ViimEhitus OÜ (endine Kastion OÜ) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 2. aprilli 2019. a teatise tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – ViimEhitus OÜ, volitatud esindaja Alar Salu Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ViimEhitus OÜ kaebus osaliselt.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 2. aprilli 2019. a teatis osas, milles Politseija Piirivalveamet tunnistas lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks järgmistel välismaalastel: Serghei Banaga, Anatolie Bejenari, Tatiana Branasco, Piotr Caitaz, Dmitri Carapunarli, Piotr Ceavdar, Valentin Ceban, Dmitri Cernioglo, Ilia Cernioglo, Dmitri Chesea, Alexandru Coltun, Mihail Cristev, Vitalia Crasmariuc, Iryna Davydchuk, Andrii Filipets, Mariana Flocea, Marian Frunze, Viorel Frunze, Rita Griniuc, Kseniia Katsai, Adela Marancean, Dmitri Mavrodi, Konstiantyn Melnyk, Mihail Mereuta, Mihail Motricala, Alexandru Mustuc, Lidia Odagiu, Valeri Ostrioglo, Maria Palic, Ion Parfeni, Gheorghi Parfenii, Tatiana Parfenii, Anzhelika Pasichnyk, Alexandru Patlati, Iulia Popa, Iryna Prystauka, Natalia Puscasu, Serghei Romaniuc, Natalia Rotari, Stepan Serednii, Ivan Slav, Constantin Stoico, Dan Tudorean, Oleh Vavilov.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt ViimEhitus OÜ kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 26,25 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. augustil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
3-19-602 kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) leidis 26. märtsi 2019. a otsuses nr 15.3-3.1/1099-1, et Kastion OÜ-le väljastatud lühiajalised Eestis töötamise registreerimised tuleb otsuses toodud tabelis nimetatud 61 välismaalasele tunnistada kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 108 lg 1 p 9 ja § 109 lg 1 alusel, kuna Kastion OÜ on PPA-le laekunud informatsioonile tuginedes välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotluste esitamisel esitanud PPA-le valeandmeid välismaalaste töötamise asjaolude kohta ning ei ole PPA korduval nõudmisel korrektseid andmeid esitanud. PPA selgitas, et Kastion OÜ-l on õigus esitada eeltoodu kohta oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 29. märtsil 2019. a ning kui Kastion OÜ ei vasta määratud tähtajaks, tunnistab PPA välismaalaste lühiajalised Eestis töötamise registreerimised olemasolevate andmete alusel kehtetuks (I kd, tl-d 6-8).
2.PPA teavitas 2. aprilli 2019. a teatises Kastion OÜ-d, et PPA on alates 2. aprillist 2019. a tunnistanud kehtetuks VMS § 108 lg 1 p 9 alusel Kastion OÜ taotletud 55 välismaalase töötamise registreerimised (I kd, tl-d 10-11). Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise põhjus on PPA 26. märtsi 2019. a otsus nr 15.3-3.1/1099-1.
3.Kastion OÜ esitas 2. aprillil 2019. a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse PPA 26. märtsi 2019. a otsuse nr 15.3-3.1/1099-1 kehtivuse peatamiseks ja tühistatud töötamise registreeringute taastamiseks (I kd, tl-d 2-4). Kohtusse saabus 3. aprillil 2019. a Kastion OÜ kaebus PPA 26. märtsi 2019. a otsuse nr 15.3-3.1/1099-1 ja sellele järgneva 2. aprilli 2019. a e-kirja manuses oleva otsuse tühistamise nõudes (I kd, tl-d 22-24).
4.Tartu Halduskohus võttis 9. aprilli 2019. a määrusega Kastion OÜ kaebuse PPA 2. aprilli 2019. a teatise tühistamiseks menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning rahuldas Kastion OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA
2.aprilli 2019. a teatise kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (II kd, tl-d 68-70).
