Larsen Ehitus OÜ kaebus Tallinna Transpordiameti 08.11.2017 maksuteate nr 20171477 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – Larsen Ehitus OÜ, esindaja adv. Kadri Matteus; Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Urmas Tammiksaar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Transpordiameti 08.11.2017 maksuteade nr 20171477;
2.Mõista Tallinna Linnalt osaühingu Larsen Ehitus kasuks menetluskuluna välja 2081 eurot ja 85 senti
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.08.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Transpordiameti 08.11.2017 maksuteatega nr 20171477 määrati Larsen Ehitus OÜ-le sulgemisloa nr 2017-1111 alusel tee/tänava sulgemise eest perioodil 02.09.2017-13.10.2017 tasumiseks 9695 euro suurune maksusumma.
Larsen Ehitus OÜ esitas 28.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 08.11.2017 maksuteate nr 20171477 tühistamise nõudes. Eelnevalt oli esitatud Tallinna Transpordiametile taotlus (vaie) 08.11.2017 maksuteate nr 20171477 kehtetuks tunnistamiseks ning tee ajutise sulgemise loa nr 2017-1111-2 muutmiseks selliselt, et see ei käsitaks ... kõnnitee sulgemist. Tallinna Transporiamet jättis eelnimetatud taotluse 29.01.2018 kirjaga rahuldamata nimetades seda vastuseks pretensioonile. Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.
3.Tallinna Halduskohtu 13.03.2018 määrusega jäeti Larsen Ehitus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse vajadus ei olnud piisavalt äratuntav.
4.Tallinna Halduskohtu 04.05.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja saaks tasuda kaebuselt HKMS § 104 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 4 alusel vastava riigilõivu. Larsen Ehitus OÜ tasus täiendava riigilõivu 11.05.2018.
5.Tallinna Halduskohtu 14.06.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse. Tallina linn vastas kaebusele 14.06.2018.
6.Tallinna Halduskohtu 07.06.2019 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.Larsen Ehitus OÜ esitas oma täiendavad seisukohad 08.07.2019.
8.Tallinna Halduskohtu 16.08.2019 ja 28.08.2019 määrustega muudeti kohtuotsuse teatatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja leiab, et maksuteate andmiseks puudus esiteks õiguslik alus ning teiseks ei ole maksuteade kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja selgitab, et esitas tee sulgemise loa taotluse koos liiklusskeemiga 17.08.2017. Vastustaja vaatas esitatud taotluse ning sellele lisatud liiklusskeemi läbi ning väljastas 17.08.2017 ... kõnnitee2 (paarisnumbrid) ajutise sulgemise loa perioodiks 21.08.2017 - 01.09.2017, mis tekitas kaebajale õiguspärase ootuse ja õiguskindluse, et esitatud liiklusskeemi kohaselt tänava sulgemine on lubatud ning see ei too endaga kaasa muid kohustusi peale ... kõnnitee sulgemise maksu tasumise. Vastasel korral oleks kaebaja liiklusskeemi ja piirdeaedade paigutust selliselt muutnud, et see ei tooks kaasa teiste tänavate sulgemist. Arvestades, et vastustaja luges esitatud liiklusskeemi kohaselt suletavaks ainult ... kõnnitee, tuli kaebuse esitajale täieliku üllatusena vastustaja hilisem seisukoht, et suletavaks tuleb lugeda ka tänava jalgtee. Eriti arvestades, et ... tänava jalgtee sulgemise maks on 8 eurot tunnis (192 eurot päevas). Kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja avastab taotluses vea või muudab enda senist seisukohta, peab ta menetlusosalist sellest viivitamatult teavitama. Antud juhul on vastustaja rohkem kui kuuajalise viivitamisega teatanud kaebuse esitajale, et ta on varasemalt heaks kiidetud liiklusskeemi osas asunud uuele seisukohale, mis toob kaebuse esitaja jaoks kaasa ligi 10 000 euro suuruse maksu tasumise kohustuse. Sellist haldusorgani käitumist ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks, eriti arvestades, et vastustaja oli augustikuu tee ajutise sulgemise loa ja kooskõlastatud liiklusskeemi alusel ka maksuteate esitanud (... tänava osas). Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ § 7 lg 1 alusel arvutab tasumisele kuuluva maksu maksuhaldur tee sulgemise loa taotlemise avalduse ja kooskõlastatud liiklusskeemi alusel. Teede ja tänavate sulgemise maksu kindlaksmääramine toimub maksumaksja poolt esitatava avalduse alusel.
