Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
28.06.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-564
Haldusasi
OÜ P-Trucks kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 25.02.2019 korralduse nr 143 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ P-Trucks, esindajad adv-d Andrei Svištš ja Villy Lopman Vastustaja – Pärnu linn, esindaja KK Kolmas isik – Barbarossa OÜ, esindaja v.adv Raul Keba
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.04.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ P-Trucks määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ P-Trucks määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.04.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-564 muutmata.
2.Mõista OÜ-lt P-Trucks (reg kood 10335807) Barbarossa OÜ (reg kood 11923593) kasuks välja 168 eurot menetluskulude katteks määruskaebemenetluses.
3.OÜ P-Trucks ning Pärnu linna määruskaebemenetluse kulud jätta nende endi kanda.
Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot OÜ P-Trucks Swedbank AS arvelduskontole nr EE292200221017726376.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-19-564
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ P-Trucks (endine OÜ Taluteenindus) (kaebaja) müüs 10.02.2000 AS-le Hansa Liising Eesti Pärnus Papiniidu 17a aadressil asuva lao, mis asus maatükil suurusega 2517 m2. Selleks kuupäevaks oli kehtiva detailplaneeringu kohaselt nimetatud hoonealune maa reserveeritud Suur-Jõe tn pikenduseks. 15.03.2000 esitas AS Hansa Liising Eesti Pärnu linnale (vastustaja) avalduse Papiniidu 17a ostueesõigusega erastamiseks. Pärnu Linnavalitsus keeldus Papiniidu 17a ostueesõigusega erastamisest põhjusel, et Papiniidu 17a on vajalik Suur-Jõe tänava välja ehitamiseks. AS Hansa Liising Eesti võõrandas 14.02.2002 Papiniidu 17a hoone edasi OÜ-le MWM Grupp (registrikood 10052340), kes esitas 21.02.2002 Pärnu linnale avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. 25.06.2002 teavitas Pärnu Linnavalitsus, et Papiniidu 17a maad ei erastata, tehes samas ettepaneku Papiniidu 17a asuvate ehitiste võõrandamiseks Pärnu linnale. Pärnu Linnavolikogu 16.03.2006 otsusega nr 29 otsustati Papiniidu 17a asuv ehitis sundvõõrandada. Sama otsusega kinnitati muu hulgas Suur-Jõe tänava pikenduse asukoht vastavalt OÜ K-Projekt ehitusprojektile. Viidatud korralduse vaidlustas kohtus OÜ MWM Grupp. Menetluses jõudsid pooled 2009. a kokkuleppele ja OÜ MWM Grupp võttis kaebuse tagasi ning Pärnu linn otsustas loobuda ehitise sundvõõrandamisest. 06.07.2010 esitas OÜ MWM Grupp (tänase nimega Barbarossa OÜ ja registrikoodiga 11923593) avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Barbarossa OÜ oli omandanud Papiniidu 17a ehitise OÜ-lt MWM Grupp (uus ärinimi OÜ South Estonian Real Estate Recovery registrikood 10052340). Pärnu Linnavalitsus määras 17.12.2018 korraldusega nr 1050 Papiniidu 17a asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 1838 m2 ning nõustus maatüki ostueesõigusega erastamisega Barbarossa OÜ-le. OÜ P-Trucks esitas korralduse nr 1050 vaidlustamiseks Pärnu Linnavalitsusele vaide, milles taotles korralduse kehtetuks tunnistamist ja hoone sundvõõrandamise menetluse jätkamist. Pärnu Linnavalitsus jättis vaide 25.02.2019 korraldusega nr 143 rahuldamata.
2.OÜ P-Trucks esitas 27.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ja Pärnu Linnavalitsuse 25.02.2019 korralduse nr 143 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning taotles korralduse nr 1050 kehtivuse ja täitmise peatamist kuni asjas lõpliku otsuse jõustumiseni. Vastustaja ei saanud korraldust nr 1050 tehes lahendada enam OÜ MWM Grupp 21.02.2002 avaldust, kuna AS Hansa Liising Eesti oli esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 15.03.2000 ja vastustaja oli maa ostueesõigusega erastamisest keeldunud 25.05.2000 kirjaga. Tegemist on erastamismenetlust lõpetava haldusaktiga, mis on kehtiv. Seega puudus vastustajal pädevus viia läbi maa ostueesõigusega erastamise menetlust ja korraldus nr 1050 on menetlusliigi puudumise ja ebapädeva haldusorgani tehtuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Kuigi vastustajal puudus pädevus uue avalduse läbi vaatamiseks, keeldus vastustaja 25.06.2002 uuesti OÜ MWM Grupp avalduse alusel maa ostueesõigusega erastamisest. OÜ MWM Grupp ja Barbarossa OÜ maa ostueesõigusega erastamise avaldus on esitatud hilinenult. Maareformi seadus (MaaRS) ei võimalda määrata kasutusloata ning lammutamisele kuuluva hoone teenindamiseks vajalikku maad. Selline maa kuulub riigi omandisse ning seda on 2(9)
3-19-564 võimalik võõrandada riigivaraseaduses (RVS) sätestatud korras. Kaebaja omandis on lähiümbruses asuvad kinnistud Riia mnt 106, 106 a, Suur-Jõe 75 ja 77. Kaebaja subjektiivne õigus haldusaktide vaidlustamiseks seisneb ühelt poolt võimaluses osaleda Papiniidu 17a maatüki avalikul enampakkumisel. Teiselt poolt seisneb kaebaja õigus tema õigustatud ootuses, et Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavani ehitatakse välja vastavalt kehtestatud üldplaneeringule ja detailplaneeringule. Vastavas piirkonnas on just valminud Waldorfi ärihoone Suur-Jõe 63 kinnistul, samuti on kaebaja peatselt alustamas Riia mnt 106 ligikaudu 3000 m2 pindalaga kaubandushoone ehitamist. Kvartali kiire areng tingib suurenenud liikluskoormuse, mistõttu Suur-Jõe tänava läbimurde väljaehitamine planeeritud mõõtudes ja viisil on ilmselgelt kaebaja õigustatud ootus.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 04.04.2019 määrusega OÜ P-Trucks kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHKo nr 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo nr 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse või haldusakti õigusvastasus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1). Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam esitada haldusakti tühistamise nõue, mis on eesmärgipärane ja mille kaebaja on ka esitanud. Samas oleks nõue subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu perspektiivitu ka olukorras, kus nõue oleks lubatav. Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et Papiniidu 17a maatükk võiks kuuluda võõrandamisele RVS-s sätestatud korras. Vastavat menetlust ei ole kunagi alustatud ning kaebaja ei ole menetluse puudumise tõttu ka menetluses osalenud. Võõrandamise kavatsust ei ole avaldanud ka riigivara võõrandamiseks pädevad riigiasutused, mistõttu on ebatõenäoline, et vastav menetlus oleks alustatud või alustataks olukorras, kus puuduks vaidlustatud haldusakt. Võõrandamine ei ole ka maa ainus kasutusviis MaaRS 31 lg-s 1 sätestatud reformimata maa osas. Seega ei saa õigusaktidest tulenevalt eeldada, et selline maa tuleb ilmtingimata võõrandada RVS-s sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Vastustaja on varasemas menetluses tuginenud erastamisest keeldumise põhjendusena väitele, et Papiniidu 17a maatükk ei saa kuuluda erastamisele, kuivõrd maa on vajalik Suur-Jõe tänava pikenduse välja ehitamiseks. Seega on pigem tõenäoline, et olukorras, kus maad ei erastata, jääks see avalikku kasutusse. Nimetatust tulenevalt ei ole kaebajal võimalik omandada Papiniidu 17a asuvat maad avalikul enampakkumisel. Sellist enampakkumist ei ole välja kuulutatud ja on ebatõenäoline, et see toimuks olukorras, kus kohus haldusakti tühistaks. Seega ei riku korraldus nr 1050 kaebaja õigust omandada maa riigivara võõrandamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel. Vaideotsusest tulenevalt otsustas vastustaja lahendada Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mis on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009 korraldusega nr 580. Nimetatud planeeringuga on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ulatuse määramisel arvestatud. Koostatava detailplaneeringuga on Papiniidu 17a maa erastamise ulatust arvestades lahendatud Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavale ning ümberkaudsete kinnistute juurdepääsud. Sellest nähtub, et vastustaja ei ole loobunud Suur-Jõe tänava läbimurde ehitusest Papiniidu tänavani ning maa erastamine ei ole selles osas takistuseks. Seega ei mõjuta korraldus nr 1050 Suur-Jõe tänava läbimurde ehitust. Kohalik omavalitsus on leidnud kompromissi avalike- ja erahuvide vahel. Nimetatust tulenevalt ei riku 3(9)
3-19-564 korraldus nr 1050 kaebaja õigusi põhjusel, et Suur-Jõe tänava läbimurre jääks ehitamata. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole varasemat 2002. a detailplaneeringut Suur-Jõe tänava läbimurret puudutavas osas realiseeritud ning menetluses on uus detailplaneering, mis algatati 2009. a. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et kunagi kavandatud detailplaneeringu lahendus püsib igal juhul muutumatuna. Detailplaneeringu ellu viimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist (p 12). Viidatud printsiip on kohaldatav ka praeguses vaidluses, mis kinnitab veelkord seda, et kaebajal ei saanud tekkida ootust, et SuurJõe tänava läbimurre ehitatakse välja selliselt, nagu varasem detailplaneering seda ette nägi. Ehitise omanikul on õigus maa maareformi seaduses sätestatud korras erastada. Detailplaneering ei anna maa omandamiseks õigust, kuid määrab ära maatüki kasutamise võimalused tulevikus. Seega ei tähenda asjaolu, et Papiniidu 17a osas on kehtestatud 2002. a detailplaneering (mis ei võimalda kinnistu hoonestamist) veel seda, et maa erastamine oleks lubamatu. Vastustaja on vaideotsuses põhjendatult viidanud ka asjaolule, et 2002. a detailplaneeringu alusel moodustatud ja kaebajale kuuluva Suur-Jõe tn 77 kinnistu hoonetele ei ole kunagi kavandatud otsejuurdepääsu Suur-Jõe tänava pikendusele. Samas on kinnistule tagatud juurdepääs nii Suur-Jõe kui ka Papiniidu tänava poolt. Kaebaja ei ole väitnud, et tal juurdepääs puudub. Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber vaideotsuses kirjeldatud asjaolusid ega ka väitnud, et kirjeldatud faktilised asjaolud ei oleks tõesed. Seega ei riku korraldus nr 1050 kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajal on võimalik esitada oma vastuväited seoses menetluses oleva detailplaneeringuga selle menetluse käigus. Muu hulgas saab kaebaja menetluses tugineda asjaolule, et arvestada tuleb 3000 m2 suuruse kaubandushoone ehitamise kavatsusega. Kaebaja ei saa aga mitte mingil juhul kaitsta menetluses nende kinnistute omanike õigusi, milliste omand ei kuulu kaebajale. Eeltoodut arvestades ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud korraldus nr 1050 ning kaebajal puudub korralduse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku ka 25.02.2019 vaideotsus nr 143. Kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on olnud korraldusest nr 1050 vabanemine. Viidatud eesmärgil esitas kaebaja korraldusele ka vaide. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kuna kaebus kuulus tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, jäi esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 ls 1 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ P-Trucks taotleb 22.04.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.04.2019 määruse tühistamist, kaebuse menetlusse võtmist korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Tallinna Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et kaebajal puudub kaebeõigus. Selliselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning tagastanud kaebuse olukorras, kus HKMS § 121 lg 2 p 1 eelduseid ei esine. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Arutataval juhul esineb selgelt kaebaja õiguste riive. Küsimuse all on see, kas kaebaja kui vaidlusalusel maal (Papiniidu 17a) asuva ehitise 4(9)
3-19-564 endine omanik ja samuti ehitise erastamisest varasemalt huvitatud isik, kelle suhtes keelduti maa erastamisest, saab vaidlustada Papiniidu 17a hilisemat erastamist. Pärnu linn on hiljemalt alates 1998. a järjepidevalt keeldunud Papiniidu 17a maa erastamisest. Keeldumise põhjuseks oli see, et vastav maa oli vajalik Suur-Jõe tänava läbimurde väljaehitamiseks ning ühendamiseks Papiniidu tänavaga. Eelnimetatud põhjusel jäi 1998. a kaebajale Papiniidu 17a maa erastamata ning täna kaebaja omandis oleva Suur-Jõe 77 kinnistu pindala on väiksem ja kuju on perspektiivse läbimurde ristmikku arvestav. Läbimurde väljaehitamise vajadus on aktuaalne tänaseni. Papiniidu 17a maa osas on kehtivas üld- ja detailplaneeringus tänaseni ette nähtud Papiniidu 17a maal asuva ehitise asemele sõidutee. Koostatav üldplaneering Papiniidu 17a ehitise püsimajäämist või lammutamist ei reguleeri. Detailplaneering algatati 2009. a ja seda pole tänaseni kehtestatud. Kui viiakse läbi aga vaidluse all olev erastamine, on ühtlasi välistatud kehtiva detailplaneeringu realiseerimine. Isegi, kui vastustaja leiaks, et Papiniidu 17a erastamisest keeldumiseks peaksid täna alused puuduma, peab nii vastustaja kui Maa-amet üle vaatama ka varasemad erastamisest keelduvad otsustused. Praegusel juhul ei ole kuidagi põhjendatud määrata Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks 1838 m2 ulatuses maad, kui ehitise alune maa on seejuures kõigest 620 m2. Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks ei ole mõistlikult vajalik erastada Suur-Jõe 77 idapoolse nurgaga piirnevat ala, mis pidi jääma alates 1998. a tulevase ristmiku rajamiseks. Samuti ei ole põhjendatud erastada Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks vahetult Suur-Jõe 77 kinnistul asuva ehitisega piirnevat maad. Vastustaja valitud viisil jookseks Papiniidu 17a kinnistu piir kohakuti Suur-Jõe 77 aadressil asuva kaebajale kuuluva ehitisega. See aga välistaks kaebaja hoone kasutuse ning teenindamise kirdepoolsest küljest. Samuti tekitaks vajaduse seada loodavale kinnistule servituute. Samas on Suur-Jõe 77 hoone kirde külg igapäevases kasutuses, kuna Papiniidu 17a hoonega piirneval küljel on Suur-Jõe 77 ehitisel mitmed sissepääsud. Kui aga Papiniidu 17a aadressil enam varasemalt planeeritud viisil ristmikku ehitada ei kavatseta (vastustaja on loobunud Papiniidu 17a erastamise keeldumise põhjendustest, millele rajaneti 1998. a), on kaebajal on subjektiivne õigus selles mõttes, et vastav osa Papiniidu 17a alusest maast (mis jäeti kaebajale 1998. a ristmiku väljaehitamise tõttu erastamata (kolmnurkne osa Papiniidu 17a lõunapoolses nurgas)), erastataks hoopiski kaebajale kui kõrval asuvate kinnistu ja hoonete omanikule. Vastustaja pidi kaasama kaebaja Papiniidu 17a erastamismenetlusse. Seejuures on kaebajal subjektiivne õigus ka Suur-Jõe 77 kinnistul asuva ehitise kirdesse jäävale ehitise teenindamiseks vajalikule maa-alale. Kui kohus peaks asjas leidma, et praegusel hetkel puudub võimalus Papiniidu 17a maa erastamiseks ja vastavate toimingute läbiviimiseks tähtaja möödumise tõttu, oleks kaebajal võimalik osaleda riigi maa võõrandamise või kasutusse andmise avalikul enampakkumisel (muu hulgas ka selle maatüki osas, mis ristmiku ehitamiseks Suur-Jõe 77 kinnistust ära lõigati). Kaebaja teeks seda kõigi teiste isikutega võrdsetel tingimustel. Halduskohtu põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda seda, miks maa avalikku kasutusse jätmise tõenäosus võiks olla suurem kui maa võõrandamine või kasutusse andmine avalikul enampakkumisel. Kaebaja juhib tähelepanu vastustaja kohtule edastatud erastamistoimiku lk-le 5. Avalduse kohaselt on kaebaja taotlenud 11.12.1997 avalduse alusel 10 016 m2 suuruse maatüki erastamist. 01.06.1998 korraldusega nr 1359 on aga kaebajale erastatud 8838m2 suurune maatükk. Seega on ainuüksi avalduse ja korralduse vastastikusel hindamisel selge, et kaebajale erastati maad vähemalt 1178 m2 vähem. Vastustaja on jätnud kohtule osa Papiniidu 5(9)
3-19-564 19 erastamistoimiku materjalist esitamata. Näiteks on kohtule jäänud esitamata erastamistoimiku lk-l 12 olnud joonis. Sellel joonisel on näha, kuidas erastatava maa piir jookseb läbi kaebajale kuulunud hoonest. Joonisele on märgitud käsikirjaline märge „ei peaks hoonet läbima!“. Taolise märkuse on teinud Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalveamet ka erastamistoimiku lk-l 11. Sellest joonisest ning järelevalveameti märkusest tuleneb samuti, et Papiniidu 19 erastamisel oli kaebajal soov erastada suuremat maa-ala, kui seda lõpuks Pärnu linn võimaldas. Ehkki Papiniidu 19 erastamistoimikust see otseselt ei tulene, siis 1998. a erastatud Papiniidu 19 kinnistu piirid seati paika Papiniidu 19 detailplaneeringuga, mis kehtestati 16.04.1998 otsusega nr 9. Papiniidu 19 detailplaneeringu menetluses seadis aga Pärnu linn selged piirangud, keeldudes täna Papiniidu 17a aadressi kandva ehitise aluse maa kaebajale erastamisest. Ühtlasi ei ole ka eluliselt usutav see, et kaebaja lihtsalt ei soovinud Papiniidu 17a alust maad ise erastada ning jättis vabatahtlikult maa erastamata. Seega kokkuvõttes ei ole eksitav ega ebaõige kaebaja väide, et Pärnu linn on kaebaja suhtes keeldunud Papiniidu 17a aluse maa erastamisest. Vastustaja kohtleb erinevate huvide kaalumisel praeguses vaidluses isikuid põhjendamatult ebavõrdselt. Kaebuse lisast 12 (Papiniidu 17a ehitisregistri väljavõte) tuleneb selgelt, et Papiniidu 17a ehitist oli lubatud kasutada kuni 11.02.2005. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 10 „Detailplaneeringu kehtestamine“ kuulub ehitis jätkuvalt likvideerimisele. Praeguseks ajaks on Papiniidu 17a ehitis olnud ebaseaduslikult kasutuses juba enam kui 14 aastat. Seega pikaajalisest äritegevusest Papiniidu 17a ehitises, millele rajanevalt oleks Barbarossa OÜ-l õigustatud ootus sellist tegevust jätkata, ei ole alust praegusel juhul rääkida. 2009. a algatatud ning praeguseks ajaks jätkuvalt kehtestamata, s.o 10 aastat menetluses olnud detailplaneeringule, ei ole samuti põhjust tugineda. Seega kehtivate planeeringute kohaselt kuulub Papiniidu 17a ehitis jätkuvalt lammutamisele ning erinevate huvide kaalumisel tulnuks Pärnu linnal nendest asjaoludest ka lähtuda.