5.PPA esitas kohtule 6. mail 2019. a vastuse kaebusele ning kaebaja poolt haldusmenetluse käigus koos arvamuse ja vastuväidetega esitatud dokumendid (II kd, tl-d 72-80). PPA esitas
6.Kaebaja taotleb PPA 2. aprilli 2019. a teatise tühistamist, väites järgmist:
3-19-602 1) Kaebajale ei olnud kuni 26. märtsi 2019. a pealelõunani üheselt selge ega arusaadav, millise menetlusega on tegemist, millised on selles menetluses kaebaja õigused ja kohustused, kes ja millistel alustel/volitustel andmeid nõuab ja miks peaks selliste isikuandmete liikumine toimuma tavalise e-posti vahendusel. 2) Kaebaja on menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt jätnud kaebuses kajastamata osad seisukohad, millele ta tugineb PPA 2. aprilli 2019. a teatise kehtetuks tunnistamise taotlemisel (need kajastuvad 29. märtsi 2019 arvamuses ja vastuväidetes ning 28. märtsi 2019 tähtaja pikendamise taotluses). PPA 26. märtsi 2019. a dokument, mille pealkirjaks on „Otsus“, ei vasta haldusaktile ettenähtud nõuetele ning ei ole üheselt arusaadav, milline otsus on vastu võetud või millist toimingut sellise otsusega soovitakse teostada.
7.PPA vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Kaebajale edastati 13. märtsil 2019 e-kiri, milles anti teada, et PPA info kohaselt rendib kaebaja oma tööjõudu teistele juriidilistele isikutele. Selleks, et kontrollida info paikapidavust, palus PPA täpsustada kaebaja ettevõttes registreeritud välismaalaste töötamise andmeid, täpsemalt sooviti teada kasutajaettevõtet ja asukohta, kus välismaalane 13. märtsi 2019. a seisuga töötab ning lepingut, mille alusel töötaja on renditööjõudu kasutavasse ettevõttesse lähetatud. PPA kirjas viidati nii VMS § 286 lg-st 4 tulenevale tööandja kohustusele seoses välismaalase Eestis töötamisega kui ka VMS § 293 lg-test 4 ja 5 tulenevale tõendamiskohustusele. Kaebaja esindaja vastas PPA kirjale 18. märtsil 2019 ning palus täpsustada, kas PPA poolt lähetatud e-kiri on ametlik päring ning millisel alusel (menetlus) tugineb. PPA vastas kaebaja kirjale samal päeval ning täpsustas, et päring on ametlik ning esitatud järelevalvemenetluse raames VMS § 296 lg-le 1 tuginedes. 20. märtsil 2019 saatis PPA kaebajale uue e-kirja, milles tõi välja täiendavalt kahe isiku nime ja andmed, kelle osas paluti samu andmeid, mis toodi välja PPA 13. märtsi 2019 e-kirjas. Lisaks tuletati kaebajale meelde, et pole seni saanud vastust oma 13. märtsi 2019. a päringule. PPA valis e-kirja teel andmete küsimise, kuna see on kiireim viis infovahetuseks ja andmete saamiseks. Vastustaja hinnangul on eelnevast arusaadav, millise menetlusega on tegemist ning miks andmeid küsitakse. Vastustaja on ka seisukohal, et tegemist ei ole selliste isikuandmetega, mille vahetamine e-posti teel ei oleks lubatud. VMS § 270 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks edastada sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud isikuandmeid kolmandatele isikutele ilma isiku nõusolekuta ja teda sellest eraldi teavitamata. Kolmandad isikud võivad töödelda neile edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. 2) Dokumentide puhul tuleb eelkõige lähtuda nende sisust, mitte pealkirjast. PPA
26.märtsi 2019 dokumendist on aru saada, et PPA on algatanud 61 isiku osas lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise menetluse. PPA on välja toonud, et nende isikute puhul on märgitud lühiajalise töötamise registreerimise taotlustes töötamise koha aadressiks Tallinn või Harjumaa aadressid ning ametikohtadeks on märgitud ehitaja, muu spetsialist või maaler. Lühiajalise töötamise registreerimise taotlustel puudub teave, et tegemist on renditööjõuga ning seetõttu puudusid andmed kasutajaettevõtete kohta. 3) Kaebaja asus seisukohale, et PPA 3-päevane tähtaeg arvamuse ja vastuväidete esitamiseks on ebamõistlikult lühike. PPA küsis esmakordselt 13. märtsil 2019 kaebajalt
