Otsuse avalikult teatavakstegemise 27.06.2019, Tartu aeg ja koht Haldusasja number
3-18-1987
Haldusasi
Trustwell Entertainment OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.10.2018. a otsuse nr 182-18/196662 tühistamiseks ja Otepää Vallavalitsuse 27.08.2018. a korralduse nr 2-3/388 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Trustwell Entertainment OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant – Trustwell Entertainment OÜ, esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Vastustaja – Otepää vald, esindaja advokaat Priit Kala Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon
RESOLUTSIOON
1.Jätta Trustwell Entertainment OÜ apellatsioonkaebus Halduskohtu 28.11.2018. a otsus muutmata.
rahuldamata ja Tartu
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 27.06.2019, arvates (HKMS § 278 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Otepää Vallavalitsus otsustas 02.04.2018. a korraldusega nr 2-3/139 korraldada riigihanke „Heakorratööde teostamine Otepää vallas” (viitenumber 196662). Hankija avaldas 17.04.2018 hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud dokumendid. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 03.05.2018 kell 12:00. Madalaima hinnaga pakkumuse esitasid Trustwell Entertainment OÜ ja osaühing Astolink (ühispakkumine).
2.Otepää Vallavalitsus tunnistas 28.05.2018. a korraldusega nr 2-3/261 hanke kehtetuks. Hankija põhjendas otsustust sellega, et soovib muuta tellitava teenuse sisu nii tööde mahu (täiendavad hooldusobjektid) kui ka töökorralduse (talvine hooldus tellitakse eraldi) osas.
3.Trustwell Entertainment OÜ leidis, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud ja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse. VAKO tunnistas 04.07.2018. a otsusega nr 120-18/196662 Otepää Vallavalitsuse 28.05.2018. a korralduse riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks.
4.Otepää Vallavalitsus otsustas 18.07.2018. a korraldusega nr 2-3/338 tunnistada riigihanke „Heakorrastustööde teostamine Otepää vallas” edukaks pakkumuseks ühispakkujate Trustwell Entertainment OÜ ja osaühing Astolink esitatud pakkumuse maksumusega 96 000 eurot (käibemaksuta) kui madalaima hinnaga pakkumuse ning sõlmida edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping. Otepää Vallavalitsus tunnistas 10.08.2018. a korraldusega nr 2-3/359 pakkumuse edukaks tunnistamise korralduse kehtetuks.
5.Otepää Vallavalitsus tunnistas 27.08.2018. a korraldusega nr 2-3/388 riigihanke uuesti kehtetuks. Hankija lõpetas hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel omal algatusel. Korralduse põhjenduste kohaselt ei soovinud ega saanud vallavalitsus enam hankelepingut sõlmida samas mahus ning soovis täpsustada ja muuta hanke mahte ja tehnilisi tingimusi. Vallavalitsuse arvates ei olnud hankemenetluse jätkamisel võimalik saavutada Otepää vallale vajalikku ja vastuvõetavat kogu valda hõlmavat hooldusteenust. Samuti ei oleks olnud enam tagatud valla rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine. Vallavalitsus põhjendas hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust muuhulgas ka asjaoluga, et kuivõrd hankedokumentatsiooni osaks oleva hankelepingu projekti p 3.1 kohaselt oli plaanitud hankeleping sõlmida juunis 2018, siis ei saa juba möödunud tähtajaga hankelepingut enam sõlmida, kuna hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt ei ole objektiivselt enam võimalik.
6.Trustwell Entertainment OÜ esitas 06.09.2018 VAKOle vaidlustuse, milles palus hankija 27.08.2018. a korralduse nr 2-3/388 kehtetuks tunnistada. VAKO jättis 08.10.2018. a otsusega nr 182-18/196662 vaidlustuse rahuldamata.
7.Trustwell Entertainment OÜ esitas 18.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO 08.10.2018. a otsuse nr 182-18/196662 tühistada ning teha uue otsuse, millega tunnistada Otepää Vallavalitsuse 27.08.2018. a korraldus nr 2-3/388 kehtetuks.
