Tallinna Halduskohus Tiia Nurm 04.04.2019, Tallinn 3-19-564 P-Trucks OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018. a korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 25.02.2019 korralduse nr 143 tühistamiseks
Menetlusosalised:
Kaebaja - P-Trucks OÜ, esindaja Andrei Svištš Vastustaja - Pärnu Linnavalitsus Kolmas isik - OÜ Barbarossa
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada P-Trucks OÜ kaebus.
2.Jätta P-Trucks OÜ taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P-Trucks OÜ (endine Osaühing Taluteenindus) (kaebaja) müüs 10.02.2000 AS-le Hansa Liising Eesti Papiniidu 17a aadressil asuva lao, mis asus maatükil suurusega 2517m2. Selleks kuupäevaks oli kehtiva detailplaneeringu kohaselt nimetatud hoonealune maa reserveeritud Suur-Jõe tn pikenduseks.
2.15.03.2000 esitas AS Hansa Liising Eesti Pärnu Linnavalitsusele (vastustaja) avalduse Papiniidu 17a ostueesõigusega erastamiseks. Pärnu Linnavalitsus keeldus Papiniidu 17a ostueesõigusega erastamisest põhjusel, et Papiniidu 17a on vajalik Suur-Jõe tänava välja ehitamiseks.
3.AS Hansa Liising Eesti võõrandas 14.02.2002 Papiniidu 17a hoone edasi MWM Grupp OÜle (registrikood 10052340), kes esitas 21.02.2002 Pärnu Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. 25.06.2002 teavitas Pärnu Linnavalitsus, et Papiniidu 17a maad ei erastata, tehes samas ettepaneku Papiniidu 17a asuvate ehitiste võõrandamiseks Pärnu linnale.
4.16.03.2006 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 29 otsustati Papiniidu 17a asuv ehitis sundvõõrandada. Sama otsusega kinnitati muu hulgas Suur-Jõe tänava pikenduse asukoht vastavalt OÜ K-Projekt ehitusprojektile (töö nr 032059). Viidatud korralduse vaidlustas kohtus MWM Grupp OÜ. Menetluses jõudsid pooled 2009 kokkuleppele ja MWM Grupp OÜ võttis kaebuse tagasi ning Pärnu linn otsustas loobuda ehitiste sundvõõrandamisest.
5.06.07.2010 esitas MWM Grupp OÜ (tänase nimega Barbarossa OÜ ja registrikoodiga 11923593) avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Barbarossa OÜ oli omandanud Papiniidu 17a ehitise MWM Grupp OÜ-ilt (uus ärinimi OÜ South Estonian Real Estate Recovery registrikood 10052340).
6.Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korraldusega nr 1050 (korraldus nr 1050) otsustati määrata maareformi seaduse alusel maa ostueesõigusega erastamiseks Papiniidu tn 17a ehitise teenindamiseks ja nõustuti sellega, et Barbarossa OÜ erastab kõnealuse maatüki.
7.Kaebaja esitas korralduse nr 1050 vaidlustamiseks Pärnu Linnavalitsusele vaide, milles taotles korralduse kehtetuks tunnistamist ja hoone sundvõõrandamise menetluse jätkamist. Pärnu Linnavalitsus jättis kaebaja vaide rahuldamata 25.02.2019 korraldusega nr 143.
8.27.03.2019 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ja Pärnu Linnavalitsuse 25.02.2019 korralduse nr 143 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning taotles korralduse nr 1050 kehtivuse ja täitmise peatamist kuni käesolevas asjas lõpliku otsuse jõustumiseni.
