Omandireform › Muu omandireform

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-19-1387/3
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Omandireform › Muu omandireform
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 26.07.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 950

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 26. juuli 2019, Tallinn 3-19-1387

Haldusasi

R. P. kaebus Hiiumaa Vallavalitsuse Emmaste Osavalla Valitsuse 20.06.2019 vaide tagastamise otsuse tühistamiseks ja Hiiumaa Vallavolikogu kohustamiseks vaide läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R. P.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada R. P. kaebus.

2.Toimetada määrus kätte kaebajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Emmaste Vallavalitsuse 4. detsembri 1997. aasta korraldusega nr 326 tagastati õigusvastaselt võõrandatud XXXXX Nr Xa maa võrdsetes mõttelistes osades M. P. ja O. P. M. P. suri 9. jaanuaril 2011 ning tema pärija R. P. esitas 3. juuni 2019 Hiiumaa Vallavolikogule vaide, millega soovis Emmaste Vallavalitsuse 4. detsembri 1997. a korralduse nr 326 ning tagastatud maa tagastamise menetluses koostatud piiriprotokolli osalist tühistamist. Hiiumaa Vallavalitsuse Emmaste osavalla valitsus tagastas R. P. vaide 20. juuni 2019 otsusega nr 8-2/263-1.

2.R. P. esitas 21. juulil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb sisuliselt Emmaste osavalla valitsuse poolt tehtud vaide tagastamise otsuse tühistamist ja vaide läbi vaatamiseks kohustamist või alternatiivselt Emmaste Vallavalitsuse 4. detsembri 1997. aasta korralduse nr 326 tühistamist vaides soovitud ulatuses. Sisuliselt on kabeaja seisukohal, et vallavalitsuse 1997. aasta korraldus on õigusvastane, kuna kogu kõnealune õigusvastaselt võõrandatud maa oleks tulnud tagastada M. P., kelle pärijaks kaebaja on. Vaide tagastamis peab kaebaja põhjendamatuks muuhulgas põhjusel, et vaide vaatas läbi selleks mitte pädev organ.

Sarnased lahendid

Omandireform

03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

4.Kui isik on vaidlustanud haldusorgani tegevuse, mis seisneb vaide tagastamises, on kaebuse tagastamine HkMS § 121 lg 1 p 2 alusel (ehk põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki) õigustatud, kui on ilmne, et sõltumata sellest, kas vaide tagastamine konkreetsel juhul oli õiguspärane või mitte, ei oleks ühelgi juhul võimalik vaide rahuldamine. Sellises olukorras ei ole põhjust hakata kohtumenetluses hindama vaide tagastamise õiguspärasust ega kohustada vastustajat vaide läbi vaatamiseks, kuna kaebaja eesmärk ei saa olla pelgalt vaide läbi vaatamine iseenesest, vaid eesmärk saab olla vaide rahuldamine. Käesolevas asjas saab kaebaja ainsaks mõeldavaks eesmärgiks olla seega maa tagastamise kohta tehtud 1997. aasta korralduse osaline tühistamine. Selle korralduse tühistamine kaebaja vaide või kaebuse alusel on aga ilmselgelt võimatu, kuna see akt ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaide esitamiseks on isikul haldusmenetluse seaduse § 71 lõikest 1 tulenevalt õigus vaid juhul, kui haldusakt rikub tema õigusi. Samamoodi saab isik halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt halduskohtule kaebuse esitada vaid juhul, kui see on vajalik tema subjektiivsete õiguste kaitseks. Antud juhul ei ole kaebajal praegu ega teki ka tulevikus mistahes nõudeõigusi seonduvalt maa tagastamisega maareformi käigus. Kaebaja omandiõigus tekkis pärmise teel ning üksnes sellele osale õigusvastaselt võõrandatud maast, mis tagastati M. P. Ülejäänud osaga endise XXXXX Nr Xa talumaaga ei ole kaebajal mingisugust omandiõiguslikku puutumust. Ka pärimist reguleerivad normid ei näe ette võimalust asuda pärijal vaidlustama haldusakte argumendiga, et need rikkusid mingisuguseid pärandaja subjektiivseid õigusi. Maareformi raames maa tagastamine oli olemuselt ühekordne maa omandisuhete ümber korralduse meede, mis lõppes maa tagastamise otsuse adressaatideks olevate isikute maaomanikena kinnistusraamatusse kandmisega. See tähendab, et M. P. maa tagastamise nõudeõigus ammendus maa tagastamise otsuse ja sellele järgneva kinnistusraamatu kande tegemisega. Kaebaja ei saa vaidlustada maa tagastamist ega tagastamata jätmist, sest kaebajal endal ei ole kunagi tekkinud ega saa tekkida õigust nõuda selle maa tagastamist endale. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isikute pärijad astusid maa tagastamise menetluses oma õiguseellase asemele ning neil tekkis maareformi reguleerivate normide kohaselt maareformiga seonduvaid õigusi vaid juhul kui maa tagastamise õigustatud subjekt suri enne maa tagastamise otsustamist. Käesoleval juhul see nii ei olnud, kinnistusraamatust nähtuvalt kanti vaidlusalused maatükid kinnistusraamatusse 1998. aastal ning nende kaasomanikena kanti sisse M. P. ja O. P. Kuna nii vaide esitamise kui kohtule kaebuse esitamise aluseks ei ole mitte haldusakti objektiivne õigusvastasus, vaid eeskätt vaide esitama (kaebaja) subjektiivsete õiguste rikkumine, siis ei ole käesoleval ajal võimalik kaebaja vaide või kaebuse alusel maa tagastamise otsust ümber vaadata isegi siis juhul kui objektiivses mõttes oleks tuvastatav, et maa tagastamise menetluses on midagi valesti tehtud. Maareformi reguleerivad õigusaktid ei anna tagastatud maa hilisematele omanikele või selle isiku järglastele, kellele mingi maa tagastamata jäeti, õigust maareformi käigus tehtud otsuseid vaidlusada. Vastupidine oleks ilmselges vastuolus õiguskindluse, õigusrahu põhimõttega.