8.Tartu Halduskohus jättis 28.11.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et Otepää Vallavalitsuse 27.08.2018. a korraldus nr 2-3/388 on igati õiguspärane, põhjendatud ja motiveeritud. Haldusakt on antud selleks pädeva isiku poolt, vastab haldusakti tunnustele, selles on välja toodud nii faktilised kui õiguslikud alused ning haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel. Korraldus on kooskõlas RHS § 73 lg 3 p-ga 6. Halduskohtu hinnangul on õiguspärane ka vaidlustatud VAKO 08.10.2018. a otsus nr 182-18/196662. Kaebaja vaidlustus on läbi vaadatud seadusega sätestatud korras, otsus on õiguspärane, piisavalt motiveeritud ja vastab menetlusnormidele. Halduskohus nõustus vastustajaga, et hankelepingu täitmisega alustamise ja hankelepingu sõlmimise tähtaeg on möödunud. Vaidlusaluses riigihankes on hankelepingu täitmise periood hankija poolt määratletud ja fikseeritud kindla algus- ja lõpptähtajaga. Hankija on teinud seda korrektselt kooskõlas õigusaktidega hanketeate ja riigihanke alusdokumentide kaudu ja koostoimel selliselt, et hanketeade sätestab hankelepingu täitmise perioodi pikkuseks 24 kuud ning hankelepingu projekt täpsustab, et hankelepingu täitmise 24kuuline periood peab hakkama kulgema ja hankelepingut peab asuma täitma hiljemalt juunis 2018. Vaidlustatud korralduse tegemise ajal (27.08.2018) ei saanud juba möödunud tähtajaga hankelepingut enam kuidagi sõlmida ega olnud objektiivselt enam võimalik ka tagasiulatuvalt hankelepingu täitmine. Halduskohus nõustus VAKO seisukohtadega, et kuivõrd riigihange korraldati avatud hankemenetlusena, on pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist riigihanke alusdokumentide muutmine keelatud (RHS § 81 lg 1 ls 1). Hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel (RHS § 120 lg 1) ning riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine on väärtegu (RHS § 214). Kaebaja väide, et hankemenetlus on kehtetuks tunnistatud seetõttu, et kaebaja osutus edukaks pakkumuse võitjaks, ei olnud halduskohtu arvates põhjendatud. Asjaolu, et hankemenetlust on ka varasemalt kehtetuks tunnistatud, ei oma käesolevas asjas tähtsust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 28.11.2018. a otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada Otepää Vallavalitsuse 27.08.2018. a korraldus nr 2-3/388 kehtetuks. Kaebaja leiab, et halduskohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel (RHS § 76 lg 3 p 6, § 120 lg 1) ning hinnanud valesti tõendeid. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et hankelepingu sõlmimise tähtaeg on möödunud. Ükski hankedokument ei näe ette, et vaidlusaluse hanke puhul on hankeperiood juunist 2018 kuni juunini 2020. Hankija märkis hanketeates vaid seda, et lepingu periood on 24 kuud. Hankelepingu projekti p 3.1 on esitatud viisil, mis eeldas hankelepingu sõlmimisel vältimatult selle muutmist, kuna see ei sisaldas tähiseid „xx.xx”. Soovi täpsustada lepingu perioodi vastavalt lepingu sõlmimise ajale näitab selgelt ka fakt, et hankija on järjepidevalt rõhutanud, et hankelepingu periood on 24 kuud ega ole seda riigihanke alusdokumentides sidunud konkreetsete daatumitega. Juhul kui halduskohtu väide selle kohta, et hankija selge tahe oli suunatud sellele, et sõlmida leping hiljemalt 30.06.2018 vastaks tõele, ei oleks hankija teinud ca 2 nädalat hiljem kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Hankija käitumine kinnitab üheselt, et hankija ei näinud hankelepingu projektis ette hankelepingu sõlmimise konkreetset tähtaega, vaid lähtus 24kuulisest täitmise perioodist. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks peab ta daatumite asendamist antud juhul sisuliseks muudatuseks. Kaebaja hinnangul ei ole see riigihanke alusdokumentide sisuline muudatus, vaid üksnes formaalne muudatus, mida pooled pidid lepingu allkirjastamisel nagunii tegema. Kui hankija oleks lepingu allkirjastamisel muutnud lepingu kehtivuse perioodi (nt 26le kuule), oleks tegemist olnud sisulise muudatusega.
Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud korraldus on kooskõlas RHS § 73 lg 3 p-ga 6. Kaebaja on seisukohal, et RHS § 73 lg 3 p 6 ei näe hankijale ette absoluutset alust riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Hankija tegevus hanke kehtetuks tunnistamisel ei tohi olla meelevaldne ning selleks peab esinema üksnes objektiivne põhjendatud vajadus. Praegusel juhul ei ole ilmunud ühtegi objektiivset asjaolu, millega hankija enne hanke väljakuulutamist arvestada ei oleks saanud ning mis saanuks tuua kaasa olukorra, kus hankega jätkamine on muutunud võimatuks. Vastustaja väide, et hankega on ekslikult jäänud hõlmamata Otepää linnas ja Sihva külas asuvad hooldusobjektid (27 tk), on alusetu ja arusaamatu. Tegemist ei ole objektiivse põhjendatud vajadusega. Vastustajal on võimalik viia läbi uus hankemenetlus väljajäänud hooldusobjektide heakorrateenuse tellimiseks.