3-19-602 andmeid välismaalaste kohta, mida kaebaja PPA-le otsustas mitte edastada. Kaebajale oli teada, milliseid andmeid PPA on soovinud ning sisuliselt anti 26. märtsi 2019 kirjaga veelkord võimalus andmete ja seisukohtade esitamiseks, miks PPA ei peaks kirjas toodud välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimisi kehtetuks tunnistama. PPA peab põhjendamatuks kaebaja väidet, et teine menetlusosaline on jäetud ilma õigusest anda oma selgitusi ja ütlusi. Kaebajal oli võimalik esitada omapoolsed dokumendid, millega tõestada, et tööandja ei ole esitanud PPA-le lühiajalise töötamise registreerimise taotlustes valeandmeid. Vastustaja rõhutab, et välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotlustes puudub info renditööjõust ning puuduvad andmed kasutaja ettevõtete kohta. Johtuvalt eeltoodust puudub kaebajal õigus rentida enda juurde registreeritud töötajaid. Kaebaja töötajad peavad töötama nendel aadressidel, mis on esitatud lühiajalise registreerimise taotlustes, et PPA-l oleks vajadusel võimalik järelkontrolli raames nimetatud fakti ka kontrollida. Kui aadressid muutuvad, siis tuleb sellest PPA-d teavitada. Kui PPA tuvastab, et kaebaja poolt registreeritud töötajad töötavad hoopis mujal, kui nad peaks, siis tekib põhjendatult kahtlus valeandmete esitamises ning tööandja usaldusväärsuses. Sisuliselt on kaebaja PPA-le arvamuse ja vastuväidetega esitatud dokumentatsiooniga kinnitanud, et tegeletakse renditööjõu vahendamisega, millest aga ei ole PPA teavitatud ning mis ei kajastu ka lühiajalise töötamise registreerimise taotlustel. 4) Kaebaja poolt esitatud lepingud ei tõenda seda, miks isikud, keda kontrolliti, töötasid hoopis tehastes ning teostasid töid, mis ei olnud seotud ehitustegevusega. Seetõttu on asjakohatu väita, et tegemist on kiirete objektide vahetamisega. Muuhulgas tõi PPA esitatud lepingute põhjal välja, et tegemist on objektidega, mille osas on tööde lõputähtaeg juba mõnda aega tagasi saabunud, kuid PPA küsis andmeid selle kohta, kus registreeritud töötajad töötavad 13. märtsi 2019 seisuga. Haldusmenetluse käigus ei esitanud kaebaja PPA-le kehtivaid lepinguid (millel tööde lõputähtaeg ei oleks saabunud) ühegi objekti kohta, mis tähendab seda, et järelikult töötavad tema poolt registreeritud töötajad teistes kohtades. 5) PPA 2. aprilli 2019. a teatise nimega dokumendi puhul on tegemist haldusaktiga. PPA möönab, et see ei vasta täielikult seaduses sätestatud vorminõuetele, kuid sellegipoolest on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on kaebajale ka kättetoimetatud. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele (haldusemenetluse seaduse (HMS) § 58). Tegemist ei ole ka tühise haldusaktiga HMS § 63 tähenduses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.ViimEhitus OÜ (endise nimega Kastion OÜ) on esitanud kaebuse PPA 2. aprilli 2019. a teatise tühistamiseks. Vaidlustatud teatisega tunnistas PPA alates 2. aprillist 2019 kehtetuks 55 välismaalase Eestis töötamise registreeringud. Vastustaja möönab, et vaidlustatud haldusakt ei vasta täielikult seaduses sätestatud vorminõuetele, kuid on seisukohal, et ainuüksi sel põhjusel ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist.
