U.V.i kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja: U.V. Vastustaja: Tallinna Vangla Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla taotlus ning jätta HKMS § 151 lg 1 p 1, § 121 lg 1 p 4 ning VangS § 11 lg 8 alusel kaebus läbi vaatamata osas, mis puudutab kinnipidamistingimuste kahjulikku mõju kaebaja tervisele, kambris viibinud 4-5 mehe külma kraanivee kasutamist ja lahtise tualetiboksi tõttu kambris erinevate ihulõhnade haisu levimist.
2.Jätta rahuldamata Tallinna Vangla taotlus jätta kaebus läbi vaatamata osas, mis puudutab ventilatsiooni mittetöötamist.
3.Jätta U.V.i kaebus rahuldamata osas, mis puudutab ventilatsiooni mittetöötamist, külma veega pesemist ja põrandapinna suurust ning sellega seonduvat mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.09.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.V. (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Vanglale (edaspidi vangla) kahju hüvitamise nõude põhjusel, et viibis perioodil 12.10.2015 kuni 29.06.2016 Tallinna Vanglas kinnipeetavana põhjendamatult kitsastes tingimustes – kambrites, milles oli põrandapinda ühe kambris viibiva inimese kohta 3-4 m2 ning sel ajal olid tema kinnipidamise tingimused kahjulikud tema tervisele ja sellega alandati tema inimväärikust.
2.Vangla jättis 04.03.2019 vastusega kaebuse osaliselt perioodi 12.10.2015 kuni 06.02.2016 osas läbi vaatamata, kuna kaebuse esitamise ajaks oli möödunud 3-aastane aegumistähtaeg. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuivõrd kaebaja suhtes kohaldatud kinnipidamise tingimused vastasid Vangistusseadustikus (edaspidi VangS) ette nähtud kambri põrandapinna normile – 3 m2 põrandapinda ühe kinnipeetava kohta.
3.Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus) saabus 03.04.2019 kaebaja kaebus vangla vastu kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebus puudutab kaebaja kinnipidamise tingimusi perioodil 07.02.2016 kuni 29.06.2016.
4.Kohus jättis 22.04.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale aega 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (täiendava riigilõivu tasumine) arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 02.05.2019.
5.Kohus võttis 03.05.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Kohus määras 21.06.2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes vangla vastu summas 1350 eurot järgmise põhjendusega.
8.Vangla ei hinnanud tema kinnipidamise tingimusi õigesti. Kaebaja inimõigusi piirati inimväärikust alandaval viisil kambrites, kus oli põrandapinda vähem kui 4 m2 inimese kohta.
8.1.Viibides kambris nr 418 kokku 29 päeva (põrandapinda ühe kinnipeetava kohta 3,26 m2), kambris nr 429 kokku 24 päeva (põrandapinda ühe kinnipeetava kohta 3,29 m2), kambris nr 327 kokku 26 päeva (põrandapinda ühe kinnipeetava kohta 3,55 m2) ja kambris nr 361 kokku 56 päeva (põrandapinda ühe kinnipeetava kohta olenevalt kambris viibivate isikute arvust 3,013,77 m2) ei täitnud vangla kohustust kindlustada kaebajale põrandapinda vähemalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) poolt määratud soovituslikus suuruses.
8.2.VangS-s ette nähtud norm 3 m2 ühe kinnipeetava kohta on vananenud õigusnorm ega vasta EIK poolt tuvastatud nõuetele. Isikliku ruumi puudumist ei kompenseerinud ka liikumine väljaspool kambrit, kuivõrd VangS näeb ette vaid ühe tunni jalutamist päeva jooksul.
9.Kinnipidamistingimustega avaldati kahjulikku mõju tema tervisele sellega, et kambrites puudus ventilatsioon sellisel tasemel, et igale kinnipeetavale oleks tagatud normidele vastav värske õhu juurdevool. Vangla sundventilatsioon ei töötanud tihti ning eriti andis see tunda kuumade ilmadega.
