lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-821/9

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-821/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AdvS § 18 lg 1AdvS § 19HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 81 lg 6Võõrkeelsed dokumendid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-821

Määruse kuupäev

3. september 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Olari kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 21.03 / 22.04.2019.a otsusele

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Olar Vastustaja – Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks advokaadi õigusabi tasu ja kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud

1.Sergei Olar esitas 28.08.2018 (tl 16) ja 09.09.2018 (tl 19-20) Eesti Advokatuurile kaebused vandeadvokaat Kristina Suvalova tegevusele. Kaebaja väitel määrati Kristina Suvalova tema esindajaks riigi õigusabi korras (kohtuasi 1-17-11832). Advokaadi ülesandeks oli esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) seoses kaebaja kriminaalasjaga , kuid advokaat ei teinud seda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1-16-1036
2.Eesti Advokatuur lõpetas 15.11.2018.a otsusega (edaspidi aukohtu esimene otsus) aukohtumenetluse vandeadvokaat Kristina Suvalova tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebaja vaidlustas selle otsuse Tartu Halduskohtus.
3.Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse 05.03.2019.a otsusega haldusasjas 3-19-38 (tl 21-23, edaspidi halduskohtu otsus). Kohus tühistas aukohtu esimese otsuse ja kohustas Eesti Advokatuuri aukohut kaebust vandeadvokaat Kristina Suvalova tegevuse peale uuesti läbi vaatama. Halduskohus heitis aukohtule ette, et see ei ole tutvunud kohtuasjas nr 1-18-6286 tehtud määruste sisuga, ei ole kontrollinud riigi õigusabi seaduse § 19 lg 1 eelduste täidetust ja ei ole piisavalt uurinud seda, kas ja kuidas anti kaebaja soovitud õigusteenuse osutamine (EIK-le kaebuse esitamine) üle teisele esindajale. Halduskohtu otsus jõustus 05.04.2019.
4.Kaebaja esitas 10.04.2019 Eesti Advokatuurile kaebuse (tl 28), milles ta halduskohtu otsusele viidates palus alustada Kristina Suvalova suhtes distsiplinaarmenetluse, kohustada Kristina

Suvalovat või muud advokaati esitama kaebuse EIK-le ja selle võimatuse korral hüvitada talle kahju.

5.Eesti Advokatuur tegi 21.03.2019 toimunud istungi järel 22.04.2019 otsuse (tl 25-26, edaspidi aukohtu teine otsus), millega lõpetas aukohtumenetluse vandeadvokaat Kristina Suvalova tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Eesti Advokatuur selgitas kohtule (tl 15), et aukohus tegi selle otsuse 21.03.2019.a istungil ja see kirjutati alla 22.04.2019. Otsus tehti kaebaja 28.08.2018 ja 09.09.2018.a kaebuste ning halduskohtu otsuse alusel. Kuivõrd kohus tühistas aukohtu esimese otsuse ja kohustas aukohut asja uuesti läbi vaatama, siis puudus vajadus oodata kaebajalt uut kaebust. Kaebaja 10.04.2019.a kaebuse saabumisel oli aukohtu teine otsus juba tehtud.
6.Sergei Olar esitas 28.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse aukohtu teise otsuse peale. 18.06.2019 esitas kaebaja kohtule veel ühe sama sisuga kaebuse, mida kohus tõlgendas täiendava avaldusena praeguses kohtuasjas. Kaebaja tugineb esiteks sellele, et 21.03.2019.a kuupäeva kandev otsus on alla kirjutatud 21. ja 22.04.2019 ning teiseks sellele, et vastustaja ei ole täitnud halduskohtu otsust. Kaebaja taotles kaebuses järgmist: kontrollida aukohtu teise otsuse seaduslikkust, kohustada aukohut võtma arvesse halduskohtu otsust, mis tuvastas Kristina Suvalova rikkumised, kohustada aukohut uuesti läbi vaatama oma otsust Kristina Suvalova suhtes, arvestades halduskohtu otsust ja kaebaja 10.04.2019.a pöördumist, kohustada vastustajat lõpetama dokumentide võltsimine ja kirjutada otsuses, et see võeti formaalselt vastu 21.03.2019, kuigi oli reaalselt tehtud 21. ja 22.04.2019. Täiendavas avalduses taotles kaebaja tühistada aukohtu teine otsus, kohustada vastustajat tegema uus otsus, võttes arvesse halduskohtu otsust, kohustada vastustajat kohustama Kristina Suvalovat täitma Harju Maakohtu 02.01.2018.a määrust nr 1-1711832 ja koostama kaebuse EIK-le kriminaalasja nr 1-16-1036 raames. Täiendavas avalduses palus kaebaja vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja esitas koos mõlema avaldusega blanketil vormistatud menetlusabi taotluse, milles taotletava menetlusabina on märgitud peaaegu kõik võimalikud menetlusabi liigid, sh tõlkekulude ja menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi kulude kandmine. Kohtu seisukoht
7.Kohus eristab kaebaja avaldustes järgmisi nõudeid: - tühistada aukohtu teine otsus; - kohustada vastustajat tegema uus otsus, võttes arvesse halduskohtu otsust; - kohustada vastustajat kohustama Kristina Suvalovat koostama ja esitama kaebuse EIK-le seoses kaebaja kriminaalasjaga nr 1-16-1036. Kohus ei loe iseseisvaks nõudeks kaebaja taotlusi seoses advokatuuri teise otsuse tegemise kuupäevaga, kuna need kujutavad endast põhjendust kaebaja väitele, et otsus on õigusvastane.
8.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 sätestab, et huvitatud isikul on õigus esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 alusel on isikul õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole ainult siis, kui vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda tema subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi.