9.Kaebaja põhjendab kaebust ja taotlust järgmiselt. 9.1 Vastustaja ei saanud korraldust nr 1050 tehes lahendada enam MWM Grupp OÜ 21.02.2002 avaldust, kuna AS Hansa Liising Eesti oli esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 15.03.2000 ja vastustaja oli maa ostueesõigusega erastamisest keeldunud 25.05.2000.a kirjaga. Tegemist on erastamismenetlust lõpetava haldusaktiga, mis on kehtiv. Seega puudus vastustajal pädevus viia läbi maa ostueesõigusega erastamise menetlust ja korraldus nr 1050 on menetlusliigi puudumise ja ebapädeva haldusorgani poolt tehtuna HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Kuigi vastustajal puudus pädevus uue avalduse läbi vaatamiseks, on kaebaja seisukohal, et vastustaja keeldus 25.06.2002 uuesti MWM Grupp OÜ avalduse alusel maa ostueesõigusega erastamisest. MWM Grupp OÜ ja Barbarossa OÜ Maa ostueesõigusega erastamise avaldus on esitatud ka hilinenult. Maareformi seadus ei võimalda määrata kasutusloata ning lammutamisele kuuluva hoone teenindamiseks vajalikku maad. Selline maa kuulub riigi omandisse ning seda on võimalik võõrandada riigivaraseaduses sätestatud korras. Kaebaja omandis on lähiümbruses asuvad kinnistud Riia mnt 106, 106 a, Suur-Jõe 75 ja 77. Kaebaja subjektiivne õigus haldusaktide vaidlustamiseks seisneb ühelt poolt võimaluses osaleda Papiniidu 17a maatüki avalikul enampakkumisel. Teiselt poolt seisneb kaebaja õigus tema õigustatud ootuses, et Suur-Jõe tänava läbimurre Painiidu tänavani ehitatakse välja vastavalt kehtestatud üldplaneeringule ja detailplaneeringule. Vastavas piirkonnas on just valminud Waldorfi ärihoone Suur-Jõe 63 kinnistul, samuti on kaebaja peatselt alustamas Riia mnt 106 ca 3000 m2 pindalaga kaubandushoone ehitamist. Kvartali kiire areng tingib suurenenud liikluskoormuse, mistõttu Suur-Jõe tänava läbimurde väljaehitamine planeeritud mõõtudes ja viisil on ilmselgelt kaebaja õigustatud ootus. 9.2 Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vaidlustatava haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamist põhjusel, et tema õiguste kaitse ei ole pärast Painiidu 17a erastamist võimalik, kuna kaebajal ei ole sel juhul enam võimalik osaleda maa enamapakkumisel ning samuti võib osutuda keerulisemaks Suur-Jõe tänava läbimurde realiseerumine. Kaebajal on huvi, et maareformi viidaks läbi õiguspäraselt.
10.Pärnu linn esitas 03.04.2019 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. 2(5)
Pärnu linn on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja puudus alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ehitise võõrandamisega 10.02.2000 kinnitas kaebaja oma huvi puudumist Papiniidu 17a ehitisealuse maa ja selle juurde teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks. Huvi puudumist näitab ka asjaolu, et kaebaja ise ehitise omanikuna ei ole esitanud kohalikule omavalitsusele taotlust ehitisealuse maa erastamiseks. Samuti ei nähtu kaebaja 16.01.2019 esitatud vaidest huvi Papiniidu 17a omandamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, millised kaebaja õigused on kaalukamad avalikust huvist või Papiniidu 17a ehitise omaniku huvidest ja õigusest. Kaebusest ei nähtu, miks on kaebaja õigused kaalukamad kui ehitise omaniku õigus jätkata pikaajaliselt toiminud äritegevust aadressil Papiniidu 17a. Seega leiab Pärnu linn, et kaebajal puudub kaebeõigus.
11.OÜ Barbarossa esitas 03.04.2019 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. OÜ Barbarossa on seisukohal, et kuivõrd vaidlustatud korraldused kaebaja õigusi ei riku, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata või läbivaatamise korral jätta täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt palub OÜ Barbarossa ka esialgse õiguskaitse taotluse jätta rahuldamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
13.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumiste korral kohtusse. HKMS § 44 lg 1 täpsustab, et isik võib pöörduda halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Kohtus kaitstavateks õigusteks ja vabadusteks saab pidada kõiki isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Seega on kaebeõiguse eelduseks isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt nt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kaebaja väitel on ta pöördunud kohtusse oma omandiõiguse kaitseks (PS § 32).