10.Kambris, kus kinnises ruumis viibib 4-5 meest, ei piisa hügieeninõuete täitmise kindlustamiseks külma vee kraani olemasolust. Kuivõrd pärast lahtise tualetiboksi kasutamist
ei olnud võimalik end sooja veega pesta, levis kambris ihulõhnade hais, mis andis eriti tunda päevadel, kui ventilatsioon oli puudulik.
11.Viibimine pikema perioodi, s.o 135 päeva vältel, ülerahvastatud puuduliku ventilatsiooni ja pesemistingimustega kambrites tekitas talle mittevaralist kahju füüsiliste kannatuste läbi, mis muutsid tema kinnipidamistingimused ebainimlikult raskesti talutavaks. Vangla ei täitnud kohustust tagada kaebajale vähemalt inimväärsed elamistingimused sellisel tasemel, et see ei tooks kaasa kannatusi ja tervisekahjustusi ega alandaks inimväärikust, mistõttu tekitas vangla talle mittevaralist kahju vähemalt 10 euro ulatuses kambrites nr 418, 429, 327 ja 361 kinnipidamise iga päeva eest, mida oli kokku 135 päeva.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult osas, mis puudutab kinnipidamistingimuste kahjulikku mõju tema tervisele, ventilatsiooni mittetöötamist (eriti tunda kevad-suvisel perioodil kuumade ilmadega), kambris viibinud 4-5 mehe külma kraanivee kasutamist ja lahtise tualetiboksi tõttu kambris erinevate ihulõhnade haisu levimist. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vanglale 08.02.2019 esitatud kahjunõudes sedastas kaebaja üksnes napisõnaliselt, et ventilatsioon ei toiminud korralikult. Alles kaebuses kohtule väidab kaebaja, et sundventilatsioon ei töötanud tihti ning andis eriti tunda kevad-suvisel perioodil kuumade ilmadega. Samuti väidab kaebaja alles kohtumenetluses kinnipidamistingimuste kahjulikku mõju tema tervisele. Seoses külma veega kambris, ei väitnud kaebaja kahjunõudes vanglale, et kambris viibinud 4-5 mehele ei piisanud külma kraanivee olemasolust ja lahtise tualetiboksi tõttu levis kambris erinevate ihulõhnade hais. Seega ei ole eelnimetatud küsimustes kaebuse esitaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata.
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab põrandapinna suurust. Õigusvastase haldustegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud tingimused. Vangla hinnangul on tõendamist leidnud, et vangla tegevus kaebajale põrandapinna tagamisel on kooskõlas nii siseriikliku õiguse kui ka EIK-i kohtupraktikas osundatuga. Seega on täitmata üks kahju hüvitamise eeldustest – vangla õigusvastane tegevus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb osaliselt jätta läbi vaatamata ning muus osas jätta rahuldamata. Esmalt põhjendab kohus, mis osa kaebusest tuleb jätta läbi vaatamata (I) ning seejärel selgitab, miks ülejäänud osa kaebusest tuleb jätta rahuldamata (II). I
15.HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
VangS § 11 lg-s 8 sätestatut arvestades saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 12).
15.1.Vanglale esitatud taotlusest (tl 29) nähtub, et kaebaja esitas nõude kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate tingimustega ning selgitas, et kambrid, kus kaebaja viibis, olid ülerahvastatud ja põrandapinda oli tagatud vähem kui 4 m2 kinnipeetava kohta, ventilatsioon ei toiminud ning oli õhu puudus, lisaks, et kambrites oli ainult külm vesi. Kohtule esitatud kaebusest (tl 1-4) nähtub, et kaebaja esitas kaebuse kahju hüvitamise nõudes põhjendusel, et vangla kinnipidamistingimused on inimväärikust alandavad, täpsemalt ei ole tagatud põrandapinda 4 m2 inimese kohta ning sellega seoses ei ole vangla kindlustanud minimaalset isiklikku ruumi. Lisaks märgib kaebaja, et kahjulikku mõju avaldati tervisele ka sellega, et kambrites puudus piisav ventilatsioon. Kaebaja tõi välja, et kambris oli ainult külma vee kraan, mis ei ole piisav tagamaks hügieeninõudeid, kui kambris viibib korraga 4-5 täisealist meest.
