lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-817/6

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-817/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1474
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 44KaebeõigusHMS § 86 lg 2Vaideotsus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-817/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja22.08.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-960/16Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukooseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-817

Haldusasi

Kangelaste Projekt OÜ kaebus Narva Linnavalitsuse

20.veebruari 2019. a korralduse nr 130-k tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kangelaste Projekt OÜ määruskaebus Halduskohtu 22. augusti 2019. a määrusele

Menetlusosalised

Tartu

Kaebaja Kangelaste Projekt OÜ, seaduslik esindaja Karol Kampus Vastustaja Narva linn

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta Kangelaste Projekt OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
22.augusti 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.20. veebruari 2019. a korraldusega nr 130-k andis Narva Linnavalitsus ehitusloa Narva linnas Kangelaste prospekt 37a asuva kinnisasja hoonestamiseks, sh toiduainete kaupluse ehitamiseks. Ehitusluba (nr 1912271/04174) kanti ehitisregistrisse 22. veebruaril 2019.
2.Pärast Narva Linnavalitsuse 20. veebruari 2019. a korralduse nr 130-k kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide tagastamist pöördus Kangelaste Projekt OÜ kaebusega halduskohtusse, taotledes vaidlustatud korralduse tühistamist.
3.22. augusti 2019. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Määruse põhjenduste kohaselt ehitusloa andmise korralduse või ehitusloa vaidlustamisel ei näe õigusaktid ette võimalust esitada kaebus muul eesmärgil kui isiku enda õiguste kaitseks. Kaebaja väitel on rikutud tema õigusi ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. Kaebusest aga ei nähtu, kuidas takistab vaidlustatud korraldus kaebaja ettevõtlust või rikub tema konkurentsivõimet või mil viisil on vastustaja ebavõrdselt kohelnud kaebajat. See tähendab, et kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides, sellist õigust kaebajal ehitusloa vaidlustamisel ei ole. Kaebaja tugineb kaebeõiguse alusena sellele, et tal on kavas osaleda Narva linnas Kangelaste prospekt 37 asuva kinnisasja enampakkumisel ja omandada see kinnisasi ning vaidlustatud korraldus rikub tema kui naaberkinnisasja tulevase omaniku õigusi. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Kangelaste prospekt 37 kinnisasi pankrotis OÜ-le Krutikus. See, et kaebajal on huvi Kangelaste prospekt 37 kinnisasja vastu või selle kinnisasjaga seotud plaane või kavatsusi, ei ole kaebeõiguse alusena piisav. Ettevõtlusvabaduse riivet seostab kaebaja vastustaja ja Lidl Eesti OÜ vahelise lepingu tingimustega ja selle kaudu ebaseadusliku riigiabi andmisega. Tegemist on teemaga, mis ilmselgelt väljub ehitusloa õiguspärasuse üle peetava vaidluse piiridest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kangelaste Projekt OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 22. augusti 2019. a määruse tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus ettevõtlusvabaduse rikkumist sisuliselt käsitlenud, märkides paljasõnaliselt, et kaebaja tugineb ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise rikkumisele abstraktselt. Halduskohtu käsitlusest nähtub, justkui saaks kaebuse menetlusse võtta üksnes siis, kui kaebaja omandaks Kangelaste prospekt 37 kinnistut ning tõendaks ehitamise kindlat negatiivset mõjutust selle kinnistu hinnale. See ei ole nii: ettevõtlusvabaduse rikkumisega on tegemist alati, kui riik rikub kohustust tagada õiguslikku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Nagu ka detailplaneeringute puhul, võivad ehituslubadega kavandatavad ümberkorraldused riivata äriühingute ettevõtlusvabadust ning mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi. Ühtlasi tuleneb kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ehitusloa vastuolust detailplaneeringuga. Kaebuse peatükkides 2.3-2.5 on kaebaja põhjendanud, et ehitusluba on vastuolus nii üldplaneeringu kui ka projekteerimistingimustega. Seega, isegi kui kaebaja ettevõtlusvabadust ega võrdsuspõhiõigust ei oleks rikutud, tuleneks kaebeõigus planeeringutest ja projekteerimistingimustest tulenevate nõuete rikkumisest Lisaks on linnavalitsuse erapooliku tegevusega rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebaja õigusi on rikutud ka vaideotsusega, nimelt on vastustaja rikkunud HMS § 86 lg 2 järgset põhjendamiskohustust. Kaebaja õiguste rikkumine vaidemenetluses annab juba iseenesest talle kaebeõiguse halduskohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Vastuseks määrusekaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ehitusloa väljastamine rikub tema õigusi. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
8.Kaebaja on piiratud vastutusega äriühing, s.o juriidiline isik. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kanti äriregistrisse 19. märtsil 2019, s.o ligi kuu pärast vaidlustatud korralduse andmist ja selle alusel ehitusloa väljastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 ls 1 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi teise lõike järgi tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Seega tekkis kaebaja võime omada õigusi ja kohustusi 19. märtsil 2019. Äriseadustiku § 147 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on põhimõtteliselt võimalik teha tehinguid äriühingule õiguste ja kohustuste võtmiseks ka enne äriühingu registrisse kandmist, kuid ka sel juhul lähevad need õigused ja kohustused äriühingule üle viimase registrisse kandmisest. See võimalus ei ole käesoleval juhul olulise tähendusega, kuna kaebaja äriregistriandmete väljatrükist (tl 61) ilmneb, et ka kaebaja põhikiri on kinnitatud 19. märtsil 2019. Seega otsustati kaebaja asutamine tema registrisse kandmise päeval ning ka kaebajale õiguste ja kohustuste loomisele suunatud tehingud ei saanud varem toimuda. Lisaks ei ole kaebaja väitnud selliste tehingute tegemist.
9.Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse menetlusse võtmisel ja hiljem lahendamisel on halduskohtul kohustus hinnata vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Vastavalt tuleb kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas kaevatava haldusakti andmise ajal sai see riivata kaebaja õigusi. Kui akti andmise ajal ei olnud õiguste riive võimalik, siis ei saa kaebaja kaebuse esitamisega oma õigusi kaitsta. Sellise kaebuse menetlusse võtmine ja läbi vaatamine on vastuolus HKMS § 44 lg-ga 1 ning tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Sellises olukorras ei saa kaebeõigus tuleneda ainuüksi ehitusloa väidetavast vastuolust detailplaneeringuga. Ehitusloa vastuolule detailplaneeringuga saab kaebaja tugineda ehitusloa õigusvastasust põhjendades. Samas on kaebaja õiguste riive nõutav kaebeõiguse jaatamiseks kas sel juhul, s.t on nõutav, et asjaolul, mille tõttu ehitusluba väidetavalt on vastuolus detailplaneeringuga, oleks mõju kaebaja õigustele. Kui kaebaja õigusvõime puudumise tõttu sellist mõju ei saa esineda, siis puudub isikul ka kaebeõigus. Käesoleval juhul on ilmne, et õigusvõime puudumise tõttu ei saanud kaebajale kuuluda õigusi vaidlustatud korralduse andmise ajal. Vastavalt ei saa Narva Linnavalitsuse korraldus kaebaja õigusi ka riivata ega rikkuda. Kaebuse esitamine avaliku huvi kaitseks on erandlikult lubatud juhul, kui selline võimalus on seaduses ette nähtud. Erinevalt näiteks detailplaneeringu kehtestamise otsusest, ei ole kehtivas õiguses sätestatud nn populaarkaebuse esitamise õigust ehitusloa andmise korralduse vaidlustamiseks. Seega ei saa ehitusloa andmise korralduse ja ehitusloa tühistamist halduskohtus nõuda ainuüksi põhjusel, et ehitusluba on antud õigusvastaselt ja rikub seega avalikku huvi ja õiguskorda. Kui isik leiab, et haldusakt, mis tema õigusi ei riiva, rikub avalikku huvi, saab ta taotleda justiitsministeeriumilt haldusakti õiguspärasuse kontrollimist haldusjärelevalve menetluses. Viimasel on vabariigi valitsuse seaduse § 75 3 lg-te 1 ja 4 alusel pädevus järelevalve teostamiseks ja selle käigus ka omavalitsusele ettepaneku tegemiseks haldusakt kehtetuks tunnistada.
10.Kaebaja väited käesolevas asjas lubavad järeldada, et kaebajal puudub ka praegusel ajal tegelik huvi vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole kaebaja ka pärast asutamist ja registrisse kandmist omandanud kinnisasja ega muud õigust, mida ehitusloa alusel ehitamine või valminud ehitis võiks mõjutada. Seega ei oleks kaebaja ka praegusel ajal isikuks, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada ja linnavalitsusel puuduks alus tema kaasamiseks ehitusloa andmise menetlusse (ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 2). Halduskohtus kaebusega kaitstav õigus ega huvi ehitusloa andmisel ei saa aga tuleneda hüpoteetilisest huvist alustada äritegevusega samas valdkonnas, milles ehitusloa alusel