10.Vastustaja leiab apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses, et apellatsioonkaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole apellatsioonkaebus õigesti ringkonnakohtu menetlusse võetud ning on alus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus pidanuks keelduma apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastama selle määrusega läbivaatamatult HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel, kuna kaebajal ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust põhjusel, et kaebaja poolt riigihankes esitatud pakkumus ei ole enam jõus. Seetõttu puudub kaebajal hankeasjades kaitstav hankelepingu sõlmimise huvi ning hankija 27.08.2018. a otsus ei riku enam kaebaja õigusi ega huve. Kuna ringkonnakohus on siiski apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud, siis esinevad vastustaja arvates HKMS §-st 190 tulenevad apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise alused. Vastustaja peab eksitavaks kaebaja väidet, et ükski riigihanke alusdokument ei näe ette, et hankeperioodiks on vaidlusaluse riigihanke puhul periood juunist 2018 kuni juunini 2020. Selline riigihanke tingimus nähtub selgelt riigihanke alusdokumendiks oleva hankelepingu projekti p-st 3.1. Hanketeate kohaselt on hankelepingu täitmise periood 24 kuud ning hankelepingu projekti p 3 “Töövõtu teostamise periood” alapunkt 3.1 nägi ette, et “Töövõtja kohustub alustama käesoleva Lepingu täitmist alates xx. juunist 2018. a. kuni tähtajaga xx. xxx 2020. a.” Tegemist on riigihanke alusdokumentidest kõikidele riigihankes osalemist kaalunud isikutele üheselt nähtuva hankelepingu olulise tingimusega, millest tulenevalt pidid kõik pakkujad arvestama, et hiljemalt juunis 2018 peab alustama hankelepingu täitmisega. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et hankelepingu täitmisega alustamise tähtaeg oli juuni 2018. Halduskohus on selgelt väljendanud seisukohta, et olukord, kus hankelepingu täitmisega alustamise ja hankelepingu sõlmimise tähtaeg on möödunud, on käsitletav põhjendatud vajadusena riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks RHS § 73 lg 6 p 3 tähenduses. Apellatsioonkaebuse p-des 4.2.6 ja 4.2.7 esitatud riigihankest välja jäänud hooldust vajavate objektide teemalised seisukohad on vastustaja arvates sisutud, kuivõrd halduskohus on põhjendanud, et hankijal on õigus määratleda kõik riigihanke tingimused. Üksnes hankija pädevuses on määratleda, millised on tema vajadused ja otsustada millised tema haldusalasse kuuluvad objektid vajavad hooldusteenuseid. Vastustaja on 27.08.2018. a korralduses selgitanud, miks ei ole otstarbekas läbi viia eraldi hankeid kõnealusest riigihankest välja jäänud hooldust vajavatele objektidele heakorrateenuse tellimiseks. Kaebaja tõstatatud küsimused riigihanke varasematest kehtetuks tunnistamistest on ainetud. Pärast VAKO 04.07.2018. a otsust on hankijale selgunud mitmeid uusi asjaolusid, millest hankija ei olnud oma varasemat riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust tehes teadlik. Seetõttu on hankija 27.08.2018. a korralduse aluseks mitmed uued asjaolud, sh hankelepingu täitmisega alustamise tähtaja möödumise aspekt.
11.Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles leiab, et aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei esine, sest kaebaja pakkumus on jõus. Arvestades, et kaebaja on
pakkumuse jõusoleku tähtaega (korduvalt) pikendanud, puuduvad hankemenetlusega jätkamiseks juhul, kui kohus apellatsioonkaebuse rahuldab.
takistused
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Esmalt käsitleb ringkonnakohus vastustaja väidet, et menetluses esineb alus jätta apellatsioonkaebus HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 järgi läbi vaatamata, kuna kaebajal ei olnud apellatsioonkaebuse esitamise õigust põhjusel, et tema poolt riigihankes esitatud pakkumus ei ole enam jõus. Ringkonnakohus vastustaja sellekohase seisukohaga ei nõustu ja leiab, et Trustwell Entertainment OÜ-l, kelle kaebuse halduskohus vaidlusaluse 28.11.2018. a otsusega rahuldamata jättis, oli õigus HKMS § 180 lg 1 alusel ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul halduskohtu otsusele edasikaebus esitada, kuna ei esinenud selliseid muutunud asjaolusid, mille tõttu ei saaks asjas tehtav kohtuotsus enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Selliseks muutunud asjaoluks ei saa lugeda vastustaja väidet, et kaebaja pakkumus ei ole enam jõus, kuna asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja pakkumus ka apellatsioonkaebuse esitamise ja selle menetlusse võtmise hetkel endiselt jõus, sest pakkumuse jõusoleku pikendamist kinnitav tahteavaldus esitati juba VAKO-le 01.10.2018 (tl 62). Samuti kinnitas kaebaja ringkonnakohtule oma täiendavas seisukohas, et pikendab kooskõlas RHS § 112 lg-ga 1 riigihankes „Heakorratööde teostamine Otepää vallas“ (viitenumber 196662) esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 31.12.2019. Juhul, kui pakkumuste jõusoleku tähtaeg on möödunud, on hankijal tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Üldkohtu 20.09.2011. a otsus nr T-298/09) võimalik teha vastav ettepanek pakkujatele tagantjärele, s. o pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist. Kaebaja selgituste kohaselt on sellist praktikat aktsepteerinud ka VAKO ( vt 03.05.2013. a otsus asjas nr 90-13/-/136901, p-d 9-10). Kui hankijal on võimalik pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist teha RHS § 112 lg 2 alusel ettepanek pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks, on ka pakkujal võimalik RHS § 112 lg 1 alusel pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist vastavat tähtaega pikendada. Kuna pakkumuste jõusoleku pikendamine ei eelda kahepoolset kokkulepet, siis olukorras, kus kohus tuvastaks, et hankijal puudus õiguslik alus riigihanke tühistamiseks RHS § 76 lg 3 p 6 järgi, loetakse hankemenetlus kehtivaks. Samuti on asjakohane kaebaja selgitus, et nii vaidlustusmenetluses osalemisega kui ka kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisega kinnitas ta oma pakkumuse jõusolekut ka kaudselt (TsÜS § 68 lg 3). Kaebaja vastavaid seisukohti toetavad ka varasemates Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendites tehtud järeldused (23.09.2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1358, p 19 ja 01.10.2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1514, p 8).
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna siiski alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Samuti ei ole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud valesti tõendeid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Otepää vald hankijana otsustas 27.08.2018. a korraldusega nr 2-3/388 tunnistada kehtetuks riigihangete registris 17.04.2018 avaldatud hanketeatega alustatud avatud hankemenetlusega riigihanke “Heakorratööde teostamine
Otepää vallas” (riigihanke viitenumber 196662) ning VAKO jättis 08.10.2018. a otsusega nr 18218/19662 kaebaja vaidlustuse rahuldamata. Hanketeate avaldamisel 17.04.2018 tegi hankija riigihangete registris kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid, s. h hankelepingu projekti. Hanketeate osa II p 2.7 kohaselt on hankelepingu täitmise periood 24 kuud ning hankelepingu projekti p 3 “Töövõtu teostamise periood” alapunkt 3.1 sätestab, et: “Töövõtja kohustub alustama käesoleva Lepingu täitmist alates xx. juunist 2018. a. kuni tähtajaga xx. xxx 2020. a.” 27.08.2018. a otsuses põhjendas hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust muuhulgas asjaoluga, et kuna hankedokumentatsiooni lisaks oleva hankelepingu projekti p 3.1 kohaselt oli plaanitud hankeleping sõlmida juunis 2018, siis ei saa juba möödunud tähtajaga hankelepingut enam sõlmida, sest hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt ei ole objektiivselt võimalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellise hankelepingu tagasiulatuvalt täitmine ei oleks 27.08.2018. a