9.Asja materjalidest nähtub, et PPA on 2. aprilli 2019. a teatises märgitud 55 isikule andnud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnituse (PPA 3. juuni 2019. a vastuse nr 1.22/145-6 lisad 6-20, toimikusse suure mahu tõttu välja printimata). Kõigil isikutel on PPA-s registreeritud töötamine VMS § 106 lg 1 alusel, mis sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s. Taotluste esitamisel on kaebaja märkinud välismaalaste
3-19-602 töötamise kohaks valdavalt Tallinna või Harjumaa aadressid. Taotlustel ei kajastatud, et registreeritud on renditööjõudu ning sellest tulenevalt pole PPA-le esitatud kasutajaettevõtete andmeid.
10.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Seejuures esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavad dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud teatis piisavalt põhjendatud, sisaldades infot vaid selle kohta, kellele haldusakt on suunatud; milline on haldusakti andmise aeg; kes on haldusakti koostanud; selles on viide haldusakti andmise õiguslikule alusele (mis on puudulik); selles on vaidlustamisviide (samuti puudulik). Samas on siiski teatises märgitud: „Lühiajalise Eestis töötamise registreerimises kehtetuks tunnistamise põhjus: PPA 26.03.2019 otsus nr 15.3-3.1/1099-1“ (I kd, tl 11). Seega, kuigi vastustaja seda sõnaselgelt pole öelnud, on kaebajale siiski olnud arusaadav, et lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise põhjendused on PPA esitanud menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
11.PPA on 26. märtsi 2019. a otsuses nr 15.3-3.1/1099-1 märkinud haldusakti õigusliku alusena VMS § 108 lg 1 p 9 ja § 109 lg 1. Nimetatud sätetest tuleneb, et lühiajaline välismaalase Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks, kui tööandja on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Valeandmete esitamine, pettus või võltsitud dokumentide esitamine, on lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu. VMS § 109 lg 1 ei näe vastustajale ette kaalumisruumi – kui ilmneb Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu, siis tuleb registreerimine kehtetuks tunnistada, kuna vastustaja diskretsioon on redutseeritud nullini. Diskretsioonilised keeldumise alused on sätestatud VMS § 108 lg-s 11. Vastustaja leiab, et kaebaja on välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste esitamisel esitanud PPA-le valeandmeid välismaalaste töötamise asjaolude kohta ning ei ole PPA korduval nõudmisel korrektseid andmeid esitanud. PPA 26. märtsi 2019. a otsusest tuleneb, et valeandmeteks on asjaolu, et kaebaja on välismaalaste töötamise koha aadressiks märkinud Tallinna või Harjumaa. PPA on aga tuvastanud, et mitmed isikud töötasid teistel aadressidel ning teistes äriühingutes. Kaebaja ei kajastanud taotluste esitamisel, et tegemist on renditööjõuga.
12.Kohtumenetluses on vastustaja esialgse õiguskaitse kohta esitatud seisukohas (II kd, tl 62) selgitanud, et otsuses nimetatud välismaalased ei tööta Kastion OÜ-s vaid Kastion OÜ on renditööjõu vahendaja, kes ei esitanud ega teavitanud PPA-d välismaalaste teistes ettevõtetes töötamisest. Välismaalased töötavad tegelikkuses renditööjõudu kasutatavates ettevõtetes. Kastion OÜ kui tööandja poolt esitatud taotlustel ei olnud märgitud kasutajaettevõtete andmeid vaid, et välismaalastel on leping töötamiseks Kastion OÜ-s. Kaebajal endal ei ole objekte, kus välismaalastel oleks võimalik töötada. Kohtu hinnangul on sellised PPA väited tõendamata. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis neid väiteid kinnitaks.