14.Kaebaja vaidlustab korraldust nr 1050, millega määrati Pärnus, Papiniidu 17a asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks Barbarossa OÜ-le. Kaebaja vaidlustab korralduse põhjusel, et selle andmisel on rikutud MaaRS norme ning maa ostueesõigusega erastamine oli lubamatu. Kaebaja põhjendab oma kaebeõigust asjaoluga, et tema omandis on lähiümbruses asuvad kinnistud Riia mnt 106, 106a, Suur-Jõe 75 ja 77. Kuna maa ei kuulu erastamisele, siis tuleks see võõrandada riigivara seaduses sätestatud korras ning kaebaja saaks maatüki omandada avalikul enampakkumusel. Teiselt poolt seisneb kaebaja õigus tema õigustatud ootuses, et Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavani ehitatakse välja vastavalt kehtestatud üldplaneeringule ja detailplaneeringule. Vastavas piirkonnas on just valminud Waldorfi ärihoone Suur-Jõe 63 kinnistul, samuti on kaebaja peatselt alustamas Riia mnt 106 ca 3000 m2 pindalaga kaubandushoone ehitamist. Kvartali kiire areng tingib suurenenud liikluskoormuse, mistõttu Suur-Jõe tänava läbimurde väljaehitamine planeeritud mõõtudes ja viisil on ilmselgelt kaebaja õigustatud ootus.
15.Kaebuses halduskohtule palus kaebaja tuvastada vaidlustatud haldusakti tühisus ja tühistada haldusakt. Kohus leiab, et korraldus nr 1050 ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub õigus korraldust vaidlustada.
3(5)
15.1 Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamisvõi kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHK 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse või haldusakti õigusvastasus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1). Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam esitada haldusakti tühistamise nõue, mis on eesmärgipärane ja mille kaebaja on ka esitanud. Samas oleks nõue subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu perspektiivitu ka olukorras, kus nõue oleks lubatav. 15.2 Vaidlustatud korraldusega nr 1050 on määratud Pärnus, Papiniidu 17a ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Kaebaja märgib õigesti, et maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse, on MaaRS § 31 lg 2 järgi samuti riigi omandis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisti. Vastustaja ei ole käesolevas menetluses kordagi väitnud, et Papiniidu 17a maatükk võiks kuuluda võõrandamisele riigivaraseaduses sätestatud korras. Vastavat menetlust ei ole kunagi alustatud, ning kaebaja ei ole menetluse puudumise tõttu ka menetluses osalenud. Võõrandamise kavatsust ei ole avaldanud ka riigivara võõrandamiseks pädevad riigiasutused, mistõttu on ebatõenäoline, et vastav menetlus oleks alustatud või alustataks olukorras, kus puuduks vaidlustatud haldusakt. Võõrandamine ei ole ka maa ainus kasutusviis MaaRS 31 lg-s 1 sätestatud reformimata maa osas. Seega ei saa õigusaktidest tulenevalt eeldada, et selline maa tuleb ilmtingimata võõrandada riigivaraseaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Vastustaja on varasemas menetluses tuginenud erastamisest keeldumise põhjendusena väitele, et Papiniidu 17a maatükk ei saa kuuluda erastamisele, kuivõrd maa on vajalik Suur-Jõe tänava pikenduse välja ehitamiseks. Seega on pigem tõenäoline, et olukorras, kus maad ei erastata, jääks see avalikku kasutusse. Nimetatust tulenevalt ei ole kaebajal võimalik omandada Papiniidu 17a asuvat maad avalikul enampakkumisel. Sellist enampakkumist ei ole välja kuulutatud ja on ebatõenäoline, et see toimiks olukorras, kus kohus haldusakti tühistaks. Seega ei riku korraldus nr 1050 kaebaja õigust omandada maa riigivara võõrandamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel. 15.3 Vaideotsusest tulenevalt otsustas vastustaja lahendada Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mis on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009 korraldusega nr 580. Nimetatud planeeringuga on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ulatuse määramisel arvestatud. Koostatava detailplaneeringuga on Papiniidu 17a maa erastamise ulatust arvestades lahendatud Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavale ning ümberkaudsete kinnistute juurdepääsud. Sellest nähtub, et vastustaja ei ole loobunud Suur-Jõe tänava läbimurde ehitusest Papiniidu tänavani ning maa erastamine ei ole selles osas takistuseks. Seega ei mõjuta korraldus nr 1050 Suur-Jõe tänava läbimurde ehitust. Kohalik omavalitsus on leidnud kompromissi avalike- ja erahuvide vahel. Nimetatust tulenevalt ei riku korraldus nr 1050 kaebaja õigusi põhjusel, et Suur-Jõe tänava läbimurre jääks ehitamata. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole varasemat 2002. aasta detailplaneeringut Suur-Jõe tänava läbimurret puudutavas osas realiseeritud ning menetluses on uus detailplaneering, mis algatati 2009. aastal. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-9-14) on tunnustatud kohaliku omavalitsuse õigust vaadata realiseerimata planeering hiljem üle ning tunnistada see kehtetuks. Seega ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et kunagi kavandatud detailplaneeringu lahendus püsib igal juhul muutumatuna. Lisaks eeltoodule on Riigikohus oma 05.03.2019 lahendis nr 3-13-385/90 selgitanud, et detailplaneeringu ellu viimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist (p 12). Viidatud printsiip on kohaldatav ka käesolevas vaidluses, mis kinnitab veel kord seda, et kaebajal ei saanud tekkida ootust, et Suur-Jõe tänava läbimurre 4(5)
ehitatakse välja selliselt, nagu varasem detailplaneering seda ette nägi. Kohus märgib täiendavalt, et ehitise omanikul on õigus maa maareformi seaduses sätestatud korras erastada. Detailplaneering ei anna maa omandamiseks õigust, kuid määrab ära maatüki kasutamise võimalused tulevikus. Seega ei tähenda asjaolu, et Papiniidu 17a osas on kehtestatud 2002 detailplaneering, mis ei võimalda kinnistu hoonestamist veel seda, et maa erastamine oleks lubamatu. 15.4 Vastustaja on vaideotsuses põhjendatult viidanud ka asjaolule, et 2002. aasta detailplaneeringu alusel moodustatud ja kaebajale kuuluva Suur-Jõe tn 77 kinnistu hoonetele ei ole kunagi kavandatud otse-juurdepääsu Suur-Jõe tänava pikendusele. Samas on kinnistule tagatud juurdepääs nii Suur-Jõe, kui ka Papiniidu tänava poolt. Kaebaja ei ole väitnud, et tal juurdepääs puudub. Samuti ei ole kaebaja kaebuses lükanud ümber vaideotsuses kirjeldatud asjaolusid ega ka väitnud, et kirjeldatud faktilised asjaolud ei oleks tõesed. Seega ei riku korraldus nr 1050 kaebaja ettevõtlusvabadust. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on võimalik esitada oma vastuväited seoses menetluses oleva detailplaneeringuga selle menetluse käigus. Muu hulgas saab kaebaja menetluses tugineda asjaolule, et arvestada tuleb 3000 m3 suuruse kaubandushoone ehitamise kavatsusega. Kaebaja ei saa aga mitte mingil juhul kaitsta menetluses nende kinnistute omanike õigusi, milliste omand ei kuulu kaebajale.
16.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus nr 1050 ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi riivata ning kaebajal puudub korralduse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
17.Kuna kaebajal puudub kaebeõiguse puudumise tõttu õigus korralduse nr 1050 vaidlustamiseks, siis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ka 25.02.2019 vaideotsus nr 143. Kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on olnud korraldusest nr 1050 vabanemine. Viidatud eesmärgil esitas kaebaja korraldusele ka vaide. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest.
18.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
19.Kuna kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (HKMS § 179 lg 3). Kaebuse tagastamine on määruskaebusega vaidlustatav, mistõttu see ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisuga jõustunud. HKMS § 249 lg 3 ls 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal. Praegu pole sellise olukorraga tegemist, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata kaebuse tagastamise tõttu.
20.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud, kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende enda kanda. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale HKMS § 104 lõike 5 p 2 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.