Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 3. september 2019, Tartu
Haldusasi
L Tehnoülevaatus OÜ kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse
5.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 2-5.17/2437-7 alusel rakendatud sunniraha õigusvastasuse tuvastamiseks ja
25.jaanuari 2019. a ettekirjutuse nr 2-5.17/343 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks Tartu Halduskohtu 1. juuli 2019. a määrus L Tehnoülevaatus OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – L Tehnoülevaatus OÜ Vastustaja – Kohtla-Järve linn
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-418
RESOLUTSIOON
1.Jätta L Tehnoülevaatus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. juuli 2019. a määrus muutmata.
2.Jätta läbi vaatamata L Tehnoülevaatus OÜ taotlus kohustada vastustajat väljastama kaebajale 14. juuli 2019. a teabenõude korras nõutud andmeid.
3.Jätta rahuldamata L Tehnoülevaatus OÜ taotlus korraldada määruskaebuse läbivaatamiseks istung.
4.Tagastada L Tehnoülevaatus OÜ-le määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
Määrus ei ole tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg-le 7 edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus teavitas 6. septembri 2018. a teatega nr 2-5.17/2437 L Tehnoülevaatus OÜ-d järelevalvemenetluse algatamisest Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Kalevi 39 oleva kinnistu osas, kuna kinnistul paiknev parkla piirdeaed ei vasta linna eeskirjades kehtestatud normidele. Kohtla-Järve Linnavalitsus kohustas 5. novembri 2018. a ettekirjutusega nr 2-5.17/2437-7 L Tehnoülevaatus OÜ-d tegema ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit hiljemalt 14. detsembriks 2018. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral lubas linnavalitsus rakendada L Tehnoülevaatus OÜ suhtes sunniraha 1000 eurot.
Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 20. detsembril 2018 kohtutäiturile täitmisavalduse nimetatud ettekirjutusega määratud sunniraha sissenõudmiseks L Tehnoülevaatus OÜ-lt. Kohtutäitur tegi täitmisteate 21. detsembril 2018. Kohtla-Järve Linnavalitsus kohustas 25. jaanuari 2019. a korduva ettekirjutus-hoiatusega nr 2-5.17/343 L Tehnoülevaatus OÜ-d tegema ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit hiljemalt
30.juuniks 2019. Ettekirjutuse täitmata jätmisel lubati L Tehnoülevaatus OÜ suhtes rakendada sunniraha 1000 eurot.
2.L Tehnoülevaatus OÜ esitas halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi 5. novembri 2018. a ettekirjutuse alusel rakendatud sunniraha õigusvastasuse tuvastamine ja 25. jaanuari 2019. a ettekirjutusega määratud sunniraha rakendamise keelamine. Kaebaja nõuete osas 5. novembri 2018. a ettekirjutuse ja 25. jaanuari 2019. a ettekirjutuse tühistamiseks lõpetas halduskohtus menetluse kaebetähtaja möödumise tõttu 7. mai 2019. a määrusega. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohtu tõlgenduse kohaselt oli kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus suunatud sunniraha sissenõudmise toimingute keelamisele. Kohus leidis, et 25. jaanuari 2019. a ettekirjutuse täitmise tähtpäev (30. juuni 2019) ei ole veel saabunud ja seega pole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust.
3.L Tehnoülevaatus OÜ esitas 1. juulil 2019 uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2019. a määrusega L Tehnoülevaatus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgnevatel põhjendustel.
3.1.Kaebajal ei ole võimalik nõuda ettekirjutusega alustatud menetluse peatamist esialgse õiguskaitse korras, kuna Tartu Halduskohus lõpetas 7. mai 2019. a määrusega menetluse mõlema esialgse kaebusega vaidlustatud ettekirjutuse tühistamisnõude osas. Kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud ning see on jõustunud.
3.2.Kaebajal on võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et keelataks sunniraha rakendamine, sh keelataks sissenõudmise toimingute tegemine. Kaebaja ei ole põhistanud, millised pöördumatud tagajärjed talle esialgset õiguskaitset kohaldamata saabuda võivad. Kaebajal on ettekirjutuse täitmiseks antud piisavalt aega. Asjaolu, et kaebaja peab ettekirjutust õigusvastaseks, ei anna veel alust kaebaja taotlust rahuldada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.L Tehnoülevaatus OÜ esitas hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 1. juuli 2019. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Sunniraha kohaldamise ettekirjutus on õigusvastane. Kaebajale on õigusbüroo poolt selgitatud, et ettekirjutust võib vaidlustada. Välja on selgitamata parkla rajamise aeg, enne 1995. aastat rajatud ehitistele pole ehitusauditi tegemine vajalik.
5.2.Pöördumatuks tagajärjeks on ebaproportsionaalselt suur sunniraha, mis kahjustab väikest ettevõtet. Kaebaja aastane puhaskasum on 7395 eurot, kohalik omavalitsus on määranud sunniraha kokku juba 3500 eurot. Kaebajal ei ole võimalust endale advokaati palgata, kuna raha selleks napib.
5.3.Kaebajale tehti 4. juulil 2019 juba uus ettekirjutus-hoiatus, kus sunniraha suuruseks on 1500 eurot.
5.4.Kaebaja on nõudnud vastustajalt täiendavat infot, kuid vastustaja ei ole teabenõuet täitnud. Sellega seoses palub kaebaja kohut kohustada vastustajat teabenõude täitmiseks.
5.5.Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil, kuna vastustaja suhtumine ja käitumine on agressiivne ja kaebaja soovib, et kohus selles ise veenduks.
6.Kohtla-Järve linna vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata.
6.1.Kaebaja ei ole põhjendanud, millised pöördumatud tagajärjed talle kaasneksid, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääks rahuldamata.
6.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks ei ole kaebaja veendumus haldusakti õigusvastasuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Kaebaja keskseks seisukohaks määruskaebemenetluses on, et algsed ettekirjutused on õigusvastased. Sealjuures on ta viidanud ka õigusbüroo arvamusele, et ettekirjutusi on võimalik vaidlustada. Ringkonnakohus selgitab, et sunniraha aluseks olevaid 5. novembri 2018. a ja 25. jaanuari 2019. a ettekirjutusi ei saa kaebaja enam vaidlustada seetõttu, et nende osas jättis halduskohus tühistamiskaebuse esitamise tähtaja 7. mai 2019. a määrusega ennistamata ja lõpetas nende tühistamise nõudes asja menetluse. Seega on ettekirjutuse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mida tuleb haldusmenetluse seaduse § 60 lg-st 2 täita sõltumata selle õigusvastasusest (nt RKHK 3-3-150-09, p 13; 3-3-1-45-12, p 29). Ettekirjutuse kehtivuse korral saab isik sunnivahendi kohaldamist vaidlustada vaid üksikutel alustel (RKHKm 3-3-1-31-15, p 14 ja 16). Ettekirjutuse võimalik õigusvastasus nende aluste hulka ei kuulu, kuna sõltumata õigusvastasusest on see, nagu ülal märgitud, kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
9.Pöördumatu tagajärjena on kaebaja toonud välja selle, et sunniraha on ebaproportsionaalselt suur ning kahjustab seetõttu tema ettevõtlusega tegelemise võimalusi. Kaebaja väitel moodustab sunnirahade kogusumma (3500 eurot) pea poole tema aasta kasumist. Samas jätab kaebaja tähelepanuta selle, et ta on sellesse arvestusse sisse toonud juba ka 4. juuli 2019. a korduva ettekirjutuse, kus sunniraha suuruseks oli 1500 eurot. See ettekirjutus ei ole hetkel vaidluse esemeks. Kahes varasemas ettekirjutuses, mille alusel toimuv sunnivahendi kohaldamine on halduskohtu tõlgenduse järgi kaebuse esemeks, oli sunniraha suuruseks mõlemal korral 1000 eurot. Lisaks märgib ringkonnakohus, et sunniraha rakendamine ei ole olnud kaebaja jaoks vältimatuks tagajärjeks. Kaebajal on olnud kogu haldusmenetluse kestel võimalik vältida sunniraha tasumise kohustust sellega, et täita ettekirjutusega nõutu – teha ehitise hindamiseks ehitise audit. Kaebaja ei ole seda teinud. Seetõttu ei saa väita, et kaebaja kirjeldatud kahjulik tagajärg – suures summas sunniraha maksmine – oleks tema jaoks vältimatu tagajärg.
10.Samuti on oluline asjaolu see, et käesolevaks ajaks on möödunud nii 5. novembri 2018. kui 25. jaanuari 2019. a ettekirjutustega määratud ettekirjutuse täitmise tähtajad (vastavalt 14. detsember 2018 ja 30. juuni 2019) ning kaebajal on tekkinud kohustus sunniraha tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et ka hilisema ettekirjutusega määratud sunniraha sissenõudmiseks on juba täitemenetlus alanud ning esialgse õiguskaitse kohaldamine seega õiguslikult küsitav. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (RKHKm 3-3-1-31-15 p 17). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei nähtu.
11.Määruskaebuses esitatud taotlus kohustada vastustajat väljastama kaebajale 14. juuli 2019. a teabenõude korras nõutud andmeid ei ole lubatav, kuna see väljub nii kaebuse kui esialgse õiguskaitse taotluse esemest. Seega tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata.
12.Määruskaebemenetluses on kaebaja koos oma pöördumistega esitanud ka hulgaliselt lisadokumente. Need dokumendid tuleb kaebajale tagastada, sest need on kas asja materjalides juba olemas või ei oma nad esialgse õiguskaitsega seonduva määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
13.Kaebaja taotlus määruskaebuse lahendamisel istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus selleks vajadust ei näe. Kaebaja poolt väljatoodud põhjendus – et kohus veenduks vastustaja esindaja suhtumise agressiivsuses – ei ole ilmselgelt põhjuseks, mis nõuab istungi korraldamist.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.