13.Kohus leiab, et juhul kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlustes märgitud välismaalaste töötamise koha aadressid ei vasta tegelikkusele, võib seda pidada valeandmete esitamiseks. Küll aga ei saa sellest automaatselt järeldada, et tööandja tegutseb Eestis renditöö vahendajana. Võib ka olla, et taotleja on märkinud taotlusesse vale töötamise koha aadressi, kuid välismaalane teeb tööd siiski tööandja juures, kes soovib välismaalast lühiajaliselt Eestisse tööle kutsuda. Või siis on välismaalane töötanud teatud ajal sellel aadressil, kuid enne töötamise planeeritavat lõppaega, saab töö sellel aadressil valmis, ning tööandja suunab ta teisele aadressile tööle. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebajal on endal mitmeid ehitusobjekte, kus teostatakse töid välismaise tööjõuga. Näiteks Eventus Ehitus Osaühinguga on kaebaja sõlminud
3-19-602 töövõtulepingu, mille kohaselt on kaebajalt tellitud Tõnismägi 11A, Tallinn, elamu ja ärihoone krohvi- ning viimistlustööd (I kd, tl 50). Sellel aadressil pidid näiteks maalritena töötama Gheorgi Banaga (PPA 3. juuni 2019. a vastuse lisa 7), Piotr Caitaz (lisa 14), Alexandru Coltun (lisa 6), Andrii Filipets (lisa 6), Tatiana Parfenii (lisad 11 ja 19) ja Natalia Rotari (lisa 10). Kuigi lepingu objekti tähtaeg oli 15. veebruar 2019, ei ole välistatud, et selleks ajaks töid valmis teha ei jõutud – leping näeb selleks puhuks ette isegi sanktsiooni (tl 52p). Kohtu hinnangul ei oleks PPA-l kuigi keeruline välja selgitada, kas kaebaja jõudis 15. veebruariks 2019 sellel objektil tööd teostada. Samuti oli kaebaja sõlminud 1. oktoobril 2018 lepingu OÜ-ga Fund Ehitus, kus lepingu esemeks oli Veerenni 38, Tallinn, büroohoone viimistlustööd (I kd, tl 69). Sellel aadressil pidid töötama Dmitri Chesea (lisa 16), Iryna Davydchuk (lisa 20), Marian Frunze (lisa 15), Iulia Popa (lisa 8) ja Leonid Slav (lisa 13). Aktsiaseltsiga Merko Ehitus Eesti oli kaebaja sõlminud 11. mail 2018 töövõtulepingu Maakri 19/21 kvartali, asukohaga Maakri tn 19 ja 21, Tallinn, rendipindade ja üldalade maalritöödeks (I kd, tl 115). Nendel aadressidel pidid töötama Andrei Arnaut (lisa 12) ja Valeri Ostrioglo (lisad 11 ja 19). Seetõttu ei saa väita, et kaebajal ei ole selliseid objekte, kus välismaalastel oleks võimalik töötada. Töövõtulepingu alusel tööde teostamist ei saa võrdsustada renditöö vahendamisega.
14.Samuti on PPA 14. juuni 2019. a täiendavale kirjalikule seisukohale lisatud tunnistaja (OÜ Nordlin Ehituse objektijuhi) ütlused, mille kohaselt OÜ Nordlin Ehitus ise välismaalasi tööle ei otsi, vaid nad teevad pakkumisi alltöövõtjatele nagu Kastion OÜ ja maksavad tehtud tööde eest firmale (II kd, tl 112). Seega ei ole tõendatud PPA seisukoht, et valeandmete esitamisena tuleb käsitleda Kastion OÜ poolt välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotlustes kasutajaettevõtete andmete märkimata jätmist (II kd, tl 107).
15.Vastustaja on 26. märtsi 2019. a otsuses valeandmete esitamise tuvastanud järgmiste isikute suhtes: 1) Dumitru Zinoga, kes töötas Võru maakonnas, Võru vallas, Vana-Vastseliina külas Aktsiaselts H.A.K.S. tootmishoones; 2) Igor Cadin, kes töötas samuti Võru maakonnas, Võru vallas, Vana-Vastseliina külas Aktsiaselts H.A.K.S. tootmishoones; 3) Gheorghi Banaga, kes väitis, et töötab Aktsiaseltsis H.A.K.S. ning elab Vana-Vastseliinas; 4) Kuressaares, Tehnika 9 aadressil INCAP ELECTRONICS ESTONIA OÜ objektil töötasid Stanislav Ciubotaru, 5) Vasili Dmitrioglo, 6) Ivan Sobor, 7) Sofia Coceanji, 8) Andrei Chiosea, 9) Alexandru Tatarciuc, 10) Leonid Slav, 11) Andrei Arnaut, 12) Alexandr Telpiz; 13) Dmitri Fainescu, kes väitis, et Tallinna tööandja saatis ta 2-3 nädalaks Tartusse tööle (I kd, tl-d 6p-7).