Kohtupraktikas mõistetakse eeltoodud sätteid koosmõjus nii, et aukohtumenetluse algatamist taotlenud isikul on küll õigus vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus, kuid kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumine. Seadus annab isikule õiguse esitada advokatuuri aukohtule taotlus aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus, kuid ühestki õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda, s.t advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud (Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018.a määrus asjas nr 3-18-1466 p 10). Eeltoodut on selgitatud ka halduskohtu otsuse punktis 8.

9.Kaebaja tugineb kaebuses sellele, et aukohtu teise otsuse tegemise kuupäev ei ole arusaadav. Kaebaja tugineb ka sellele, et aukohus ei ole teise otsuse tegemisel arvestanud halduskohtu otsusega. Kohus mõistab kaebaja viimast väidet nii, et kaebaja arvates kordusid aukohtu teise otsuse tegemisel samad menetlusvead, mida halduskohus oma otsuses aukohtule ette heitis. Kohus tagastab kaebuse aukohtu teise otsuse tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Kaitstavaks õiguseks saab praeguses asjas pidada õigust korraldusele ja menetlusele. Tegemist on advokaadi distsiplinaarsüüteo asja menetlusega, mille tulemusel ei ole kaebaja enda jaoks mingit otsest elulist tagajärge. Kaebaja õiguste võimalikku riivet ei saa pidada intensiivseks.
11.Kohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Kaebaja välja toodud vastuolu aukohtu teise otsuse kuupäevades tegelikult ei ole. Otsuse esilehele on märgitud istungi toimumise aeg 21.03.2019 ja otsuse tegemise aeg, mis nähtub digiallkirjast. Otsus sai kõigi aukohtu liikmete digitaalallkirjad 22.04.2019. Kohus ei näe selles mingit rikkumist või vastuolu. Kohus meenutab kaebajale, et ka istungil läbi vaadatavates kohtuasjades on asja läbivaatamise ja otsuse tegemise kuupäevad erinevad. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et aukohtu teise otsuse tegemisel ei ole järgitud halduskohtu otsust. Aukohus on uurinud tõendeid, mille uurimata jätmist halduskohus talle ette heitis (kohtuasjas 1-18-6286 tehtud lahendid) ning täiendavalt uurinud ja põhjendanud kõiki küsimusi, mille osas halduskohus nägi puudujääke (õigusteenuse osutamise üleminek teisele esindajale). Aukohtu teisest otsusest nähtuvalt on aukohus kõrvaldanud halduskohtu viidatud menetluslikud puudused ning täiendanud oluliselt otsuse põhjendusi. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus ei ole oma otsuses tuvastanud, kas Kristina Suvalova tegevuses esinesid rikkumised või mitte, ja ei saanudki seda teha. Üksnes aukohtul on õigus otsustada, kas tegemist on distsiplinaarsüüteoga ja kuidas rikkumisele reageerida. Kaebaja ei saa nõuda, et aukohtumenetlus kulgeks tema soovitud viisil või lõpeks teda rahuldava tulemusega. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas ega ammugi kohustada aukohut teatud sisuga otsuse vastuvõtmiseks.
