Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 13. september 2019, Tallinn 3-19-1086
Haldusasi
A.B.i kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna
7.märtsi 2019 korralduse nr 3-5.4/127 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: A.B. Vastustaja: Pärnu linn Esindaja: Katrin Karu Kolmas isik: AS Pärnu Vesi Esindaja: juh. liige Leho Võrk Kolmas isik: V.V. Kolmandad isikud: R.K. ja E.K. Esindaja: v.adv Kaire Aus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.B.i kaebus rahuldamata.
2.Mõista A.B.’ilt R.K. ja E.K. kasuks solidaarselt välja menetluskulu 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot. Jätta ülejäänud menetlusosaliste kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 14. oktoobril 2019 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond andis 7. märtsi 2019 korraldusega nr 3-5.4/127 ehitusloa Pärnus Kulla tänav T2 (katastriüksus 65503:074:0004) ja Räni tänav (katastriüksus 62503:074:0043) kinnistutele külmaveetorustiku ja reoveetorustiku rajamiseks. Kõnealused trassid on ette nähtud Räni tn 2 ja Kroomi tn 1 kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni -1-
tagamiseks. Projekti kohaselt läbivad ehitatavad trassid Kulla tn 8 kinnistul kasvava tammepuu juurestiku kaitseala.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.A.B., kes on Kulla tn 8 kinnistu kaasomanik, esitas 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 7. märtsi 2019 korralduse nr 3-5.4/127 tühistamist. Kaebaja on kokkuvõttes seisukohal, et ehitusloas ette nähtud trasside rajamine võib kahjustada Kulla tn 8 kinnistul asuvat väärtuslikku tamme sedavõrd, et puu elujõulisus muutub küsitavaks. Kaebaja heidab ette, et tema poolt menetluse käigus esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud ega kõnealuste trasside alternatiivseid asukohti kaalutud.
3.Kaebaja leiab, et ehitusprojekt on vastuolus kõnealust ala hõlmava detailplaneeringuga, mille kohaselt tuleb kõigepealt välja ehitada reoveepumpla Raua tänavale ja alles seejärel saab hakata planeerima ja rajama torustikke Kroomi, Räni ja Plii tänavale. Teiseks märgib kaebaja, et otsus on haldusmenetluse seaduse § 63 lg 1 p 5 alusel tühine, sest otsuses toodud andmed ja ehitisregistris kajastatud andmed ehitusloa taotluse esitamise aja kohta on vastukäivad. Kaebaja märgib, et ehitisregistri andmetel on ehitusloa taotlus esitatud 4. märtsil 2019, ent selle taotluse alusel alustatud menetlusse ei ole kaebajat üldse kaasatud. Kaebaja leiab, et Eesti standard „Linnatänavad“ EVS 843:2016 välistab torustike paigaldamise Kulla tn 8 kinnistul asuva tamme juurestiku kaitsealasse ning vaidlustatud otsuses kirjeldatud erimeetmete võtmine ei taga Kulla tn 8 tammepuu elujõulisust, samas on kõnealuste trasside rajamiseks muid võimalusi, mida aga mõistlikult kaalutud ei ole. Ka on kaebaja seisukohal, et antud juhul oleks tulnud läbi viia ka ehitusprojekti ekspertiis, sest tegemist ei ole tavapärase vee- ja kanalisatsiooni trassi rajamisega, vaid trasside rajamine läbi Kulla tn 8 kinnistul paikneva puu juurestiku kaitseala on suurema ohupotentsiaaliga ehitustegevus, tegemist on ehitustehniliselt keerulise rajatisega ning kogemus, mis puudutaks tehnovõrkude rajamist kinnisel meetodil läbi I väärtusklassi tammepuu juurestiku kaitseala, kaebajale teadaolevalt Eestis puudub. Viimaks leiab kaebaja, et otsuses esitatud selgitused võimalike trassiavariide, lekete ja ummistuste likvideerimiseks kinnisel meetodil on ebapiisavad ning enne ehitusloa andmist oleks tulnud kõigi osapoolte vahel kokku leppida detailne tegevusjuhend trassiavariide, lekete ja ummistuste likvideerimiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Pärnu linn palub A.B.i kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul ei ole ehitusluba detailplaneeringuga vastuolus ning kohustust esimesena välja ehitada reoveepumpla detailplaneeringust ei tulene. Vastustaja leiab, et kaebaja oli nõuetekohaselt menetlusse kaasatud ning selgitab, et 4. märtsil 2019 ei esitatud uut ehitusloa taotlust, vaid üksnes parandati ehitisregistris ilmne eksimus varem esitatud ja kaebajale arvamuse andmiseks antud ehitusloa taotluses. Vastustaja hinnangul võimaldab Eesti standard „Linnatänavad“ trasse puu juurestiku kaitsealale ehitada kui selleks on kinnistu omaniku nõusolek, ent vaidlusalused trassid rajatakse Pärnu linna omandis olevale kinnistule ning liiati on linn nõusoleku tingimuseks seadnud selle, et tööde teostamisel järgitakse arborist-konsultant Sulev Järve eksperthinnangus toodud juhiseid. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esitanud ühtki veenvat tõendit selle kohta, et ehitusloa realiseerimine kahjustaks kõnealust tamme. Vastustaja selgitab, et kaebaja nimetatud alternatiivseid lahendusi kaaluti, ent kaks kaebaja pakutud alternatiividest olid majanduslikult ebaotstarbekad ning ühel juhul oli tegemist detailplaneeringu muutmist nõudva lahendusega. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist erilise ehitustööga, mille teostamise kogemus Eesti puudub, sest kinnisel meetodil torustike rajamise teenust pakuvad Eestis mitmed ettevõtted. Vastustaja -2-
ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamise projekti juurde tuleb esitada torustiku kasutus- ja hooldusjuhend.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Kroomi tn 1 kinnistu omanikud R.K. ja E.K. leiavad, et A.B.i kaebus on põhjendamatu, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis lubaks järeldada, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud erimeetmete rakendamine tehnosüsteemide rajamisel ei taga Kulla tn 8 asuva tamme elujõulisust. Samuti selgitavad nimetatud kolmandad isikud, et kaebusest ei selgu ühtki põhjust, miks kaebaja huvi vältida puu juurestiku kaitsealasse trasside rajamist peaks olema kaalukam kolmandate isikute huvist saada enda elamusse vee- ja kanalisatsioonivarustus, milleta tänapäeval ei ole elamu sihipärane kasutamine mõeldav. Samuti selgitavad kolmandad isikud, et kõnealuse tamme juurestiku kaitsealasse paigaldati lahtisel kaevemeetodil 2018. aastal elektri maakaabel, mis ei ole tamme kuidagi kahjustanud. Kolmandad isikud juhivad tähelepanu ka sellele, et asjaõigusseaduse § 149 kohaselt oleks vastustajal õigus kaebajalt nõuda, et viimane puu juured linna maalt eemaldaks või eemaldada need ise. Ka on kolmandad isikud seisukohal, et projekti ekspertiisi teostamine ei olnud vajalik, kuna tegemist pole keeruka ehitisega. Kolmandad isikud märgivad ka, et nende hinnangul on kaebuse esitamise tegelik eesmärk saada kaebaja omandis olevatele kinnistutele kolmandate isikute arvelt vee- ja kanalisatsiooni rajamist ilma ise panustamata.
6.Räni tn 2 omanik V.V. palub kaebuse rahuldamata jätta, nõustudes R.K. ja E.K. seisukohaga ning olles seisukohal, et ehitusloa andmisel on läitud parim võimalik lahendus, mis arvestab kõigi asjaosaliste huve ning võimaldab tagada ka kõnealuse tamme elujõulisuse.
7.AS Pärnu Vesi palub kaebuse rahuldamata jätta, nõustudes vastustaja seisukohtadega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Vaadanud läbi menetlusosaliste väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian et A.B.i kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja oli vaidlusaluse ehitusloa andmise menetlusse piisaval määral kaasatud ning vastustaja on ehitusloa andmisel kaebaja huvide ja õigustega piisavalt arvestanud, olles eeskätt seadnud vaidlustatud otsuse resolutiivosa punktis 3 ehitusloa realiseerimise tingimuseks vastutava arboristi järelevalve kaebaja kinnistul asuva tamme juurestiku kaitsetsoonis tööde teostamise ajal. Kaebaja seevastu ei ole veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et tamme juurestiku kaitsealas torustiku paigaldamine ehitusloas ja projektis ette nähtud viisil ning arboristi järelevalve all, ei ole piisav kaebaja kinnistul asuva tamme elujõulisena säilitamise tagamiseks. Samas ei ole kaebajal ühelgi juhul õigust nõuda sellele puule igasuguste mõjude vältimist. Kaebaja poolt esitatud arborist Arne Oadi (tl. 10) hinnangu kohaselt on puu kaitseks vajalik määrata juurestiku kaitsevöönd, kus juurte kahjustamine ei ole lubatud. Sellest ei saa aga järeldada, et igasugune ehitustegevus selles alas oleks välistatud. Seevastu nähtub arborist Sulev Järve hinnangust (tl. 24 pöördel), et nõuetekohase järelevalve all ja ettevaatusmeetmete võtmisel on trasside rajamine võimalik ilma puud kahjustamata. Seda silmas pidades on ehitusloa andmisel ka eraldi sätestatud nõue, et kõnealuse juurestiku kaitsevööndus peab tööde teostamine toimuma arboristi järelevalve all. Neil asjaoludel ja vastupidiste veenvate tõendite puudumisel ei saa püsivate ja puu elujõulisust kahjustavate kahjustuste tekkimist pidada tõenäoliseks.