5.Pärnu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohus on õigesti järeldanud, et Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korraldus nr 1050 ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub selle vaidlustamiseks kaebeõigus. Subjektiivsete õigustena tõi kaebaja välja võimaluse osaleda Papiniidu 17a maatüki avalikul enampakkumisel ning kaebaja õigustatud ootuse, et Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavani ehitatakse välja vastavalt kehtestatud üldplaneeringule ja detailplaneeringule. Kaebuses ei ole kaebaja avaldanud, et on olnud ehitise erastamisest huvitatud isik. Määruskaebuses on kaebaja asunud oma kaebeõigust siduma uue väitega, et vastustaja on 1998. a keeldunud Papiniidu 17a maatüki erastamisest kaebajale. Kaebaja kinnitab määruskaebuses järjepidevalt, et Pärnu linn on alates 1998. a keeldunud kaebajale, kes oli Papiniidu 17a asuva ehitise omanik kuni 10.02.2000, vaidlusaluse maa erastamisest. Sellekohased tõendid on kaebaja lubanud esitada esimesel võimalusel pärast Pärnu Linnavalitsuse vastust kaebaja teabenõudele. Praeguseks ajaks vastustajale teadaolevalt kaebaja seda teinud ei ole. Pärnu Linnavalitsus edastas kaebaja esindajale soovitud dokumendid 23.04.2019. Dokumentidest nähtub, et kaebajale on erastatud vastavalt kaebaja taotlusele Papiniidu 19 maatükk, kuid taotlust Papiniidu 17a maa erastamiseks kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja ei ole esitanud ka muid Papiniidu 17a maatüki erastamise taotlemist tõendavaid dokumente. Seega on ebaõige kaebaja väide, et kaebaja on soovinud Papiniidu 17a maatükki erastada juba 1998. a. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja saanud ka keelduda Papiniidu 17a erastamisest kaebajale.
6(9)
3-19-564 Kaebaja on seadnud enda huvid kõrgemale kui Papiniidu 17a ehitise tänase omaniku õigused. Ka kaebuses halduskohtule kinnitas kaebaja, et kaebaja õigused on kaalukamad kui võimalik avalik huvi või Papiniidu 17a ehitise omaniku huvid, jättes selgitamata, miks ja mil moel on kaebaja õigused kaalukamad kui ehitise omaniku õigus jätkata pikaajaliselt toiminud äritegevust aadressil Papiniidu 17a. Suur-Jõe 77 ehitisel on tõepoolest projektiga Papiniidu 17a hoonega piirnevale küljele ette nähtud kaks jalakäijatele mõeldud sissepääsu (nagu nähtub määruskaebuse lisast 1), kuid tegelikult on kaebaja ehitise nimetatud küljele omavoliliselt rajanud tõstanduksed kauba laadimiseks. Lisaks ei kasuta kaebaja Suur-Jõe 77 ehitist kehtiva kasutusloa kasutusotstarbe kohaselt. Seega ei ole kohased kaebaja tänased väited tema õiguse kohta Suur-Jõe 77 asuva kirdesse jäävale ehitise teenindamiseks vajalikule maa-alale. Vastustaja on varasema menetluse käigus selgitanud, et Papiniidu 17a maa-ala ja Papiniidu 17 kinnistu ning nende lähiümbruse koostatava detailplaneeringuga on lahendatud Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavale ning ümberkaudsete kinnistute (sh kaebaja kinnistute) juurdepääsud. Kuivõrd kaebaja on vaidluse igas etapis oma õiguste ja nende rikkumiste osas esitanud erinevaid seisukohti, puudub ühene arusaam, millise õiguse rikkumist kaebaja tegelikult peab nii oluliseks, et leiab endal olevat kaebeõiguse Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korralduse nr 1050 vaidlustamiseks. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja arvates on tema õigusi väidetavalt rikutud juba 1998. a Papiniidu 17a maatüki erastamisest keeldumisega. Kaebaja ei ole avaldanud, kas ta on väidetava 1998. a erastamisest keeldumise otsuse vaidlustanud. Kui kaebaja oletatavat 1998. a otsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, ei saa kaebaja 20 aastat hiljem selle üle vaidlema hakata. Kaebaja enampakkumisel osalemist ei saa keelata juhul, kui selline enampakkumine välja kuulutatakse.
6.Barbarossa OÜ palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ebaõige on kaebaja väide, et ta on soovinud Papiniidu 17a maatükki erastada juba 1998. a või et varasemalt on vastustaja keeldunud Papiniidu 17a aluse maa erastamisest kaebajale. Kaebajal puudub õigus sekkuda Papiniidu 17a maatüki erastamismenetlusse ning sellest tulenevalt ka kaebeõigus korralduse nr 1050 vaidlustamiseks. Kaebajale ei tulene seadusest õigust nõuda vaidlusaluse maatüki võõrandamist enampakkumisel isegi juhul, kui see riigi omandisse jääb. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata. Ka juhul, kui vaidlustatud korraldust ei oleks antud, puuduks kaebajal õiguslik alus nõuda riigi maa enampakkumisele panemist ja enda kinnistu piiride muutmiseks. Kuivõrd kaebaja õigused vaidlustatud korralduse andmisega ei halvene, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ja halduskohus on jõudnud õigele järeldusele.
8.Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et ta oleks 1998. a teinud avalduse Papiniidu 17a maatüki erastamiseks. Samuti pole selge, kas kaebaja väidetava 7(9)
3-19-564 erastamisest keeldumise otsuse vaidlustas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja väidetavat 1998. a otsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, ei saa ta 20 aastat hiljem selle üle vaidlema hakata. Kaebaja väidab, et osa Papiniidu 17a maast võiks olla vajalik tema kinnistu teenindamiseks. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud küsimus lahendati lõplikult kaebajale ehitise juurde maa erastamisega ning võimalikud hilisemad kavatsused ehitist laiendada või kasutada seda mõnel teisel viisil või lahendada juurdepääsu muudest külgedest ei saa anda kaebajale õigust nõuda temale erastatud maa piiride laiendamist.
9.Halduskohus märgib õigesti, et puuduvad andmed selle kohta, et Papiniidu 17a maatükk võiks kuuluda võõrandamisele RVS-s sätestatud korras. Võõrandamine ei ole reformimata maa osas ainus kasutusviis. Seega ei saa eeldada, et selline maa tuleb ilmtingimata võõrandada RVS-s sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Halduskohtu seisukoht, et olukorras, kus Papiniidu 17a maatükki ei erastata, on pigem tõenäoline selle jäämine avalikku kasutusse, on küll oletuslik, kuid see ei ole endaga kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit. Papiniidu 17a maatüki enampakkumist ei ole välja kuulutatud, mistõttu ei riku korraldus nr 1050 kaebaja õigust omandada maa riigivara võõrandamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel. Ka ei ole kaebajal õiguslikku alust nõuda riigi maa osas enampakkumise korraldamist. Papiniidu 17a hoone juurde maa erastamine ei mõjuta Suur-Jõe 77 kinnistu suurust. Kuivõrd Suur-Jõe 77 erastamine on juba varasemalt läbi viidud, puudub alus maa juurde erastamiseks ning seega kinnistu piiride muutmiseks. Riigil puudub õiguslik alus ehitise juurde kuuluva maa jätmiseks riigi omandisse, kui ehitise omanik soovib seda ostueesõigusega erastada ja erastamise avaldus on esitatud tähtaegselt. Samuti puudub riigil alus eelistada ehitise juurde kuuluva maa omandamisel muid isikuid peale ehitise omaniku. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ p 71 alapunkti 3 järgi jääb tähtaegselt esitatud maa erastamise avaldus kehtima ehitise iga uue omaniku suhtes.
10.Pärnu Linnavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 4 loobus Pärnu linn Papiniidu 17a hoone sundvõõrandamisest ja lõpetas sundvõõrandamise menetluse. Eelnimetatud Pärnu Linnavalitsuse korraldust ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv. Seetõttu ei oleks Pärnu linnal ka vaidlustatud korralduse tühistamise korral võimalik rahuldada OÜ P-Trucks taotlust sundvõõrandamise menetluse jätkamiseks. Papiniidu tn 17a hoone sundvõõrandamise menetluse lõppemisega tekkis võimalus jätkata maa erastamise toimingutega. Vastavalt MaaRS § 7 lg-le 5 otsustas Pärnu linn lahendada Papiniidu tn 17a ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise detailplaneeringuga (algatatud Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009 korraldusega nr 580), mille koostamisel arvestatakse MaaRS sätestatud maa erastamise ulatusega. Koostatava detailplaneeringuga on lahendatud nii Suur-Jõe tänava pikendamine kagu suunas Papiniidu tänavani kui teenindusmaa määramine jätkuvalt riigi omandis oleval reformimata maal paiknevale Papiniidu tn 17a hoonele.