10.Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldurile ei tulene seadusest ega määrusest õigust nõuda kaebuse esitajalt tee sulgemise loa taotlemise avalduse esitamist või veelgi enam – esitada taotlus maksumaksja eest ise. Seega juhul, kui maksuhaldur avastab maksukohustust suurendavad asjaolud ning soovib maksusumma arvutada erinevalt maksukohustuslase taotluses märgitust, tuleb maksuhalduril läbi viia maksukorralduse seaduse nõuetele vastav maksukontroll ning väljastada maksukohustuslasele maksuotsus. Maksuhaldur ei ole MKS-i nõuetele vastavat maksumenetlust läbi viinud ega väljastanud MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastavat maksuotsust, vaid on esitanud tee sulgemise loa taotluse maksukohustuslase eest ise ning on selle alusel väljastanud maksuteate, ei ole vaidlustatud maksuteade õiguspärane ega kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-s 54 toodud nõuetega.
11.Täiendavas 08.07.2019 seisukohas rõhutab kaebaja, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur maksukorralduse seaduse nõuetele vastavat maksumenetlust läbi viinud ega väljastanud MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastavat maksuotsust, vaid on esitanud tee sulgemise loa taotluse maksukohustuslase eest ise ning on selle alusel väljastanud maksuteate, ei ole vaidlustatud maksuteade õiguspärane ega kooskõlas HMS §-s 54 toodud nõuetega. Kaebaja ei ole vastustajale.... tänava jalgtee sulgemiseks taotlust esitanud, mistõttu puudus vastustajal õiguslik alus iseseisvalt ja tagantjärele tee ajutise sulgemisloa väljastamiseks. Tegemist ei ole vormiliste puuduste parandamisega taotluses (analoogiliselt MKS §-ga 90 lg 1), vaid tekkinud on õiguslik vaidlus teede ja tänavate sulgemise maksu kohaldamise osas. Maksuhaldurile ei tulene seadusest ega maksumäärusest õigust nõuda kaebuse esitajalt tee sulgemise loa taotluse esitamist või mis veelgi enam – esitada taotlus maksumaksja eest ise. Maksukohustust suurendavate asjaolude ilmnemisel tuleks maksuhalduril läbi viia nõuetekohane maksukontroll. Maksukohustuslase seaduslikud õigused peavad olema tagatud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt tee ajutise sulgemise loa muutmine ja uue loa väljastamine on õigusvastane nii formaalselt kui sisuliselt, kuivõrd sellist õigust maksuhaldurile seadusest ega määrusest ei tulene. Liiklusskeemil on näha suletava ala ulatumine ka ... tänavani, mistõttu tekkis kaebajal õigustatud ootus ameti hinnangute õigsuses maksuteadet määrates – et kooskõlastatud liiklusskeem, selle alusel antud teede sulgemise luba ja selle alusel antud maksuteade jäävad kehtima.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja leieb, et menetlusnorme ei ole rikutud. Kaebaja viidatud MKS § 88 lg 1 ei ole antud vaidluses kohaldatav. MKS-s sätestatut kohaldatakse kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. KoMS § 5 p 6 kohaselt on teede ja tänavate sulgemise maks kohalik maks. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruses nr 31 "Teede ja tänavate sulgemise maks" ei ole kehtestatud maksudeklaratsiooni. Seetõttu ei ole õige viidata maksudeklaratsiooni reguleerivate õigusnormidele. Olenemata eeltoodust on nii maksuteadet kui ka maksuotsust võimalik muuta MKS § 102 lg 1 p 1 alusel uute asjaolude või tõendite ilmnemisel. Uusi asjaolusid on kaebajale tutvustatud. Neid asjaolusid pole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja viitab maksumääruse § 7 lg-le 1, kuid nimetatud säte on menetlusõigusnorm ja selle täitmise eelduseks on õigete andmete esitamine. Samas on kaebaja „unustanud“, et maksumääruse § 3 lg 2 teise lause kohaselt pidi ta pärast maksuhaldurilt uusi asjaolusid sisaldava teabe saamisest ise esitama täiendava taotluse ... tänava sulgemiseks, mida ta aga ei teinud. Kaebaja ei ole ei maksuhaldurile ega ka hiljem kohtule toonud välja neid asjaolusid, mis lükkaksid ümber maksuteates nr 20171477 toodud maksu suuruse. Kaebaja on maksu määramist võimaldavate andmete esitamata jätmisel rikkunud MKS 5. peatükis sätestatud kaasaaitamiskohustust. Kaebaja on ise tõendanud, et maksumenetlus on läbi viidud ja maksumenetluse käigus on väljastatud maksumääruse § 9 lg 1 kohane maksuteade. Samuti on kaebaja tõendanud, et vastustaja on täitnud ka selgituskohustust. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et maksuobjektiks olnud teede sulgemine tegelikult toimus.
13.Kaebaja väidab, et ta ei ole sulgenud ... tänavat, vaid üksnes ... esise kõnnitee. Taoline väide ei vasta tegelikkusele. Nii sulgemistaotlusele lisatud AS Signaal TM poolt koostatud liiklusskeemist kui ka vastustaja 10.10.2017 visuaalsel vaatlusel on tuvastatud, et kaebaja sulges ka ...tänava kõnnitee Kaebaja on ise kinnitanud 10.10.2017 e-kirjas, et sulges ka ...tänava kõnnitee, andes teada, et ta on toiminud „vastavalt esitatud liiklusskeemile“. Liiklusskeemist nähtub, et suletud ala asub ka ... tänaval. ... tänava kõnnitee sulgemisest andis maksuhaldur kaebajale teada ja teavitas teda ka sulgemisloa menetluses sisse viidavatest muudatustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Transpordiameti 08.11.2017 maksuteadet nr 20171477 ja taotletud selle tühistamist. Maksuteade seostub teede ja tänavate sulgemisega, maksustamisperioodiks on 02.09.2017 kuni 13.10.2017. Tegemist on kohaliku maksuga. Kohalike maksude seaduse § 2 lg 1 sätestab, et valla- või linnavolikogul on õigus anda eelnimetatud seaduse alusel kohalike maksude kehtestamiseks määrusi ja et maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 5 punktile 6 on üheks kohaliku maksu liigiks ka teede ja tänavate sulgemise maks. Eelnimetatud seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt maksavad füüsilised ja juriidilised isikud teede ja tänavate sulgemise maksu ka ehitus- või remonttööde puhul kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine, kusjuures teede ja tänavate sulgemise maksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu. Antud juhul ongi Tallinna Linnavolikogu need oma 20.12.2012 määrusega nr 31 kehtestanud. Selles ei ole ka vaidlust, kuid kaebaja leiab, et maksuteate andmiseks puudus üldse õiguslik alus, et kaebaja ei olnud tänava jalgtee sulgemiseks taotlust esitanud, et maksuhaldur ei saanud kaebaja eest esitatud teede sulgemise loa taotluse alusel maksu määrata ja et vastustaja on tõlgendanud 20.12.2012 määrust meelevaldselt maksumaksja kahjuks vormistades maksumaksja eest (asemel) maksuteate aluseks oleva avalduse. Vastustaja omakorda tugineb maksukorralduse seaduse § 102 lg 1 p 1, mille kohaselt on nii maksuteadet kui ka maksuotsust võimalik uute asjaolude või tõendite ilmnemisel maksukohustuse suurendamiseks muuta ja et uusi asjaolusid on kaebajale ka tutvustatud.