12.Kaebaja ei näinud oma õiguste rikkumist selles, et aukohtu istung asja teistkordseks läbivaatamiseks toimus enne kaebaja 10.04.2019.a avalduse esitamist ja enne halduskohtu otsuse jõustumist. Nendele asjaoludele tuginemine ei oleks olukorda muutnud. Kaebaja avaldus ei sisalda endas mingeid uusi asjaolusid, vaid üksnes taotlust vaadata kohtuotsusest lähtudes asi uuesti läbi. Halduskohtu otsus tehti vastustaja kahjuks ning selle jõustumine sõltus eelkõige vastustaja otsustusest, kas otsus edasi kaevata või mitte.
13.Kaebaja nõude kohustada vastustajat tegema otsust, millega kohustatakse Kristina Suvalovat EIK-le kaebust esitama, tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohus selgitas eespool, et kaebajal puudub õigus nõuda, et aukohus teeks mingi konkreetse sisuga otsuse. Lisaks puudub aukohtul võimalus kaebaja soovitud sisuga otsust teha. Aukohtul on õigus määrata advokaadile distsiplinaarkaristus (AdvS § 19). Õigusaktid ei näe ette võimalust, et aukohus paneb advokaadile kohustuse teha õigusteenuse osutamisel konkreetseid toiminguid. Kohus märgib, et kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja soovitud kaebus EIK-le esitatud (küll teise advokaadi vahendusel), kaebus jäi edutuks ja praeguseks on uue kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Kui kaebaja leiab, et mõni advokaat on talle õigusteenust osutades tekitanud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada advokaadi vastu hagi maakohtule.
14.Kaebaja menetlusabi taotlus ei ole kohtule üheselt arusaadav, sh on kaebaja märkinud taotletavateks menetlusabi liikideks selliseid, millel ei saa olla mingit seost praeguse kohtuasjaga (näiteks menetlusabi taotlemine sissenõudjana täitemenetluses või lepitusmenetluse kulude kandmiseks). Kohus tõlgendab kaebaja menetlusabi taotlust nii, et kaebaja soovib tema vabastamist - riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, - kohtumääruse vene keelde tõlkimise kulude kandmisest, - advokaadi õigusabi tasu maksmisest. Viimane omakorda tähendab sisuliselt seda, et kaebaja taotleb endale praeguses kohtuasjas riigi õigusabi (esindaja) määramist. Kuna kaebus tagastatakse, siis ei jõudnud menetlus staadiumi, milles lahendatakse riigilõivust vabastamise taotlust.
15.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi (advokaadi) saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebuse tagastamise aluseks olevatest asjaoludest ühtlasi tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
16.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest. Kohtuasja dokumentide hulgas on kolm kaebaja avaldust vastustajale (tl 16, 19-20, 28). Nendest nähtub, et kaebaja oskab eesti keelt piisavalt hästi selleks, et mõista käesolevat kohtumäärust. Kui kaebaja siiski soovib määruse tõlkimist, siis tuleb see korraldada tal endal. Kaebaja võib taotleda tõlkimise korraldamist kohtult, kuid ka sel juhul tuleb tõlkimise kulud tasuda kaebajal (HKMS § 81 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja