Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
24.09.2019, Tartu
Haldusasja number
3-18-2252
Haldusasi
OÜ Vertrag kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.2018. a korralduse nr 463 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Vertrag määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja OÜ Vertrag Esindaja v-adv Raul Ainla Vastustaja Narva-Jõesuu linn Esindaja v-adv Enno Heringson
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav
uus teenindusmaa. Määruskaebuse esitaja arvates oli maakorralduse nõuetega kooskõlas kogu maaüksuse suurusega 4873 m2 erastamine.
25.10.2017. a ehitise ülevaatuse aktis toodud järeldused on ebausaldusväärsed, kuna need tegi erapoolik komisjon. Komisjoni aktis toodu on põhjendamata, mistõttu on dokumendi tõenduslik väärtus olematu. Katlamaja osas on seisukoht võetud kiirustades ja ilma tõendusliku aluseta. Komisjoni ülevaatuse akt on vaid üks tõend, mille ümberlükkamiseks on määruskaebuse esitajal kaebuse menetlusse võtmise korral kõik võimalused. Vastustaja ei ole ka ise näinud probleemi selles, et katlamaja ei funktsioneeri enam katlamajana, vaid tootmishoonena. Katlamaja oli mõeldud puhkebaasi kütmiseks, kuid kuna puhkekodu on vastustaja enda põhjenduste kohaselt kasutusest välja langenud, siis polegi võimalik rääkida nende kahe hoone olemuslikust seotusest. Ka Päästeamet käsitab mõlemat Aia 52 asuvat hoonet endiselt kasutuses olevate ehitistena ning on määruskaebuse esitajale teinud korralduse suurema hoone aknad korda teha. Samuti on määruskaebuse esitaja aastaid tasunud ning tasub endiselt maamaksu kogu 4873 m2 maaüksuse eest. Seega käsitleb riik määruskaebuse esitajat endiselt mõlema Aia 52 asuvat hoone omanikuna. Vastustaja on haldusmenetluses rikkunud ka määruskaebuse esitaja õigust ärakuulamisele. Vastustaja pole määruskaebuse esitajale dokumente kätte toimetanud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on õigusvastane ka põhjusel, et halduskohus ei selgitanud määruskaebuse esitajale õigust muuta kaebuse eset.
katlamaja on lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav. 14.07.2017 jõustunud MaaRS § 6 lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks. Seega ei näe MaaRS § 6 lg 31 enam ette võimalust anda tähtaeg lagunenud ja kasutusest väljalangenud või ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks. Eelnevast tulenevalt ei saa vastustaja ka tulevikus MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt määruskaebuse esitajale katlamajaga seonduvalt maad ostueesõigusega erastada. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal ei ole võimalik käesoleva kaebusega enda eesmärki saavutada.
esindab menetluses vandeadvokaat. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt HKMS § 45 lg-test 4 ja 5 on tuvastamis- ja hüvitamiskaebuste esitamise kaebetähtajad 3 aastat. Seega on määruskaebuse esitajal soovi korral võimalik nimetatud nõudeid sisaldavad kaebused halduskohtule veel esitada. Samas peab määruskaebuse esitaja sel juhul tuvastamiskaebuse puhul silmas pidama ka HKMS § 45 lg-t 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.