15.Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et vastavalt maksukorralduse seaduse § 102 lg 1 punktile 1 (koosmõjus § 88 lõigetega 2-4), on võimalik ka maksuteadet uute asjaolude või tõendite ilmnemisel muuta, kuid see ei tähenda seda, et muutmise tarvidus ei peaks olema selgelt ning üheselt mõistetavalt tõendatud. Kaebaja on toonud esile mitmeid protsessuaalse tähendusega küsimusi seonduvalt maksuteate õigusliku aluse väidetava puudumisega või vastava avalduse kaebaja eest vormistamise lubatavusega, kuid käesoleva vaidluse puhul väljendub põhiküsimus pigem selles kas kaebaja üldse oli sulgenud lisaks ... kõnniteele ka ... kõnnitee ja kas seda võis omavoliliseks tegevuseks pidada, kui kaua sel juhul ... kõnnitee sulgemine ajaliselt kestis ja kas maksuteates on eelnimetatud aspekte ning nende nõndanimetatud uute asjaolude ilmnemist ka kuidagi põhjendatud. Eelnimetatust sõltub kas vaidlustatud maksuteate võib lugeda õiguspäraseks ning ilma kaalutlusvigadeta haldusaktiks või mitte. Teatav ebakõla väljendub veel selles, et vastavalt MKS § 102 lg 1 p 1 peaks olema tegemist (varasema) maksuteate muutmisega, kuid 08.11.2017 maksuteates ei ole selle kohta ühtegi konkreetset viidet. Samas ei pruugi ainuüksi see formaalne menetluslik aspekt haldusakti tühistamiseks piisavaks osutuda, sest vastustaja hilisematest selgitustest nähtub, et sisuliselt oli tegemist siiski eelmise maksuteate muutmise kavatsusega.
16.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on põhjendatud. Maksuteates on viidatud küll maksukorralduse seaduse ja kohalike maksude seaduse vastavatele sätetele ning ka Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusele nr 31, millega teede ja tänavate sulgemise maks kehtestati, kuid mingisuguseid sisulisi selgitusi, tõendeid ega motiive selles esile toodud ei ole. Maksuteadete suhtes ei eeldata väga rangeid motiveerimisnõudeid, kuid see ei tähenda seda, et varasemate seisukohtade ümberhindamise ja uute asjaolude ilmnemisele viitamise korral ei peaks või ei võiks teadet mõistlikul määral põhjendada. Praegu on see ilma igasuguste sisuliste põhjendusteta. Samas on maksukorralduse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud, et adressaadile kohustusi tekitav haldusakt peab olema kirjalik ja põhjendatud ehk kirjalikult põhjendatud. Vastavalt MKS paragrahvi 88 teisele lõikele on maksuteate puhul tegemist maksukorralduse seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava haldusaktiga.
17.Kaebaja taotles tee ajutist sulgemist ehitustöödeks 17.08.2017 ning ajavahemikuks 21.08.2017 kuni 01.09.2017. Suletava alana on märgitud .... Vastav taotlus on haldusasja materjalide juurde ka esitatud. Samal kuupäeval on tee ajutise sulgemise luba nr 2017-1111 perioodiks 21.08.2017 kuni 01.09.2017 ühtlasi ka väljastatud ning suletava alana on nimetatud .... Loa alapunktiga 1 on nõutud, et kaebaja peab
tähistama suletava ala transpordiametiga kooskõlastatud liikluskorralduse skeemi kohaselt. AS Signaal TM 16.08.2017 ajutisel liikluskorralduse skeemil on tellijaks märgitud Larsen Ehitus OÜ ning asukohaks .... Eelnimetatud skeem on samuti haldusasja materjalide juures olemas. Menetluse käigus on aga vastustaja selgitanud, et esialgne sulgemisluba oli antud sulgemisloa taotluses esitatud andmete alusel ekslikult, kuid hiljem oli märgatud sulgemisloa ja skeemi vahel olevat vastuolu ning kontrollitud tänava sulgemise taotlust ka kohapeal. Samas ei saa seda vastuolu või väidetavat vastuolu kaebajale ette heita, sest põhimõtteliselt oli töötsoon .. tänaval ning liikluskorralduse skeemil töötsoonina näidatud siniselt viirutatud ala ulatumine .. tänavale oli marginaalne, millest võis ka järeldada, et ... osas ei olnud vaja luba taotleda. Ühes vastustaja 09.10.2017 kuupäeva kandvas e-kirjas on palutud kaebajal näiteks täpsustada ...tänava ja .. tänava nurgal paikneva kõnnitee sulgemise ajavahemikku, mille puhul võib tekkida küsimus, et kas kahe tänava nurgal paiknev kõnnitee peaks seostuma .. tänavaga või ... tänavaga. 16.08.2017 liikluskorralduse skeemil on vastava asukohana fikseeritud ainult .... Vastasel korral oleks pidanud kaebajale jääma võimalus kalkuleerida maksusummat ning olenevalt eelnimetatust tänava sulgemise taotlust ka korrigeerida või sellest loobuda. Vastustaja on väljastanud 08.11.2017 täiendavalt veel tee ajutise sulgemise loa nr 2017-1111-2, mille puhul väidab kaebaja et ta ei ole seda taotlenud või et ta ei ole seda sellisel kujul taotlenud. Algusajaks on märgitud 21.08.2017 ja lõppajaks 13.10.2017. Suletava alana on ... kõrval välja toodud veel ka .... Kaebaja sellega ei nõustunud, märkides oma 09.11.2017 e-kirjas, et nimetatud luba väljastati ja seda muudeti tagantjärele ja et tema sellega ei nõustu. Kaebaja selgitas, et nimetatud perioodil oli suletud ... esine kõnnitee. Vastustaja küll väidab, et (nõndanimetatud) uusi asjaolusid oli kaebajale tutvustatud ja et maksumääruse § 3 lg 2 teise lause kohaselt pidi ta pärast uusi asjaolusid sisaldava teabe saamist esitama ise täiendava taotluse .. tänava sulgemiseks, mis jäi aga tegemata, kuid seda, milline see uusi asjaolusid sisaldav väidetav informatsioon täpselt oli ning kuidas see kaebajale teatavaks tehti, haldusasja materjalist üheselt mõistetavalt ei selgu. Vastustaja viitab kaebaja 10.10.2017 e-kirjale, milles ta olevat kinnitanud, et sulges ka ...tänava kõnnitee, kuid samas nähtub sellest e-kirjast, et kaebaja tegutses vastavalt liiluskorralduse skeemile, mille vastustaja oli kinnitanud, et tööde lõpetamised olid veninud tulenevalt transpordiameti ja kommunaalameti vastanduvatest nõuetest ristmiku taastamise osas ja et piirdeaedasid oli nihutatud ... tänava kõnniteelt objekti suunas Tallinna Transpordiameti soovi kohaselt. Mis puutub vastustaja väitesse selle kohta, et vastavalt maksumääruse § 3 lg 2 teisele lausele pidi kaebaja pärast uusi asjaolusid sisaldava teabe saamist ... tänava sulgemiseks ise täiendava taotluse esitama, siis taolist lauset Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 31 kolmanda paragrahvi teises lõikes ei sisaldu. Nimetatud lause räägib kohustusest esitada tee ajutise sulgemise vormikohane taotlus, kuid kaebajal oligi see 17.08.2017 esitatud. Nähtuvalt kaebaja ning vastustaja vahelistest e-kirjadest ajavahemikul 09.10.2017 kuni 12.10.2017, on täiendava taotluse esitamise osas küll konsulteeritud ja kirjavahetust peetud, kuid kaebaja on seostanud seda aadressiga .... Samas ei saa olla vaidlust selles, et sellist taotlust, mille sisu kajastub 08.11.2017 väljastatud teede ajutise sulgemise loas ja milles on suletava alana fikseeritud ka ..., ei ole kaebaja esitanud. Siinkohal ei olegi kõige olulisem enam küsimus sellest kas kaebaja pidi või ei pidanud täiendavat taotlust esitama, sest vastustaja tegevust selle omavolilisel esitamisel kaebaja nimelt ei saa õiguspäraseks pidada.