püstitatavat ehitist eeldatavalt kasutama hakatakse. Vastasel juhul teostaks halduskohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktset kontrolli, mis ei ole aga lubatud. Kaebaja tõlgendus isiku õigusest ettevõtlusvabadusele ja selle õiguse kohtulikust kontrollist on iseendaga vastuolus. Kui kaebaja ettevõtlusvabaduse kaitseks oleks lubatav takistada väidetava konkurendi äritegevuseks vajaliku hoone ehitamist halduskohtule kaebuse esitamise kaudu, põhjusel, et see raskendab kaebajal samas valdkonnas tegutsemist, siis vastavalt oleks ka sellel konkurendil õigus nõuda, et kaebaja sellel tegevusalal ettevõtlusega ei alustaks. See omakorda viiks aga järelduseni, et kaebajal siiski ei ole õiguslikult kaitstavat positsiooni konkurendi ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebaja käsitlus on seega ilmses vastuolus nii ettevõtlusvabaduse õiguse enda ja ka konkurentsivabaduse põhimõttega. Kaebuse esitamise asjaolusid arvestades ei saa välistada, et kaebaja on asutatud hoopis kolmanda isiku huvides, eesmärgiga kaebeõiguse kuritarvitamise kaudu takistada konkurendi tegevust. See aga ei ole halduskohtu ülesanne isikute õiguste kaitsel.

11.Kaebeõigus käesoleval juhul ei saa tuleneda ka soovist vaidlustada Narva Linnavalitsuse 29. märtsi 2019. a vaide tagastamise otsust. Nimelt vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaide tagastamisel oleks iseseisev, tema õigusi kahjustav toime, mis ei seondu vaidlustatud ehitusloa andmise korraldusega. Vastupidi, kaebaja väitel rikub ka vaide tagastamine just tema õigust ettevõtlusvabadusele, s.t vaide tagastamise kahjulik toime seisneb selles, et kaebaja ei saavutanud vaidemenetluses vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist. Lisaks osutab ringkonnakohus, et halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja kaebuse nõudena taotlenud ehitusloa andmise korralduse tühistamist, kuid mitte vaide tagastamise otsuse tühistamist. Seega ei pidanudki halduskohus kaebuse tagastamise otsustamisel kontrollima, kas kaebajal on kaebeõigus vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks.
12.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus
22.augusti 2019. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium