2.Asendada määruse avaldamisel X.X.i nimi tähemärgiga X.
3.Tagastada X.X.ile tema poolt kohtule 02.08.2019 esitatud tõendite originaaldokumendid ning lisada haldusasja toimikusse nende dokumentide koopiad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Muud selgitused
Toimetada määrus ja selle tõlge vene keelde taotlejale kätte. Edastada määrus Viru Vanglale.
X.X. esitas 06.06.2019 Viru Vanglale pöördumise, milles soovis, et vangla viiks ta analüüsidele, mis on vajalikud uurimiseks lapse eostamise eesmärgil.
2.Viru Vangla jättis 03.07.2019 vastusega nr 6-10/22387-2 (tl 2) X.X. 06.06.2019 taotluse rahuldamata. Vangla vastuse kohaselt võib taotleja pöördumisest aru saada, et taotleja soovib lühiajalist väljaviimist. Taotlus on põhjendamatu ning sellele ei ole lisatud vajalikke dokumente. Tegemist on meditsiinilise teenindamisega, mistõttu korraldab selliseid väljaviimisi Viru Vangla meditsiiniosakond. Kui taotlejale peaks olema ilmtingimata vaja teostada täiendavaid uuringuid ja analüüse seoses lapse saamisega, korraldaks seda Viru Vangla meditsiiniosakond väljaspool vangla territooriumi. Vanglale teadaolevalt ei ole meditsiiniosakond korraldanud taotlejale lühiajalist väljasõitu ega väljaviimist seoses lapse sünniks vajalike protseduuride ja analüüside teostamisega.
3.X.X. esitas 23.07.2019 Viru Vangla 03.07.2019 vastuse nr 6-10/22387-2 peale vanglale vaide (tl 9–9p).
3-19-1399
4.Tartu Halduskohtusse saabus 24.07.2019 X.X. 21.07.2019 esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohustada Viru Vanglat võtma temalt analüüse lapse eostamise eesmärgil, võimalusel Viru Vanglast lahkumata. Taotluse kohaselt kasutab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigust (vastavalt Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määruse nr 3-18-2154 p-s 9 esitatud suunistele), sest ta ei saanud vanglalt soovitud lühiajalist väljasõitu. Taotlusele on lisatud Viru Vangla 03.07.2019 vastus nr 6-10/22387-2 taotleja 06.06.2019 avaldusele.
5.Halduskohus jättis 30.07.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja taotluse täiendavaks põhistamiseks ning riigilõivu 15 euro tasumiseks või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks.
6.Taotleja selgitas 02.08.2019 avalduses kohtule täiendavalt, et tal oli vajalik muretseda 2016. a-l abikaasaga laps, kuid talle ja tema abikaasale ei võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi. Pärast seda hakkas taotleja käima probleemi lahendamiseks ise vangla arstide juures ning talle anti saatekiri spetsialist Tiina Loogi juurde. Taotleja on pöördunud kohustava avaldusega vangla poole, kuid vangla on keeldunud. Kui taotlejale esialgset õiguskaitset ei anta, ei saa tema abikaasa lapsi saada, sest vastavalt kohtule edastatud Pere planeerimise- ja reproduktsioonikeskuse õiendile on tema abikaasal vajalik jääda rasedaks lähiajal. Vangla on sekkunud taotleja eraellu, kuid nüüd ei soovi võtta temalt analüüse. Taotleja tasus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
7.Viru Vangla meditsiiniosakond teatas 08.08.2019 vastuseks kohtunõudele, et ei ole väljastanud taotlejale saatekirju viljatusuuringutele minemiseks, kuna Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ (määrus nr 330) järgi ei ole viljatusuuringuid ette nähtud.
8.Viru Vangla palus 09.08.2019 vastuses jätta taotleja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, sest taotleja soovib, et vangla osutaks talle tervishoiuteenust ning tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega, mida ei saa lahendada halduskohtumenetluses. Kuna taotleja soovitud protseduurid ei kuulu määruses nr 330 nimetatud vangla poolt osutatavate ja riigi poolt rahastatavate tervishoiuteenuste nimekirja, ei oleks võimalik vanglal sellise teenuse eest tervishoiuteenuse osutajale ka tasuda. Taotleja ei saa Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määrusest haldusasjas nr 3-18-2154 (p-st 9) järeldada, et selles antud suunised viivad teda igal juhul sihile. Vangla ei nõustu nimetatud määruses toodud käsitusega ning taotlejat pole tegelikkuses vangla arsti poolt vanglavälise tervishoiuasutuse juurde suunatud. Taotlejale on vaid selgitatud, milline tervishoiuasutus võiks tema probleemiga tegeleda, kui selleks ükskord võimalus avaneb. Samuti on ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määruse tühistanud. Lisaks jääb arusaamatuks, millele tugineb kaebaja, väites, et tema naine peab rasestuma lähiajal. Kohtule esitatud venekeelsete uuringutulemuste seast ei ole võimalik vastavat arsti otsustust leida.