korralduse andmise aja seisuga enam võimalik olnud. Halduskohus asus samuti õigele seisukohale, et hankijal oli õigus määratleda kõik riigihanke tingimused ja määrata hangelepingu täitmisega alustamise tähtajaks ka üksnes kuu ja aasta (juuni 2018), mis tähendab, et hankija nägi hankelepingu täitmisega alustamise kuupäevana 2018 aasta juunikuu mistahes päeva. Samuti on hankija seotud riigihanke alusdokumentides selliselt määratletud hankelepingu täitmise tähtaja kulgemise algusajaga ja kohustatud sõlmima riigihankelepingu üksnes hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel (RHS § 120 lg 1). Nõustuda tuleb ka sellega, et riigihanke alusdokumentides määratletud tingimuse muutmine ei ole pärast pakkumuste esitamist enam lubatud, mistõttu puudub võimalus alustada hankelepingu täitmist ettenähtust hiljem. Kirjeldatud olukorras tuli nii VAKO kui ka halduskohtu hinnangul igal juhul tunnistada riigihanke hankemenetlus kehtetuks. Kuna vaidlusaluses riigihankes oli hankelepingu täitmise periood hankija poolt määratletud ja fikseeritud kindla algus- ja lõpptähtajaga eelpool nimetatud dokumentide kaudu selliselt, et hankelepingu täitmise periood oli 24 kuud ning see hakkama kulgema hiljemalt juunis 2018, siis viitas halduskohus põhjendatult ka sellele, et RHS § 81 lg 1 järgi on avatud hankemenetluses pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist riigihanke alusdokumentide muutmine keelatud. Riigihanke alusdokumentatsioon moodustab ühtse terviku, mida tuli vaadata kogumis ja mille koostoimes tuli sisustada ka riigihanke (s. h tulevase hankelepingu) tingimused. RHS § 77 lg 4 p 4 kohaselt, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke alusdokumendid muuhulgas kõiki tulevase hankelepingu tingimusi. Riigihankega hangitava teenuse teostamise periood on hankelepingu ja seeläbi kogu riigihanke oluliseks tingimuseks, mis vaidlusaluses riigihankes sisaldub kooskõlas RHS § 77 lg 4 p-ga 4 riigihanke alusdokumendiks olevas hankelepingu projektis (p 3.1). Seega ei ole alust nõustuda kaebaja seisukohaga, et ükski riigihanke alusdokument ei näinud ette, et hankeperioodiks on vaidlusaluse riigihanke puhul periood juunist 2018 kuni juunini 2020. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et alles VAKO märkis oma 08.10.2018. a otsuses, et hankija soovis fikseerida 24kuulist hankeperioodi selliselt, et see kestaks hiljemalt 30.06.2018 kuni 30.06.2020 ning hankedokumentidest hankija sellist tahet ei nähtu ja sellega ükski pakkuja seetõttu ka arvestada ei saanud. Nagu juba märgitud, oli hankelepingu projekt koos selles sisalduva p-ga 3.1 muutumatul kujul olnud riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumentide hulgas riigihanke algamisest alates. Vastupidiselt kaebaja arvamusele oli vaidlusalune hankelepingu täitmisega alustamise ajaga seonduv nõue riigihanke alusdokumentidest näha ka enne VAKO 08.10.2018. a otsust.
15.Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu seisukohaga, et hankelepingu projektis sätestatud hankelepingu täitmisega alustamise tähtaja asendamine hankelepingu sõlmimisel mistahes muu kuu ja aastaga kui juuni 2018, oleks olnud käsitletav hankelepingu kui ühe hanke alusdokumendi õigusvastase muutmisena. Küll aga ei näeks ka ringkonnakohus takistusi hankelepingu projekti p-s 3.1 “xx-idega” tähistatud lünkade sisustamises mõne konkreetse 2018. a juunikuu päevaga ja leiab samuti, et sellisel juhul ei ole tegemist hankelepingu projekti tingimuste muutmisega. Samuti tuleb nõustuda hankija seisukohaga, et lepingute projektides (või ka muude dokumentide projektides) on üldlevinud see, kui kasutatakse tähist “xx” analoogselt punktiirjoonega hiljem täidetava lüngaga. Ka antud juhul on mõistlikult arusaadav, et tähisega “xx” on hankelepingu projekti p-s 3.1 markeeritud lünk, mis hankelepingu sõlmimisel oleks täidetud konkreetse 2018. a juunikuu päevaga. Täpselt samamoodi on hankelepingu projekti p-s 7.1 markeeritud näiteks hankelepingu maksumuse kohta tähistav punktiirjoonega hiljem täidetav lünk. Selliselt tähistatud hankelepingu projekti lünkade täitmine ei ole hankelepingu muutmine. Sama ei saaks kuidagi öelda hankelepingu projekti p-s 3.1 konkreetselt ära näidatud kuu ja aastaarvu (juuni 2018) kohta, kuna lepingute projektides või dokumentides ei ole kuupäeva kontekstis selgesõnaliselt nimetatud “juuni” või “2018” käsitletav mitte lüngana, vaid konkreetse tähtaja nimetamisena. Nagu juba märgitud, põhjendas