses nimetatakse ja käsitletakse ainult ühte ehitist, milleks on puhkekodu. Seega esineb määruskaebuse esitajal õiguspärane ootus, et katlamaja juurde on võimalik maad erastada. Määruskaebuse esitajat hoiti kuni vaidlustatud korralduse andmiseni eksimuses, et ta saab erastada maad vähemalt korralduses nr 11 toodud ulatuses.
25.10.2017. a ehitise ülevaatuse aktis toodud järeldused on ebausaldusväärsed, kuna need tegi erapoolik komisjon. Komisjoni aktis toodu on põhjendamata, mistõttu on dokumendi tõenduslik väärtus olematu. Katlamaja osas on seisukoht võetud kiirustades ja ilma tõendusliku aluseta. Komisjoni ülevaatuse akt on vaid üks tõend, mille ümberlükkamiseks on määruskaebuse esitajal kaebuse menetlusse võtmise korral kõik võimalused. Vastustaja ei ole ka ise näinud probleemi selles, et katlamaja ei funktsioneeri enam katlamajana, vaid tootmishoonena. Katlamaja oli mõeldud puhkebaasi kütmiseks, kuid kuna puhkekodu on vastustaja enda põhjenduste kohaselt kasutusest välja langenud, siis polegi võimalik rääkida nende kahe hoone olemuslikust seotusest. Ka Päästeamet käsitab mõlemat Aia 52 asuvat hoonet endiselt kasutuses olevate ehitistena ning on määruskaebuse esitajale teinud korralduse suurema hoone aknad korda teha. Samuti on määruskaebuse esitaja aastaid tasunud ning tasub endiselt maamaksu kogu 4873 m2 maaüksuse eest. Seega käsitleb riik määruskaebuse esitajat endiselt mõlema Aia 52 asuvat hoone omanikuna. Vastustaja on haldusmenetluses rikkunud ka määruskaebuse esitaja õigust ärakuulamisele. Vastustaja pole määruskaebuse esitajale dokumente kätte toimetanud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on õigusvastane ka põhjusel, et halduskohus ei selgitanud määruskaebuse esitajale õigust muuta kaebuse eset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus juhib esmalt halduskohtu tähelepanu asjaolule, et halduskohus on 18.06.2019. a määruse asjaolude kirjeldamisel ekslikult kasutanud terminit määruskaebuse esitaja, sest halduskohus ei lahendanud määruskaebust, vaid tagastas kaebuse. Ka ei sisaldu haldusasja nr 3-18-2252 toimikus enamikke halduskohtu 18.06.2019. a määruse asjaoludes välja toodud dokumente ning halduskohus ei ole määruses selgitanud, millisel viisil ta puuduvate dokumentidega tutvus, et neile tugineda. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel siiski vajalikuks asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist ega puuduvate dokumentide käesoleva haldusasja toimiku juurde võtmist, kuivõrd need on olemas haldusasja nr 3-18-628 toimikus. Ka nimetatud haldusasjas olid menetlusosalisteks käesoleva asja menetlusosalised. Ringkonnakohus tugineb käesoleva määruskaebuse lahendamisel seega ka haldusasja nr 3-18-628 toimikus olevatele materjalidele.
11.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
12.Vastustaja on vastuses kohtunõudele selgitanud, et katlamaja ja puhkebaasi hooned on olemuslikult seotud ning seega keeldus vastustaja 12.11.2008. a korraldusega ka katlamaja korda tegemata jätmisega seonduvalt Aia 52 asuva maa ostueesõigusega erastamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 25.10.2017. a ehitise ülevaatuse akt ebausaldusväärne pelgalt seetõttu, et selle on koostanud vastustaja poolt määratud komisjon. 25.10.2017. a ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et
katlamaja on lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav. 14.07.2017 jõustunud MaaRS § 6 lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks. Seega ei näe MaaRS § 6 lg 31 enam ette võimalust anda tähtaeg lagunenud ja kasutusest väljalangenud või ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks. Eelnevast tulenevalt ei saa vastustaja ka tulevikus MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt määruskaebuse esitajale katlamajaga seonduvalt maad ostueesõigusega erastada. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal ei ole võimalik käesoleva kaebusega enda eesmärki saavutada.
13.Asjaolu, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis ekslikult korralduse nr 11, ei tähenda, et katlamaja ei oleks kasutusest välja langenud. Haldusorganil on õigus eksimuse tuvastamisel see haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamisega parandada. Just seda ongi vastustaja käesoleval juhul teinud. Kuigi määruskaebuse esitajale võib ilmselgelt ebameeldiv olla see, et linnavalitsuse eksimusest tulenevalt tekitati talle arusaam, et tal on õigus teatud ulatuses maad ostueesõigusega erastada, ei tähenda see seda, et vastustaja oleks määruskaebuse esitajale saanud anda MaaRS § 6 lg 31 mõttes kasutusest väljalangenud ehitise juurde loa maa ostueesõigusega erastamiseks.
14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et Päästeamet käsitles katlamaja kasutuses olevana, kuivõrd haldusasjas nr 3-18-628 esitatud kaebuse lisast 3 nähtub, et Päästeamet on meeldetuletuse saatnud kasutuseta hoone osas. Õigusvastast maksunõuet on aga võimalik vaidlustada üldises korras.
15.Määruskaebuse esitaja hinnangul on vastustaja rikkunud tema õigust ärakuulamisele ega ole isegi talle dokumente kätte toimetanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et määruskaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-18-628 vastustaja vastuse kaebusele kätte saanud 07.09.2018 ning Maa-ameti vastuse kaebusele 15.10.2018. Kuivõrd sellega on tõendatud, et määruskaebuse esitajale olid nimetatud dokumendid enne 31.10.2018. a korralduse nr 463 andmist kätte toimetatud, on asjakohatu määruskaebuse esitaja väide, et talle ei ole eelmainitud dokumente kätte toimetatud. Kuigi ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et vastustaja ei andnud määruskaebuse esitajale konkreetset võimalust omapoolsete seisukohtade esitamiseks, tuleb arvesse võtta seda, et vastustajal ei olnud tegelikkuses kaalutlusõigust korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamise küsimuses, vaid tal oli kohustus seda teha. Seetõttu ei saanud määruskaebuse esitajale omapoolsete seisukohtade esitamiseks tähtaja andmine mõjutada asja otsustamist HMS § 58 mõttes. Kuivõrd määruskaebuse esitaja oli teadlik, et vastustajal on kavas korraldus nr 11 kehtetuks tunnistada ning tal oli ka võimalus oma seisukohad vastustajale esitada, ei ole põhjendatud korralduse nr 463 tühistamine. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui kohtumenetluses korraldus nr 463 tühistataks, oleks vastustajal kohustus anda uus samasisuline korraldus. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitajal võimalik saavutada oma kaebuse eesmärki ja halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel õigesti tagastanud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanudki halduskohus määruskaebuse esitajale selgitama võimalust muuta kaebuse eset. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kuivõrd tuvastamis- ega hüvitamiskaebus ei oleks antud juhul eesmärgi saavutamiseks otstarbekamad, ei olnud alust käesoleva kaebuse nõude muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu HKMS § 2 lg-st 5 tulenev selgitamiskohustus sedavõrd ulatuslik siis, kui määruskaebuse esitajat
esindab menetluses vandeadvokaat. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt HKMS § 45 lg-test 4 ja 5 on tuvastamis- ja hüvitamiskaebuste esitamise kaebetähtajad 3 aastat. Seega on määruskaebuse esitajal soovi korral võimalik nimetatud nõudeid sisaldavad kaebused halduskohtule veel esitada. Samas peab määruskaebuse esitaja sel juhul tuvastamiskaebuse puhul silmas pidama ka HKMS § 45 lg-t 2.
17.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.