16.Kohtule jääb arusaamatuks, miks vastustaja tunnistas lühiajalise Eestis töötamise kehtetuks küll Gheorghi Banaga, Stanislav Ciubotaru, Vasili Dmitrioglo, Ivan Sobori, Sofia Coceanji, Andrei Chiosea, Alexandru Tatarciuci, Leonid Slavi, Andrei Arnaut, Alexandr Telpiz ja Dmitri Fainescu kohta, kuid jättis selle Dumitru Zinoga ning Igor Cadini osas tegemata. Samuti puudub
2.aprilli 2019 teatises ja 26. märtsi 2019. a otsuses nr 15.3-3.1/1099-1 igasugune argumentatsioon selle kohta, miks järgmiste isikute lühiajaline Eestis töötamise registreerimine kehtetuks tunnistatakse: 1) Serghei Banaga, 2) Anatolie Bejenari, 3) Tatiana Branasco, 4) Piotr Caitaz, 5) Dmitri Carapunarli, 6) Piotr Ceavdar, 7) Valentin Ceban, 8) Dmitri Cernioglo, 9) Ilia Cernioglo, 10) Dmitri Chesea, 11) Alexandru Coltun, 12) Mihail Cristev, 13) Vitalia Crasmariuc, 14) Iryna Davydchuk, 15) Andrii Filipets, 16) Mariana Flocea, 17) Marian Frunze, 18) Viorel Frunze, 19) Rita Griniuc, 20) Kseniia Katsai, 21) Adela Marancean, 22) Dmitri Mavrodi, 23) Konstiantyn Melnyk, 24) Mihail Mereuta, 25) Mihail Motricala, 26) Alexandru Mustuc, 27) Lidia Odagiu, 28) Valeri Ostrioglo, 29) Maria Palic, 30) Ion Parfeni, 31) Gheorghi Parfenii, 32) Tatiana Parfenii, 33) Anzhelika Pasichnyk, 34) Alexandru Patlati, 35) Iulia Popa, 36) Iryna Prystauka, 37) Natalia Puscasu, 38) Serghei Romaniuc, 39) Natalia Rotari, 40) Stepan Serednii, 41) Ivan Slav, 42) Constantin Stoico, 43) Dan Tudorean, 44) Oleh Vavilov. Kuna
3-19-602 vastustaja ei ole nimetatud 44 isiku puhul esitanud mitte ühtegi põhjendust töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise kohta, ei ole võimalik kohtul vastustaja argumente kontrollida.
17.Arusaamatust, mitme isiku suhtes vastustaja soovis töötamise registreeringud kehtetuks tunnistada, lisab veelgi asjaolu, et vastustaja esindaja on 1. aprilli 2019. a e-kirjas kaebaja esindajale selgitanud, et 61 välismaalasele väljastatud lühiajalise Eestis töötamise registreeringud on alates 2. aprillist 2019 kehtetud (I kd tl 34p). Lisaks on vastustaja kohtule arusaamatul põhjusel kaebaja esindajale selgitanud, et need registreerimised võivad olla aegumise tõttu kehtivuse kaotanud juba varasemalt 26. märtsi 2019. a otsusega. Vastustaja
8.aprilli 2019. a vastusest kohtule nähtub, et PPA on seisukohal, et 10 isiku suhtes tunnistati lühiajaline Eestis töötamise registreering kehtetuks, sest vastustaja on märkinud, et kuna kaebaja kaudu töötab üle 90 välismaalase, siis 10 välismaalase töötamise kehtetuks tunnistamine ei too kaasa Kastion OÜ-le püsivat maksejõuetust, kuna tööjõud ei langenud täielikult päevapealt ära (II kd, tl 62), ning et ei ole põhjust arvata, et 10 välismaalase töölt ära langemine toob ettevõttele kaasa pankrotistumise (II kd, tl 62p).