hankija 27.08.2018. a korralduses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust asjaoluga, et kuna hankedokumentatsiooni lisaks oleva hankelepingu projekti p 3.1 kohaselt oli plaanitud hankeleping sõlmida juunis 2018, siis ei saa juba möödunud tähtajaga hankelepingut enam sõlmida. Seda, et hankija oli hankedokumentides ette näinud, et hankelepingut tuleb täitma hakata hiljemalt 30.06.2018, mis tähendab, et ka hankeleping oleks tulnud sõlmida hiljemalt 30.06.2018, märkis oma 08.10.2018. a otsuses ka VAKO ja leidis, et ainuüksi see asjaolu tingib riigihanke kehtetuks tunnistamise, kuna sellises riigihanke staadiumis nagu menetlus 27.08.2018. a seisuga oli, ei saa hanke alusdokumente enam muuta. Sellist olukorda, kus hankelepingut ei olnud enam võimalik hankedokumentides sätestatud perioodiks sõlmida, pidas õigustatud aluseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele ka Tallinna Ringkonnakohus oma 21.06.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-09-1297, märkides samas lahendis muuhulgas ka seda, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel ei oma tähtsust see, kas olukord, mis tingis hankelepingu sõlmimise võimatuse ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamise, kujunes hankija süül või mitte. Seega on halduskohus ka käesolevas asjas põhjendatult asunud seisukohale, et olukord, kus hankelepingu täitmisega alustamise ja hankelepingu sõlmimise tähtaeg on möödunud, on käsitletav põhjendatud vajadusena riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks RHS § 73 lg 6 p 3 tähenduses.
16.Nagu juba märgitud, tunnistas hankija 27.08.2018. a korralduses riigihanke kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajaduse korral“ sisustamisel on iseenesest mõistlik vaadata, kuidas on sarnast olukorda hinnatud näiteks varasemas kohtupraktikas. Õige on hankija seisukoht, et nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika on siiani tunnustanud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Euroopa Kohtu lahendis nr C-27/98 märgiti näiteks, et hankijal puudub kohustus hankelepingu sõlmimiseks hankemenetluse ainsa pakkujaga (p-d 21, 24, 33 ja 34) ning hankemenetluse lõpetamiseks ei pea hankijal olema mingeid mõjuvaid põhjuseid ning hankemenetluse
lõpetamine ei ole piiratud erijuhtudega (p-d 23 ja 25). Euroopa Kohus tuletas selles lahendis hankemenetluse lõpetamise õiguse efektiivse konkurentsi ärakasutamise eesmärgist hankemenetluse läbiviimisel (p-d 26, 27, 31 ja 32). Euroopa Kohus on kohtuasjades nr T-383/06 ja T-71/07 lisaks märkinud, et hankijal ei ole enne väljavalitud pakkujaga lepingu allkirjastamist lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib üldisest huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada (p 59). Asjas nr C-440/13 tugines Euroopa Kohus lahendile nr C-27/98 ning leidis, et hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus võib tugineda põhjustel, mis on seotud eeskätt hinnanguga, kas avaliku huvi seisukohast on kohane viia hankemenetlus lõpuni, arvestades muu hulgas majandusliku konteksti, faktiliste asjaolude või ka hankija vajaduste võimaliku muutumisega. Selline otsus võib põhineda ka asjaolul, et konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd riigihankemenetluse tulemusel osutus vaid üks pakkuja võimeliseks riigihankelepingut täitma (p 35). Euroopa Kohus lisas, et tingimusel, et on järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, ei ole hankija kohustatud algatatud riigihankemenetlust lõpuni viima ja hankelepingut sõlmima, isegi kui hankemenetlusse on jäänud ainult üks pakkuja (p 36). Kokkuvõtvalt leidis Euroopa Kohus, et kui hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohaldamise tingimused ei ole täidetud, ei takista see hankijal võtta vastu otsust mitte sõlmida riigihankelepingut, mille kohta viidi läbi hankemenetlus, ning jätta hankeleping sõlmimata ainsa hankemenetlusse jäänud pakkujaga, kelle pakkumus oli edukaks tunnistatud (p 37). Neid põhimõtteid on oma praktikas järginud ka Eesti kohtud (vt Tallinna Halduskohtu 31.05.2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012. a otsused haldusasjas nr 3-12-972; Tallinna Halduskohtu 05.08.2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1510; Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-1752). Kokkuvõtvalt on Eesti kohtud olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tuleneda ka hankija enda eksimusest (haldusasi nr 3-13-1510).