KOHTU SEISUKOHT
9.HKMS § 249 lg-test 2 ja 5 tulenevalt võib esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, kui esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel on esitatud kohtule kaebus või haldusorganile vaie. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest ning asjas kogutud materjalidest saab järeldada, et esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärk kattub eesmärgiga, mida taotleja on soovinud saavutada Viru Vanglale 06.06.2019 esitatud pöördumise ja 23.07.2019 esitatud vaidega. Seega on põhivaidluse esemeks küsimus taotlejale
3-19-1399 vangistusseaduse (VangS) § 33 lg 1 alusel lühiajalise väljaviimise võimaldamisest, millega seotud vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Taotleja on esitanud Viru Vangla 03.07.2019 vastuse nr 6-10/22387-2 peale vaide küll pärast kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, kuid taotluse kohtusse saabumise ajaks oli vaie esitatud ning taotlusega seotud vaidemenetlus algatatud. Seetõttu saab pidada esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
10.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on üheks esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks see, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ehk raskete või pöördumatute tagajärgede tekkimise oht enne põhivaidluse lahendamist. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb kohtul esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muu hulgas hinnata kaebuse, sh tulevikus võimalikult esitatava kaebuse edulootusi.
11.Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat viima ta andma analüüse lapse eostamise eesmärgil või korraldama temalt analüüside võtmine vanglas. Vangla on jätnud 03.07.2019 vastusega taotleja samasisulise taotluse VangS § 33 lg 1 alusel rahuldamata, leides, et selliseid väljaviimisi peab vajadusel korraldama meditsiiniosakond. VangS § 33 lg 1 alusel tehtav vangla otsustus kinnipeetava lühiajalisele väljaviimisele lubamiseks on kaalutlusotsus. Seega sekkuks kohus sellises olukorras esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja vangla kohustamisel kindla sisuga toimingu tegemiseks ulatuslikult vangla otsustusvabadusse. Sellistel juhtudel on esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud üksnes juhul, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ning puudub muu tõhus abinõu isiku õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 24; 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
12.Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtule ei ole selgelt äratuntav taotlejal ülekaaluka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ning samas asjas tulevikus kohtule võimalikult esitatava kaebuse edulootusi ei saa pidada suurteks.
13.Taotleja väidab sisuliselt, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei pruugi ta saada tulevikus enda abikaasaga lapsi. Samuti väidab taotleja, et vastavalt kohtule esitatud Pere planeerimise- ja reproduktsioonikeskuse õiendile (tl 17, tõlge tl 32) on tema abikaasal lapse saamise soovi korral vajalik rasestuda lähiajal. Nimetatud tõendist arsti sellist järeldust kohtule ei nähtu. Halduskohtul ega vanglal ei ole võimalik ilma arsti selgete ettekirjutuste ja järeldusteta otsustada selle üle, kas taotlejal on tema enda või tema abikaasa tervislikust seisundist tulenevalt vältimatu vajadus teatavate meditsiiniliste uuringute või muude protseduuride teostamiseks. Praegusel juhul ei ole kohtule selliseid arsti otsustusi või tõendeid esitatud.
14.Kohtule arusaadavalt soovib taotleja, et talle teostaks analüüse spetsialist T. Loog, kes on Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse juhataja. Nimetatud tervishoiuasutuse kodulehelt kättesaadava info kohaselt on meestele tehtavatele viljatusuuringutele saabumiseks vajalik saatekiri (https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus/viljatusuuringud). Viru Vangla meditsiiniosakond on vastuses kohtunõudele (tl 36) kinnitanud, et meditsiiniosakond ei ole väljastanud taotlejale saatekirju viljatusuuringutele minemiseks. Seega puudusid kohtule teadaolevalt taotlejal vanglale 06.06.2019 taotluse esitamise ajal vajalikud dokumendid (Viru Vangla kodukorra p 14.2.1), mis oleksid kinnitanud tema lühiajalisele väljaviimisele minemise vajadust ja võimalikkust. Kohtu esialgsel hinnangul puudus vanglal seetõttu ka võimalus taotlejale lühiajalist väljaviimist võimaldada ning taotleja vaidlustusi kõnealuses asjas ei saa pidada perspektiivikaks.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ning taotlus jääb rahuldamata.
3-19-1399
16.Kohus selgitab taotlejale täiendavalt, et vaidlus selle üle, kas vangla meditsiiniosakond peaks väljastama taotlejale saatekirja viljatusuuringutele minemiseks, on tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlus, mis ei allu halduskohtu kontrollile ning tuleb lahendada maakohtus. Taotlejal on võimalik pöörduda selles osas hagiga maakohtusse.
17.Kuigi taotleja poolt kohtule 02.08.2019 esitatud venekeelsed tõendid (tl 16–27) sisaldavad kolmanda isiku, s.o taotleja abikaasa terviseandmeid, ei pea kohus vajalikuks kuulutada haldusasja menetlust nende tõendite osas omal algatusel kinniseks. Kohtule ei ole ette näha, et asi tuleks läbivaatamisele avalikul kohtuistungil ning nende tõendite sisu salajas hoidmine saab piisavalt tagatud haldusasja toimikuga tutvumisele kehtestatud regulatsiooni (HKMS § 89) kohaldumisega. Taotleja on palunud nimetatud tõendid talle tagastada. Kuna tegemist ei ole vaidluses täiesti asjakohatute tõenditega, võtab kohus need tõendid koopiatena asja materjalide juurde, kuid tagastab taotlejale originaaldokumendid.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.