18.Kohus nõustub kaebajaga, et VMS § 109 lg 1 võimaldab ainult selle välismaalase Eestis töötamise registreeringu kehtetuks tunnistada, kelle suhtes ilmnevad VMS § 108 lg-s 1 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise alused. Seega ei ole põhjendatud nende töötajate registreeringute tühistamine, kelle suhtes pole keeldumise aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud.
19.Vastustaja on 26. märtsi 2019. a otsusega teavitanud kaebajat sellest, et õigus esitada otsuse kohta arvamus ja vastuväited, on kaebajal 29. märtsini 2019. Kaebaja leiab, et 2,5 tööpäeva on ilmselgelt ebamõistlik tähtaeg kohustuste täitmiseks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt tuleneb VMS § 293 lg-st 4, mille alusel vastustaja kaebajalt 26. märtsil 2019 infot küsis, et tööandja on kohustatud viivitamatult võimaldama PPA-le juurdepääsu andmetele ja dokumentidele, mis on seotud selle tööandja juures töötavate välismaalastega. Ka Siseministri
4.detsembri 2015. a määruse nr 68 „Välismaalaste seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmise kord“ § 2 lg 1 kohaselt teavitab tööandja PPA-d viivitamata välismaalase tööle asumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest, välja arvatud juhul, kui nimetatud asjaolud nähtuvad töötamise registrist. Riigikohus on 29. septembri 2014. a määruses asjas nr 3-1-1-37-14, p-s 17 selgitanud, et kui mingi toiming tuleb seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see vastavalt asjaoludele põhjendatud on. Kohtu hinnangul oli 2,5 päeva piisav aeg PPA-le vastamiseks ning tegemist ei olnud ilmselgelt ebamõistliku tähtajaga kohustuste täitmiseks. Pealegi oli kaebajal tegelikult PPA-le vastamiseks rohkem aega. Nimelt nähtub toimiku materjalidest, et PPA nõudis juba 13. märtsi 2019. a e-kirjaga kaebajalt VMS § 286 lg 4 ja § 293 lg-te 4 ja 5 alusel järgmiseid andmeid: 1) kasutajaettevõte ja asukoht, kus välismaalane 13. märtsi 2019. a seisuga töötab; 2) leping, mille alusel töötaja on renditööjõudu kasutavasse ettevõttesse lähetatud (I kd, tl-d 25p-26). PPA palus neid andmeid, kuna talle laekunud info kohaselt rendib kaebaja oma tööjõudu teistele juriidilistele isikutele. Kaebaja esindaja palus 18. märtsi 2019. a e-kirjas täpsustada, kas lähetatud e-kiri on ametlik päring ning millisele alusele menetlus tugineb (I kd, tl 25p). PPA selgitas kaebajale 18. märtsi 2019. a e-kirjas, et kiri on ametlik ning päring on tehtud järelevalvemenetluse (mitte süüteomenetluse) raames VMS § 296 lg-le 1 tuginedes (tl 25). PPA
3-19-602 palus kaebajalt 20. märtsi 2019. a e-kirjaga täiendavate isikute kohta andmeid (tl 25). Kaebaja PPA-le ei vastanud. Kohus märgib täiendavalt, et PPA-l on infot õigus ka e-kirjaga nõuda. See võib olla tööandjale vähem koormavam kui näiteks PPA-le tööruumidesse juurdepääsu võimaldamine, mis on samuti VMS § 293 lg 4 kohaselt lubatav meede.