18.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud maksuteade selle õigusvastaseks osutumise tõttu tühistada. Maksuteade ei põhine kaebaja taotlusel ja see on ilma igasuguste sisuliste põhjendusteta. Nõndanimetatud uusi asjaolusid, mis oleksid võinud tingida varasema maksuteate muutmise, ei ole selles ära nimetatud. Samuti ei ole Tallinna linn käesoleva menetluse käigus ammendavalt põhjendanud miks oli vaja lugeda suletavaks nimelt ... kõnnitee kui see paiknes kahe tänava nurgal nagu vastustaja ise seda ühes e-kirjas on nimetanud ja kas seda võis üldse uueks asjaoluks lugeda kui see oli kooskõlas 16.08.2017 ajutise liikluskorralduse skeemiga, millega Tallinna Transpordiamet nõustus. Olenemata eelnimetatust ja ... kõnnitee suletavaks lugemise tarviduse võimalikust vaieldavusest ei oleks kogu 02.09.2017 kuni 13.10.2017 kestnud maksustamisperioodi kohaldamine ja sellest tulenev 9695 euro suurune maksusumma kuidagi põhjendatud. Haldusasja materjalist ei järeldu, et see oleks olnud suletud kogu perioodi ulatuses. Sellekohaseid tõendeid haldusasja materjalide juures ei ole.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend Tallinna linna kahjuks. Kaebaja on advokaatidelt saadud õigusabi eest tasutud kulude ning riigilõivude väljamõistmist vastustajalt ühtlasi taotlenud. Selle kohta on esitatud ka vastavad arved. Viie erineva arve pinnalt moodustuv õigusabikulu koos käibemaksuga on summas 3912 eurot ning kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud kokku liidetuna 305 eurot ja 85 senti. Kaebaja on taotlenud õigusabikulu väljamõistmist koos käibemaksuga ning kohus lähtub sellest. Samas peab kohus lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lõikest 6 välja mõistma üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Käesolevas haldusasjas esitatud taotluse eripära või vastuolu väljendub selles, et õigusabi on küll osutatud ja vastavad arved esitatud, kuid tervikuna see haldusasja materjalides ei kajastu. Kaebuse koostajaks on osaühingu juhatuse liige XX ja esialgse õiguskaitse taotlust on täiendanud samuti XX. Haldusasja materjalist ilmnevalt on advokaadid koostanud kompromissettepaneku vastustajale ning 08.07.2019 kokkuvõtva seisukoha kaebuse osas. Seda kajastavad arve nr 20150689 summas 144 eurot ning arve nr 20157434 summas 1632 eurot koos käibemaksudega, mida kohus ka aktsepteerib. Põhjendatud ja vajaliku menetluskulu kindlaksmääramine jääb alati mingil määral hinnangulisele tasemele, kuid arvestades käesoleva haldusasja mahtu ning vaidluse keerukusastet tuleks kaebaja taotletud 3912 euro suurust õigusabikulu ka mõnevõrra ülemääraseks pidada. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 1776 euro suuruse õigusabikulu, milles sisaldub ka käibemaks ning 305 euro ja 85 sendi ulatuses riigilõivusid ehk kokku menetluskuluna 2081 eurot ja 85 senti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.