15.2.Vangla 04.03.2019 vastusest nähtub, et vangla lahendas kaebaja kahju hüvitamise seoses ventilatsiooniga, külma veega pesemisega ja põrandapinna suurusega.
15.3.Kaebaja taotluses vanglale ega vangla 04.03.2019 vastuses ei ole käsitletud kinnipidamistingimuste kahjulikku mõju kaebaja tervisele. Samuti ei ole kohtueelses menetluses käsitletud seda, et 4-5 mehe viibimise tõttu kambris ei piisanud külma vee olemasolust ning lahtise tualetiboksi tõttu kambris erinevate ihulõhnade haisu levimist. Seega tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 1 p 1, § 121 lg 1 p 4 ning VangS § 11 lg 8 alusel selles osas läbi vaatamata.
15.4.Seevastu nähtub kaebaja taotlusest vanglale, et kaebaja on osutanud asjaolule, et ventilatsioon ei toimi ning sellest tingitult oli kambris õhu puudus (tl 29). Vangla lahendas ventilatsioonisüsteemide toimimise küsimust 04.03.2019 vastuses. Kohtu hinnangul viitas kaebaja kahju hüvitamise taotluses ventilatsioonisüsteemi puudustele üldiselt ning sellega on hõlmatud muuhulgas kevad-suvine periood. Kaebaja täpsustused asjaolude kohta, mis näitlikustavad tema hinnangul ventilatsiooni mittetoimimist, ei muuda selles osas kaebuse eset võrreldes kohtueelse kahju hüvitamise taotlusega. Seega tuleb vangla taotlus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebus läbivaatamatult osas, mis puudutab ventilatsiooni mittetöötamist (eriti tunda kevad-suvisel perioodil kuumade ilmadega), jätta rahuldamata. II
16.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
17.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kambrites puudus ventilatsioon sellisel tasemel, mis oleks taganud värske õhu juurdevoolu.
17.1.Esiteks, on vangla poolt esitatud kaebaja pöördumistest (tl 35) näha, et kaebaja ei ole vangla poole selle murega pöördunud kambrites viibimise ajal. Teiseks, puudub kohtul alus kahelda vangla kinnituses, et kambrites, kus kaebaja vaidlusalusel perioodil viibis, oli tagatud õhuvahetus, milline oli korraldatud ventilatsioonisüsteemiga (osaliselt sund- ning osaliselt
loomulik ventilatsioon) ning et sundventilatsiooni kontrolliti regulaarselt. Kohus viitab siinkohal Riigi Kinnisvara AS õiendile (tl 33-34), millest nähtub, milliseid ventilatsioonisüsteemi osasid ning kui tihti kontrolliti. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust jõuda vastupidisele järeldusele.
18.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et hügieeninõuete tagamine ei olnud võimalik, kuivõrd kambris oli vaid külma veega kraan.
18.1.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas (edaspidi VSkE). VSkE § 7 lg 1 p 7 sätestab, et kambri sisustusse kuulub võimaluse korral pesemiskoht.
18.2.Puudub vaidlus selles, et kaebajale oli tagatud külma voolava vee olemasolu kambris. VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et VangS § 50 lg-s 2 nimetatud õigusi ei olnud talle tagatud. Õigusaktidest, muuhulgas eeltoodud sätetest ei nähtu, et vanglal oleks kohustus tagada sooja vee olemasolu kambris. VangS § 50 lg 1 paneb kinnipeetavale kohustuse hoolitseda oma isikliku hügieeni eest. Arvestades asjaolu, et VangS § 50 lg 2 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele vähemalt üks kord nädalas pesemisvõimalus sooja veega, on kohtu hinnangul külma vee olemasolu kambris piisav ning kohane, et võimaldada isikliku hügieeni eest hoolitsemine sellisel määral, et kinnipeetava inimväärikus kannatada ei saa.