20.Kui lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötava välismaalase töötamise koha aadress muutub, tuleb tööandjal sellest PPA-d teavitada. Kaebaja väitis 29. märtsi 2019. a arvamuses ja vastuväidetes PPA otsusele, et „On ilmselge, et tavapärane majandustegevus /eelkõige ehitustegevus/ toimub mitmel objektil korraga ning objektid asuvad erinevates piirkondades/kohtades. Tihtipeale toimuvad sellised „vangerdused“ üleöö, et täita lepingulised kohustused, olla lepingute täitmisel tähtaegsed, aga ka vajadusel teostada lisatööd jms. Eelnevalt kirjeldatud tingib tööjõu liigutamise ühest kohast teise suhteliselt tihedalt ning on raskesti planeeritav. Nt võib esineda ka vajadus, kust ühelt objektilt viiakse töötajad teisele vaid 2-3-ks tunniks. Kuna algselt teavitas Kastion OÜ pea igast liigutusest, mida sisuliselt isegi menetleda ei jõutud /ei jõutud isegi kandeni/, siis PPA ametniku Natalja Indusega vastastikune kokkulepe jätta objektid muutmata, mis muidu oleks ummistanud ametkondliku postkasti.“ (I kd, tl 31p). Kohus palus kaebajal kohtule hiljemalt 3. juunil 2019. a teatada, kas see kokkulepe on kirjalikult fikseeritud ning esitada seda kinnitav dokument. Kaebaja ei ole kohut teavitanud ega esitanud ka kokkulepet kinnitavat tõendit. Seega on selline kaebaja väide tõendamata. Kohus märgib siiski, et kuigi sellise kokkuleppe olemasolu ei muudaks olematuks seadusest tulenevat teavitamiskohustust, võib see anda isikule õiguspärase ootuse haldusorgani tegevuse suhtes.
21.Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, seetõttu jätab kohus tähelepanuta PPA 14. juuni 2019. a seisukohas märgitud info 8. mai 2019. a kontrollkäigu kohta (II kd, tl 107).
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt kaebuse PPA 2. aprilli 2019. a teatise tühistamiseks. Kohus tühistab PPA 2. aprilli 2019. a teatise osas, milles PPA tunnistas lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks järgmistel välismaalastel: Serghei Banaga, Anatolie Bejenari, Tatiana Branasco, Piotr Caitaz, Dmitri Carapunarli, Piotr Ceavdar, Valentin Ceban, Dmitri Cernioglo, Ilia Cernioglo, Dmitri Chesea, Alexandru Coltun, Mihail Cristev, Vitalia Crasmariuc, Iryna Davydchuk, Andrii Filipets, Mariana Flocea, Marian Frunze, Viorel Frunze, Rita Griniuc, Kseniia Katsai, Adela Marancean, Dmitri Mavrodi, Konstiantyn Melnyk, Mihail Mereuta, Mihail Motricala, Alexandru Mustuc, Lidia Odagiu, Valeri Ostrioglo, Maria Palic, Ion Parfeni, Gheorghi Parfenii, Tatiana Parfenii, Anzhelika Pasichnyk, Alexandru Patlati, Iulia Popa, Iryna Prystauka, Natalia Puscasu, Serghei Romaniuc, Natalia Rotari, Stepan Serednii, Ivan Slav, Constantin Stoico, Dan Tudorean, Oleh Vavilov. Muus osas jätab kohus PPA 2. aprilli 2019. a teatise tühistamata.
23.Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt (umbes 3/4 suuruses osas), tuleb vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile jagada ka menetluskulud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2). Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot (I kd, tl 15). Kuna kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, mõistab kohus kaebaja kasuks vastustajalt välja esialgse õiguskaitse riigilõivu 15 eurot. Kaebuselt tasutud riigilõivult mõistab kohus vastustajalt välja 11,25 eurot. Seega kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 26,25 eurot. Ülejäänud osas jääb riigilõiv kaebaja kanda. Muude võimalike menetluskulude kohta ei ole kohtule kuludokumente esitatud, mistõttu jäävad need menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
3-19-602
24.Tartu Halduskohus rahuldas 9. aprilli 2019. a määrusega asjas nr 3-19-602 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA 2. aprilli 2019. a teatise kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni. See tähendab, et menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni taastuvad ka vaidluse all olevad välismaalaste lühiajalised Eestis töötamise registreeringud. Kuivõrd kohus kaebuse osaliselt rahuldab, ei tühista kohus varem kohaldatud esialgset õiguskaitset (HKMS § 253 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.