9.Kaebaja on käesoleva kaebuse esitanud enda omandiõiguse kaitseks, soovides vältida Kulla tn 8 kinnistul asuva tamme hävimist. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kinnisomandiõigus -3-
hõlmab ka kõnealust puud, kuna see on kinnisasja esemeks oleva maatüki oluline osa. Kolmandate isikute seisukohaga, nagu välistaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 kaebaja õiguse nõuda vaidlusaluse puu juurte kahjustamist, ei saa nõustuda. Käesoleva vaidluse esemeks on ehitusloa andmine. Ehitusseadustiku § 8 lg 1 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ehk see ei tohi põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Nimetatud sättest tulenevalt peab projekteerimisel ja ehitusloa andmisel arvestama ka ehitise ja ehitamise võimalikke mõjusid naaberkinnistule. See ei tähenda siiski, et naaberkinnistu omanik võiks ehitusloa andmist pareerida pelgalt väitega, et ehitis või ehitamine võivad tema kinnistule avaldad mistahes kahjulikke mõjusid.
10.Mis puudutab kaebaja väidet, et vaidlustatud otsus on seal kajastatud kuupäevade osas vastuoluline, siis on ilmne, et kõnealused vastuolud ei saa ühelgi juhul olla otsuse tühisuse aluseks, nagu kaebaja leiab. HMS § 63 lg 1 punkti 5 alusel on tühine selline haldusakt, mida ei ole selles seisnevate sisuliste vastuolude tõttu võimalik täita. Ühtki sellist vastuolu vaidlusaluse otsuse puhul ei esine. Otsuse sisu on selge ja arusaadav: sellega antakse ehitusluba konkreetse ehitusprojekti realiseerimiseks. Ka ühtki teist HMS § 63 lõikes 1 sätestatud haldusakti tühisuse alust vaidlustatud otsuse puhul ilmselgelt ei esine.
11.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlusaluse ehitusloa andmise menetlusse teda ei kaasatud. Sõltumata põhjusest, miks kajastub ehitisregistri andmetes (tl. 57) ehitusloa taotluse kuupäevana 04.03.2019, on ilmne, et kõnelaust ehitusluba on taotletud ja see on välja antud vastavalt AS EKE Projekt koostatud ehitusprojektile nr 18095. Kõnealune ehitusprojekt edastati kaebajale arvamuse avaldamiseks 31. oktoobril 2018 (tl. 19) ning uuesti 6. veebruaril 2019, pärast seda, kui projekti oli muuhulgas kaebaja esitatud arvamusest lähtudes mõningal määral korrigeeritud. On tõsi, et vastustaja ei ole vaidlustatud aktis esitanud üksikasjalikke põhjendusi kõigi kaebaja poolt vastuväidetes välja toodud argumentide kohta, ent see ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kokkuvõttes on vastustaja hinnanud ehitamise ja ehitise võimalikke ohtusid Kulla tn 8 kinnistul olevale tammele ning jõudnud, eeskätt arboristi seisukohale ning vee ja kanalisatsioonitrasside rajamise ja käitamise pikaajalist kogemust omava AS-i Pärnu Vesi selgitustele tuginedes loogilisele ja mõistlikule järeldusele, et ehitusprojekti kohane ehitamine on ohutu.
12.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et ehitusloa andmise aluseks olev projekt on detailplaneeringuga vastuolus. Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti 2011 korraldusega nr 276 kehtestatud Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneeringu jooniselt1 ega seletuskirjast (108 jj) ei saa järeldada, et detailplaneeringuga oleks kindlaks määratud trasside konkreetne asukoht. Küll aga saab detailplaneeringu seletuskirja punktidest 11.2 ja 12.2 järeldada, et vastavad torustikud on ette nähtud paiknema tänavate all. Detailplaneeringu seletuskirja punktist 5.2 nähtub, et detailplaneeringuga on Kulla tänava ja oja vahelisele lõigule ette nähtud rajada risti paiknev jaotustänav „Tänav 4[Räni]“. Ehitusloas viidatud projektist nähtub, et vaidlusalused trassid on kavandatud detailplaneeringus ette nähtud Räni tänavale. Seega on trasside rajamine Räni tänava tänavamaale detailplaneeringuga kooskõlas. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et enne uute trasside rajamist oleks tulnud välja ehitada detailplaneeringus nimetatud uus pumpla. Detailplaneeringuga ei ole ei ole Kroomi tn 1 ja Räni tn 2 veevarustuse ja kanalisatsiooni trasside rajamist seatud kuidagi sõltuvusse uue pumpla rajamisest ega otsustatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste rajamise järjekorda. Eelviidatud detailplaneeringuga seonduvalt tuleb asjassepuutumatuks pidada kaebaja väiteid, mis
Kättesaadav Pärnu linna detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste kaardirakenduse kaudu: https://parnulv.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=6ef741683bda40f49e4f76152c48aed2
-4-
seonduvad sellega, et kehtestatud detailplaneering ei arvesta piisavalt Kulla tn 8 omanike huve või tegelikku olukorda planeeringualal. Detailplaneering on kehtiv ning kaebaja ei saa põhimõtteliselt tugineda ehitusloa vaidlustamisel sellele, et detailplaneering on tema hinnangul puudulik või sealne lahendus ebaotstarbekas.
13.Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et ehitusloa andmisel ei ole mõistlikult kaalutud teisi alternatiivseid trassivalikuid. Tõsi, vaidlustatud otsuses ei ole üksikasjalikult analüüsitud ehitusloa saanud projekti paremust võrreldes kaebaja 13. veebruari 2019 avaldusele lisatud joonisel (tl. 48) kajastatud alternatiivsete lahendustega. Küll aga on otsuses põhjendatud seisukohta, et ehitusloa saanud projekti realiseerimine on piisavalt ohutu. Selles olukorras ei pidanud vastustaja üksikasjalikult kaebaja pakutud alternatiivseid lahendusi analüüsima. See, et vastustaja siiski kõnealuseid alternatiive kaalunud on, nähtub aga eeskätt vaidemenetluse raames 23. aprillil 2019 toimunud vaide arutelu protokollist (tl. 79). Kuigi vaidemenetlus toimus pärast otsuse tegemist, on antud juhul usutav, et argumentidest, mille kõnealusel arutelul tõi välja AS Pärnu Vesi esindaja, on vastustaja sisuliselt lähtunud ka otsuse tegemisel. Nimelt on ka ilma trasside rajamisega seotud tehnilisi tingimusi teadmata ilmne, et ehitusloa saanud projektis kajastuv lahendus on optimaalne ehk ühelt poolt realiseeritav kõige väiksemate kuludega ning teisalt piisavalt ohutu. Kaebaja esitatud joonisel nii sinise kui rohelise joonega tähistatud lahendus tähendaks igal juhul ehitusloa saanud projekti kohase lahendusega võrreldes pikema trassi ehitamist ning oleks seega igal juhul kulukam. AS Pärnu Vesi esindaja on liiati vaide arutelul selgitanud, et n-ö sinise variandi realiseerimine eeldaks reovee pumpla rajamist ning n-ö roheline variant ei ole tehniliselt sootuks võimalik. Olukorras, kus arborist on leidnud, et Kulla tn 8 asuva tamme juurestiku kaitsealasse on võimalik trassid ehitada ilma puu elujõulisust ohtu seadmata, ei pidanud vastustaja võimalike alternatiivide hindamiseks rohkem teavet koguma ega üksikasjalikumaid põhjendusi esitama. Kaebaja esitatud joonisel kollase joonega tähistatud lahendus eeldaks trassi ehitamist üle Raua tn 9 kinnistu, mis oleks ebaproportsionaalne selle kinnistu omaniku omandiõiguse seisukohast olukorras, kus antud juhul valitud lahendus näeb ette trassi ehitamise transpordimaa funktsiooniga tänava alla. Nagu juba eelpool märgitud, toetab ka kehtiv detailplaneering trasside rajamist just tänavamaale ning sealt torustiku vedamise konkreetsete kinnistute liitumispunktideni, mitte aga trasside vedamist läbi teiste kinnistute.