18.3.Vangla on ühtlasi märkinud, et VangS § 31 lg 2 võimaldab kinnipeetavatel omada isiklikke elektriseadmeid, muuhulgas veekeetjat. Seega on kinnipeetavatele võimaldatud sooja vee tegemine, kuivõrd kambris on voolav vesi.
18.4.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla poolt ainult külma vee tagamine kambris ei kujuta endast inimväärikust kahjustavat kinnipidamistingimust, kuivõrd kaebajale oli võimaldatud sooja veega pesemisvõimalus vähemalt ühel korral nädalas ning vahepealsel ajal oli kaebajal isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võimalik kasutada külma vee kraani kambris vett soojendades.
19.Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et tema inimväärikust alandati sellega, et kambris ei olnud tagatud vähemalt 4 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta.
19.1.VSkE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda.
19.2.EIK praktika kohaselt on mitme kinnipeetavaga kambris soovitatav minimaalne põrandapind 4 m2 isiku kohta (otsus asjas nr 429/12: Tunis/Eesti, p 44). EIK on selgitanud nõudeid, millest kasvõi ühe rikkumine loob tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega. Need nõuded on kokkuvõtlikult järgmised: igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase, iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda, kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 148). Nii EIK (Nikitin jt vs Eesti, p 160) kui ka Riigikohtu praktikast (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-95-16, p 12) nähtub, et WC pindala tuleb kambri pindalast välja arvutada ning mööblialune põrandapind tuleb arvata kambri põrandapinna hulka, kui kinnipeetaval on võimalus kambris tavapäraselt liikuda. Riigikohus selgitas (09.12.2015 otsus kohtuasjas nr 35
3-1-42-15, p 17), et EIK praktikast ei tulene, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2 või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m2. Kohus märgib, et sellist kohustust ei tulene ka Eesti õigusaktidest.
19.3.Vangla esitas kohtule tabeli (tl 30-31), millest nähtub, et ühelgi vaidlusalusel 135 päeval ei jäänud kaebajale ette nähtud kambripinna suurus alla 3 m2 (põrandapinna suurus isiku kohta WC-ta). Seega oli kaebaja puhul täidetud VSkE § 6 lg-s 6 sätestatud nõue. Kambripinna suurus kinnipeetava kohta jäi kambrites, kus kaebaja viibis, vahemikku 3,01-3,77 m2.
19.4.Riigikohus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-83-16, p 13) märgib EIK praktikale viidates, et kui põrandapinda kinnipeetava kohta on 3–4 m2, jääb ruumiaspekt kaalukaks, kuid kinnipidamistingimuste inimväärikuse hindamisel tuleb seda arvestada koos teiste kinnipidamistingimustega, nagu võimalus viibida värskes õhus, loomulik valgus, õhk ja ventilatsioon kambris, kambri temperatuur, privaatne tualetikasutamise võimalus, kohased hügieenitingimused. Kohus, tuginedes vangla poolt väljatoodud kinnipidamistingimustele (kaebajale oli lisaks kambris liikumisele võimaldatud igapäevaselt värskes õhus jalutamine, kambrites oli tagatud piisav valgustatus, ventilatsioon, temperatuur, hügieenivajaduste rahuldamine, lisaks oli tagatud toitlustamine, sotsiaalsed vajadused, meelelahutus ning muud olmetingimused), leiab, et kinnipidamistingimused olid kogumis sellised, mis ei anna alust lugeda rikkumiseks seda, et kaebajale ei olnud tagatud soovituslikku 4 m2 põrandapinda. Isegi kui kaebaja subjektiivne hinnang kinnipidamistingimuste suhtes ei lange kokku vangla hinnanguga, ei kujuta mistahes ebameeldivus või piirang endast inimväärikust alandavat rikkumist, arvestades seejuures vangistuse olemust ja kinnipeetava staatusest tulenevaid iseärasusi.
20.Kuna vangla poolne rikkumine kinnipidamistingimuste (põrandapinna suurus, ventilatsioon, külma vee kraan kambris) tagamisel ei ole tuvastamist leidnud, ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud eeldus - avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Seega tuleb kaebaja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
21.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.