17.Halduskohus on vaidlustatud otsuses lisaks hankelepingu täitmisega alustamise ja hankelepingu sõlmimise tähtaja möödumisega seotud alusele tunnistada hankemenetlus kehtetuks, selgitanud, et ta peab RHS § 73 lg 6 p 3 kontekstis põhjendatud vajaduseks ka hankija 27.08.2018. a otsuses toodud selgitusi soovist saavutada uue riigihanke korral hankijale soodsamate pakkumuste esitamine ja seeläbi hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine hankelepingu tähtaja viiele aastale pikendamise kaudu. Samuti on halduskohtu otsuse kohaselt antud riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamist õigustavaks põhjendatud vajaduseks asjaolu, et riigihankest olid välja jäänud mõned hooldust vajavad objektid. Samuti on halduskohus vaidlusaluses otsuses põhjendanud seda, et hankijal on õigus määratleda kõik riigihanke tingimused. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, sest hankemenetluses on üksnes hankija pädevuses määratleda, millised on tema vajadused ja otsustada, millised tema haldusalasse kuuluvad objektid vajavad hooldusteenuseid. Ka KOKS § 6 lg 1 kohaselt on valla territooriumil heakorra tagamine omavalitsusüksuse ülesanne. Seega on hankijal kohustus korraldada heakorratöid kõikidel valla territooriumil asuvatel munitsipaalobjektidel ja seda isegi siis, kui ta varasemalt ei ole mõnda nendest objektidest ise hooldanud.
18.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, justkui ei oleks hankija esitanud ühtegi asjakohast põhjendust millest nähtuks, et nende riigihankest varasemalt välja jäänud hooldusobjektide lisamine riigihanke mahule tagab hankijale soodsamad pakkumused. Seda, miks oleks ebaotstarbekas läbi viia eraldi hankeid vaidlusalusest riigihankest ekslikult välja jäänud aga
siiski hooldust vajavatele objektidele heakorrateenuse tellimiseks, põhjendas hankija nii oma 27.08.2018. a korralduses, kui ka vaidlustusmenetluses 24.09.2018 esitatud seisukoha p-ides 8-11 ning 12.09.2018 esitatud vastuse p-des 25 ja 26 (tl 19-20, 44-47 ja 49-50).
19.RHS § 76 lg 3 p 6 kohaselt on hankijal õigus enda otsusega tunnistada põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetlus kehtetuks. Hankija lähtus 27.08.2018. a korralduse sisust nähtuvalt hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel eelkõige eesmärgist tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine, riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine ning arusaamisest, et kõiki hankijale pärast hanketeate avaldamist teatavaks saanud asjaolusid arvestades aitab selline otsus tagada riigihanke läbiviimise õiguspärasuse. RHS §-de 2 ja 3 järgi saab riigihanke eesmärgiks tõesti olla hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga saavutamine. Hankija eesmärgiks vaidlusaluse hanke korraldamisel oli ka tema vajaduste rahuldamine heakorrateenuse järele just sellistel tingimustel, sellise hinnaga ning kvaliteedis ja hulgas, mis vastab hankija soovidele. Hankija sooviks oli sõlmida parima võimaliku hinnaga hankeleping, mis kataks ära kogu Otepää valla heakorratööde vajadused kõikidel hankija vastutusalas olevatel haljasaladel, tänavatel, platsidel jne. Nagu juba märgitud, soovis hankija muuhulgas seda, et sõlmitava hankelepingu täitmist alustataks hiljemalt juunis 2018. Hankija selgituste kohaselt ilmnesid hankemenetluse käigus aga erinevad probleemid ja asjaolud, mis ei võimaldanud enam saavutada riigihanke eesmärki ega hankemenetlusega lõpuni minna. Hankija on 27.08.2018. a otsuses selgitanud vastavaid põhjuseid, märkides muuhulgas, et hankemenetluse käigus muutusid hankija nõudmised ja vajadused hankeobjektile, mille järgimine eeldaks riigihanke alusdokumentatsiooni muutmist. Näiteks soovis hankija tagada lumekoristuse ja libeduse tõrje lisaks Otepää valla kõnniteedele ja platsidele ka Otepää valla vallasisese linna, alevike ja asulate sõiduteedele. Hankija asus kaalumise tulemusel seisukohale, et otstarbekam on hankida kõik vajaminevad talvised hooldustööd koos ühelt pakkujalt. Samuti leiti, et on otstarbekam ühte riigihankesse koondada kõikide Otepää valla piirkondade (Otepää, Sangaste, Nõuni, Puka) hooldusobjektid, mis vaidlusaluses riigihankes aga ei sisaldu. Lisaks oli hankijal tulenevalt haldusreformist esmakordselt alles 2018. a suvel võimalik tutvuda ja analüüsida kõikide uue haldusüksuse territooriumi hooldusobjektide suviseid hooldusvajadusi ning selle tulemusena on täpsustusid hooldusobjektide tööde kirjeldused ja vajalikud mahud. Riigihanke hankemenetluse kestel selgus ka, et hankest on ekslikult välja jäänud 27 Otepää linnas ja Sihva külas asuvat hooldust vajavat objekti. Ka nende 27 hooldusobjektiga seoses pidas hankija ebaotstarbekaks hankida neile hooldusteenus eraldi hankega ja leidis, et sama teenus tuleks hankida ühe hanke raames koos kõikide ülejäänud Otepää linnas ja Sihva külas asuvate hooldust vajavate objektidega. Kuigi seda riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjust võib ilmselt pidada hankijast endast tulenenud põhjuseks, siis ei ole ka ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et hankijapoolsed eksimused olid teadlikud ning käimasoleva hankemenetluse puudused olid hankija poolt teadlikult tekitatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et mõnede piirkondade ja hooldusobjektide ekslik välja jäämine hankemenetlusest ei tähenda seda, et hankija on ka vigade ja puuduste avastamise korral kohustatud hankemenetlusega lõpuni minema ja hankima tegelikele vajadustele mittevastavat teenust.
20.Nagu juba märgitud, on RHS § 2 lg 1 kohaselt RHS eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning
konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted täpsustavad neid eesmärke RHS §-s 3. Praeguses asjas nähtub hankija 27.08.2018. a korraldusest, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oli tingitud hankija kombineeritud kaalutlustest ning ringkonnakohtu hinnangul on viidatud põhjendused riigihanke kehtetuks tunnistamisel asjas esitatud tõendite valguses lubatavad ja usutavad. Põhjendatud vajaduseks saab olla ka olukord, mil hankijale selgub, et muutunud on algselt planeeritud teenuste mahud. RHS § 3 p-ga 1 ei oleks kooskõlas see, kui hankija sõlmiks hankelepingu teenuse osutamiseks, mida tal vaja ei ole või millist lepingut ta täita ei saa. RHS § 3 p-s 1 on sätestatud, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muuhulgas põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Kuigi 27.08.2018. a korraldus ei ole oma sisult ja pikkuselt väga mahukas, ei tähenda see veel, et valla otsustus oleks põhjendamata. EL Üldkohtu 08.10.2008. a otsuses kohtuasjas nr T-411/06 märgiti näiteks, et kuskilt ei tulene nõuet, et otsuses peaks välja tooma asjaomaste õiguslike ja faktiliste asjaolude kõik eri aspektid. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kaalutlusõiguse alusel tehtavas otsuses peavad olema toodud põhikaalutlused, mis annavad võimaluse nii menetlusosalisel kui ka kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused (vt Riigikohtu 15.10.2013. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-35-13, p 25). Olukorras, kus haldusaktis toodud motiivide põhjal on võimalik aru saada, millistel põhjustel on riigihange kehtetuks tunnistatud, ei too põhjendamises esinevad mõningad puudused kaasa haldusakti tühistamist. Samuti ei saa kohus hinnata hankija tegevuse otstarbekust. See on kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli puhul otsesõnu sätestatud HKMS § 158 lg 3 ls-s 2. Ka vaidlusalune 27.08.2018. a korraldus on diskretsiooniotsus. Riigikohus on 02.04.2014. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-72-13 selgitanud, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu. Seda on halduskohus ka käesolevas asjas teinud ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et vaidlusalune 27.08.2018. a korraldus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on igati õiguspärane haldusakt ja selle tühistamiseks ning esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb Trustwell Entertainment OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud, s. o kaebaja poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv ja õigusabikulud tema enda kanda. Otepää vald on palunud teises kohtuastmes mõista kaebajalt valla kasuks välja õigusabikulud summas 1166,40 eurot. Ringkonnakohus jätab valla kui hankija kulud õigusabile siiski tema enda kanda, sest nõutud kulusid ei saa pidada vajalikuks. Riigihangete läbiviimine heakorratööde teostamiseks Otepää vallas on siiski valla seadusest tulenev ülesanne ning vallaametnikud pidid olema võimelised valda ise käesolevas kohtuvaidluses esindama (vt Riigikohtu sellekohaseid seisukohti haldusasjades nr 3-3-1-26-12, p 30 ja 3-3-1-26-16, p 50).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.