11.Õige on halduskohtu järeldus, et vastustaja ei ole loobunud Suur-Jõe tänava läbimurde ehitusest Papiniidu tänavani ning maa erastamine ei ole selles osas takistuseks. Korraldus nr 1050 ei mõjuta Suur-Jõe tänava läbimurde ehitust ega riku kaebaja õigusi põhjusel, et SuurJõe tänava läbimurre jääks ehitamata. Kaebajale on praegusel hetkel tagatud juurdepääs enda kinnistule nii Suur-Jõe kui ka Papiniidu tänava poolt. Alal kehtiva detailplaneeringuga ei ole samuti kavandatud kaebaja kinnistule otsejuurdepääsu Suur-Jõe tänava pikendusele, kuna sinna on ette nähtud haljasala. Lisaks on halduskohus kaebajale selgitanud tema õigust ja võimalust esitada oma vastuväited seoses menetluses oleva detailplaneeringuga selle menetluse käigus.
8(9)
3-19-564
12.Ebaõige on kaebaja väide, et koostatav üldplaneering Papiniidu 17a ehitise püsimajäämist või lammutamist ei reguleeri. Koostatava üldplaneeringu (aastani 2025) tänavavõrgu joonise kohaselt on Papiniidu 17a hoone märgitud säilitatavana. Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009 korraldusega nr 580 algatatud detailplaneering näeb muu hulgas ette Suur-Jõe tänava pikendamise kuni ristumiseni Papiniidu tänavaga ja Papiniidu 17a hoonele teenindusmaa määramise, võimaldades hoone säilitada olemasolevas mahus ning perspektiivselt hoonestada krunt kuni 6-korruselise äri- ja büroohoonega. Samuti on arusaamatu kaebaja veendumus, et puudub alus lähtuda 2009. a algatatud, s.o ligikaudu 10 aastat menetluses olnud ja tänaseni kehtestamata detailplaneeringust. Vastustaja on vaidlustatud vaideotsuses selgitanud, et detailplaneeringu menetlus on läbinud nii avaliku eskiisi tutvustuse kui ka avaliku arutelu ning saanud vajalikud kooskõlastused. Detailplaneeringu menetlus on peatunud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks sõlmitava halduslepingu läbirääkimiste ajaks.
13.Ringkonnakohus soostub kolmanda isikuga, et ehitise kasutamine kaubandustegevuseks aastakümnete vältel avaliku võimu teadmisel tähendab seda, et avalik võim on tunnustanud vastava ehitise seaduslikkust ja sellist ehitist ei ole võimalik ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele pidada ebaseaduslikuks (RKHKo nr 3-3-1-43-04, p 13). Arutatava haldusasja materjalidest nähtuvalt on Pärnu linn oma tegevusega kinnitanud, et Papiniidu 17a hoone näol ei ole tegemist ajutise hoonega. Eelnimetatud Riigikohtu otsusest tulenevalt saab sellisel juhul jaatada erastamise võimalikkust.
14.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Kolmas isik esitas ringkonnakohtule 10.05.2019 menetluskulude nimekirja, milles taotleb kaebajalt menetluskulude välja mõistmist 840 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1008 eurot. Muu hulgas taotleb kolmas isik esimeses kohtuastmes kantud menetluskulu väljamõistmist. Barbarossa OÜ ei esitanud menetluskulude nimekirja halduskohtule, mistõttu jättis halduskohus vaidlustatud määrusega menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Selles osas on menetluskulude nimekiri esitatud hilinenult. Ringkonnakohus saab seisukoha võtta üksnes määruskaebemenetluses kantud menetluskulude kohta. Menetluskulude nimekirjas märgib kolmas isik, et 09.05.2019 määruskaebuse vastuse koostamisele kulus aega 1 tund. Barbarossa OÜ esindaja tunnihind on 140 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus peab eelnimetatud menetluskulu mõistlikuks ja põhjendatuks ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu kokku 168 eurot. Kaebaja ega vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, seega jäävad võimalikud menetluskulud määruskaebemenetluses nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
15.Määruskaebuse esitamisel on 22.04.2019 tasutud riigilõiv 15 eurot. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu OÜ P-Trucks Swedbank AS arvelduskontole nr EE292200221017726376 (HKMS § 104 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.