14.Õige ei ole ka kaebaja etteheide, et projektile ei ole tehtud ekspertiisi. EhS § 14 lõikest 3 tuleneb, et ekspertiis on nõutav, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga. Vaidlusaluste trasside rajamine ei ole ilmselgelt ehitustehniliselt keerukas ning ühe, kuigi vana ja väärtusliku, puu kahjustamise oht ei ole antud juhul selline, et tegu oleks „suurema ohupotentsiaaliga ehitisega“. Ehitusprojekti ekspertiis ei ole ainus võimalus ehitamisega seotud mõjude hindamiseks ning sellise ekspertiisi tegemine ei ole iseäranis vajalik juhul, kui projekti realiseerimine endas mingisuguseid olulisi ehitustehnilisi riske ei kätke. Võimalikke muud laadi ohtusid on võimalik enne projekti koostamist ja/või ehitusloa andmist hinnata ka muul moel, näiteks konkreetset ohtu hindava erialaspetsialisti poolt. Käesoleval juhul on projekti realiseeritavust ja sellega kaasnevaid ohtusid hinnanud arborist Sulev Järve (tl. 43), kes on hinnanud konkreetset ehitusprojekti ja leidnud, et seal kajastatud lahendus on võimalik realiseerida tamme elujõulisust kahjustamata. Siinkohal tuleb märkida, et ehitise või ehitamise võimalikku mõju Kulla tn 8 asuvale puule ei saa hinnata ehitustehnilistele insenerteadmistele tuginedes, mis tähendab, et vastavalt majandus- ja taristuministri 8. juuni 2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 2 lõikele 2 oleks sellise ekspertiisi teostamisel ehitusprojekti ekspertiisi teostaja pidanud igal juhul kaasama eriteadmistega isiku, kelleks antud juhul saanuks olla arborist. Seega sisuliselt on ehitusloa -5-
andmise menetluses ehitise ja ehitamise mõjusid hinnatud samaväärselt nagu see oleks olnud võimalik ehitusprojekti ekspertiisi raames.
15.Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et ehitusloa saanud projekti kohane trasside rajamine on vastuolus standardiga EVS 843:2016. Kõnealune standard ei välista puu juurestiku kaitsealasse torustiku rajamist, kui rakendatakse erimeetmeid. Käesoleval juhul on selliseks erimeetmeks eeskätt vaidlustatud korralduse resolutiivosa punktis 3 nimetatud arboristi järelevalve juurestiku kaitsealas tööde teostamise ajal. Samuti ei rajata trassi lähemale kui 2 meetrit puutüve teljest. Standardit ei saa kuidagi tõlgendada nõnda, et juurestiku kaitsealasse jäävad tööd saaksid toimuda üksnes puutüve asukohaks oleva kinnistu omaniku (antud juhul kaebaja) nõusolekul. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas kinnisomandiõiguse ulatusega.
16.Seonduvalt kaebaja väidetega, et arvestatud pole trassis tekkida võivate ummistuste ja leketega, siis nähtub vaidlusalusest korraldusest, et vastustaja on sellega arvestanud ning leidnud, et vajalikud parandustööd saab teha kinnisel meetodil ning trasside ehitamisel kasutatavate materjalide eluiga on piisavalt pikk. Seejuures on vastustaja arusaadavalt tuginenud AS Pärnu Vesi hinnangule; viimase näol on tegemist piirkonnas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust osutava ettevõtjaga, kellel on ilmselgelt kogemus vastavate trasside ehitamisel, käitamisel ja korrashoiul. Kaebaja on küll korduvalt väitnud, et ta ei ole veendunud ehitatavate trasside käitamise ja võimaliku hooldamise ohutuses, ent ei ole siiski esitanud ühtki tõendit või veenvat põhjendust, mis annaks põhjust kahelda arborist S. Järve hinnangus ning ASi Pärnu Vesi seisukohale tugineva vastustaja seisukoha põhjendatuses. Seda, et torustiku võimalikud lekete või ummistustega kaasnevad tööd tammepuud oluliselt ja pöördumatult kahjustavad, ei saa eeldada ega heita vastustajale ette põhjalikumate sellekohaste uuringute tegemata jätmist.
17.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kabeaja kahjuks. HkMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesolevas asjas osalesid kõik kolmandad isikud vastustaja poolel, vaieldes kaebusele vastu. E.K. ja R.K. on esitanud taotluse mõista kaebajalt välja 1260 euro suurune õigusabikulu. Esitatud kuludokumentide kohaselt seondub õigusabikulu kokku 10,5 advokaadi töötunniga. Leian, et võttes arvesse asja mahukust (sh. kaebuse aluseks olevad asjaolud, kaebaja väited, kaebaja seisukohtade täpsustamine mitmes menetlusdokumendis, esialgse õiguskaitse taotlus) ja keerukust ning olulisust nimetatud kolmandate isikute jaoks, ei saa õigusabikulu pidada ebamõistlikult suureks ning kolmandate isikute kulud tuleb taotletud ulatuses kaebajalt nende kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.